Cluny ordu liikmed Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Kerjusmungad Kerjusmungad elasid erinevalt teistest munkadest ilmaliku elu keskel. Kogu oma toidu pidid nad kerjama ja jalanõusid nad ei kandnud. Tegutsedes linna keskel kuulutasid nad jumalasõna ja kutsusid rahvast üles patukahetsusele. Keskaja klooster
Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas
17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed
lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja
Esimene pill oli orel, Esimene pill orel Ametid: weimaris õukonna viiuldaja, Saksamaa tähtsaimas Hamburgi oopertiteatris Arnstadt-organist viiuldaja, Weimaris-õukonna organist ja Itaalias helilooja, kammermuusik Hannaveris kapellmeister Köher-kapellmeister Inglise ooperilavastaja Vokaalmuusika: Vokaalmuusika: Kandaat(300) -20 ilmaliku teost Ooperid: Passioon:(3) Oratoorium ,,messias" Johannese ja Matteuse Kaar"Halleluia" Instrumentaalmuusika: Instrumentaalmuusika: 6 Brandenburgi kontserti( kuus kolme Concerto grosso osalist) K-A-K (3-osaline) K-A-K Klaviirmuusika: Süit(tsükkel) Prelüüdid ja fuugad orelile Tulevärgi muusika ja veevärgi muusika.
Giovanni Palestrina Giovanni Palestrina 1525 -1594 Sündis Rooma lähedal Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge
aastal teda kogu aeg rööviti (rändas ringi) ning tänu sellele sai ta suured kogemused ja paljudelt õpetajatelt hariduse. 1556a. läks ta elama Saksamaale (lõuna Münchenisse) ja temast sai seal surmani õuekomponist ja õuekapelli juht. Teda hüüti Belgia Orpheuseks. Teda on võrreldud Mozartiga (16.saj. Mozart, oma aja imelaps). On hästi palju teoseid kirjutanud -üle 2000 igasuguse zanri. Lõi nii vaimulikke kui ilmalikke motette, madrigale. Ta oli suur renessansi aja kunstnik. Tõi ilmaliku ja rahvaliku muusika elemendid vaimulikku muusikasse. Vaimulikku muusikasse tuli ka elurõõmu. "Beatur Vir" (naiskoor, mitmehäälne, on ka kaanonit, suhteliselt kõrge, saateta), "Magnum Opus" (kõrge, väga lähedaste häältega, saateta, muutub rütmiliseks).
o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid o levis üha enam muusikaõpetus · Esimene asjaarmastajate teater moodustati 1784 a · 1795 a kõlasid Tallinnas esimesed ooperid
tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused.
590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline kooriteos Lauldi koraali (ühehäälne ladinakeelne saateta kirikulaul)
Esimene sajand võõra võimu all 1. Skandinaavia maadega. 9.–12. sajandil tegid eestlased ja skandinaavlased vastastikku röövretki, 11.–12. sajandil üritasid Eestis oma ülemvõimu kehtestada Vene vürstid. 1208–27 peetud võitlused ristisõdijatega lõppesid Eesti ala alistamise, ristimise ning jagamisega Mõõgavendade Ordu, Taani, Tartu piiskopi ja Saare-Lääne piiskopi vahel. 2. Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid jätkusid 13.saj. 1297 a. tekkis tüli ordu ja Riia linna vahel. Sõja algul purustati Riia ordulinnus, kuid ordu pani oma sõjalise jõu maksma ja järgnesid rüüsteretked Saare-Lääne piiskopi valdustes Läänemaal. Orduvastased otsisid abi taanlastelt, kuid seda saamata pöörduti vanade vaenlaste leedulaste poole. Leedulased tulidki appi ja purustasid orduväe Turaida all. Alles seejärel sõlmiti rahu, mis siiski osutus ajutiseks. 1304 a
autoriga. Varasem muusika oli valdavalt anonüümne, levides suulisel teel ja iga esitaja võis omalt poolt midagi lisada. Muusikas pani renessansi kujunemisele aluse uus stiil – ars nova – mis sündis 14. sajandil Prantsusmaal. Juba keskaja lõpus hakkas muusikasse tulema järjest enam mitmehäälsust ja uue stiili peamiseks žanriks saidki mitmehäälsed motetid. See oli suureks muutuseks keskajaga võrreldes, et kirikumuusika kõrvale tulid ilmaliku sisuga mitmehäälsed laulud. Renessansi kõrgajaks võib pidada 15. ja 16. sajandit. Sel ajal said olulisemaks Madalmaad, kus kujunes välja ajastule iseloomulik mitmehäälsuse stiil ( polüfoonia). Renassansi muusika on mitmehäälne ja valdavalt polüfoonilises stiilis. See on selline mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega – igal häälel on iseseisev meloodia ja rütm. Polüfoonia arenes üsna keeruliseks kindlate reeglitega stiiliks. Väga levinud
Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile
Liturgiline muusika jumala teenistuse tarbeks Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, ...
Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka. Esiteks “Pihtimused”, mis on maailma esimene autobiograafia, ja teiseks “Jumala riigist”. Seda raamatut on nimetatud kristluse suureks poliitiliseks teoseks ja selle mõju on olnud tohutu katoliikluse ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle. Teose põhjendamise ajendiks olid Rooma rüüstamine 410.a. läänegootide poolt, milles kaasaegsed nägid karistust vanadest jumalatest lahtiütlemise pärast. Augustinuse tõlgenduses ei olnud rüüstamine mitte karistus, nagu mõned paganlikud autorid selgitasid, vaid näitas Jumala ükskõiksust ajaliku maailma suhtes. Inimesel on valida taevase ja maise riigi vahel, esimene tähistab headust, teine kurjust. Sellega püüti allutada ilmalikke valitsejaid.
võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7 sakramenti : ristimine,armulaud,pihtimine,abielu,leeritamine(konfirmatsioon),viimne võidmine,vaimulikuks pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus: mõtleja,,,Pihtimused" (maailma 1. autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia
Liivimaa valitsemine pärast Jüriööd Õiguslikult koosnes viiest iseseisvast väikeriigist Saksa ordu suurim ja tugevaim Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis)
eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal iseseisev maal (puu)tahvlil, lõuendil vms fresko värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt
hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S.Bach- Kantaat nr. 140 ❏ oratoorium (17.saj) on vaimuliku või ilmaliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile (sarnane ooperile, kuid puudub lavaline tegevus). nt. G.F.Händel “Messias”- koor Halleluuja. ❏ passioon (17.saj) on heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse rännakutest ja ristisurmast (evangeelium), oratooriumi eriliik. ❏ ooper (16.saj) on lavateos milles on ühendatud muusika, kirjandus, näitekunst, kujutav
kokku omapäraseks tervikuks. MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11
altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal Gregooriuse reformid Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning
Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Alus pandi Mannheimi koolkonnas 18.saj. Algul. Klassikaline kuju Haydni ja Mozarti loomingus.
Keskaegne aadel pidi olema Keskaenge nobiliteet soosis sõjaväeteenistust, seda peeti üheks kohuseks, mida peab küsimusi esitamata täitma. Senjööri või isamaa eest suremist peeti ülimaks tunnustuseks truudusest. Surm oli kui oodatud osa saatusest, see oli vältimatu ning kõige parim viis ennast mahajäänutele meelde jätta, oli surra väärikalt. Kiriku mõjutuste tõttu oli aadlikele ilmalik elu ka kui üks vaheetapp elus, kuna järgmiseks oli elu taevas, mis jättis ilmaliku elu trööstituks. Keskajal levinud rüütliromaanid panid suurt survet noortele meestele, kes pidid olema nii suurepärast sõjamehed kui ka austatud ühiskonnaliikmed. Suhtumine haridusse Suhtumine naistesse Suhtumine füüsilisse töösse Suhtumine sõtta/teenistusse Hinnatavad iseloomuomadused
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus.Passioon- oratooriumia alaliik, mille sisuks on jeesuse kannattused. Kantaat- ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga mitmeosalised esitajateks solistid, instrumentaalansambel ja koor. Instrumentaalorkester- 3-osaline teos (solistid ja orkester). Fuuga- polühoonilise muusika tähtsaim vorm.Tantsusüit- instrumentaalteose erinevate rahvaste tantsudest ansamblile orkestrile või soolopillidele.Allemande- aeglane saksa tants. Courante-kiire prantsuse tants. Sarrabande- pidulik hispaania tants. Gigue-Soti hüppetants.Conserto Grosso-solistide grupile ja orkestrile iseloomulik.Heliloojad: J
· See oli suur murrang inimkonna ajalood nn neoliitiline revolutsioon. Usundid · Üksikute loodusnähtude kõrval või asemel usuti vaime, kas siis häid või halbu. · Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks kaunistus. TEE SELGEKS · Sakraalsakraalarhidektuur on kultusliku otstarbega arhidektuur, nt. Buddha kujud · Profaanprofaanarhidektuur on ilmaliku funktsiooniga arhidektuur, nt. Lossid, paleed, kindlused · Monumentaalsuurejoonelise arhidektuuriansambli moodustav üldistatud ideega kunstilooming · Tahvelmaalteisaldatavale alusele (lõuend, paber, puittahvel) maalitud teos · Sügavtrükktrükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil · Kõrgtrükktrükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad
Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. 1979. aastal seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana Ameerika Ühendriikides. Ameeriklastel langeb tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel. Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga.
Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi,
Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud,
Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat Arhitektuur: Prantsusmaal, paksud müürid(kaitseks), ümarkaared, kitsad-väiksed aknad-uksed, massiivsed tornid, sakraal(kiriku)arhitekt. domineeris ilmaliku üle, põhitüübiks oli basiilika; portaal (tähtsad fassadi juures)läänes; portaali palestikus(külgedel) püstloodis süvendid (vahel skulptuurid), kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks (löövid erineva katuse all basiilika); põikilööv eendub tugevalt; risekoht mood. nelitise e transepti, mille kohal torn; idas ümar apsiid(altari asupaik), mida ümbritses kooriümbrikäik; nelitise ja apsiidi vahel
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. ...
helitegevus ja laulja äärmiselt kõrge meloodia. Depp Purple, Led Zeppelin, Black Sabbath. Jazz:algus 60. lõpus USAs. Aluse panid pro jazzimuusikud. Isel. Impvisatsioon. Chacago Blood, Swaet & tears. Disco:70.-datel tänu helitehnika kiirele arengule. Stuudiotes saadi parem kvaliteet, kui kons. Oli odavam palgata plaadikeerutajaid. Täpne rütm esiplaanile roodi basstrumm ja kitarr harmoonias sidemed souli ja kospel muusikaga. ABBA Boney M Soul:aluse pani 50.date keskel Rau Charles ühendatud ilmaliku rütmi blues ja vaimuliku gospeli muusika. 1959 asutati selle plaadifirmad Temmle Motorn ja Stax rütmi keerukus meloodia improvisatsioon solistil. mustanahaliste. Stevie Wonder Charles Black Finranlin
RAHVUSKIRJANDUS 1. Eestlane kirjutas 2. Eesti keeles 3. Eestlastele Rahvuskirjanduse algus · Piibli tõlkimine 1739a. Jüri kiriku juures, on olnud 250 aastat eesti keeles Ilmaliku kirjanduse algus · Juhuluule loodud sündmuste põhjal · Eriti pulmalaulud Reiner Brockmann 1637a Käsu Hansu kaebelaul · Tartus murdes tartu linna hävitamisest Põhjasõjas(12.07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 s...
1. 4 muusikalist uuendust-1.rütmika muutus vaheldusrikkamaks 2.harmooniat rikastati kromatismidega 3.dünaamika oli nüanssiderikas 4. suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 2.programmiline muusika laenas kirjandusteostest, kujutavast kunstist. 3. lemmikteemad-surm, õudused, müstika. 4. schubertiaat-koosviibimine koos muusika, kirjanduse, veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti schuberti elust-elas vaeselt, 1 avalik kontsert, lähtus klassikalistest vormidest. 6. kir. Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7
· Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tartu ülikool oli suletud, baltisakslased said hariduse Saksamaa ülikoolides, Baltikumis leidsid tööd paljud Saksamaalt pärit haritlased.) · 1739.a. ilmus piibli täielik tõlge. Tõlkis Anton-Thor Helle Valgustusliikumine · Kirikuõpetajad jagasid jutlustes nõuandeid ja kasulikke teadmisi. · Hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid kalendrid (need sisaldasid näpunäiteid põllupidamise, arstimise jne. kohta) · August Wilhelm Hupel, Põltsamaa kirikuõpetaja hakkas välja andma talurahvale mõeldud eestikeelset ajalehte Asehaldusaeg 1783-1796 · Katariina II kehtestatud uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorralduse Venemaa omaga sarnaseks. · Uus valitseja keiser Paul I taastas endise valitsemiskorralduse, seevastu
1571.a. kuni surmani teenis Palestrina Rooma Peetri kiriku kapelli juhina. 1580.a. suri Palestrina abikaasa. Palestrina looming on suuremas osas vaimulik, kuid ta on loonud ka umbes 100 ilmalikku madrigali ja 50 vaimulikku madrigali. On säilinud tema 104 missat, motette on vähemalt 400, lisaks hümne, 35 mganificat'I ja teisi kiriklike teoseid. 8. Ilmalik muusika 16.saj. Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj. ilmaliku muusika tarbijate ring. Trükiti väga suurel hulgal seltskonnamuusikat. Tähtsaimaks kirjastajaks oli Pierre Attaignant, kes elas Pariisis ja trükkis üle 50 kogumiku umbes 1500 lauluga. Väljaannete tiitlites leidub enamasti märge "laulmiseks või mängimiseks", mis viitab suurele varieerimisvõimalusele esituskoosseisudes. Prantsuse Sansoon on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. See oli 16.saj. tuntud suures osas Lääne-Euroopast
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui...
Muusikas ilmusid vaimulike žanride juurde ka ilmalikud Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu Vastuolek polüfoonilise muusika vast jumalateenistusel Keelati motetti laulmine kirikus Trükikunsti leiutamine – nooditrükitehnika Arutleti, mis on ilus kunstis ja muusikas MUUSIKA Žanrid: Motett – (Guillaume Dufay) ladinakeelne polüfooniline laul, mis võis olla nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga. Põhihääleks oli gregoriuse koraal Kaanon – (Josquin Desprez) mitmehäälne laul, kus kõik hääled esitavad sama teemat nii, et iga hääl alustab enne, kui teine on lõpetanud. Missa – (Jakob Obrecht ) katoliku kiriku jumalateenistuse vorm, ja sellele vastav muusikateos. Madrigal – (Jacopo da Bologna) 14.saj Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm.
Pippin Lühike, Karl keisreid Suur) · keisrivõim ei olnud päritav · keisrile allusid ametkonnad Vaimuliku ja ilmaliku võimu · Terves frangi riigis oli · Bütsantsi kirik seisis suhe kirik valitseja kaitse all. kindlalt keisrivõimu · Frangi riigi lagunemine kontrolli all ja l-euroopa killustatus · mitu tähtsat hilise rooma tõid kaasa kiriku riigiaegset
muutused organismid) Botaaniks loomaiad Trükikunsti leiutamine Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem Johannes Kepler- Planeetide orbiidid on ellipsikujulised Paracelsus- arstiteadus(rajaja) Andreas Vesdalius- anatoomia Galileo- Täiustas teleskoopi, astronoomia Reformatsioon Saksa reformatsioon Karl V Saksa keisririik oli hiiglasiks nõrgalt seotud väikeriikide kogum Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri)
meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda. *Aadliringkondades- nii linnades kui ka mõisates- elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodutele kontserditele *seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette ka laulumänge *talupoegadele õpetati pillimängi * mitmes mõisas olid talupoegade orkestrid *levis muusikaõpetus. Eesti esimesed pillikoorid: *19 saj keskpaiku tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit- Tormas ja Väägveres. 1848.a
Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) Kaunistatud organum MOTETT kirikumuusika anr kus iga hääl laulis erinevat luuleteksti. Selles muusikavormis on 3 erinevat häält. Sellel on oma kindel viis kuid nad ei haaku. Hiljem kasvasid nad kirikumuusikast välja. Häälte rütm erinev Erinevate sõnadega tekst erinevates häältes Häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga 3). Rüütlilaulikuid oli kolme tüüpi: Trubaduurid LõunaPrantsusmaal Truväärid PõhjaPrantsusmaal Minnesingerid Saksamaal Rüütlilaulikute peateemaks oli eepiline jutustus müstiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika.
Rõhutab kõigi usuliste kogukondade vastutust ja olulist rolli fundamentalismi, vihakõne ja terroristliku propagandaga võitlemisel. Juhib liikmesriikide tähelepanu usujuhtide koolitamise küsimusele mis peaks võimaluse korral toimuma Euroopas seoses vajadusega vältida vihaõhutamist ja vägivaldset äärmuslust Euroopa pühakodades ja tagada, et need usujuhid jagaksid Euroopa väärtusi, ning samuti karistusasutustes töötavate religioonide, filosoofiliste õpetuste ja ilmaliku ühiskonna esindajate koolitamise küsimusele. Märgib siiski, et kuigi ka pühakojad võivad endast kujutada kontaktpunkte, toimub suur osa ajupesust ja värbamisest palju mitteametlikumates oludes või internetis. [12]
juuni. · Kooride saabumine · Kell 12: vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus Kolmapäev, 18. juuni · Kell 6: äratusmängud · Kell 9: rongkäigu algus · Kell 10: juubeli- jumalateenistus Toomeorus · Kell 16: vaimulik kontsert Ressource´i aias ·Jakob Hurt II üldlaulupidu: http://kjt.ee/wp- content/uploads/2014/06/Teine- %C3%BCldlaulupiduTartus-1879.-aastal.jpg Neljapäev, 19. juuni · Kell 8: ilmaliku kontserdi proov · Kell 15: rongkäik · Kell 16: ilmalik kontsert Ressource´i aias · Pidusöök Vanemuise aias Reede, 20. juuni · Kell 10: üksikute kooride ja orkestrite kontsert Ressource ´i aias · Kell 14: kooride võistulaulmine Vanemuise aias Üldlaulupidu täna http://estonianworld.com/culture/estonian-song-celebration-timeline/ Kasutatud materjalid · http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-laulupidu/ (Külastatud: 03.04.2017) · Väljavõte Perno Postimehest:
Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid samuti tõi kaasa palju uut ja huvitavat. Kohati hakkasid koos eksisteerima uus ja vana. Seda nii ühiskonnas kui ka kunstis üldse...
· Nõid Eri inimene, kes on astunud saatana kehastusse · Deemon saatana käsilane · 7 surmapattu 1. uhkus, 2. kadedus, 3. viha, 4. laiskus, 5. kitsidus, 6. liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
