14) T. Malthus'e rahvastusteooria ja David Ricardo kapitalistliku ühiskonna arengu mudel/stsenaarium? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)? Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja investeerivad siis tootmise laiendamiseks. Ricardo oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed ja ainuvõimalikud. Ricardo otsis jaotamise alust tootmises ja leidis selle töös. Malthus järeldas, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga. Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat kui palgafondi probleemi. Vastavalt T.Malthuse rahvastusseadusele toob rahvastiku kasv kaasa suurenenud nõudmise toiduainete järele. See sunnib omakorda kasutusele võtma järjest vähem viljakaid maid, kus tootmiskulud on suuremad. See toob kaasa hinnatõusu
filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis Platon - oli vanakreeka filosoof,Sokratese õpilane. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. 8.
Seda praktiseeritakse spetsiaalsete harjutustega, nt keerutamine ja askeetlus. 47. Mufti ametnik, kes tõlgendab sariaadi seadust. 48. Messias (heebrea keeles Hamasia) tõlkes salvitu, võitu. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 49. Rabi juutide eespalvetaja, kes viib jumalateenistusi läbi. 50. Munk BUDISM/KRISTLUSon oma elu Jumalale pühendanud (mees)isik, kes kristluses üldreeglina on andnud ajutised või igavesed tõotused, ning on seeläbi ordu (organisatsiooni) või kongregatsiooni liige (orduvend), saab elada kloostris jne. 51. Nunn - on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. 52. Dharma ühiskonnakastide seadused Indias. Dharma ühiskonna kastisüsteem Indias, õpetus. Kohustus, peab alluma eelmiste elude tagajärjele. 53
427-347 e.Kr Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Pidas matemaatikat kõige tähtsamaks, aga oli ka poeet. Pärines aristokraatlikust perest. Pärast Sokratese surma pettus Ateenas ja läks rändama(müüdi vahepeal orjaks), naases 40-aastasena ja rajas Platoni Akadeemia, mis püsis 900 aastat. Tal on säilinud palju teoseid, „Pidusöök“, „Riigist“, paljud lood on dialoogid Sokratesega. Temalt pärinebki teadmine Sokratese kohta. Ta on ideedefilosoof- tema arvates on ideed igavesed, aga asjad ajutised. Nt tulp närtsib ära, teda ennast enam pole, kuid meis säilib idee ilusast tulbist. Tema arvates on meie maailm ideedemaailma ebatäiuslik koopia. Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna
Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest. Inimest, kes on Allahi looming, kiusab saatan, kes meelitab inimest halvale teele. Viimsel kohtupäeval variseb maailm põrmu ja head on määratud elama taevasesse õndsusse paradiisis ning halbadele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimisõiguse, karistuste, kauplemise, söögi- ja joogitavade jm kohta. Koraani on kirja pandud viis moslemi peamist kohustust: usutunnistus (ar k šahada) - „pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet”; palvus (ar k salaat) – mida tuleb sooritada viis korda päevas näoga Meka suunas, enne mida tuleb pesta nägu ja käsi;
analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt. Hüpoteesi kohaselt keel pole staatiline vaid pidev muutuv vahend, mille abil konstrueeritakse erinevaid maailmu. Seega mida rohkem on keeli seda rohkem on eraldi seisvaid kultuure maailmas.. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf arvates keeld püsivad kokkulepetel ja on igavesed. Kui tahame mingis kultuuriruumis eksisteerida peame neist lepetest kinni pidama. Tänapäeval on näha et erinevates kultuurides on küll olemas erinevad sõnad kuid paljud mõisteid on ikka sarnased kultuuride vahel, mis pole kunagi kokku puutunud. Seega ei pooldata enam keelerelatiivsuse hüpoteesi. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Materiaalne kultuur- Kui maastik pole kultuur siis kas maastiku foto on kultuur. Ja mis on tema juures teisiti kui ta seda on.
hüpotenuusi teoreem Matemaatikast sai teoreetiline teadus · Hippokrates koostas teose meditsiinialaste teadmistega; kirjeldab haigusi looduslike põhjustega; Hippokratese vanne · Herodotos ,,Historia"; selle kaudu teatakse palju Kreeka ajaloost Sofistid hakkasid seletama inimliku käitumist · ,,Hea" ja ,,halb" on suhtelised mõisted · Seadused ja normid pole jumalatest määratud ega igavesed ning inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta · Tugevama õigsus. Tugevad ja võimekad allutavad nõrku ja saamatuid oma tahtele · Võtsid loengute eest raha · Noored püüdsid nende vaateid poliitikas rakendada. See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel
koomiliseks. Platoni õpetuse arusaam on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast ehk subjektiivusest. Sest tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Mittetõeliseks pidas ta meeleliselt kogetavat ehk empiiriliseks – teadmised tulevad meelte kaudu (nägemine, maitsmine, kuulmine….). Tõeliseks pidas ta ideed ennast. Ainususe tunnetamine paljususes on Platoni kesksemaid teemasid. Tema arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. Platoni mõtlemist ülistav filosoofia on üleskutse teoretiseerida, analüüsida, otsida sügavamaid põhjusi vahetult ilmneva näilisuse taga. Ideed moraali alusena Platon on moralist. Hüve eri liigid on Platoni üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus, mõistlikkus ja õiglus. Eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused on tema jaoks põletavalt tähtsad. Platon ja ühiskonnafilosoofia. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad
asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse — ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata — algkujud. Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Elu hilisemas perioodis pooldas ta „headust“ pigem kui „mõõdukust“. Oli Aristotelese õpetaja . Aristoteles (384 – 322e.m.a) defineerib filosoofiat põhitermini/iva/tuuma/olemuse terminitega, öeldes, et filosoofia on “teadus aktuaalsetest universaalsetest “mõistetest. Aristoteles leidis koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub
Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu (vastavalt kasutamise kestusele), sellal kui ühe või teise elundi kestev mittekasutamine nõrgendab teda, viib
meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles seega eseme suhtes primaarne. Seetõttu tekkiski nominalistide ja realistide vaidlus. Realism: omane eelskolastilisele mõtlemisele Duns Scotus oli mõõdukas realist. Eriugena ka. Nominalism: Roscellinus, seadis kolmainuse kahtluse alla ja läks kirikuga vastuollu. Ocham oli ka nominalist. 1) Üldmõisted, olles primaarsed, muutumatud ja igavesed, on esemetest reaalselt lahsus, ürgsemad ja tõelisemad. Universalia ante res (realistid) 2) Üldmõisted on vaid tuletised olemasolevaist esemetest, nendest abstraktsiooni teel saadud, tegelikkuses esinevad vaid nimetustena (nomena). Ese on ürgsem kui tema mõiste. Universalia post res (nominalistid). Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: 1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee)
Kuid suurim ja hirmsaim on inimeste jaoks surmahirm. Inimesed halavad, et nad ei taha ei elada ega surra. Elada ei lase vastumeelsus ja surra hirm. Ükski õnn ei rahulda neid. Kui kardetakse häda, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees, kannatatakse juba hirmu pärast. o (Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka
Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.Talle omistati akadeemiku ja professori tiitlid.Köleri kunstilised vaated tuginesidki klassitsismi esteetikale,mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu,mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused.Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast,tema loomingut tunti siiski vähe.Mõju avaldanud teos oli Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud freskotehnikas Kiristuse poolfiguur-modelliks oli Hiiumaa talupoeg. Pilet2 2.Esimesed Eesti soost skulptorid(A.Weizemberg,A.Adamson) August Weizemberg(1837-1921)- klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor
"Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega Koopa müüt kujutage endale ette suurt koobast, seal on inimesed, kes on seal olnud terve elu aeg, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel on tee, mille ääres on müür
Platon ei usalda meelelist taju, kuna see viib tähelepanu üksikutele ja kaduvatele asjadele neid ühendava püsiva olemuse arvel. Teadmine on suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. See on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele. Platon eelistab üldist üksikule ja konkreetsele. Eelistab püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Ideed tõsiolevana Ideed teevad võimalikuks üldkehtiva teadmise. Platon arvab, et ideed on muutumatud, püsivad ja igavesed, need on väljaspool ruumi ja aega. Muutumine on näiliku tegelikkuse mõiste, varjudemaailma nähtus. Olev on olemuselt muutumatu ja igavene. Kõik, mis on häviv on ajaga seotud. Ideed on olemas tingimatuna- tõsiolevad. Põhjus on põhjapanevam kui see asi, mille põhjus see on. Asjad jagunevad klassidesse selle järgi, milliseid ideid nad jäljendavad või peegeldavad. Platon tahab juhtida meie tähelepanu mõistelisele, mõtlemist eeldavale osale, ilma milleta teadmine on võimatu
seondumised ei saaks enam tekkida. Aatomitel on mitte küll lõpmatult palju, kuid mõtlemise jaoks haaramatult palju erinevaid kujusid. Üksnes sel viisil saab seletada tajutavate nähtuste erinevate liikide paljusust. Aatomid on lakkamatus liikumises; osalt jäävad nad üksteisest kaugele, osalt põrkuvad nad üksteisega kokku ning seonduvad aatomite ühendusteks, mis moodustavad tajutavaid nähtusi. Liikumisel ei ole alguspunkti, kuna aatomid ja tühjus on igavesed. Aatomitel ei ole meeltega tajutavaid omadusi nagu värvus, lõhn, maitse jne., vaid üksnes suurus, kuju ja – see on Epikurose täiendus Demokritose loendile – kaal. Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga
seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. ,, Tõtt, karmi tõtt". Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti
väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale paratamatule, mõistuspärasele jõule logosele. Eeldades kogu maailma ühtsust, püüti loogiliste arutlustega välja selgitada ainete tõelist loomust, kõigi ainete aluseks olevat ühtset alget ehk elementi . 1)Lähtumine materiaalsetest algpõhjustest. Eeldati, et maailm on ühtne ja selle alged on igavesed. 2) Mõisteti, et eimillestki ei teki midagi ja miski ei muutu eimillekski (ei kao jäljetult). 3) Eeldati, et mateeria võib esineda erinevates vormides, mis võivad üksteiseks üle minna. Tähtsus :levis edasi idee, et ained koosneva elementidest- üldine asjade mõtestamine ESINDAJAD: Empedokles: üldistas eelkäijate vaateid. ühtsus koosneb 4 algelemendist, idee elementide väikseimatest osakestest. Aristoteles: üldistas varasemaid vaateid, ei toetanud
Läbi nende algust ajaloo uurimisega. Ta kirjutas Kreeka dialoogide tuntaksegi Sokratese Pärsia sõdadest raamatu "Historia" ja uuris seisukohti. Platon pidas end mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste Sokratese vaadete edasiarendajaks. kombeid. Tema filosoofia tuumaks on ideedeõpetus: olemas on kaks maailma, ideede maailm ja näiva tegelikkuse maailm; ideed on püsivad, muutumatud ja igavesed, kogu meie reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm aga on näivus. Tema arvates oli tähtsaim hüve idee. Kujundas ka tervikliku õpetuse riigist, mis tugineb hüve ideele, on muutumatu ja täiuslik. 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Mägine ala, põlluharimiseks sobivat maad vähe. Seepärast oli majanduses suur tähtsus karjandusel. Peeti
Loodusjumal (aastaajad) Tamruz Tuule, tormi ja kõrbejumal Adad Vaimud ja deemonid on pahatahtlikud. Nende vastu kasutati amulette. Preester ennustas jumalate tahet. Igal linnal oli oma kaitsejumal. Hammurapi ajal tegeleti astronoomiaga, jumalad seostati taevakehaga. Istar Veenus Samas Marduk Jupiter Tunti 7-5 planeeti Elu on nagu pilliroog, jumalad otsustavad, millal läbi lõigata, inimene muutub saviks, läheb surnuteriiki, kus on igavesed piinad. Kuningate matused olid suursugused. Lihtinimesed maeti polliroos kõrbeliiva. Kiilkirja teke Vana - Babüloonias Tänapäevase taseme saavutas 2.at Kirjandus ja kunst Tähtsaim teos on Gilgamesi eepos. Müüd veeuputusest. Arhitektuurist palju säilinud ei ole. Säilinud on kujukesed, amuletid, liivakivist esemed. Kujukeste väline sarnasus ei olnud oluline pungis silmad, suured kõrvad. Teadus 1. Matemaatika 60 põhiarvu, õpiti kraadides nurka mõõtma, ringjoon jagati
tekkinud arusaamine jumalast. Mitte eksisteerivast pole võimalik mõelda. Kui mõtleme, peavad nad olemas olema. Kas nad on olemas füüsilisel kujul, on ise küsimus. Enne kui jumal lõi maailma, oli see ideena jumala vaimus olemas. Kõik, mis on tekkinud, on ürgmõtete koopiad. Inimhing on jumalanäoline ja sel on kolm võimet: mälu (memoria); tunnetus(intelligentia); armastus (amor). Inimene on loodud jumalat kui kõrgemat väärtust armastav. Nimetab kolme tõetasandit: igavesed jumalast ehk ideed; asjade (niivõrd tõesed, kui palju langeb kokku jumalikega); mõtlemise ja väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus. 2. G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid. 20-selt doktorikraad juuras. 29 arendas diferentsiaalja integraalarvutuse. Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa
arengu mudel/stsenaarium? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)? Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja investeerivad siis tootmise laiendamiseks. Ricardo oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed ja ainuvõimalikud. Ricardo otsis jaotamise alust tootmises ja leidis selle töös. Malthus järeldas, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga. Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat kui palgafondi probleemi. Vastavalt T.Malthuse rahvastusseadusele toob rahvastiku kasv kaasa suurenenud nõudmise toiduainete järele. See sunnib omakorda kasutusele võtma järjest vähem viljakaid maid, kus tootmiskulud on suuremad. See toob kaasa hinnatõusu
Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on lisatud vähemal määral (umbes alla 25 %) täiteaineid (stabilisaatorid, pigmendid, antistaatilised ained jne.). Vinüülplaadid on kõige vastupidavamad ja stabiilsemad. See ei tähenda muidugi, et nad oleksid igavesed. Tavalistes raamatukogu tingimustes võib vinüülplaadi elueaks lugeda 100 aastat. Magnetkandjate ehitus: Magnetkandjad jagunevad: 1 Helisalvestuseks ettenähtud magnetlindid professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2 Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3 Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid)
Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede (eidoste) erinevus selles, et · meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. · meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Ei, Platoni arvates on ideed inimestest sõltumatud. Platon ei pidanud silmas ideesid igapäevases tähenduses. · meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tänapäeval tavapärases tähenduses. Platoni arvates on olemas näiteks · inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. · õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee. · juuste-idee, riigi-idee, pori-idee Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et · valitsejaks või sõjameheks saavad vaid need, kellel on vastavad loomulikud eeldused,
metodoloogiline vahend mis muudab võimalikuks puhta teadusliku teadmise, mille kohta on võimalik saada vaid arvamusi, mitte kunagi teadmisi (raske leida otsustavaid argumente selle suuna poolt või vastu) 2) See loob eeldused muutua ühiskonna küsimuste uurimiseks, et rajada poliitikateadust 3) See viitab "parima riigi" ehk "riigi vormi" kavandamisele, mis ei saa laguneda. Aristotelese järgi erinevad Platoni matemaatilised esemed meelelistest selle poolest, et need on igavesed ja liikumatud, ideedest aga selle poolest, et neid on teatud arv üksteisega sarnaseid, idee ise on iga kord sama. *Aristoteles - asja olemus pole vaid aine sisu, aga aine ja vormi ühtsus. Vorm on mateeriast olulisem ja fundamentaalsem, ainlut vormi kaudu saab asi selleks mis ta on, igasugune liikumine ja arenemine ilmneb vormi tegevuse kaudu. Olemus on absoluudi kujuks nagu Platoni hübe ja eelsokraatikute arche. Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
1954 india ja hiina reguleerivad oma suhted, võetakse vastu rahuliku kooseksisteerimise printsiip pancha sila 1956 sõjalaevaga sõitsid seltsimehed inglismaale londonisse, mida suurem laev seda uhkem. pärast seda olid valmis nsvl-iga rääkima ameeriklased. 1958 käib asepresident nixon moskvas. 1959 teeb hrustsov usa turnee. 1970 pingelõdvendusperiood 72 lepingute sõlmimine saksamaad, poola jne tunnustati euroopas kehtivaid piire 1975 helsinki nõupidamine, kehtivad piriid aktid on igavesed ja puutumatud, aga ameerika teeb selle koha peal balti riikidele erandi, et see ei kehti balti riikide kohta. perestroika, mille käigus tuleb esimese mõistena uus mõtlemine maailmast. 80-ndate aastate teisel poolel nsvl ja usa lahendavad enamikest konfliktidest aasias ja keskameerikast 1989 toimuvad revolutsioonid ida-euroopas, mis tähendab, et ida-euroopa lahkub kui suur tervik maailmakaardilt nsvl mõju alt ja läheb vastassuunda. üleminek.
piiranguile, mis kaasnevad võimule allumisega. Piirangute eesmärk, mille inimesed enda peale võtsid, on ära hoida üleüldine sõda, mis tuleneks meie vabadusearmastusest ja soovist teiste üle valitseda." Loomulikud seadused Loomulik seadus on Hobbesi sõnul ettekirjutus või mõistuse abil leitud üldine reegel, mis keelab inimesel teha seda, mis kujutab ohtu tema elule või jätab ilma selle elu säilitamise vahenditest. Loomulikud seadused on muutumatud ja igavesed. Hobbes loetleb kakskümmend sellist seadust. Nimetame kuus esimest. Esimene loomulik seadus: iga inimene peab taotlema rahu ning säilitama seda; kui see aga ei õnnestu, siis kaitsma end sõjas kõigi võimalike vahenditega. Teine loomulik seadus: inimene peab loobuma õigusest asjadele sel määral, kuivõrd see on rahu ja enesekaitse huvides, ning rahulduma sellise vabadusega teiste suhtes, mida ta lubaks ka teistele iseenda suhtes
ei sõltu kultuurist. · Usub et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mite kunagi ei tohi eirata. · Ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud. · Kui teistel ühiskondade on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad. Loomuseadus ehk loomulik seadus: · Stoikud uskusid et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused · Universaalne õiguse standard, mis kehtib kõigis ühiskonandes, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi selle mõõdupuuga. · AQUINO THOMAS o Inimesel, nagu igal teisele loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. o Inimkonna oelmuseks e õigeks funtkstiooniks on elada mõistuse elu. · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud
üksikasjades." 3 Vrdl luuletusest "Anna armule kõik" (Give All to Love): "Kui pooljumalad lahkuvad, / siis saabuvad jumalad." Ometi kõlbavad need rahutud rõõmud ja peened piinad küll uudishimu, ent mitte elu aineks. Neid ei tohi hellitada. See tähendaks kududa ämblikuvõrke, mitte kangast.4 Meie sõprused ruttavad kiirete ja kehvade järelduste poole, sest me lõimime nad veini ja ulmade looriks, mitte inimsüdame sitkeks koeks. Sõpruse seadused on ranged ja igavesed, kuuludes kokku looduse ja kõlbluse seadustega. Meie aga oleme püüdnud kiiret ja tühist tulu, et maitsta põgusat magusust. Me napsame kõige aeglasemalt valmivat vilja kogu Jumala aias, mille küpsemiseks kulub palju suvesid ja talvesid. Me ei püüdle oma sõbra poole pühalikult, vaid võltsi kirega, mis ihkaks teda omastada. Asjatult. Me oleme üleni pantserdatud vaevumärgatava vastalisusega, mis asub
hilisema kahetsuse hirmu nad ei tunne. (16) Kaalu niisiis, kas tuleb seda nimetada hüveks, mille poolest inimene ületab jumala. Ülimat hüvet me haldame vaimus; ta kaotab oma väärtuse, kui meie parimast osast halvimasse siirdub, kandudes üle meeltele, mis mõistuseta loomadel on liikuvamad. Meie õnne tippu ei tohi jätta liha hooleks. Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda. (17) Teisi ainult peetakse hüvedeks, ja nimi on neil tõelise hüvega küll ühine, kuid hüve pärisomadust neil ei ole. Seepärast kutsutakse neid mugavusteks ja -- meie koolkonna keelt kasutades -- välisteks hüvedeks. Kuid seejuures peame teadma, et nad on meie omandid, mitte meie osad. Olgu nad meie juures, kuid nõnda, et meil oleks meeles nende asumine meist väljaspool. Isegi kui nad meie
siis parem surelikkus, ja käigu kuradile see igavene kurat", ,,ulun nagu hunt siin Hundipalul", ,,usku peab olema; kõik peavad millessegi uskuma; isegi Jumal, kui ta on olemas"; loogiliselt absurdsete järelduste kaudu (,,kui inimene on seepärast kaabakas, et ta laenab, siis on ka see kaabakas, kes laenu annab, sest ega inimene muidu võtta saa, kui teine ei anna", [kihlveos] ,,sööb see, kes kaotas, sest teine sai võidu juba niikuinii", ,,kui oleme igavesed, miks peame siis Jumalat ja ta ingleid uskuma, kas Jumal ja ta inglid, kes samuti on igavesed, ei võiks natukegi ka meid uskuda") jõuame lõpuks juba niisuguste, küll veidrate ja loogiliselt valesti ehitatud, oma kahemõttelisuses siiski kaudseltki mingit tõde tabavate deduktsioonideni: ,,Kus oma suurmehi ära tuntakse [mõeldud on Eestit], seal järelikult puudub kultuur! Tuntakse loomaliku instinktiga! Barbaritel on loomainstinkt tugev... Ka koer tunneb koera kohe!..
Sinna saabus Köler uuesti alles 1861.a. 1863 valmisid tema hiljem eriti populaarseks saanud teosed, akvarellid "Kunstniku sünnikoht", "Hiiunaised kaevul" ja nukrasisuline "Ketraja". Järgmisel aastal maalis ta portree arstist ja kirjanikust Friedrich Reinhold Kreutzwaldist ning asus looma suurt feodalismivastast allegoorilist kompositsiooni "Ärkamine nõidusest". Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsismi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast, kuid tema loomingut tunti vähe. Siiski oli üks teos, mis paljudele mõju avaldas. Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile maalis ta 1879.a. Õnnistava Kristuse poolfiguuri, mille modelliks oli Hiiumaa talupoeg. Teos on nõudlikus freskotehnikas, aga Köler maalis selle 10 päevaga kingituseks eesti kogudusele..
jne. Midagi jäi alati püsima kui aeg liikus edasi. filosoofia puhul pole selliseid kultuuriväärtusi. Vastuväide 2. post-Filosoofilisel kultuuril pole midagi igavest. Igavene on väärtuslikum kui ajaline. Vastus: Kreatiivus - filosoofia peaks tahtma luua uusi sõnavarasid. Mitte olema vastavuses igavikulise sõnavaraga, lk 286. Vastuväide 3. post-Filosoofilises kultuuris puuduvad kriteeriumid. mis on kriteeriumid – Filosoofias on igavesed kriteeriumid, püsivad, kus igavene kriteerium on reaalsus ise – kas on vastavuses või ei. Vastus: kriteeriumid blokeeriksid igapäeva elu täpsustamise ja uurimuse, praktikaga ei jõuaks kuhugi nii ja see oleks otstarbetu (oleneb kontekstist ja praktikavormist, teaduses on teistmoodi). Lk 287. LOE. Vastuväide 4. post-Filosoofilisel kultuuril (kõige tõsisem vastuväide) on moraalselt alandav. Vastus: moraalne hukkamõist saab pärineda kokkuleppest, aga moraalne hukkamõist saab olla
looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). 2) taastumatud loodusvarad: Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Inimese praeguse aja tarbimise seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed ning kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatuid loodusvarasid aga tarbitakse praegu nii intensiivselt, et samasuguse tempo juures saavad nad üsna varsti otsa. Näiteks tekib ka naftat maailmas iga päev pidevalt juurde, kuid võrreldes tarbimisega on see kogus väga väike. Taastumatud loodusvarad muutuvad kasutamisel tihtipeale peaaegu kogu ulatuses kasutamiskõlbmatuks ning moodustavad jäätmeid. Näiteks fossiilsete kütuste
Erinevate firmade poolt valmistatud plaadid erinevad koostiselt oluliselt. Erinev on nii sellaki kvaliteet ja kogus ning veelgi enam kasutatavad täiteained. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on lisatud vähemal määral (umbes alla 25 %) täiteaineid (stabilisaatorid, pigmendid, antistaatilised ained jne.). Vinüülplaadid on kõige vastupidavamad ja stabiilsemad. See ei tähenda muidugi, et nad oleksid igavesed. Tavalistes raamatukogu tingimustes võib vinüülplaadi elueaks lugeda 100 aastat. See hinnang on antud plaadimaterjali keemilise stabiilsuse alusel. Polüvinüülkloriid laguneb ultraviolettkiirguse ja soojuse toimel. Plaatide valmistamise ajal toimub polüvinüülkloriidi termodegradatsioon, mille tulemusena vabaneb vesinikkloriid (soolhape). Lagunemisreaktsioon kestab edasi ka pärast töötlemise lõppu. Lagunemisreaktsioonide
Ka loodus käib selle alla, kuigi talle meeldib nii-öelda varjuda. 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Küsimus oleva olemuse kohta: mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? 2) Küsimus oleva olemise kohta: mis asja olevaks teeb? 3) Küsimus olemuse loomus kohta. 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat, pole see, mis tegelikult on, kuna need asjad, mis näivad olevat on muutlikud, need, mis tegelikult on, on igavesed ja muutumatud. Tegelikult olevad asjad on näivate asjade arhetüübid, ideed on "mudelid" tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Nähtavad asjad kas "osalevad" või "imiteerivad" oma arhetüüpi. Asjade arhetüüpe on võimalik "näha" mõtlemise, mitte meelte vahendusel. Sedaist mõtlemist mõistab Platon kui taasmeenutamist. 3. Mis on essentsialism? küsib asjade olemuse kohta. Essentsialismi kohaselt peaks iga vastus küsimusele "Mis asi on?" puudutama asja eidost. 4. Mis on substants
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
juriidilise kohustuse, st õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Positiivne õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. 2) Loomuõigus ehk ülipositiivne õigus- Loodus on inimesest omaette eksisteeriv igavene nähtus. Seal eksisteerivad universaalsed looduse seadused. Need on ideaalsed ja igavesed. Loomuõigus on õiglane, arukas ja vooruslik. Loomuõigus on rohkem tunnetatavad printsiibid, neid pole kusagil kirjas nt 1) vabadus 2) võrdsus. Riik peab neid õiguseid eelkõige kaitsma. Positiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigustele (inimõigustele). 4. Objektiivne ja subjektiivne õigus. 1) Objektiivne õigus on riigis kehtivate õigusnormide kogum. Et see õigus kehtiks objektiivse
Mida tähendab asja ontoloogiline staatus? ( on need asjad mis tegelikult on, on need asjad mis näivad olevat kuid tegelikult pole). Olemuse loomuse kohta küsitakse (õpetus asjade olemuses, sisemisest loomusest), mis on olemus, kui niisugune? Selgitage Platoni ideede-teooriat. Ehk siis arhetüüpide teooria. See mis näib olevat ei ole see, mis tegelikult on. Need asjad mis näivad olevat on muutlikud ja mittepüsivad ning ranges mõttes mitteolevad. Need asjad, mis tegelikult on , on igavesed ja muutumatud. Ehk siis kui täna on õun õun, mõtlen ka saja aasta pärast et õun on õun.Tegelikult olevad asjad on näivate asjade arhetüübid, s.t ideed on ,,mudelid" või ,,originaalid" tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Inimese silm märkab esmalt ilusaid asju, ent peatselt liigub silm ilusatelt asjadelt ilu enese puhta vormini, läbides vahepeal mittekehalised ilu väljendused (ala ilus hing).Nähtavad asjad kas ,,osalevad ,, oma arhetüüpides või ,,imiteerivad" oma arhetüüpe.
Seda on harjutud vaatama kui reaktsiooni. Arvati, et uue ilmakorraga läheb elu paremaks. Alguses loodeti palju prantsuse revolutsiooni peale, kuid puhkes hoopis tapmine. Pärast 1789ndat aastat hakkas levima suur pettumuse laine inimeste silmade ette oli manatud ilu, loomulikkus ja looduslikkus. Romantikutele on omane selline nähtus nagu kosmiline pessimism lootusetuse meeleolud, meeleheide, maailmavalgu, maailmas pole midagi head. Sotsiaalsed konfliktid olid üldinimlikud ja igavesed, maailm on kaootiline. Romantilisel inimesel on tung absoluutsuse poole. Trantsendentne selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Romantiline ambivalents kakspidisus. Vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Ideaal pole kui abstraktne nähtus, seda kirjeldatakse läbi konkreetse. Romantikud otsivad tuge mitmetest asjadest nt religioonist. Väidavad, et tuleks lihtsalt omaks võtta religoon, sellest saab kaheks sajandis euroopa mood. Leiti, et lahenduseks on ristiusk.
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid ...
Kuid suurim ja hirmsaim on inimeste jaoks surmahirm. Inimesed halavad, et nad ei taha elada ega surra; elada ei lase vastumeelsus ja surra hirm. Iga otsus jääb vankumatuks ja ükski õnn ei rahulda neid. Kui mingit häda kardetakse, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees, kannatatakse juba hirmu pärast. o (Tõelised hüved on need, mis annab mõistus, kindlad ja igavesed, mis ei saa lõppeda, isegi mitte kahaneda või väheneda.) HÜVED; VOORUSED! o Inimese hüved ei ole Jumala hüvedega sarnased, sest Jumal ei ole huvitatud luksuslikust toidulauast või odavast naudingust. Inimesed püüdlevad valede hüvede poole. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu, kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab
"Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat ja poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Säilinud tekstid on enamasti kirja pandud märkmete kujul, erinedes Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest stiilist.
c. viieastmelist arvutusmudelit 9. Milline alljärgnevatest tehetest iseloomustab käibekapitali leidmist? a. tulud – lühiajalised kohustused b. omakapital + pikaajalised kohustused c. käibevara – lühiajalised kohustused 10. Käibevara on a. traktor b. raha pangakontol c. tootmishooned 11. Milline alljärgnevaist ei ole käibevara finantseerimisstrateegia kirjeldamisel kasutatav käibevara grupp? a. püsikäibevarad b. igavesed käibevarad c. ajutised käibevarad 12. Faktooringlepingu tähtaeg on a. tavaliselt 2 nädalat b. rangelt 2-4 kuud c. üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav d. üldjuhul 6-12 nädalat, kokkuleppel pikendatav 13. Faktooringuleping on leping millega: a. Ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, osta või müüa väärtpabereid või mõnda muud finantsvara kokkulepitud hinnaga b
1.1. Maalikunst Esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899). Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Tänu Aleksander II portree eest saadud honorarile tekkis tal võimalus reisida mitmel poolt Lääne-Euroopas. Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust. Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine nõidusunest", oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. Joonis 1. Köleri maalid "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree" 1864 ja "Truu valvur" 1878.
· Vegetatiivne (elujõud) · Armastus (amor) · Sensitiivne (meeleline taju) · Inimene on loodud Jumalat kui kõrgeimat väärtust · Apperatiivne (tungidest lähtuv püüdlemine) armastama. · Motive (kohamuutus) · Tõe kolm tasandit · Rationale (mõistus). · Igavesed tõed Jumala üle. · Meelelised võimed jagunevad üksikmeelteks. · Asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangevuses · Mõistus jumaliku tõega. · Jaguneb võimalikuks (intellectus possibilis) ja · Mõtlemise ja väidete tõde, mis seisneb meie aktiivseks (intellectus agens) intellektiks. väljenduse kokkulangevuses asjadega.
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930). Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 1843 1847. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Faehlmanni loomingu uusimaks koondväljaandeks on Teosed (I-II, 1999-2002, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu).[3] Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis 25
Rajas Platoni akadeemia. Kirjutas üle 30 teose dialoogi vormis. Kirjutamisel oli 4 perioodi (*looduse aja dialoogid, *noorukist meheks periood ideeõpetused, idealism, *mehe ea periood ühiskondlik filosoofiliseks teoseks oli POLITEIA kirjeldab ideaalset riigi mudelit, *vanaduse periood kosmoloogia, loodusfilosoofia) Ideeõpetus e idealism on olemas kehatud, meeltega mitte tajutavad vormid, mida ta nim ideedeks. Sõltumatud ajast ja ruumist, st igavesed ja lõputud. Tõesed teadmised on teadmised ideede kohta. Ideed eelnevad kõikidele nähtustele, materiaalsetele asjadele. Meeleline tunnetamine on moonutatud. Meeleline tunnetamine on inimese koopas olemine seljaga koopa suu poole, nägu seina poole ja näeb ainult moonutatud varje. Platoni ühiskonna filosoofia ideaalses ühiskonnas on 3 ühiskonna kihti: Valitsejad e juhid (filosoofid, targad inimesed, kellel on mõistus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
