Figuratiivne kunst peale II maailmasõda Francis Bacon Francis Bacon (1909-1992) Iiri päritolu Londonis töötas mööblidisaineri ja dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
Miks tekkis kahe maailmasõja vahel paljudes Euroopa riikides diktatuur? 28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult ...
Teine maailmasõda/ tööleht 11.kl 1. Millist rolli mängis II maailmasõja puhkemisel 23.08.1939.a Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud leping ? - Riigid jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära. Poola jagati kaheks, Eesti, Läti, Soome jäid venemaale. 2. Millega õigustas NSV Liit vajadust, paigutada sõjaväebaasid Eesti Vabariigi territooriumile? Kuidas mõjutas see otsus Eesti iseseisvust? - 28. sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eest...
Miks Venemaa jaoks lõppes sõda mitte võidu vaid revolutsiooniga Venemaa jaoks lõppes Esimene maailmasõda kaotusega. Pärast kaotust eraldusid venemaast Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. See oli väga suur kaotus Venemaa jaoks. Esimese maailmasõja ajal, täpsemalt 1917. aastal, puhkes Venemaal veebruarirevolutsioon. Veebruarirevolutsiooni alguseks oli mitmeid põhjuseid, mis juba alguse saanud kaugemast minevikust. Venemaal valitses tol ajal Nikolai II. Tema käes oli kogu võimutäius, valitsev poliitiline reziim oli autokraatia, kuigi Venemaal oli olemas ka parlament, omas see väga vähest tähtsust ja mõjuvõimu ning võis vaid kergelt tsaari tegevuse üle nuriseda. Nikolai II sai kokku väga tihti inimestega, kes olid suurelt vastu riigi reformeerimisele. Ajapikku hakkas aga tekkima ka palju poliitikuid, kes pooldasid Lääne-Euroopa valitsemiskorda ehk demokraatiat.1915. aastal lasi tsaar ametist lahti armee ülemjuhataja nin...
KORDAMISKÜSIMUSED 8. klass I MAAILMASÕDA, VENEMAA REVOLUTSIOONID, EESTI ISESEISVUMINE (§§ 40 44). 1. Millised olid kaks suurt vastasleeri Euroopas I maailmasõja eel? (Nimeta 2 riikide vahelist liitu.) 2. Mis aastal loodi Kolmikliit ja millised riigid sinna kuulusid? 3. Mis aastal loodi Antant ja millised riigid sinna kuulusid? 4. Milles seisnes nn Bosnia kriis? 5. Mis aastal toimus I Balkani sõda ja millised osapooled selles sõdisid? 6. Mis aastal toimus II Balkani sõda ja millised osapooled selles sõdisid? 7. Milliste Saksamaa välispoliitiliste eesmärkide saavutamist pidanuks I maailmasõda toetama? (Miks soovis Saksamaa sõda?) 8. Milline sündmus sai I maailmasõja ajendiks? 9. Kuidas kasutas Saksamaa ära Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrva Sarajevos? 10. Milline riik oli Serbia olulisim liitlane I maailmasõja eel? 11. Mi...
Lünktest I maailmasõda. 38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läb...
Autoajastu Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Karl Benzi ,,Velo" (1886) Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Esimesed autod 1894.a. juulis jõuti nii kaugele, et korraldati esimene võidusõit. Sellest 126 km pikkusest sõidust võttis osa 14 bensiinimootoriga ja 7 aurumasinaga autot. Tulemuseks oli bensiinimootoriga autode võit keskmise kiirusega 20,5km/h. Esimene võidusõit Esimesed autod olid väga kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford. 17.Juunil 1903.a. asutati Ford Motor Company. Nende kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T. Autode müük ja võidukäik Ford Model T Ford T edu...
Kätriin-Eliis Suurküla Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Küsimused Mis oli Berliini ülestõusu põhjuseks? Kes toetas Suessi kriisi ajal Egiptust? Uued pinged peale II Maailmasõda Lähis-Idas tekitas eelkõige pingeid Iisraeli riigi sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. Vastuolud suurenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv. Euroopa soovis lääne abiga NSV Liidu alt pääseda, kuid tegelikult polnud Ameerika mitte mingisugusel määral valmis astuma samme Euroopa vabastamiseks NSV Liidu alt. Korea sõda 1950-1953 1950 aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. See järel tõttas appi ÜRO ning lõi Põhja-Korea minema Lõuna-Korea aladelt. 1953.aastal sõlmiti lõpuks vaherahu leping, mis on kestnud tänaseni. Berliini ülestõus 1953.aastal Pikka aega oli juba rahulolematu...
Loo Keskkool Eesti II Maailmasõja ajal Referaat Mari Hütsi Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte..........................
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
ABSTRAKTSIONI SM VICTOR VASARELY Helika Aigro 11.klass ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionism ehk abstraktne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. ABSTRAKTSIONISM ALGUS.. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli. 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. VICTOR VASARELY (1906- 1997) Victor Vasarely'd võib õigustatult lugeda kõigi aegade kuulsaimaks ungari kunstnikuks. Ta sündis 1908.aastal Pécsis ning hakkas looma kineetilist kunsti peale II Maailmasõda...
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
Volkswagen Rasmus Roos · Volkswagen on automark, mille autosid valmistatakse Saksamaal. · Esimene Volkswagen valmistati 1937 aastal. · See valmistati Adolf Hitleri käsul, sest Saksamaa majandus oli tol ajal halvas seisukorras ja oli vaja teha auto mida müüa kodanikele ja autonäitustel näidata. · Firma nime mainiti esimest korda aastal 1937, pärast esimese Volkswageni loomist Ferdinand Porsche poolt. · Selle nimeks sai Gesellschaft zur Vorbereitung des Deutschen Volkswagens mbH, mis lühendati aasta pärast lihtsalt Volkswagenwerk GmbH- ks. · Esimese Volkswageni logo disainis Franz Xavier Reimspiess. · Selle logo väline osa meenutab natuke Natsi lippu. · Pärast II Maailmasõda kaotati see ja hakati kasutama ainult sisemist osa logost. Logod läbi ajaloo Tänan vaatamast!
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
Mart Linnas AI-11 Kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla? Maailmasõdade vajalikkuse või ebavajalikkuse üle on arutlenud juba mitu põlvkonda ajaloolasi. Selleks, et arutleda selle üle, kas maailmasõjad võinuks olemata olla, peame me teadvustama, kas sõdade põhjusteks olevaid konflikte oleks saanud ka teisiti lahendada. Ma nõustun kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk. Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud. Esimese maailmasõja peamiseks põhjuseks peetakse Euroopa suurriikide imperialistlikke soove, mis sooviti saavutada teist...
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
20.SAJANDI KIRJANDUS Mõjutanud tegurid Tehnika ja teaduse areng Maailmasõjad Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson...
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis p...
Nõo Reaalgümnaasium REFERAAT Jaapan Anu Saaremäe 12.b klass Nõo 2016 Sissejuhatus Autor valis oma töö teemaks „Jaapani pärast II maailmasõda“, kuna tundis isiklikku huvi selle riigi vastu ning kaalub võimalust tulevikus Jaapanit külastada. Ta alustas oma esitluse tegemist üpris pealiskaudsete teadmistega Jaapani ajaloo kohta ning lootis töö käigus selle teema kohta rohkem teada saada. Autor seadis enne presentatsiooni koostamist endale paar eesmärki, mida ta plaanis täita. Esimeseks neist oli Jaapani, selle kultuuri ja ajaloo kohta rohkem teada saamine. Teiseks soovis ta edukalt saada valmis oma Powepointi esitlus ning seda märtsis klassikaaslastele ette kanda. Autor eeldas, et Powerpointi esitluse jaoks võiks kuluda 1-2 päeva, kuna selle koostamisega tuli tegeleda kooli kõrvalt ning teema oli üpris mahukas. Referaadi koostamine võiks autori arvates minna kiiremini, võttes aega kuni pool päeva, kuna sell...
Külm sõda Külma sõja algus · 1946 veebruar o Stalin teatas et me elame sõja ajastul o Väideti et sõda pole läbi · 1946 märts Fulton o Kasutusele tuleb nimetus raudne eesriie lääne euroopa ja ida euroopa o Külm sõda USA ja NSVL pikaajaline vastasseis erinevates vormides Tehakse üksteise võidu tuumarelvi Tavarelvastus Majandusrelvastus Kultuuriline sõda Poliitiline sõda · 1947 o Kujuneb ameerikas välja Trumani doktriin Turman oli USA pres. Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu o Mashalli plaan USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis ...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja...
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõja...
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles' rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Õigustamatud järeleandmised hakkasid üpris varsti peale Versaill...
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hol...
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i...
,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
PLAANIMAJANDUS DEFINITSIOON JA LEVIK · PLAANIMAJANDUS ON MAJANDUS, KUS MINGIT TOODET VÕI TEENUST EI TOODETA MITTE VASTAVALT TURU NÕUDLUSELE, VAID VASTAVALT RIIGI KEHTESTATUD PLAANILE · PLAANIMAJANDUS OLI ISELOOMULIK NÕUKOGUDE LIIDULE · PRAEGU ON PLAANIMAJANDUS KUUBAL, PÕHJA- KOREAS, SAUDI ARAABIAS, IRAANIS, JA BIRMAS PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · VASTUOLUS EESTI KOHALIKE HUVIDEGA · ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE VAHEL · SOTSIAALSETE PINGETE VASTUOLUDE KASVAV TUNNETAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1970-90 · ...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Stalini lapsepõlv .................................................................................................................3 2. Stalini õpingud.................................................................................................................... 4 3. Stalini võimuletulek............................................................................................................ 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................................
Referaat SUURBRITANNIA KUNINGRIIK Sisukord 1. Suurbritannia 1.1 Linn ja maa 1.2 Tööstus ja põllumajandus 1.3 Vallutusest Kuningriigini 1.4 Maailmavõim 1.5 Impeeriumi allakäik 2. Suurbritannia tänapäeval 3. Elisabeth II 1. Suurbritannia Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja ta...
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogu...
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = ko...
Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Mõte Euroopa ühendamisest pärineb juba 13. sajandist. Euroopa riikide liidu idee sai hoogu pärast II maailmasõda. Selle idee peamised esindajad olid prantsuse poliitik Jean Monnet ning Itaalia föderalist Altiero Spinelli - esimene funktsionalistlikust ja teine föderalistlikust seisukohast. Varem kõik katsed ühel või teisel viisil koostööd teha...
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus ...
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? „Suur-Saksamaa“ loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine, sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatiumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ni...
· Disorganiseerunud kapitalism (võimatu hajumine, majandusvaldkonnas, detsentraliseritus) · Kultuuriline pessimism · Väärtuste suhtelisus 7ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia levik Demokraatia tunnused · Sõnavabadus · Võim on rahva käes · Mitmeparteilisus, pluralism · Vaba turumajandus · Vabad valimised · Kontroll riigi tegevuse üle Remokraatia levik Uusajal rahva võitlus õiguste eest Pärast I-maailmasõda uute riikide teke Pärast II-maailmasõda - diktatuuride lagunemine, kolmanda maailma riikide iseseisvumine Siirdeühiskond Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlikkuse mõõtmise valdkonnad: Inimõigused Esmased/põhilised Poliitilised sotsiaalmajanduslikud Kultuurilised · Univeraalsus · Suutlikus inimõigusi tagada · Inim- ja kodanikuõigused · Vastuolud inimõiguste vahel ÜRO inimõiguste Üldeteklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste Harta Lapse Õiguste Konventsioon EV Põhiseaduse II peatükk
Esimene maailmasõda 1) Põhjused, eellugu, taust Põhjused: · teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa Prantsusmaa / Inglismaa · kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas · Balkani poolsaarel põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa konkurents mõjupiirkondade pärast · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suu...
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
Koostanud: Margit Mölder Raimond Ilves Avinurme 2010 Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannem...
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on tohutult pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida elu jooksul omandatakse, teisest küljest aga jällegi lühike, võrreldes seda teadmiste hulgaga, mis jääb meil omandamata. Seepärast peame elus tegema otsuseid ja otsustama, millised neist tulevad meile kasuks ja millised mitte. Kuidas aga selliseid otsuseid langetada? Kas õppimine teeb inimeseks? Inimene õpib terve oma elu. Elu esimesed aastad mööduvad käimise, rääkimise, lugemise, kirjutamise jne õppimisega. Elu järgmisel etapil, koolis, saame kolossaalsel hulgal teadmisi, mis tulevad tulevatel aastatel kasuks. Täiskasvanuna õpime iseseisvalt toime tulema ning töötame töökohal, mille nimel oleme õppimisega vaeva näinud. Demokritoski on öelnud: ,,Õppimine teeb inimeseks." Sellel on oma tõepõhi all, sest ilma õppimiseta poleks inimesi, maamunal tekiks kaos, ja inimesed ei hooliks enesest, ning ilma inimesteta pole...
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 grupp...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majandusli...
Kriisid ja relvakonfliktid. Taust | Kriisid ja relvakonfliktid võivad üksikisiku elu tohutul määral mõjutada: 20. sajandi jooksul kaotas sõdades elu kümneid miljoneid inimesi. Juba 20. sajandi keskpaigaks toodetud relvastuse hulgast ja võimsusest oleks piisanud kaasaegse tsivilisatsiooni hävitamiseks. 21. sajandi alguseks on vähenenud vahetu suurriikide vahelise konflikti tõenäosus, kuid väiksema intensiivsusega relvakonfliktid leiavad aset pea igas maailma nurgas. Kriisid ja relvakonfliktid ei puhke iseenesest: igal arengul on põhjus ning igal tegevusel tagajärg. Nende seoste mõistmisel on suur tähtsus konfliktide ärahoidmiseks või neist hoidumiseks. See on ka põhjus, miks ülikoolides õpetatakse ja uuritakse rahvusvahelisi suhteid. Mõisted | Riikidevahelist relvakonflikti nimetatakse sõjaks. Riigid taotlevad rahvusvahelises poliitikas teatud väärtusi. Need väärtused võivad olla materiaalsed (näiteks teatud territooriumi kaitsmine või o...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
