katoliiklased aga vaidlevad vastu sellele, ütlevad et vahet pole kas pilt on või ei. bütsantsis tekib vailus ikoonimaali lubatavuse kohta. bütsantsi tagab suur löök, kui islamimaad vallutavad pool bütsantsi. suurin vahe islami usu ja kristluse vahel on see, et pole lubatud islamlastel kujutada elusolendeid. 8. sajandi aguses keelustatakse ikoonimaal. sellega ei taha leppida õigeusklikud ja mungad kes neid seal maalinund olid. seetõttu on vanem ikoonimaal enamasti hävinud. uuesti lubatakse ikoonimaal kui tule makedoonia dünastia. pärast seda ei tekkinud enam probleeme ikoonmaali lubatavusega. Seda perioodi nimetetekse pilditüliks, 8.-9. sajand. ikonoklastid olid ikoonmaali vastu ja ikonoduulid pooldasid ikoonmaale. ikonoklastid hävitasid ka maale, sealt tuleb ka see, et maalide hävitamist nimetatakse ikonoklasmiks. ikonoklastid arhitektuuri ei puutunud. 8
Arhitektuuris levib viiskuppelkirik põhiplaanilt läheneb see ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskne kuppel tuuakse rohkem välja ja peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Hilisbüstantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vögevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 16.Bütsantsi maalikunst- ikoonimaal. Bütsantsi maalikunstis arengus vahelduvad õitsengud langustega. Bütsantsi maalikunsti on säilinud ainult katkendlikult, kuna bütsants jäi islamiusuliste võimu alla. Elusolendeid kujutav kunst isegi hävitati. Islami usk keelas inimolendite kujutmise kunstis, pidades seda patuks. Pildieitajad ehk ikonoklastid arvasid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelelised. Pühade asjade kujutamine on sel juhul nende pühaduse teotamine. Piltide pooldajad ehk
VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärineva...
· Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst: · Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. · Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). · Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. d. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: · Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. · Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. e. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: · Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid.
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust · 9. sajand teine õitseaeg
suured silmad, asetatud tihedasse ritta, näib nagu hõljuksid nad tühjuses, mitte ei seisa maapinnal. * Mosaiiktehnika värvilised kivikesed selgemini üksteisest eraldi, ei taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Figuuridel kuldne taust, figuurid tasapinnalised, mosaiigid väljendavad keisri ja temakaaskonna ajatut, igavest kohalolekut. Ka kristust ja pühakuid kujutatakse võimukate valitsejatena. * Ikoonimaal * lähtus rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreest *maaliti pühakute pilte *vanimad ikoonid enkaustikatehnikas (vahakriidid ja värvipulgad) *al 8saj kasutati temperevärve *maalialuseks kokkuliimitud laudadest tahvel (siit mõiste tahvelmaal) *kõige levinum aine maarja jeesus-lapsega *iga ikoon on kordumatu ja erineva meisterlikusetasemega *ikooni ruumikujutus erineb järsult antiikaegsest ja uusaegsest kunstist (nt. nn
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
Vanavene kunsti võibki pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid. Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. Novgorodi Sofia katedraali välisilme on väga lihtne ja range. Skulptuur leidis Venemaal vähe viljelemist. Ümarplastikat ei olnud. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. § 24. Islami kunst. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Muhameedlane peab 5x päevas palvetama. Moseesid hakati ehitama juba 7.sajandil. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv arabesk. Juba 8
Maali- ja mosaiigikunst Maalikunst Bütsantsis ei viljeletud skulptuuri, kuna leiti, et skulptuurid meenutavad antiikseid jumalaid. Kõrgele tasemele jõudis hoopis maalikunst, seda viljeleti raamatute miniatuuridel, kirikute seintel ja kõrgelt hinnatud bütsantsi ikoonidel- puutükile maalitud pühapiltidel. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Mosaiigikunst Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. · Kunst Vana-Venes: kremlid, kirikud, ikoonid Kremlid ja kirikud Kirikud Vene-õigeusu kirikud on enamasti ehitatud bütsantsi stiilis, kuid see stiil omandas Venemaal teatud
suutnud Kreml enam kaitset pakkuda. 16.sajandil ehitatakse uued müürid, 17. sajandil kaetakse need telkkatusega. Moskvas toimus hoogne kirikuehitus samuti, esimesed kivist hooned. Üks esimesi kirikuid on ka Uspenski katedraal. Tuntuim kirik on Vassili Blazennõi. Liitkirik, kus suurema tornkiriku ümber ehitati 8 väiksemat kirikut ja 1 kabel. Sibulakujulised kuplid 16. sajandi lõpul. Algselt olid ühevärvilised, hiljem eri värvi. Maalikunstis esikohal ikoonimaal. Kujunevad välja omanäolised ikoonimaalijate koolkonnad. Moskvasse on siirdunud Theophanes Kreeklane, kelle üks õpilane on Andrei Rubljov. Maalib õrnade toonidega. Theophanes maalis Moskvas esimese ikonostaasi. Algselt oli see madal võre, mis eraldas absiidi kesklöövist. Aegade jooksul hakati rohkem üksikuid pühapilte asetama, kuni pildisein täitis kogu absiidiava. Tavaliselt asuvad pildid 4 reas. Igal real oma teema. Lääne-Euroopa kunst varajasel keskajal Merovingide aegne kunst 5
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Kõige tähelepanuväärsem sellest on kindlustusarhitektuur. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja teisi linnu. Skulptuur leidis vähe viljelemist. Suuremad saavutused on vanavene maalikunstis. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ilmselt ikoonimaal. Esimesed ikoonid (nende hulgas ka legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri Jumalaema") toodi Bütsantsist ja sealt pärineb kogu ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemine Bütsantsiga tatari-mongoli ikke ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist. Bütsantsist pärinevatele motiividele lisandusid ka kohalikud legendid ja pühakulood. Koos nendega tungis kiriklikku kunsti ka rahvalikke jooni ja rahvausundi elementi, ilmuvad mustade jõudude, nt kuradi kujutised.
Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja- aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes.
hirmutatud. Sagedus, millega ruudud ja ringid aga siiski moodsas kunstis esinevad, osutab inimlikule teadvustamata tungile elu kaotatud põhitegurid taasühendada. Lynn Randolph The Laboratory/ Passion of OncoMouse. Onkohiir on geneetiliselt muundatud hiir, kelle peal üritati välja töötada rinnavähi ravi. Seega ta andis oma elu paljude naiste eest. Päästis palju elusid. Seos Kristuse kannatuslooga. (Hiire ,,inimlikud osad" viitavad valgetele Anglo-Saksi protesttantidele). Idakiriku ikoonimaal moodustab kristliku kunsti ajaloos omaette peatüki. Ikoonide puhul on üldiselt levinud seisukoht, et nad mitte lihtalt ei illustreeri või ei viita religioossetele teemadele, vaid on ise ka pühad. Osalevad otseselt religioosses reaalsuses. Religioosne kunst osutab pühadele asjadele, seetõttu läänekiriku arusaam: religioossel kunstil võib olla suur väärtus, aga ei saa öelda, et religioossed teosed ise oleks pühad. Ikoonide puhul aga seda just eeldatakse
Moskva Kremii müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks . Skulptuur ei leidnud Venemaal kuigi palju viljelemist. Õigieusu kirik suhtus sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse skulptuuridesse. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Koos arhitektidega tulid ka kunstnikud, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on aga ikoonimaal. Esimesed ikoonid legendaarse kuulsusega Vladimiri Jumalaema tooti Bütsantsit ja sealt pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. 2. Hollandi kunst 17. Sajandil Hollandi maalikunst elas 17. sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust. Allegooria ja mütoloogia ei huviatnud inimesi.
Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes.
Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. Mõju slaavi maadele: Õigeusk ja riikluse elemendid. Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. Mõju slaavi maadele: Õigeusk ja riikluse elemendid. Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). Alates 9. saj. levis ikoonimaal – puuplaadile maalitud pühapildid. Kunstkäsitöö – tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: Kallihinnalised materjalid – kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet – kuldniitidega siid. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. Kirjanduses populaarsemaks žanriks pühakute elulood. Mõju slaavi maadele: Õigeusk ja riikluse elemendid. Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
