maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks. Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete:
Võime siiski tunnetada ka asja iseeneses, nö sisemise tunnetuse kaudu. ASI ISEENESES, mille tunnetatavust Kant eitas, ongi tegelikult Tahe. · Kõiki inimesi motiveerivad elama kõige algelisema ihad, nö. ELUTAHE. Tahe on ebaloogiline, hukkumisele määratud, sihitu laiendatult on kogu inimkonna tegevus maailmas selline. Maailmaks me nimetame tavaliselt siiski seda, millisena see Tahe (ASI ISEENESEs) meile nähtub, st ASJU MEIE JAOKS. Maailm selles
Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid, mälestused, kompleksid, ihad ja kired, läbitud traumade ja kriiside jäljed. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra
hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge-laulatust ja pulmatseremooniat. Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d ( lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad , naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset e. sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega- ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised-. Siis uusajal hakati kõrgkihtide lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Sellel ajal tekkis arusaam lapsest kui kasvatavast, keda tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult
mehe vastu midagi. Kirjutab luule kogu ,,Laura laulik", mis jaguneb 2 ossa: Madonne Laura elu ajal ja pärast madonne Laura surma. 317 sonetti. Peetakse sonetti väljaarendajaks. Sonett koosneb 14 värsireast. Oskas väga erinevalt varieerida ühel ja samal teemal, nt 4 sonetti laura pisaratest. Sarnaneb Dantega: armastus on vooruseline, armastatu on vooruse kehastus. Kui Dantel jääb armastus vaimseks, platooniliseks, siis Francol mitte. Tal tekivad ka maised ihad. Algul luules on Laurat kujutatud reseveerituna, vaoshoituna. Pärast surma on Laura lohtuav ja värki. Veel aastakümneid hiljem kirjutas Perarca igal suurel reedel Laurale sonetti. Elulugu ja Looming Tekkis huvi antiigi vastu ja niimoodi ta siis reisib mööda euroopat: külastab saksamaad, itaaliat, prantusmaad. Kõikjal tegeleb vanade tekstide uurimisega. Taasavastas Cicero kirju ja kõnesid raamatukogus. Ta oli hinnatud ja armastatud. Teda kutsuti külla, hoolitseti tema eest. Kirjutas ka
Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, headust, korda, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. . Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. “Paradiisist” ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: “paradiisis” oli aga kõik juba olemas. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalis...
2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad harmooniliselt kosmosega. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naudingutes. Elada tuleb taotledes neid hüvesid, mis meid õnnelikeks teevad. Tuleb teada, kui palju ja milliseid hüve objekte tarbida. Religioosne hedonism eesmärk on taastada intiimne side jumalaga tõeline õndsus.
ajastu inimese kohta on kasutatud nimetust majandusinimene. Hakati väärtustama aega ja muutusid tugevasti eelmistel sajanditel kujunenud veendumused ja tõekspidamised. Tõusis perekonna ja kodu roll ühiskonnas, tähtsustati rohkem pere loomise rituaale. Abielus nähti jumala kingitust,kui taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Kuna abielu tähtsus tõusis, hakati vallalisust pidama vääraks. Perekonnamoraali tugevnemisega kadusid sellisest elust seksuaalsed ihad ja naist nähti sootu olendina. Muutus ka suhtumine lastesse, kõrgkihis hakati lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa, kuigi distsipliin püsis endiselt range. Eestiski eraldati lapsed argielust, mõisnike lapsed eraldati lastetuppa koos õpetajannaga, et laps lihtrahvalt halbu kombeid ei omandaks. Siiski ei põlatud ära Eestlastest amme. Eesti laps kasvas endist viisi vanemate keskel, nii oli see ka mujal talurahva ja linnakodanike hulgas.
34.Freudi teadvuse 3 tasandit, is näited 1.teadvustatud tasand- moodustab meie peas toimuvast vaid väikese osa. Nii kuulub sinna see, millest me parajasti mõtleme. 2.eelteadvustatud tasand- seal paiknevad meie mälestused ja teadmised. Neid on suhteliselt kerge meenutada-st tuua eelteadvustatud tasandilt teadvustatud tasandile. 3.alateadvus(ihad, surmatung, hirmud)- See osa mõjutabki meie käitumist, ehkki me pole sellest teadlikud. Nii tekitavadki allasurutud soovid ja ihad meis ärevust ning pinget(see tulebki vist) 35.Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl(veri, lima, kollane sapp, must sapp, ) 36.Osata kirjeldada minapilti- Olen suuteline elama täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.Ma õpin vigadest, pean end otsusekindlaks inimeseks. Olen võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest,Huvitun paljudest asjadest, samuti on mul endast selge arusaam
Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab
Samas oli see dekonstruktsioon Derrida erinevuse ehk differance'i käsituse tugeva mõju all. Feministlikus diskursuses on naiskirjutuseks hakatud nimetama tavaliselt sellist uurimuse ja kirjutuse viisi, kus keskendutakse naise seksuaalsusele ja tema kirjutusviisile ning nende vahelisele analoogiale. Lähtutakse ideest, et naiste ihad, kui need esinevad kirjutistes, võivad luua vastukeele, mille abil kukutatakse olemasolev keel. Need ihad on suurelt osalt teadvustamata siinkohal selgub prantsuse feminismi psühhoanalüütiline rõhuasetus. Naiskirjutuse manifestiks peetakse Cixous´ esseed La Rire de la Méduse (ingl. The Laugh of Medusa). Cixous on öelnud, et naiselikku kirjutamist on võimatu defineerida ja võimatuks see jääbki, sest seda ei saa teoretiseerida, lõpetada ega kodeerida - mis ei tähenda, et seda ei ole olemas (Cixous : ). Oma esseedes püüab Cixous naiseliku kirjutamisviisi
seksidiskursuse produtseerimist. See on aga suurel määral muutunud. Pikka aega piirdus see rangelt patukahetsuse sakramendiga. Kuid Vähehaaval, alates protestantismi tekkest ja vastureformatsioonist ning 18. sajandi pedagoogika ja 19. sajandi meditsiini mõjul kaotas see rituaalse aura ega olnud enam eksklusiivne. Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad ning naudingu modulatsioonid ja kvaliteetki. Viisid, kuidas uusaja läänemaailmale iseloomulik seksiga seotud teadmisjanu pani ülestunnistamise rituaalid tööle teadusliku ranguse raames: "rääkimapanemise" kliinitise kodifitseerimise kaudu, üldise ja kõikjale ulatuva kausaalsuse postulaadi kaudu, seksuaalsusele loomuomase latentsuse printsiibi kaudu, tõlgendamismeetodi kaudu, ülestunnistuse avaldustest meditsiinilise nähtuse tegemise kaudu.
Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda- ja armsa kaela ümber hakata. Gustav Suits Vabaduse deemon Jäägu teistele alandlik jaatus: tahta võimatut on meie elu saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka sa manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab su sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur, ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev ketser ja uhke askeet. Betti Alver Kevade tunne Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub
Elamused on sõnastatud varjundiküllaselt ja kogu oma keerukuses. ,,Kohtamine" visandab Helsingi aprillipäeva muljeid ja Tähetorni mäe merelõhnalist parki, kus toimub noorte varglik kohtumine ja minek ´kevadele vastu´. ´Ei tea kas ainult ajaviiduks, ei tea, kas õnne kestvaks liiduks.´ ,,Ootamatused" ei raatsi maiõhtul kohtujad niisama hõlpsasti lahkuda. ´Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest ja teine neidu: lõkendasid ihad meil uuteks kallistusteks ootamatult.´ ,,Nebuloosa" oktoobrisajuses linnas ei suuda noored äratada kustuvat armastust. ´Nii unenägudeta tutval teel üksteise kõrval kõndisime veel ja rändasime jalad ainult rakku.´ ,,Valge käsi" tõrjub unevaevas noormees kiusavaid meelelisi ja kiitvaid kujutusi. ,,Maikellukesed" - esiplaanile tõuseb ajaluuleline alge, armastusmotiivi käsitlus areneb meenusmuslikul foonil. Mu tuba on küllastatud lõhnadega Maikellukestest tillukestest.
Nad mõlemad kannatasid Dani vaimse terrori all. Raskest iseloomust hoolimata armastas naine Dani ning tegelikult armastas ka mees Marileed väga. Aegapikku läks ka Rabol paremini. Ta õppis palju ning ta jumaldas Dani. Samuti saab ka nooruk teada, et Marileed on kunagi vägistatud kodukohas, ta on Dani käest julmalt peksa saanud ja pidanud ka aborti tegema. Siiski on Marilee inimlik. Mõni aasta hiljem tekib nende vahel side. See ei ole armastus, lihtsalt ihad. Rabo põlgus Dani ja tema põhimõtete vastu kasvab. Noormees ja Marilee hakkavad salaja käima modernse kunsti näitustel, mida Dan eriti vihkas. Ükskord sattus mees ka nendele peale. See tähendas automaatset väljaviskamist kunstniku kodust. Ka Marilee lõpetab Raboga suhted väites, et ta ei vaja teda. Noormehel on nüüd eriti raske, sest samal ajal on ka Suur Depressioon. Ta hakkab tegelema kunstiäriga ja saavutab seal ka väikest edu
Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei mõtle me oma kehas toimuvatele protsessidele
Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939 a. TEOORIAD Strukturaalne lähenemine: Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probeemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad
EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena...
ja see tähendab ennekõik tööd. Kirjandusteksti uurimine „Igasuguse teksti vastuvõtmine on dekodeerimine“ (Umberto Eco) Kirjandusteksti uurimine on rekonstrueeriv tegevus, mis peaks välja jõudma müüdini (universaalideni). Tekstianalüüsi meetodeid 1. Psühhoanalüütiline meetod: Kuidas tekst võtab kuju (teadlike või mitteteadlike) psühhoanalüütiliste representatsioonide kaudu (teadvustamatus, tungid, ihad, hirmus, vajadused, konfliktid)? Kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad kired, konfliktid, kompleksid, haigused (nt neuroos)? A. H. Tammsaare üliõpilasnovellid – kehalised kired asetusid vastamisi ühiskondlike konventsioonidega. Leo Anvelti romaan „Eluhirm“ Johannes Semperi romaan „Armukadedus“
töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia
Selle tulemusena ei osata siin eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid ihasid ning leida iget mtu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab demokraatlikku hingelaadi ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon tleb, et hinge kindlus on ilma kaitsjateta ning selle vivad hivata kskik millised ihad. Niisugune, n demokraatlik vabadus on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuigi kik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult vimu teostada kigil koos riigitri kljes rippuda ei ole vimalik ega huvitavgi. Seetttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja heaks vimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased prinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste
Inimesed hakkavad oma võrdsusega teisi lämmatama, sest inimesed pole füüsiliselt ega vaimselt võrdsed. Võrdsus inimeste vahel kaob ja tekivad demagoogid ehk rahvajuhid. Tegelikult aga rahvamanipulaatorid. Hakatakse süüdistama kõiki teisi, aga mitte end ega demokraatiat. Peamiselt süüdistatakse oligarhe. Kerkib esile 1demagoog, kes on suutnud kõige rohkem rahavast enda ümber koondada. Temast saab türann. Ta on ainuvalitseja ja teda kontrollivad tema ihad, mitte vastupidi. Rahvaolukord pole hea. 3.Platoni poliitiline õpetus. ............................................................................................ Platoni poliitilise õpetuse eesmärk oli et ühiskond oleks poliitiliselt õnnelik. Et inimene tunneks end vajalikuna. Poliitiline õpetus räägib kuidas jõuda selle õnneliku ühiskonnani. Selleks tuleks kõigepealt välja selgitada, milline hingejagu sul domineerib. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu
Nälgimine viib tunnete, tundlikkuse ja teiste inimlike omaduste nüristumisele, see hävitab isiksuse." Kuid teda see ei heidutanud, sest temaga ei juhtu selliseid asju. Siis kohtub ta Hukkakaga, kellega nad on koos lõpuks poolteist aastat. Hukkale lõpuks ka tunnistas ka, et tal on toiduga keerulised suhted. Neil oli palju probleeme. Anna hakkas võtma meeleoluhäirete ravimeid nii palju kui buliimikutele ette nähtud. Tal hakkasid toiduneelud käima. Hakkasid tekkima üha ootamatud ihad, sellised, mis varem olid Anna puhul täiesti välistatud. Magusahimu andis järele, tahtis hamburgereid, hakklihakastet, kartulit lihaga, ehkki ta oli taimetoitlane. Tekkis vajadus saada sooja toitu. Probleemid tulid nende suhtesse ka selle näol, et Anna ei suutnud otsustada midagi. Tema jaoks oli isegi küsimusele ,,Kas me täna kokku saame?" väga raske vastata. Lihtsalt väga otsustusvõimetu. Samuti häiris Hukkat see, et Anna sõi tohutult kõvasti
Ekspressionism luules ja draamas Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kirjanduses. Seda on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alus...
enam kehalisusest vabanemist soovitanud. On arvatud, et inimene polegi midagi muud kui oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Huvitav on selliste poststrukturalistlike psühhoanalüütikute nagu Lacan ja Zizek seisukoht. Nad leiavad, et inimese teadvustatud igatsus raha ja tunnustuse järele mitte ei asenda tema "tegelikku" igatsust millegi jumaliku järele, vaid need ihad varjavad inimese eest asjaolu, et inimeses tegelikult midagi fundamentaalset või olemuslikku ei olegi. Kui inimene enam midagi ei ihaldaks, siis ta samastuks eimiskiga oma tegeliku puudumisega, ning, nagu Zizek väidab, ta isegi lakkaks olemast. Kõik inimese ihad on järelikult psüühilised häired, mille abil inimene petab end olevaks. Soov õnnelik olla on neuroos, millel põhineb kogu inimese teadlik elutegevus. Olemegi ringiga Aristotelese juures tagasi
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
vaadata tundub nagu näeks, aga samas täpset kujutist kokku ei saa. Alateadvuse tasand huvitas Freudi kõige rohkem. Sinna kuuluvad kõik ebakõlbelised tungid (nt. viha ajel kellegi vastu tahab inimene teda lüüa), hirmud (nt. kõrguse kartus), häbistavad kogemused(nt. lapsepõlves ema saadab lapse kooli ja suudleb teda äraminekul, klassikaaslased aga reageerivad sellele toda last välja naerdes), irratsionaalsed soovid (nt. soov lennata), seksuaalsed ja vägivaldsed ihad (nt. vägistamine). Need moodustavad n.ö. jäämäe veealuse osa, mis mõjutabki meie käitumist kõige rohkem, sest sinna on surutud need soovid ja tungid, mida moraalinormide tõttu ei julge inimene muidu näidata, aga need otsivad pidevalt teed välja ja mõjutavad meie tegusid, alates keelevääratustest lõpetades karjäärivalikutega. Freud arendas välja ka isiksuse psüühilise struktuuri, millel on kolm osa: 1) Miski e. instinktitaust e. Id 2) Mina e. Ego 3) Ülimina e. Super-Ego
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tul...
-aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses -õnn pigem kogukondlik *individualism (montaigne) -tagasitõmbumine aktiivsest elust -õnne leidmine iseendas -sõprus on sureliku inimese suurim õnn *neo-augustiinlus (Pascal) -hingeline distantseerumine maailmast -Jumala armu ootus ja valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil:Thomas Hobbes (1588- 1699?) *Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele *Inimese panevad liikuma ihad *Hea ja kuri on seotud inimese ihadega:ei ole absoluutset ega loomupärast head ega kurja, vaid hea ja kuri on nimed,mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või põlgavad neid asju. *Õnn (felicity) õn pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab.Ei ole olemas meelerahu, sest elu on liikumine. Shaftesbury Ja Leibnizi vastus Hobbes´i subjektivismile:
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal
(A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused: • Holistlik lähenemine - motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa ehk ei ole genitaalset vajadust või kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg või kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk - meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele ihadele. • Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid. Ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena.
Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik „Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“
inimestel väärtuste skaalaga Maslow motivatsiooniteooria põhialused (9) • Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa ehk ei ole genitaalset vajadust või kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg või kui inimene on keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele. • Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena. • Mitmesed motivatsioonid: ka nn madalama taseme
freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks. mitteteadvus on baasiks, millele teadvus toetub. mitteteadvus freudi mõistes on unikaalne, kuid mitte individuaalne. mitteteadvus koosneb korduvatest elementidest. jung räägib ka kollektiivsest mitteteadvusest (aga see on suht kirjanduslik tuletis) teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale, aga seed on mõistuse kontrolli alt väljas. inimesed väljendavad mitteteadvuses toimuvat, kuid teevad seda läbi tsensuuri. pole olemas tahteakti, mille kaudu me saaks mitteteadvusest teadlikult midagi teadvusesse tõsta. selle skeemi juures tuleb näha, kuidas see skeem vastandas freudi selleaegse ratsionalismiga. freud seadis descartes'i väited sellega otseslt kahtluse alla ´
väljakutsuv ning sõnastatud tulemuse kaudu. Stoner & Blanchard ( 2003) ja L. Kolk ( 2002 ) Kõige tähtsamaks komponendiks eesmärgi puhul on tähendus TULEVIK SÕLTUB ainult ühest – sinu elu eesmärgist. Eesmärk peab olema praktiline, mitte abstraktne. See ei pea aga raudselt loogiline olema. Parim on luua selline eesmärk, mis on sinu jaoks pigem emotsionaalse väärtusega NB! Inimeste vajadused on loogilised, soovid ning ihad emotsionaalset laadi. Vajadused sunnivad meid edasi pürgima vaid seni, kuni neid rahuldatakse. Väärtused KUIDAS? Kuidas sa oma eesmärki täites igapäevaselt käitud? Mille järgi ma elada tahan ja kuidas? Väärtused on üldised, kõige tähtsamad tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides On uskumused või ideaalid. On sügavale juurdunud uskumused selle kohta, et mõned
avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms. Kui määratleda positiivset vabadust kõige üldisemal tasemel, siis hõlmab see ala, kus inimene on autonoomne. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. Kokkuvõte 4
võib öelda, et teises etapis otsustakse, milline saab olema lõpptulemus ning kolmandas etapis koostatakse plaan, mis aitaks lõpptulemuseni jõuda. Referaat põhineb Sally Riggalli õpiku „Using Counselling Skills in Social Work” kuuendal peatükil (89-95). 1. Teine etapp 1.1 Samm 2b: Efektiivsete eesmärkide püstitamine Konkreetseid eesmärke hakatakse moodustama pärast seda, kui klient on võimeline nägema paremat tulevikku. Seejuures vajavad kliendid abi, et muuta pealiskaudsed ihad konkreetseteks eesmärkideks. Wokset soovitab selleks kasutada akronüümi SMART: S- Specific (konkreetne), M- Measurable (mõõdetav, tõendatav), A- Appropriate (asjakohane), R- Realistic- realistlik, T- Timed (ajastatud). Selle printsiibi järgi läbitöödeldud eesmärgid täituvad suurema tõenäosusega. Kui juhtub, et eesmärki pole võimalik SMART- kriteeriumitega sobitada, võib eesmärki kohendada ja ümber hinnata, et see oleks viimistletum
Inimene on osa ühiskonnast (riigist), kus kehtib hierarhia, selle eri osad täidavad erinevaid funktsioone. Hea elu on seega poliitline küsimus. Valitseja ülesanne on luua seadused, mis on kooskõlas voorustega. Tõeline voorus on vaimne. Seega on kirik ülem riigist. Ka valitseja tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimese ihadega, ei ole absoluutset ja loomupärast head/kurja. Hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid. "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8
6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peaksime siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma hinge ja heaolu eest. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Hea elu on poliitiline küsimus, kuid tõeline voorus on siiski vaimne. Kirik on riigist ülem. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
4) Teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas õnnest ja poliitikast õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada peab hoolitsema oma ihu ja hinge eest hea elu on pol. küsimus valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi vooruslikult käituma kirik on ülem riigist valitseja vooruslikkuse tasuks on igavene elu Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus inimese panevad liikuma ihad hea ja kuri on seotud inimese ihadega õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab Shaftesbury subjektiivsest õnnest õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses väliste asjade roll õnnes on lahtine õnnelik elu tuleneb vooruslikust tegutsemisest ja ühiskondlikust harmooniast, mis tulenevad omakorda tunnete harmooniast hinges Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest ühiskondlik inimene 1) Mure oma staatuse pärast
Ehkki Nietzsche peamiseks märklauaks on kristlik moraal, suundub seesama kriitika mistahes objektiivsena esineva, metafüüsilisele alusele toetuva moraalisüsteemi vastu. Nietzsche väidab: Jumal esindab "moraalset vampirismi," mis inimesest vere välja imeb. Ristiusk esindab ja edendab elukartust, ta häbeneb inimest. "Kõikide väärtuste ümberhindamine: see on minu tee inimkonna ülimale eneseks- saamisele" (Ecce Homo) Võimutahe Inimest põhiolemust esilekutsuvad ihad, instinktid jms koonduvad võimutahtena, mis on kogu maailma fundamentaalseks printsiibiks. Maailmas eksisteerib kõikjal enese kehtestemise tahe; nõrgemate õiguste rikkumine. Mis on siis õigused? Nietzsche võimutahe sarnaneb selles mõttes Freudi seksuaalsusele oma kõikeseletavusele pretendeerimisega. Sarnaselt Freudile saab ka võimutahet sublimeerida. Või vahest oleks õigem öelda, et ta võib avalduda mitmel erineval moel. Näiteks ei pea võimutahe olema toores füüsiline jõud
Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2. Riigi huvi teooria: õiglane sõda on kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. Skolastikud Sõjast Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see õiglane vaid ühel poolel olla. 17. sajand Hobbes Sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Õnnest Inimesed alluvad liikumise seadusele ning inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud ihadega: ei ole loomupärast head-kurja, need vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. Vabadus Räägib väliste piirangute puudumisest. Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi, seega riigialama vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud-käsud.
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE.......................................
kõigest muust, on inimesed ikka üsna samasugused. Lugudes leidub väga erinvaid tüüpi inimesi – rumalad abielumehed, lobisejad naised, kättemaksuhimulised üliõpilased, kohtlased talupojad, naiivsed vagatsejad jne. Täpselt sarnaste iseloomuomadestega inimesi leidub ka tänapäeval. Kahjuks on valdavalt kõige rohkem rumalaid ja ihadele alluvaid inimesi. Võib märgata, et väga paljudes teostes on tähtsal kohal maised ihad ja lõbutsemine. Keha juhib mõistust, nagu ka tänapäeval. Ei ole vahet, mis seisusest inimesega on tegemist, kes oma tunnetele vastu ei suuda panna – neid leidub nii talupoegade, üliõpilaste kui ka vaimulike seas. „Dekameron“ räägib elust, täpselt sellisena nagu seda elati ja elatakse ka praegu. Boccaccio naerab välja kirikuteenrite pahesid, rõhutab nende moraalset süüd, eksimist loomuse ja looduse vastu. Ka munk võib olla tubli ja võimekas mees, kuid ei maksa teeselda
Aristotelese metodoloogias on oluline ebaloomuliku vastandamine loomulikule. Raha kasutamine väärtuse mõõduna ja vahetusvahendina on seega loomulik. Raha kasutamine väärtusena, mis loob uut väärtust, on ebaloomulik. Aristotelese panust majandusteadusesse võibki pidada arutlust raha kasutamises kohta kaupade vahetuses. Kaupade tootmine vajaduste rahuldamiseks on loomulik, sest inimese vajadused on väikesed. Kaupade tootmine inimese ihade rahuldamiseks on aga ebaloomulik, sest ihad on piiramatud. /1, lk.322/ Skolastiline mõtteviis jääb majandusteaduses aega Rooma Impeeriumi langusest kuni merkantilismi esilekerkimiseni Lääne-Euroopas. Kaupade omandamine inimeste elus ei omandanud nii suurt rolli kui tänapäeval. Feodaalne majandus oli põllumajanduslik ja seda reguleerisid eelkõige traditsioonid ja kõrgem võim, selle korra lagunemise tingis tehnoloogia areng. Skolastikutest mõtlejad olid haritud mungad, kes püüdsid pigem
maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks. Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete:
tegutsemine on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine; 5) Õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid; 6) Õige püüdlus - mõeldakse positiivselt; 7) Õige ärksus - inimene peab mediteerima; 8) Õige keskendatus. Jõudmine Nirvaanasse. Nirvaana poole püüdlemine on budistide jaoks elus olulisim, hääbuvad elujanu ja ihad. Karma seadus ei kehti enam ning inimene vabaneb ümbersündide ahelast. Ümbersündimine e. sansaara. Igapäevane elu ei tähenda budistile raha ja võimu ihaldamist, vaid ta näeb maailma, mis on täis elavaid olendeid ja et neid peab alati kaitsma ja aitama. Sünd Budistid usuvad, et iga inimene on omaenda karma laps, kus eelmise ja praeguse elu vahelist suhet selgitatakse karma tagajärjena. Budistidest vanemate poeg/tütar omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
