Tema lemmiklause oli: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Selline arusaam sunnib inimest pidevalt mõtlema, küsima, vastama ja hoiab huvi elu vastu enda ümber ja eneses. · Platon (427-347 eKr, Sokratese õpilane) - lähtus olemuse ja nähtumuse vastandlikkusest, st kui meelelise maailma nähtused on tekkivad, muutuvad, suhtelised ja kaduvad, siis ideed, mis on nende nähtuste olemuseks, tekke põhjuseks ja olemise eesmärgiks, on igavesed, täiuslikud ja absoluutsed. Ideeõpetuse paremaks mõistmiseks esitab ta teoses ,,Riik" oma kuulsa ,,Koopamüüdi", mille põhjal on olemasolev maailm ideede maailma peegeldus. · Aristoteles (384-322 eKr, Platoni õpilane) - tema põhiõpetuseks on mateeria ja vormi dialektika. Vorm, st idee on asjade sisemine olemus. Ideedel omaette puudub liikumapanev jõud. Mittemateriaalne mõistus aga on igasuguse liikumise
Correct answer: Jumalatõestused annavad usule aluse 30th of March 16:55 Reimz Jep minu viga, ei keerasin asjad tagurpidi. Sry, kel seetõttu masksimum tulemata jäi (mul jäi) 30th of March 19:31 Juuljus Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt a. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. >>> b. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust. täpselt ei tea, aga panin selle, kui keegi on 100% kindel, parandagu!!! 02nd of April 0:19 dsfdsf redtext &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& & test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b
Koostas mitmed reformi kavad (maksusüsteemi, kindlustusseltside), väljapaistev organisaator (Preisi teadusteakadeemia rajaja ja esimene president). Jõudis tegeleda ka astroloogiaga (koostas horoskoope), sakslastele iseloomulik joon oli tal ka töökus. Tema vaated: Ta rääkis seda, et maailm koosneb monaadidest (alge e. omamoodi vaimsed üksused) monadoloogia. Monas e. üksus. Ta mütleb looduse vaimne alge teatud määral mõjutatud Platoni ideedest. Monade on palju, nad on igavesed ja jagamatud. Ta rääkis et on kahte tüüpi tõdesid: 1)mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud, objektiivsed 2) faktilised tõed need on juhuslikud, kogemuste baasil. Preformism e. millegi ees olema. Leibnizi jaoks isiksus ei teki mitte inimese sünniga vaid isiksus eksisteerib juba lootena. (Haakub tänapäeval suhtumisega aborti preforismi järgi on abort isiksuse tapmine) Valgustus õpetus
Võimendid ooperilaval, kõlaefektid. Heliloojad olid vaimustuses tehnikast. Prantsusmaal 1920ndatel – objektiviseeriv stiil. Neoklassitsism (Stravinski). 1920ndad: Prantsusmaa – neoklassitsism Prantsusmaal on olnud väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid. • Taas hakati kasutama mütoloogilist sisu, antiikdraamasid. • 1920-30ndate muusikaline suund, mis lähtub vanadest vormidest, nimetatakse neoklassitsismiks – seotud eelkõige Prantsusmaaga. • Igavesed väärtused, mütoloogia, eeskujud vanadest vormidest, objektiivsus, tonaalsus. Neoklassitsismi peamine esindaja Prantsusmaal – vene päritolu Igor Stravinski 1882-1971 Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu"
Talle omistati akadeemiku ja proffessori tiitlid. Soovides eesti talupoegi aidata, üritas ta oma rahaga korraldada väljarännet Krimmi, see ettevõtmine luhtus ja kunstnik kaotas oma varanduse, kuid mälestuseks jäid mitmed suurepärased maastikuvaated Krimmist. Kunstilised vaated tuginesid klassitsismi eetikale, seetõttu ei uskunud ka rahvusliku kunsti võimalikkust, kuna tema arvates oli kunsti eesmärk teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele samad. Üheks eeskujuks oli Karl Brüllov. Köleri võimed oleksid sobinud võib-olla rohkem realismile, kuid sellele oli ta teadlikult vatu. Realismi levik ja ühiskondlik tunnustus kibestasid kunstniku viimased eluaastad. AUGUST WEIZENBERG (1837 - 1921) Õpingud: • 1863-65 Preisi KA Berliinis • 1865-68 Peterburi KA vabakuulaja, ei lõpetanud kumbagi • 1870-73 Müncheni KA Elukohad: 1873-1890 vabakunstnik Roomas - huvitavaim periood
hägune. Prantsusmaal sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Uusromantism: maailm on müsteerium, mida ei saa teadusega seletada. religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite (spiritism). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche, Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses. Ebatavaliste süzeedega, mis on mitmetähenduslikud, salapärased, müstilised. Chavannes tuntuim töö ,,Vaene kalur". Prantsuse sümbolismi eelkäija. Moreau - ,,Rändav poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema ,,Viirastus", Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Sveitsi kunstnik F. Hodler ,,Päev I", ,,Öö". Hollandlane J
Antiikne mõtlemine on saavutanud oma loomingulise kõrgpunkti Platoni idealistlikus süsteemis. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud.
toimepanija vaid tegu. Kohtuotsus ei rajanenud hoopiski mitte tänapäevasel tõendite hindamisel. Kui lehm on varastatud ja lehm on sinu käes, siis sa oled varas. Oli küll ka võimalus ennast süüst puhastada, reeglite kohase vande või anni andmisega. Tänapäevane tõendite esitamine oli arhailisele õigusele tundmatu. Antiik-Kreeka : õige ja vooruslik maine riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Püüdu täiuslikkuse kui eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Õiged teadmised eesmärgist juhivad inimesi kõigis valdkondades- teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua antiikse loomuõiguse alused. Kui valitseja ei suuda õiget eesmärki tajuda, ei järgne ka vastavat tulemust. Cicero: kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alustel, siis ta on pärit subjektiivsetest allikatest ja amoraalne.
aastani (41 aastat) kestis see uskumine, kuni üks arst hakkas seda uurima ja avastas, et tegu on võltsinguga. Üpris palju luid on leitud Lucy'lt (kokku 47) ja seetõttu peetakse seda rekonstruktsiooni väga heaks. Nad olid suhteliselt lühikesed, 1,20 m või natuke rohkem. Oluline erinevus: australopiteegid kõndisid kahel jalal. Selle kohta on olemas ka arheoloogilised tõendid, jäljed, 3,6 milj aasta vanused (vulkaani tuhk+vesi+2austraalopiteeki+päike= igavesed jäljed). Australopithecus boisei tal on keset pealage luuhari, n-ö punkari eelkäia. Antropoloogid arvavad, et selle külge võisid kinnituda võimsad lõualihased, nii et see võiks loomi ka maha murda. Australopithecused kõndisid kahel jalal ja nad olla välja rännanud juba metsast, elasid savannides. Liikusid ka aeglaselt, üks variant, miks nad püsti seisid, on see, et savannis on kõrge rohi ja et näha, pead olema kõrgem. Kõige vähem kaitstud on in (ja loom ka) kõhu poolt
5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus – käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses mõttes. Objektiivne: kehtiv õigusnormide kogum. Subjektiivne: õigussubjektidele objektiivsest õigusest tulenev ja kuuluv õigus (õigustus). Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste, tunnused ja õiguse mõiste. Riik ja õigus ei ole igavesed nähtused. Ürgkogukondliku korra ajal puudus riik ja õigus, võimu teostamine oli suhteliselt lihtne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetus pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud, suhete reguleerimiseks kasutati tavasid. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmise arenedes tekkis tootmise ülejääk ja sõja pidamine – sõda omandas röövimise iseloomu. Tekkis
asetada ja minakesksest maailmanägemisest valusate kogemuste kaudu loobuma. Ta peab õppima isetust ja kuuletumist ja reeglitega arvestamist. 125 aastat tagasi tahtsid lapsed suureks saada. Ühiskond eeldas seda neilt ja nõudis juba varakult arusaamist. Praegu tõstetakse väärtuseks laps-olemist, eriti veel noor olemist. Täiskasvanuks saada on nõme. Ehk sellepärast on nukktegelased, mida aeg edasi, seda enam, rahul sellega, et nad on igavesti nukud ehk siis igavesed lapsed? Ka puunukk Buratinol on tunded ja aistingud nagu igal lapsel, nagu Pinocchiol. Ta teab, et on puunukk, aga lubab papa Carlole, et hakkab targaks ja mõistlikuks poisiks („Kuldvõtmeke”, lk19). Buratinol ei ole nii palju hingelisi läbielamisi kui Pinocchiol. Tal ei ole ka mingit soovi saada päris poisiks. Koos teiste nukkudega avavad nad oma teatri Välk ning leiavad kõik meelepärast rakendust. Päeval
kooskõlla viia Incorrect Correct answer: Jumalatõestused annavad usule aluse 30th of March 16:55 Reimz Jep minu viga, ei keerasin asjad tagurpidi. Sry, kel seetõttu masksimum tulemata jäi (mul jäi) 30th of March 19:31 Juuljus Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt a. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. >>> b. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust. täpselt ei tea, aga panin selle, kui keegi on 100% kindel, parandagu!!! 02nd of April 0:19 dsfdsf redtext &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b
kooskõlla viia Incorrect Correct answer: Jumalatõestused annavad usule aluse 30th of March 16:55 Reimz Jep minu viga, ei keerasin asjad tagurpidi. Sry, kel seetõttu masksimum tulemata jäi (mul jäi) 30th of March 19:31 Juuljus Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt a. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. >>> b. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust. täpselt ei tea, aga panin selle, kui keegi on 100% kindel, parandagu!!! 02nd of April 0:19 dsfdsf redtext &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b
Ontoloogia ja metafüüsika tegelevad küsimustega oleva olemuse kohta, oleva olemise kohta, olemuse loomuse kohta. 101. Selgitage Platoni ideede-teooriat Ideed ei ole midagi muud kui arheotüübid. Platoni epistemoloogiline seisukoht: see, mis näib olevat, ei ole see, mis tegelikult on (seotud Platoni koopaallegooriaga). Need asjad, mis näivad olevat (silmaga nähtavad asjad) on muutlikud ja mittepüsivad, mitteolevad. Tegelikud asjad samas (mõeldavad asjad) on igavesed ja muutumatud. Tõnu Viik toob näitena, et kui ma täna mõtlen, et 1+1 on 2, siis kümnete või isegi sadade aastate pärast mõtleksin ma samamoodi. See näide toetab Platoni teooriat. Samamoodi ei muutu ajas eetilised printsiibid. Mõeldava valda iseloomustab teistmoodi olemisviis ning ontoloogiline staatus kui nähtava valda, mis muutub meie nähes. Ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid, originaalid tavasilmale nähtava jaoks
sõltuvalt riigist kas ühe või mitme seadusena. Puhtpraktilistel kaalutlustel loetakse elus K-listeks normideks kõiki K-is kui kirjalikus dokumendis fixeeritud reegleid ja printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust. lihtsam pidada konstitutsiooninormideks norme, mis on kirjas K-is. 2) ajalise kestvuse järgi a) alatised normid kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Valdav enamus norme sellised. b) nn igavesed normid on K-des suhteliselt harva, on sõnastatud nö igavikulistena. K ise keelab neid üldse muuta (nt 19. saj keskpaigast alates kõigis Prantsuse K-des säte, et vabariiklikku valitsemisvormi ei tohi muuta). c) ajutised normid I) nn murranguaja e revolutsiooniaja normid (valitseva korra siduvad normid kaovad, uus kord, vanad normid ei ole siduvad) ei pruugi toimuda massiliikumisi, piisab pisikesest grupist, kes teatab, et varemkehtinud PS-e kontinuiteet on lõppenud
üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil. Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid. Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud: 1) Antiikaja loomuõigus – Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Inimkond püüdleb täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised eesmärgist – nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua. Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne. Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus
Vilde taunib väikekodanlust. Läheb suure õhinaga Eestisse kontserti andma. Eeva ütleb, et ma ei tabanud su mängus imet. Kui Lilli kuulis, et kõik ei läinud plaanipäraselt, tunnistab ta kõik üles, mis ta oli Leo kuulsaks saamise jaoks teinud. Leo on masenduses. Tavaliselt minnakse südamega asja sisse ja kui läbi põletakse, teeb see jubedalt haiget. Leo läks lõpus hulluks Lilli = Mathilde Leo = Piibeleht Eeva = Laura Gustav = Vestmann Mõlema teose probleemid on igavesed. 8. F.Dostojevski elu ja looming Sündis Moskvas, isa oli arst. Ema suri kui oli 16 ja isa kui 18 (tugev psühhika mõjutaja). Lapsed pandi õppima pansionisse (ilmnes lugemiskirg, endasse tõmbumine). 40-ndate lõpus põrandaalune rühmitus, kus oli oht surma saada, tundis surmahirmu. Kirjanikuks tahtis saada, kuna tema jaoks oli inimene saladus. Töötas vaestehaiglas. Temast sai kristlane. Põdes elu lõpuni epilepsiat. Läks Nikolai I ajal nuhiks
loogika kui valdkond tekkis märksa hiljem. Parmenidese loogikat pole ka sisu poolest õige pidada väga sarnaseks abstraktse või formaalse loogikaga, tegemist on pigem iselaadse "füüsilise loogikaga". Muutumatust olevast tekib muutumate näivus. Empedokles- Empedoklese õpetuse järgi koosneb kogu olev neljast juurest (hilisemas terminoloogias elemendist): vesi, maa,õhk ja tuli, mis ei teki ega kao, on igavesed, muutumatud ja võivad seguneda, kuid mitte üksteiseks muunduda. Nende omavahelisi suhteid mõjutavad kaks vastasjõudu: Armastus (philia), mis paneb mateeria eri vormid tõmbuma ja segunema, ning Vaen (neikos), mis sunnib neid üksteisest eralduma ja eemale tõmbuma. Elementide teooria võttis omaks ka Aristoteles ja see jäi valitsevaks kuni uusaegse keemia tekkeni. Empedoklese teoorias elusolendite tekkest on nähtud evolutsiooniteooria eelvormi
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
Nimetatute juures võib täheldada mikroökonoomikast taandumist. Cambridge’i koolkonna seisukohtadest lähtus oma käsitlustes ka Ameerika Ühendriikide majandusteadlane John Bates Clark (1847-1938). USA suurim mikroökonoomika teoreetik. Ühiskonna arengus nägi kahte perioodi • ürgkogukondlik kord (organiseerimata individuaalse tootmisega ühiskond); • kapitalism (organiseeritud e sotsiaalne majandus). Mõlema puhul kehtivad üldised ja igavesed ühiskonna arengu seadused. J. Clark ei tee mingit vahet loodusel ja ühiskonnal. Neis mõlemas toimivad ka ühesugused seadused. Majandusteadus jaguneb Clarki käsitluses • universaalsete seaduste avastamine („Robinsoni” majapidamine, piirkasulikkuse seadus, langeva tootlikkuse seadus jt); • staatika (püsiva, muutumatu tootmismahu, rahvastiku arvu, kapitali koguse ja tootmistehnika tingimustes); ühiskonna peamised seadused on staatilised tasakaalu seadused;
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
kõrgem juriidiline jõud võrreldes kõigi teiste õigusnormidega. 2) Reguleerimise objekti järgi see tähendab seda, et liigitame õigusharudeks, õiguse instituutide järgi. 3) Ajalise kehtivuse järgi normid võivad olla kahesugused. Nad on kas piiramatu ajalise kehtivusega vastu võetud või piiratud ajalise kehtivusega vastu võetud. Enamik meie õiguse normidest on vastu võetud just piiramata kehtivuse ajaga. Võetakse seadus vastu , ja need paistavad nagu igavesed. Ka need lakkavad kehtimast siis, kui vajadus nende järele puudub. 4) Territoriaalse kehtivuse järgi siin eristatakse üleriigilisi norme, lokaalseid norme ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad loomulikult kogu riigi territooriumil. Nad kehtestatakse keskorganite poolt seadustena või valitsuse määrustega. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti keskorganite poolt, kuid nad kehtivad mitte kogu riigi territooriumil vaid üksnes teatud paikkondades
toodavate muudatuste mõjusid ning hoolitsetakse selle eest, et need mõjud ei lahendata mitte ajutiste workaround-ide, vaid lõplike lahenduste jõustamise abil. Teiste sõnadega, mh. ei tohi projekti lõppedes jätta asendatud lahenduse kõrvale vana lahendust (legacy systems) tuksuma, vaid tuleb lahendada ka probleemid mis takistavad vana lahenduse kohest välja lülitamist. Ehk siis – Põhjuseks ajutised ehk igavesed lahendused. „Ajutine ehk igavene“ ei ole sugugi igavene vaid hakkab tulevikus segama süsteemi edasi arenemist. Uue süsteemi loomisel tuleks asendada vajadusel „ajutised“ komponendid uutega nii, et tulevikus oleks muudatuste tegemine lihtsam. IT taristu haldus ja arendus IT taristu komponentide hulka võib laiemalt arvata kõik need infosüsteemi osad, mis pole ärirakendused, ning mis pole protsessid / inimesed / andmed. Seega, alates elektrist kuni
Kunstnikke isegi põlgas. Need on tema meelest petjad või illusioonimeistrid, mis oli negatiivne tunnus. Põhiliselt tegeleb tema esteetika iluga. Kui midagi sellist on olemas, mille nimel tasub elada, siis on see ilu vaatlemine Hindas ilu kõrgelt. Tema teooria mõistmiseks vaja teha sissevaade tema õpetusse. Kaks maailma: tõelise tegelikkuse maailm ideede maailm, näiva tegelikkuse maailm maailm, milles elame. Muutuvate ja kaduvate asjade maailm. ideed on püsivad, igavesed ja muutumatud. Nimetab seda maailma tõelise tegelikuuse maailmaks. Näiva tegelikkuse maailma elemendid (inimesed, loomad) on ajalised, muutuvad, surevad. Kogu reaalusus on Platoniu jaoks näiv maailm. See sültub ideede maailmast, ehk ideaalsest olemisest. Ideede maailm on omamoodi algkujude maailm. See ideaalne maailm läbistab näilise tegelikkuse asju või elemente. Teeb ta olevaks, teeb eksistentseks. Tänu ideedemaailma peegeldustele
Iga kultuur läbib kolm faasi: sünd, õitseng ja surm. Kultuure on erinevaid, ent kõik kultuurid ei eksisteeri samal ajal. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud: Mesopotaamia, antiikkultuur, Hiina, India, maajad, Egiptus, Araabia. Lääne-Euroopa on jõudnud viimasesse faasi. Kultuur on samasugune elusorganism nagu taimed või loomad. Tavaliseski elus me kirjeldame mingi asja sündi, õitsengut, eeldades, et see ei kesta igavesti. Kultuuride puhul on inimestel aga tundmus, et need on igavesed, kuigi ajalugu väidab vastupidist. Samuti väidab ta, et ei ole suuri ajalooetappe, nagu vanaaeg, keskaeg, uusaeg, vaid on kindlad kultuurid. Kultuuriorganismi elu juhib saatus, mille tähendust me võime üksnes intuitiivselt tajuda. Kultuuride erinevused on tingitud kultuuri hingest. Igas kultuuris näeb inimene maailma erinevalt. Näiteks eestlased räägivad kommunismist teistlaadselt kui bulgaarlased. Iga kultuuri tõde on ainult selle kultuuri tõde. Ei ole üldkehtivaid tõdesid
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Majapidamis-ammoniaak sisaldab teadagi piisavalt lisandeid, nagu seebid ja abrasiivained, sellest valmistatud kristallid plahvatavad loopimisel, muljumisel või kuumutamisel. Detonatsiooniga kaasneb kõva kärakas ja plahvatuskohale kerkib punakaslilla joodgaasi pilv. Kuna jood põhjustab korrosiooni ja plahvatus paiskab laiali ka tahkeid kristalle, siis hävib mistahes materjali pind, millel kahetsusväärne detonatsioon aset leiab. Ükskõik millega kokku puutudes jätab see järele igavesed ja inetud pruunikaspunased plekid. Ka gaasiline jood on kuri värk, kuna ta kahjustab kopse ja maha sattununa plekitab sealgi kõik täis. Joodi puudutamine jätab nahale pruunid plekid umbes nädalaks, kui neid otsekohe ja energiliselt maha ei pesta. Tõsist terroristi see aine eriti ei huvita, vandaal aga võib sellega tõelise käki kokku keerata. Ka terrorist võib mõned tükike-sed paanika tekitamiseks rahvahulka loopida, sel juhul
kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune. Augustinuse järgi on kirik on jumalariik maa peal. Dionysios Areopagita oli traditsiooni järgi Ateena esimene piiskop, kelle apostel Paulus
· Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. · Inimkonna olemuseks ehk õigeks funktsiooniks on elada mõistuse elu. Loomulik seadus
nagu ma arvan, et see tarkusepahe inimlaste seas liiga laialt ei leviks. Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam ema kui isa sarnased, nagu keegi väga kenasti on kirjutanud, see tähendab rumalad" 22. Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu"
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Raamat peab andma inimestele juhtnööre, kuidas parandada oma elu ja ühiskonna heaolu. Inimese hädad peituvad neis endis. Inimesed ise peavad leidma tee selleks, et kõike parandada. Raamat ehk ideed ehk mõtted ehk filosoofia ongi see vahend, mis saab parandada inimesi. Inimene peab probleeme mõistma ja siis ales saab ta hakata mõtlema teisiti. Mässu on võimalik maha suruda, aga ideid ei saa maha suruda. Ideed on igavesed, neid saab ainult veenvalt ümber lükata. Ideede vastu saab võidelda ainult ideedega. Mõte on suurem kui iga materiaalne vahend. Selles mõttes ongi see raamat valgustuslik. 15 25. märts 2009 Milliseid ideid väljendati raamatus ja miks need ideed kutsusid esile sellise reaktsiooni? Põhiidee seisneb selles, et kõik inimesed on võrdsed. Trediakovski kirjeldas ,,Telemahhiidas" despootlikku korda harrastanud kuningate piinlemisi
teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja:
SERV 59.60, 61, 62, 63 ABR CB-7 PANT. BOLHN 28 AC (MULDOSV/PLUS) Paljud rassid, kaasaarvatud need, kellest juba on räägitud, peavad oma koduks Maa sisemust. Nad on järgmised: · Green People ehk Rohelised Inimesed Osa ellujääjatest, jäid ellu iidse K'ushui K'hotans-i osana või Roheliste Inimestena. · Caspan Jassan Paegans või Kuldne Rass Osa ellujääjatest, jäid ellu Maal Orient-i mäestiku sees. Nemad lõid Essenid. · The Eternals ehk Igavesed Osa ellujäänud inimesi Altair-ilt, keda on geneetiliselt muteeritud. See põhjustas vananemise tohutu aeglustamise, võimaldades neil elada mitmeid ajastuid. · Kasimar või Sinine Rass Osad ellujäänud inimesed lõid MU, LEMURIA ja ATLANTISE. Ellujäänud elavad nüüd Maa sees ning osa Atlantlasi elavad vee all. · The Deviants ehk Kuradilised Ellujäänud inimesed, kes muteeriti Kasimar ja Putukalistest (väga ohtlikud ja primitiivsed olendid)
Tugevana, tervena, täis energiat. A: Kuid see viib ülerahvastumisele? Juurde sünnib ju lõputu arv uusi inimesi. D: Ära muretse, kõik on korraldatud. Hingede arv ei saa ületada Maatriksis kehtes- tatut. Seda ei saa juhtuda. A: Aga kui keegi ei sure kuid tahab sellelt planeedilt lahkuda? D: Seda otsustab igaüks ise. A: Hästi, proovime. D: Viie minuti jooksul kordame, et me oleme noored, küpsed, terved, täis energiat ja armastust ja et surma ei ole. Et oleme igavesed. A: Proovida muidugi võib. Aga kui igaüks hakkab mõtlema veel muule, et enda soovi lisada? D: Iga sõna kiirgab teatud energiat ja valgust. Sellesse mõttevormi-energiasse, mille me lõime, saavad sisse vaid need, kes kiirgavad välja sama tüüpi vibratsioone. Sellesse ei saa siseneda midagi muud, sest see on loodud teatud lainepikkusel, teatud sagedusel. A: Hästi, nii teemegi. D: See väärib seda. A: Sa rääkisid, et kõik, mida inimene loob, ilmub ennekõike kerana ja alles seejärel
ma igavest elu hästi ei usu. Jumalat usun, seda küll, aga tema igavest elu mitte. Ja seda jumala enda ja tema inglite pärast. Just! Ütle ometi isegi -- sest sa oled ju tark inimene, haritud inimene, kolleegia nõunik ja ülikooli lõpetanud, seisad nii-öelda tarkuse ja kultuuri tipul, mina olen ainult ülikooli nuusutanud, pisut ainult, ja seda niisamuti muidu -- nii et ütle nüüd sina kui tark ja haritud inimene, kuis on see siis võimalik, et jumal on igavene, tema inglid igavesed ja mina olen igavene. Aga kui meie kõik oleme igavesed, mina, sina -- sest igaviku ees teie ei maksa -- Goethe, Schiller, Gogol, Puskin -- sest Puskin on ju igavene -- nojah, kui meie kahekesi, need kaks jumala looma, jumala koera, oleme igavesed nagu jumal ise, milleks peame meie siis jumalat ja tema ingleid uskuma ja miks ei või jumal ja tema inglid meid uskuda? Vahete-vahelgi! Näiteks nõnda, et täna usume meie jumalat ja tema ingleid, homme või tunahomme usuvad nemad meid
Kui ressursside alternatiivne kasutamine pole võimalik, on nende kulu majanduslikus mõttes null. Futuristlik majanduslike kulude aspekt on transpordis eriti oluline, kuna selles sektoris on tegemist suurte investeeringutega. Kui investeering uue veovahendi soetamiseks on tehtud, ei ole võimalik seda sama raha eest tagasi võtta. Teatud valdkondadesse tehtud investeeringud on sedavõrd kauakestvad ja pika tasuvusajaga, et tundub, nagu oleksid need igavesed. Investeering raudteesse on kestva iseloomuga ja kui ei ole võimalik ette näha sellele mingit muud alternatiivset kasutamist, on taolise investeeringu tegemine majanduslikult väga tundlik ja olulise tähendusega. On levinud, et sel põhjusel jäetakse konkurentsi tingimustes raudteesse tehtud investeeringu kulud hinnakalkulatsioonis püsikulude hulgast välja. Majandusliku kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest. Rahalised kulud kujutavad oma
kasutamisel. Kui ressursside alternatiivne kasutamine pole võimalik, on nende kulu majanduslikus mõttes null. Futuristlik majanduslike kulude aspekt on transpordis eriti oluline, kuna selles sektoris on tegemist suurte investeeringutega. Kui investeering uue veovahendi soetamiseks on tehtud, ei ole võimalik seda sama raha eest tagasi võtta. Teatud valdkondadesse tehtud investeeringud on sedavõrd kauakestvad ja pika tasuvusajaga, et tundub, nagu oleksid need igavesed. Investeering raudteesse on kestva iseloomuga ja kui ei ole võimalik ette näha sellele mingit muud alternatiivset kasutamist, on taolise investeeringu tegemine majanduslikult väga tundlik ja olulise tähendusega. On levinud, et sel põhjusel jäetakse konkurentsi tingimustes raudteesse tehtud investeeringu kulud hinnakalkulatsioonis püsikulude hulgast välja. Majandusliku kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest. Rahalised kulud
kosmosele (loe:loodusele). Loodust käsitati inimesest omaette eksisteeriva igavese nähtusena, kus kehtisid universaalsed looduse seadused. Õige ning vooruslik (vt Platon ja Aristoteles) maine riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus. Loodust ei loonud jumalad - see eksisteeris aegade algusest. Loodus oli ühelt poolt muutumatu, kuid selles oli vastandina ka muutuv osa. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed (jumalikult täiuslikud), inimeste omad mitte. Lõppastmes püüdleb aga inimkondki täiuslikkuse kui eesmärgi poole (Aristoteles - püüd vooruslikkusele). Püüdu eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Seega: teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua, samuti selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istu...
Ta elab vaimses ebakindluses, mis nõrgendab nii füüsist kui hinge. Kui keegi perekonnas ei kehtesta piire, saavad lapsed enda kätte võimu, mis neile ei kuulu ja mille kandmiseks puuduvad neil sisemised eeldused. Laps, kelle käes on võim, on turvatundeta laps. Laps, kelle käes on võim, halvustab täiskasvanuid, sest ta teab instinktiivselt, et täiskasvanud pole võtnud vastutust, mis oleks pidanud neile kuuluma. Halvustades täiskavanuid, halvustavad nad ka iseennast. Neist saavad igavesed noored, kes ei tahagi saada täiskasvanuks, kirjutab Tommy Hellstein (2005). Lapsed arenevad ja kasvavad jõudsalt, kui täiskasvanud teevad kaalutletud otsuseid, kui palju vabadusi neile lubada. Lastel tekib sisemine kindlustunne, kui nad saavad toetuda vastutustundelistele ja usaldusväärsetele täiskasvanutele. Roger Maslow (1970) sõnastab selle reegli nii: lapsed vajavad prognoositavat, kindlate reeglitega korrastatud maailma. Bioloogiline paratamatus versus vaimne vabadus
mõttetraditsioonist, kus ta on üles kasvanud. Teoses ,,Aion", kus Jung käsitleb hea ja kurja küsimust kõige põhjalikumalt, ei saa ta loobuda ,,torkest" White suunas. ,,Mu õpetatud sõber Victor White arvab oma ,,Dominiiklaste õpetuses", et ta on leidnud minus manilusele omaseid jooni. Mina ei süvene metafüüsikase (mida kiriklik filosoofia kindlasti teeb) ja sel põhjusel pean ma küsima: mida hakata peale põrgu, hukatuse ja kuradiga, kui need asjad on igavesed? Teoreetiliselt koosnevad nad eimillestki aga kuidas läheb see kokku dogmaga igavesest hukatusest? Aga kui nad millestki koosnevad, siis see miski vaevalt et saab olla hea. Kus siin on dualismi oht? Lisaks sellele peaks mu kritiseerija teadma kui väga ma rõhutan Ise [vt mõistete lahtiseletust töö algul A.L.] (selle keskse arhetüübi, mis on complexio oppositorum par exellence) ühtsust ning mu veendumused kalduvad väga vastupidises suunas dualismile." (JUNG 1979:61)
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
