Enamasti töötasid seltsid suuremate taludes, mille peremehed olid ise seltsi liikmed. Kuna ruumide rentimine oli kulukas 5 kerkis üsna ruttu päevakorrale oma seltsimajade ehitamine, nagu need olid linnades tegutsevail seltsidel. Seltside ehitamine hoogustus märgatavalt 20.sajandi alguses. Rohkem ehitati seltsimaju Lõuna-Eestis, kus seltside asutamine oli elavam kui mujal. Silma paistsid ka Jõhvi ja Iisaku. Tavaliselt püüti seltsi ehitada kihelkonna- või mõnda teise suuremasse keskusesse või rajati võimalikult suure tee äärde. Oma maja ehitamine oli seltsidele kulukas ettevõtmine, raha saamiseks korraldati pidusid, näitusmüüke, võeti laenu seltsi liikmetelt ja teisteltki. Tihti andsid seltsiliikmed ehituseks tasuta palke ning materjal veeti kohale ja osa ehitustöidki tehti talgutega. Ehitus tuli odavam kui saadi kasutada mõnda endis magasiaita või kõrtsihoonet. 20
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrberahvas: araablased. Need
rahajaht, tõusiklus, bürokraatia. Üha enam hakkab ta huvi tundma talupoja ja lihtsate elutingimuste vastu. Mõlemad romaanid ülistavad patriarhaalset maaelu. Järgmine romaan on ülistuslaul maale ja põlluharimisele, teos, mis tõi Hamsunile maailmakuulsuse ja Nobeli auhinna ,,Maa õnnistus" (1917). Teose peategelane Iisak rajab kaugel mägismaal endale talu, mis autori silmis omandab sümboli tähenduse. Iisaku elufilosoofia on lihtne ainult maad harides võib inimene õndsaks saada. Ta kehastab kõigutamatult stabiilset, maaga lahutamatult seotud inimest. Iisakule vastandub maakonna politseiülem Geissler, rahutu hingega mees, kes on pidevalt kuhugi teel, aga alati valmis Iisakule kui põlluharijale omakasupüüdmatut abi pakkuma. Geissleri arusaama järgi kuuluvad inimene ja loodus kokku, ta näeb Iisakus inimese ja maa sümboolset seost. Romaanis
Prantsusmaal sarnanes Madeleine'i kirik kreeka templiga, kuid ülejäänud ehitised omavad vaid üksikuid antiigidetaile. Varaklassistsitlik esindushoone oli Jacques Germain Soufflot' kavandatud Pariisi Pantheon. Peterburis oli tõeline klassitsismi õitseng: Jean Baptiste Vallin de la Mothe' loodud Kunstide Akadeemia hoone ja Gostinõi Dvor, Antonio Rinaldi teos Marmorpalee, A. R de Montferrand'i poolt Pantheoni eeskujul Iisaku katedraal, Andrejan Zahharovi Admiraliteedihoone, Andrei Voronihhini Kaasani katedraal, Carlo Rossi Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee jpm. USA pealinna Washingtoni ehitades alustati Valge Maja ja Kapitooliumi ehitamisega. Klassitsismi ajastut iseloomustavad antiigiajast laenatud ,,tarbetud" ehitised triumfikaared: J. F. Chalgrini Pariisi Tähe võidukaar, Peterburis Narva väravad, Brandenburgi väravad Berliinis.
Pai - Paide Vru - Võru (linn) Rõn - Rõngu Trv - Tarvastu Kam - Kambja Kan - Kanepi Kre - Kuressaare Käi - Käina Hag - Hageri Hää - Häädemeeste (linn) Kei - Keila Kär - Kärla Han - Hanila Iis - Iisaku Krj - Karja Khn - Kihnu Lai - Laiuse Har - Hargla Jaa - Jaani Krk - Karksi Kih- Kihelkonna Lih - Lihula Hel - Helme JJn - Järva-Jaani Krl - Karula Kir - Kirbla Amb - Ambla Hi - Hiiumaa JMd - Järva-Madise Kse - Karuse
Esimene käsitletav nimede ring hõlmas vallanimesid. 1938. a vallareformiga vähendati valdade arvu ja õgvendati nende piire. Ka vallanimed läbisid terase kontrolli. Muudeti nii need nimed, mis olid võõrapärased (Petserimaal Irboska > Linnuse, Kulje > Kalda, Laura > Lõuna, Võrumaal Aleksandri > Laheda, Narvataguses Skarjatina > Raja), kui ka need eestiilmelised nimed, millel oli võõras algupära (Järvamaal Esna > Kareda, Valgamaal Taagepera /*Stackelberg/ > Vaoküla, Virumaal Iisaku > Tärivere, Porkuni > Assamalla). Viimastest üksnes Iisaku (Tärivere) valla rahval õnnestus 1940. a algupoolel tagasi saada oma algne nimi. Veel ulatuslikumad olid asulanimede eestistamise kavad. Määratud aja jooksul pidid vallavolikogud tegema ettepaneku oma võõrapäraste nimede muutmiseks, selle kava vaatasid läbi maavalitsused, kes edastasid ettepanekud omakorda siseministeeriumi Kohanimede Nõukogule. Kui viimane mõne
Uuem projekt on Hispaania kapitaliga rajatav veepark. Mere ääres on veel Toila, mis kujunes suvituskohana, seal asus kunagi Eesti presidendi suveloss, praegu on seal väike, kuid edukas sanatoorium. Nõukogude ajal Toila rajatud nigela kalatehase asemele on nüüd ehitatud uus ja korralik. Ida-Virumaa lõunaosa on hõredasti asustatud ja teestatud ja seal pole ühtki linna ega isegi mitte suurt maa- asulat. Piirkonna teenindus- ja ärikeskuseks on vaid pisike Iisaku alevik. Küll paikneb selles piirkonnas suurim Estonia kaevandus ja kui põlevkivienergeetika Eestis säilitatakse, tuleb sinna rajada uus kaevandus. Peipsi põhjarannikul püüavad peipsivenelased kala, kuid neid on siia vähe jäänud ja jääjadki peamiselt vanainimesed. Nõukogude ajal muutus see riba põlevkivilinnade ja seejärel peterburglaste suvituspiirkonnaks. Nüüd
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
*Peeter I kui Konstantinus Suur. kreeka ja Rooma maailma tundmaõppimine 5. SAKSA- JA PRANTSUSMAA koolides ja ülikoolides, VAHENDUSEL: antiikkirjanduse teoste tõlkimine KATARIINA II (1762-1796) vene keelde, 1) klassitsistlik arhitektuur antiikkirjanike, -kunstnike, Peterburis: Rooma Pantheoni -arhitektide jne eeskujul Iisaku katedraal; teoste kasutamine oma teoste eeskujudena 5. SAKSA- JA PRANTSUSMAA jne. VAHENDUSEL: 27 20.SAJAND muutus süsteemseks 1917-18.aastast alates: arheoloogiliste kaevamiste antiigipärandi ja algusega Itaalias ja Kreekas 18. euroopastumise eiramine Vene sajandil.
‘hobuse-raudkärbes’ (← kiin). Läti keeles on ka liivi laene, sageli on raske kindlaks teha, kas laenuallika on andnud eesti või liivi keel. Eesti keelest on laenatud ka vene murretesse. Eeskätt on laenatud Peipsi-äärsetesse murretesse nii siin- kui ka teisel pool Peipsit. Nt rej, réja ‘rehi’ (← rehi, murdes rei), marduj ‘kurat’ (← mardus), sájka ‘saiake, kukkel’ (← sai), ljánik ‘suur puuvaagen’ (← lännik). Iisaku ümbruskonnas kujunes 17.–18. sajandil välja kakskeelne rahvastik, kes kõneles eesti ja vene segakeelt. Usutunnistuselt olid need inimesed algselt ilmselt õigeusulised, kes hiljem lähenesid luteri kirikule ja seepärast nimetati neid pooleusulisteks – poluvernikuteks ehk poluvertsikuteks. Nende keeles käänati ja pöörati eesti laensõnu eesti lõppudega keset venekeelset kõnet. Rahvausundis olevat terminoloogia olnud peaaegu täielikult eesti keelest laenatud.
saj). Allikate järgi asusid venelased Peipsi äärde ümber. Vene algupäraga on Beresje, Lüübnitsa, Remniku. Tõlkenimed on Pedäjäalostõ, Nina, Karjamaa. Erilähtesed on Kallaste, Saarõpää, Permisküla. Eesti algupäraga Venemaal on Томасова Гора (Toomasmäe), Раюши. Vastastikustest sõnalaenudest on tekkinud Pikk kriiva (maastik Ida-Virumaal), кузик (Venemaal segunenud nimi Jõetagune kuusik). Iisaku omapärane mikrotoponüümika. 4. Kohanimede struktuur. Topoformandid. Kohanimede struktuuris on välja kujunenud 2 jaotust: diakrooniline ja struktuuriline jaotus. Diakroonilist kasutatakse nimeuurimises traditsiooniliselt. Determinant – grammatilises mõttes põhisõna, apellatiivid ehk nimetused, mis tähistavad koha liiki (jõgi, järv, mets, küla). Oma otseses tähenduses olevad apellatiivid on nimetavas käändes. Kui determinanti nimes
mõni alev enam seda teed areneb. Veel madalamat taset Eesti asulate hulgas kujutavad endast alevikud mõnesajalise elanike arvuga. Tüüpilised alevikud on majandikeskused-uusmõisad oma mitmekorruseliste kortermajadega, kus elasid majandiametnikud, suurte karjalautade ja töökodadega, mis nüüd tihti tühjad seisavad ja lagunevad. Alevikud olid see maa-asulate liik, kus elas arvestataval hulgal ka tulnukrahvastikku. Selliseid leidub kõikjal Eestis, näiteks olgu Iisaku, Tõstamaa, Salme, Paistu, Kambja, Misso. Taasiseseisvunud Eestis on alevikud tegelikult ülearused ja põlisrahvastiku linnastumine lõpetatakse tõenäoliselt just nende arvel. Tüüpilised Eesti maa-asulad on üksiktalud ja külad. Sisulist vahet neil ei ole, külad on ju vaid lähestikkupaiknevate talude rühmad. Pealegi on ametlikult nn arvestusküladesse liidetud ka üksteisest kaugemal ja eraldi paiknevad talud. Neid arvestuskülasid on Eestis 3274
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
poliitilise ja sotsiaalse võitluse vahendiks. 3)ateistlik põhihoiak - inglastel deism (Jumal on kellavärgi käima pannud, kuid maailmast eemaldunud). Imesid selgitatakse loodusnähtustega. Prantsusmaal ikkagi ateistlikum suund. Voltaire'i ja Rousseau' tekstid. Holbachi "Looduse süsteem" - ateismi Piibel. BLAISE PASCAL (1623-1662): Tugevalt Descartes'i mõju all. Positiivne suhe religiooni, äratab Prantsusmaal tähelepanu. 1654 pöördumiselamus, kirjutab "Memorial" - "Aabrahami Jumal, Iisaku Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal" (nii see lõpeb). Leitakse pärast surma kuue revääri sisse õmmelduna. Tahtis jääda piibelliku Jumala juurde. Inimene on kahe lõputuse (lõputult suur ja lõputult väike) vahel. Maailm, taevaavarus ja mikromaailm. Mõistus suudab haarata ainult lõplikku. Tegelik tunnetusvahend on meie süda. "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel mõistame ka esimesi"
Aruanne sisaldab Hasartmängumaksu Nõukogu ajakirjanduses. poolt eraldatud 11 802 874 krooni kasutamist ja koondprojektiga seotud olulisi tegemisi. NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID TALLINNA NNKÜ-NMKÜ RANNAPUNGERJA NOORTELAAGER Tallinna NNKÜ-NMKÜ Rannapungerja Noorte- Nautida sai põnevat teatrietendust, külastati kae- laager asub Ida-Virumaal Tudulinna vallas Lemmaku vandusmuuseumi ja Iisaku vaatamisväärsusi. külas kauni Rannapungerja jõe kaldal ilusas män- Sõprus, mis eesti ja vene laste vahel tekkis, oligi nimetsas. Laagri 3 hoonet ja saun piknevad 3 ha nende laagrite eesmärk. suurusel maa-alal, kus toimub ka põhiline laagri tegevus. Magamishoone mahutab kuni 40 last.
tuiskliivahangesid (eelluiteid), tuiskliivatasandikke, ärapuhumisnõgusid ja -lohkusid, tuulekraave ning kuni paarikümne meetri kõrgusi luiteid. Suurimad luitealad on Narva- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestel, Saaremaal Järve rannas, Hiiumaal Kõpu ja Tahkuna poolsaarel ning Peipsi põhjarannikul. Lisaks rannikuluidetele leidub peamiselt mõhnaliivade alusel kujunenud mandriluiteid, näiteks Iisaku ja Illuka ümbruses. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre, avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid, karstikraave, karstiorge ja karstihäilusid ning mitmesuguseid karstijäänukeid (näiteks Kostivere karstialal karstiseen). Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla (loendatud enam kui 50 kohas), moodustades maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jmt)
metsastamiseks 2-3 aasta jooksul, reeglina lihtsad ja väikesepinnalised; b) alalised, pidevaks istutusmaterjali kasvatamiseks. Riigimetsade tarvis toodab metsataimi hiljuti moodustatud RMK ühendpuukool, milline ühendab endas Pärnu lähedal Reiu taimlat, Räpina taimlat, Rakvere lähedal Kullenga taimlat, Rapla lähedal Purila taimlat, Tõrva lähedal Rulli taimlat ja taimlat Koeru alevikus. RMK metskondade juures on suuremad Iisaku, Sonda, Ahtme, Kullamaa, Õisu, Kuressaare ja Kärdla taimla. Üks suurimaid taimlaid on riigile kuuluv Tartu puukool, milline hakkab välja töötama avatud juurekavaga taimede tootmise optimaalset struktuuri ja toodab ka ise tublisti nii metsataimi, kui ilutaimi. Metsapuude ja ilutaimede taimlad on veel Järvseljal, Luual, Räpinas jne. Üsna arenenud on erapuukoolide võrk, millised toodavad samuti metsataimi, kuid väiksemates kogustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
