võimalusel ning Theoderich ise asutas mõned riigi kulul töötavad õppeasutused.6 sajandi teisel poolel leidis Itaaliast pärity luuletaja Venantius Fortunatus Gallias oma teostega vastuvõtliku lugejaskonna, mis koosnes aristokraatlikest roomlastest ja frankidest, kes tahtsid, et neist vanamoodsas ladina keeles kirjutatakse. 14) Võrdle haridust ja kirjandust hilises Rooma riigis ja Rooma-järgses riigis.-(lk.111) a) Hilises Rooma riigis oli kirjaoskus ilmaliku aristokraatia hulgas laialt levinud.Venemaal maksid keele-ja kirjandusõpetajale-grammatikule.Selline haridus oli eliidi staatuses vajalik ning võimaldas teha tulutoovat karjääri Rooma keisririigi bürokraatiaparaadis. b)Rooma-järgses maailmas selline karjäärivõimalus kadus, sest valitsussüsteem oli tunduvalt lihtsustunud.Selle tulemusel ei tahtnud isegi roomlastest ülikud enam laste intensiivse koolitamise eest maksta ning grammatikud jäid tööta
Ta töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut moodi kunsti. Padovas püstitas ta Veneetsia ratsamonumendi. · Andrea del Verrocchio oli 15.sajandi teise poole tähtsaim itaalia skulptor. Temagi valmistas võifuka Taaveti pronksikuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. · 15.sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst. · Väga populaarsed olid madonnareljeefid, kuid need olid enamasti muutunud üpris ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist, pronksist ja ka majoolikatehnikas. Parimad majoolikameistrid olid Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea. · Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid tähtsate sündmuste või isikute auks. Itaalia maalikunst 15.sajandil · Itaalias töötas sadu maalikunstnikke. Temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks
Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Johann Sebastian Bach................................................................................................... 2 Lapsepõlv Eisenachis................................................................................................. 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) ....................................................................................... 3 Lüneburg (1700 - 1702)............................................................................................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703)................................................................................... 3 Arnstadt (alates augustist 1703)................................................................................. 4 Mühlhausen (alates 1707)..............
võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saks...
Mandri-Euroopas säilis hingedepäeva tredistsioon Martin Lutheri õpetuse kiuste visamaltki. Kuigi Lutheri kirikus pole sel päeval päris sarnast tähendust katoliku kirikuga säilis tähtpäeva traditsioon inimeste mälus ja ilmaallikes kommetes siiski. Lähedaste haudade külastamine on väga levinud ka ateistide seas. Breiti saartel, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides on protestantliku kultuuri seas tähtpäev tänapäeval peaasjalikult ilmaliku iseloomuga ja seda peetakse Halloweeni nime all 31.oktoobri õhtul ja ööl vastu 1.novembrit. Mehhikos on hoopis levinud vv. Surnute päev , mida tähistatakse küll samuti 2.novembril , paralleelselt kiriklike pühakutepäevaga , kuid selle tähtpäeva juured ulatuvad juba kristluse-eelsesse Asteekide kultuuri. Lähedase aja tõttu Halloweeniga peetakse USA's neid tihti sanrnasteks pühadeks , ometi on neil päevadel tegelikkuses vähe ühist. Surnute
Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus. Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure tunglemise tõttu pääses peole ka ilma piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Maarjamõisa tänavate vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja
Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus. Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure tunglemise tõttu pääses peole ka ilma piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Maarjamõisa tänavate vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava
rahvast. Valgustuse mõiste Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas peale reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. · Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse. · Valgutajad väljendasid optimismi, et inimõiguste piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi · Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise · Usuti maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, ehk Jumalat vaadeldi kui maailma loojat, kes selle korraldamisesse enam ei sekku · Valgustusliikumise tegelik kodumaa on Inglismaa Valgustuse mõju ühiskonnale Arvatavasti: Inimesed hakkasid omandama järjest rohkem ja kõrgemat haridust, sest valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse. Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik
sajandil eKr. Nad elasid maailmast eraldatuna kõrbe rajatud kloostrites. Esseenide vaated on tugevasti mõjutanud varast kristlust. armulaud Väeline ese palverännak Mekasse Judaistlik ususeadus (Toora, Talmud) islami toidureeglid islamis keelatud toit (sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol kõige konservatiivsem kogukond ortodoksseid juute vt. JHWH valgustus; on 18. sajandi lõpul tekkinud juudi religioosne valgustusliikumine, ilmaliku hariduse pooldajad, pooldasid juutide kultuurilist lähenemist teistele rahvastele. Page 5 Sheet1 religioosse segunemise vastu, pöördusid Toora seaduse range täitmise poole. Hassiidide järeltulijad on variserid ja Qumrani esseenid vigane sõiduk, mahajäetud sõiduk, väike sõiduk; vanemad budismi koolkonnad abielu juudi traditsioonis Hinduism, Dzainism, Budism, Sikh
Umbes 12. - 13. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl (cantus firmus). Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse motett. Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 15. sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst
kaitsja ja säilitaja. Vaimulikud olid kirjaoskajad enamasti. Kloostrid jagasid haridust enne linnade teket. Seal õp. Enamasti tulevased vaimulikud. Arh andis eeskuju kogu muule arh. Olid kõrgemaid linnas. Aitasid säilitada ka antiikkultuuri pärandit, sest kloostrid kirj. Ümber antiikteoseid, aga muidugi filtreeris. 7561870 kirikuriik.. konstantinoopoli kinkekiri 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli 10. sajandil sai prl Cluny kloostris alguse kiriku uuendusliikumine, eesmärgiks vaimulik võim tuleb seada kõrgemale ilmalikust. Mitmeid reforme nähti ette: taheti kiriku prestiiti tõsta Range tsölibaat Tuleb lõpp kirikuameti ostulemüügile 10. saj hakkas paavsti nim. Ametisse SaksaRo keiser. See tugevdas ilmalikku võimu. 1059 lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad R peapiiskopkonna kardinalid
(sugukondade vahelised konfliktid) ja bioloogiline julgeolek (verepilastuse vältimine). Kui tekkis tugev keskvõim, muudeti paljud tavaõiguse põhimõtted kohustuslikuks. 1.2 Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Alguse sai tavakorra kirja panemisest. Või siis millegi uue, kirjapanekud, kirja pannakse see mille riik otsustab vajalikuks pidada. Õiguse subjektiks loeti inimest kes usutunnistuse järgi kuulus selle religiooni juurde, samas selles ühiskonnas küsiti ilmaliku õiguse järele. Kirik kõige võimsama institutsiooni lubas enda korrareeglite kõrvale ilmalike korrareeglite tekkimise. Kirik ei näinud riigis mitte võistlejat, vaid toetajat. Korda tuli ühiskonda juurde. Corpus Iuris Civilis. See sisaldas endas nii avaliku kui eraõiguse norme. Tema esimene osa on õiguse tundmaõppimise õpik. See oli rooma õigusteaduse suur saavutus. See polnud juhuslikult kokku sattunud normid, vaid süstemaatiline õigusnormide kogumik, mis korrastas
vastupaavstiks Clemens III (1080-1100) 1084 Heinrich IV vallutas Rooma ning lasi end Clemens III keisriks kroonida. 1084 Saksa väed piiravad paavst Gregorius VII, too kutsub appi Lõuna-Itaalia normannid, kes vabastasid Rooma ning rüüstasid selle. 1085 Gregorius VII suri, Heinrich IV kuulutas välja jumalarahu. Paavst Urbanus II (1088-1099)1094 suutis Rooma linna vastupaavstilt tagasi saada. 1095 Clermonti sinodil uuendati ilmaliku investituuri keeldu. Heinrich IV II Itaalia sõjakäik (1090-1097) tõrjutakse tagasi gvelfide, welfide, Toskaana hertsogi ning keisri poja Konradi abiga. 1104 kuulutati üldine rahu. 1110-1111 Heinrich V tungis Itaaliasse, tegi paavstiga (Paschalis II (1099-1118) Sutri lepingu Heinrich V loobus ilmalikust investituurist, kirik loobus pärast Karl Suure valitsemist saadud läänidest. Heinrich krooniti keisriks. Samuti kõrvaldati võimult vastupaavst Silvester IV.
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad
· 12 13 saj müsteeriumides esinesid tavalised linnakodanikud ,,Aadama mäng" - elav dialoog, huvitavad koomilised karakterid · 15. saj muutusid müsteeriumid keerulisemaks ja tegelased ilmalikumaks · miraakel Prantsusmaal arenema hakanud religioosne näidend; allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati olustikusüzeed; neid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides rohke butafooriaga; usuline sisu asendus ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/ · farss algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja svankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu
Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa)
esteetilist väärtust publikule. "Miks teie arvte, et küngas või puu on ilusam kui gaasi pumb? - küsis popkunstnik Roy Lichtenstein, - Just, sest see on harjunud tinglikkus. Mina äratan teie tähelepanu ilmaliku asju abstraktsetele omadustele . Pop kunst on nagu anum, mille eesmärk - on jääda tühjaks" R. Lichtenstein. 2.2 Järeldus Üldiselt popkunst tegelikult juhtis traditsioonilise kunsti piiri , viies teda oma loogilise lõpuni, ja avas teed uue tüüpi kunstilise praktikale. Eriti pop-art ette valmistas mulda kontseptualismi ja postmodernismi jaoks
jm) ja välisuudiseid, sõnumeid seltsielust, laulupeost. Olulisel kohal oli koolide, laiemalt haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus. ,,Eesti Postimehele" tegid kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber mailma ,,Askoldi" laewa peal"), J. Hurt (toimetas 1871.aasta ka lisalehte) jt ärkamisaja nimekad tegelased. Eriti tähenduslik oli aga C.R.Jakobsoni kaastöö koolide, ilmaliku hariduse, kirjaviisi, väljarändamise, põllumajanduse jm probleemide osas. Tema põhjendatult teravaid seisukohti taunisid vanameelsed, samuti rüütelkond, kelle survel J. V Jannsen pidi 1871.aastal oma ajalehe veerud Jakobsonile sulgema. Sellest johtunud ajalehe tellijate vähenemist hakkas korvama rüütelkonnalt saadud rahaline toetus, mille olemasolu üle siis ja hiljem on olnud eriarvamusi. Tehinguga minetas ,,Eesti Postimees" aga oma maine. 1880
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õuko...
Filosoofilise lühiessee kirjutamine Sissejuhatus See õpiobjekt aitab Sul õppida kirjutama akadeemilist filosoofiaesseed. Filosoofiline kirjutamine on keerukas ning mõnevõrra eriline: pole sugugi garanteeritud, et hea kirjalik väljendusoskus ning õpitud filosoofiateooriate hea tundmine annavad iseenesest kokku tugeva essee. Loov kirjutamine on iga humanitaar- ja sotsiaaldistsipliini keskne tegevus, sestap on mujal maailmas hakatud ka filosoofia õppimise puhul avaldama üha rohkem juhendeid ja raamatuid filosoofilise kirjutamise kohta (vt. kirjandust lisalugemiseks) Õpiobjekt tutvustab Sulle filosoofiaessee sisulisi ja vormistuslikke aspekte ning annab mitmeid praktilisi soovitusi. Omandatud oskused võivad Sulle kasu tuua ka väljaspool filosoofiat, mistahes argumenteeriva kirjatöö kirjutamise puhul. Esmalt tutvu hea kirjatöö valmimise eeldustega ning tööta põhjalikumalt nende al...
Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa)
14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambit- sioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmi- sel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailma- pildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võr- relda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kiriku- arhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaal- ne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja- Itaalia
valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Õhtumaa juristide identiteeti on alati kuulunud teadmine allumisest eelkõige õigusele kui iseseisvale nähtusele, valitseja iga sõna ei ole koheselt õigus. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik. Viimase teenistusse astus hilise keisririigi perioodil hulgaliselt juriste, kes tõid sinna kaasa oma ilmaliku õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid kirikule, kus juba oli kujunemas territoriaalne-hierarhiline struktuur, oma teadmised ja oskused asjakohase halduse loomiseks. Lisaks neile praktilistele oskustele ja teadmistele valdasid Rooma hilised juristid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat. Nad väitsid, et õigusel on õigus olla autonoomne. Õiguse kirjalikkus. Kiriku teenistusse astunud juristid toovad samuti kaasa teadmise, et õigus peab olema järjepidev
Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. 1 Balleti ajalugu 1.1 Balleti algus Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. Balleti rajajaks peetakse 17.sajandil Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XIV, kes armastas eriti tantsu ning sellepärast oli ka tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Louis XIV esines esmakordselt balletis kolmeteistkümneaastasena, kuid tema kuulsam osa oli päikesejumal Apollon ,,Kuninglikus ööballetis" 1653. aastal ning see ballett kestis 12 tundi. Sel ajal võisid balletti tantsida ainult mehed. Päikesekunigas hakkas 1661
,,KESKAEGNE RÜÜTEL" Maarit Iris Lootus Pedagoogika II kursus Pimedat keskaega on ühteaegu nii imetletud kui ka kardetud. Müstilise auraga ajastul toimus mitmeid ühiskondlikke, aga ka mõttemaailma muutuseid, mille üheks osiseks on kindlasti rüütlite esilekerkimine, kogu rüütlikultuuri elavnemine ja sellega seonduv rolliasetus. Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku positsiooni, kirjeldada rüütliks saamise protsessi, piiludes selleks pürgijate hingeellu ning püüdes seda võimetekohaselt mõ...
varem ristitud sakslaste üldise ittatungiga 12.13. sajandil. Sellisena esindasid ristisõdijad esmajoones saksa maahärrade huve, mis olid sageli teravas vastuolus paavsti omadega. Vastuolu juured ulatusid igipõlise Saksa-Rooma keisri ja saksa maahärrade vaenuseni paavstitooliga, mille oli põhjustanud paavstide alates 11. sajandist järjekindlalt väljendatud postulaat vaimuliku võimu ülimuslikkusest ilmaliku üle. Liivimaa praktilises poliitikas 13. sajandil ilmnes see tõsiasjas, et paavst kaldus tihtipeale toetama pigem taani kui saksa ristisõdijaid. Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas
väärtust ning krim.protssessisarendas välja nn. Inkvisitsioonipr., uurimismenetluse, kuis protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud erilinesüüdistaja (akusatoorne menetlus).- Kanooniline protsess, mille eesmärgiks oli tõe selgitamine, tähendas suurt muudatust protsessiõiguse ajaloos,seni oli olnud eesmärgiks kokkuleppe saavutamine, nüüd allutati pooled kohtulikule juurdlusele, mille eesmärkoli süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohupositsiooni, hakati kanoonilist pr kasutama ka ilmalikus õiguspraktikas. 16. Bütsantsi õiguse ajalooline areng, tema olulisemad allikad.Bütsantsi õiguse ajalugu algab Corpus Iuris Civile kehtestamisega, mis oli Rooma õiguses viimane. Kuni 800. a-ni, mil krooniti Karl Suur keisriks, kandis Rooma kristlikku õigust edasi vaid Bütsants.Bütsantsi õigus oli seesmiselt stabiilne ja terviklik, suutis muutuda koos oludega. Ta
komponeeriti terviklikke missa osi cantus firmus ordinaariumilaule tervikuks ühendav psalmoodia, milleks on gregoriuse koraal või mingi ilmalik meloodia ning peahääl kõlas alati tenoris a capella võrdväärsete häältega ansambli polüfoonia, kui mingi hääl puudus asendati see pilliga Üldised tunnused kosmopoliitiline hoiak tänu tihedatele sidemetele valitsuse õukondade vahel Prantsuse, Itaalia ja Inglise vastastikused mõjutused ilmaliku muusika keskuseks kujuneb Burgundi õukond Dijonis valimuliku muusika Cambrai' Nendest lähtuvd mõjud kõikidesse kultuurmaadesse eriti Itaalia, Saksamaa, Hispaania I PÕLVKOND Gulliaume Dufay paavstikapelli liige kõva muusik (üle Euroopa valiti sinna, igaüks ei saanud) chanson II PÕLVKOND jõutakse nii kaugele, et vokaalteoses on kõik hääled võrdsed ja võrdselt tähtsad pööratakse tähelepanu bassile kasvatatakse häälte arvi
Tlnas toomkool olemas. Õpetati välja toomhärrasid, kellest võisid saada köstrid.2) kloostrikoolid tegelesid kloostrite juures.Anti vaimulikku haridust, piibliõpe. Haridus mõlemas koolis ladinakeelne. Ilmalikest teadmisest vähe, nii palju kui piibli juures vaja.Anti tulevastele munkadele mingigi haridus, kuna pidid olema lihtrahvast targem.Eesti talupoegade lapsed võisid eelkõige sattuda kloostrikoolidesse. Teatud aja vältel tekkis vajadus ilmaliku hariduse järele,seda eelkõige kaupmeestel.Kui kauplemine hoogustus oli vaja ilmalikku haridust-arvutamist,lugemist.Käsitöölised ka mingil määral. Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem tarbekaup(vili,küünlad jne).
· Ta laseb ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel jutustada ideaalsest riigist. · See olevat riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. · Riigi valitsejad valib rahvas, mehed ja naised on võrdsed. · Campanella avaldas ka trkataadi ,,Meeltega tõestatud filosoofia", mis oli suunatud skolastika vastu. · Ta võttis osa ka Hispaania võimu vastasest võitlusest. · Humanistid olid teadlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades seeläbi teaduse ja kultuuri kiriku mõju alt, taasavastanud antiikkultuuri, toetus renessanss kunsti ja teaduse vallas selle saavutustele. 29. Renessansskunst · Renessansiaegse inimese arusaam oli, et Jumal on maailma loonud otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku. · Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. · Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. · Tegeldi perspektiivprobleemidega
peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. Laclos' avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile). Valgustusliikumist toetas nii Prantsuse ratsionalism, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirism, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise. Jumalat hakati vaatlema kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisse enam ei sekku. Valgustusliikumse kodumaaks peetakse tihti ekslikult Prantsusmaad, tegelikkuses on valgustuse alguseks siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajaid inspireeris kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega, et need prantsuse keeles kogu Euroopale tuttavaks teha. Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot
Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid lõplikult ei purustatud, kuid Adalis oli pärast Calawdewosi tapmist tekkinud näljahäda, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest paljude väikeste üksuste asemele, kus igal oli oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused ja mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628. aastal toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem keelustati katoliiklus ning jesuiidid pagendati. Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss), mis oli sel ajal Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas. 17. - 18. saj. oli Etioopias vaimse elu edenemine, oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ning sisepoliitilised reformid. Iyasu II ajal edenes aga hariduse, teaduse ja kirjanduse areng
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade ...
lk 88) – Piibel o ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas; o taotles rahvapärasust ja lihtsust; rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara; o andis autoriteedi selles kasutatud keelele, miska paranes eesti kirjakeele staatus; o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi; o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks
sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said
liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga. Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotus Notre- Dame`i katerdaaliga. Gregoriuse koraal alumises hääles ja tantsuliselt rütmiseeritud ülahääled sulatavad muusikas, sarnaselt gooti ajastu kirikuarhitektuuriga, julgelt ühte kirikliku ja ilmaliku. 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, milles alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist (nagu ka organumis). Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13. sajandi lõpul sai
Kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks Mõningal määral kasutati ka tellist Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks Kõrged väikesed paarisaknad Ukseportaalid olid rikkalikult kaunistatud Gootika Ajastud Varagootika 12. saj II pool Kõrggootika 13. ja 14. saj Hilisgootika 15. saj ja 16. saj algus Arenes välja romaani stiilist Üldine Tähtsain element teravkaar Kõikide elementide suunitlus ülespoole Kasvas ilmaliku ehituskunsti tätsus Paksude müüride asemel aknad Pariisi Notre Dame 1163-1345 King's College Kabel, Cambridge 1446 Henry VI poolt Renessanss ja barokk Renessanss Prantsuse keelsest sõnast renaissance Mõiste renessanss tähendab kahte asja: - esiteks uut mõtteviisi - teiseks uuestisündi (tagasipöördumine antiigipärandi juurde). Sai alguse 13. sajandi lõpus Itaalias ja kestis 17. sajandini Iseloomustus Reaalsuse loomulik kujutamine
kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri- Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt
Ühiskonnakriitikuna oli Holberg oivaline. Tema tuntumate komöödiate ajakajaline tagapõhi oli kahtlemata aktuaalne: ,,Poliitiline kannuvalaja", ,,Jeppe Mäelt" (eesti laval mängitud 1934), ,,jean de France", ,,Erasmus Montanus". Holbergi eesmärk oli piitsutada nende näidenditega oma kaasmaalasi ümber vaatama oludes, milles nad elasid, ja panna neid oma vaateid ümber hindama uue aja humanistlikus ja valgustuslikus vaimus. Ta lõi taani esimese väärtusliku ilmaliku kirjanduse ladusas rahvuslikus keeles. Ise peab ta ennast eelkõige valgustajaks, humanistiks, kasvatajaks, mis sest et omapärase kõverpeeglimeetodi abil. Tema õpetuste eesmärgid: vaba mõtlemine, kasulikud teaduses, võõrkeelse moenarruse asemele puhas emakeel. Oma viimase suurema ilukirjandusliku teose satiirilis-fantastilise romaani ,,Niels Klim'i maa- alune reis" (1741) kirjutab ta ladina keeles. Selles teoses kukub Bergeni üliõpilane Niels Klim
vabastatud truudusevandest. Gregorius heitis Heinrichi kirikust(organisatsioon) välja. · Heinrichist sai lindprii. · Ta pidi minema oma tegusid kahetsema paavsti juurde, kui ta tahtis oma positsioone ja värke tagasi saada. · Lõpuks paavst andestas talle, ning Heinrich sai oma valitsejapositsiooni tagasi. · Selgus saabus alles 1122, kui sõlmiti Wormsi( linn Saksamaal ) konkordaat ( kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel ) · Otsustati, et üheltpoolt viiakse läbi ilmalik investituur ja selle läbiviijaks on keiser või keisri esindaja ( sümboolne maavaldust üleandmisprotseduur ). Ilmaliku investituuri sümboliks oli valitsussau ehk skepter ( ilmaliku investituuri käigus anti skepter üle. Skepter sümboliseeris võimu maade üle. ) · Vaimuliku investituuri viis läbi kas paavst või paavsti esindaja. Selle tseremoonia käigus anti
talea ja korduva helikõrguste järgnevuse nimeks color. Guillaume de Machaut(u 1300-1377) Ars nova silmapaistvaim helilooja Suur luuletaja Kõige keerukamas laadis on tema loodud motetid, kus on kasutatud matemaatilist korda ja iserütmilist tehnikat. Samas oli tema looming laulva meloodia ja tundelise väljendusega. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Tema loomingu hulgas on hulk lai’sid(tantsulaulu vorm) ja virelai’sid(prantsuse ilmaliku luule ja muusika üks tähtsamaid vorme) Tema looming on tähelepanuväärne ka seetõttu, et esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimulikust muusikast kõrgemale. Tema kuulsaim teos on esimene terviklik neljahäälne missatsükkel „La messe de Nostra Dame“-kuueosaline Ars nova ajastu lõpp, Ars subtilior. Machaut looming oli 14. saj prantsuse muusika kõrgpunktiks, ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga.
Kirja leiutamine andis võimaluse (kirjaoskus vaid väheste privileeg). Aitas kaasa ühiskonna polariseerimisele valitsejateks ja valitsetavateks (seaduste jumalik päritolu). Võimalus seaduste eksportimiseks uutele vallutatud territooriumidele. 8. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad. Esmane üleskirjutus I Sakraalse ja/või ilmaliku unitaarvõimu teke (Egiptus, Mesopotaamia, Hiina) Ur-Nammu (2100 eKr) o Kui… siis…. o rahatrahvid Hammurapi (1800 eKr) 5.1. Kiilkirjaseadused • Ur-Nammu (21. saj eKr) • Hammurapi (18. saj eKr, loeti koolides) • Hetiidi (1650-1100 eKr) • Kui... siis.. • Taliooniprintsiip • Teada ca 200 seadusepunkti • Kasutati 500 a 9
võtmes. Kirik liigub põhjapoole. Põhja-Aafrikas ja Hispaanias algab 7. sajandil islam peale tungima ning kirikuprovintse enda võimu alla alistama. Tekivad germaanlikud maakirikud. Itaalia alade kirik muutub üha enam romaniseerunud kirikuks (tekstid, eluviis, teadmine – kirik teeb seda kõike oma huvidest lähtuvalt) – kujuneb arvestaavaks suuruseks, kes hoiab roomalikku identiteeti. Sellega kaasnevad ka ilmaliku võimu mõttes kirikule antavad uued ülesanded. Piiskopid muutuvad riikliku halduse kandjateks. Riiklikud ametkonnad asenduvad kiriklikega. Kirikusse tekib materiaalne rikkus, tõmba germaani hõime ligi. Ka germaanlastel on kirikule üht teist pakkuda – õiguse mõistmine/mõtestamine, ustavus, isiklikud omadused, aga ka teatud sotsiaalsed ja religioossed tõekspidamised. Toimub kiriku germaniseerumine. Linnar Mäll on öelnud, et hereetikute tuleriidad on ainsad, mis keskajal valgust andsid
Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. ,,Narruse kiitus" tema teos. Oli
· Linnades sai valitsevaks luteri usk · Emakeelne jumalateenistus POLIITILINE KÜLG: · Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu: · Kõrgkoole eestis polnud · Toomkoolid alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu, Haapsalu toomkiriku juures) · Kloostrikoolid munkade koolitamiseks · Linnakoolid e ladinakoolid ilmaliku sisuga hariduse andmiseks (kirikute juures, kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat
aastal. Esimene rong sõitis Inglismaal 1825. aastal. 2. Algfaas 1850 - 1914 Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu. Lisaks sugulaste - tuttavate külastamisele hakati kodukohast eemale reisima. Algas hotellide ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. Cook´i reisid Thomas Cook, inglasest reisiettevõtja aastatel 1845 1892, uskus reisimise võimesse moraalselt tervendada. Lisaks tööle trükkalina oli ta tegev ka ilmaliku jutlustajana baptisti kiriku juures ning karskusliikumise toetajana. Murest tööliste alkoholi tarbimise pärast, korraldas ta 1841 esimese organiseeritud grupireisi karskusliikumise liikmetele, Loughborough´ st Leicesteri seltsi kogunemisele. Tegemist oli rongireisiga, millest võttis osa 570 reisijat, keda reisi ajal toitlustati. Reisid said regulaarseks ja reiside vahendamiseks rajas Cook oma büroo.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
