1. Platoni ontoloogia. Platoni kahe-maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma. Meeltega tajutavas maailmas on asjad pidevas muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu
iseseisvad ja energilised noored, sest nad on harjunud omapäi hakkama saama. Oma jutule toetuses, järeldan, et rikas kodu on hoopis vaene kodu ja vaene kodu rikas kodu, sest elu ei keerle ainult raha ümber ja rikkana tunnevad ennast need, kes on täis elurõõmu ja hoiavad naeratust alati suul. Inimesed võivad väita, et tunnevad rahast rõõmu, aga raha ei ole igavene. Reaalselt ei ole ka rõõmsameelsed inimesed igavesed, aga kindlapeale on igavesed neist maha jäänud mälestused ja muidugi tunded ning rõõm, mida nad teistesse süstinud on.
oma "idee" arusaama. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad.Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. "Ideed" pole tema jaoks
Tähistatakse : Z Paarisarve tähistatakse 2n kus 'n' kuulub naturaalarvude hulka. Paarituid arve tähistatakse 2n+1 / 2n1 Ratsionaalarvud = täisarvud (Z) ja positiivsed ja negatiivsed murdarvud Tähistatakse : Q Kümnendmurrud jaotatakse lõpmatuteks ja lõplikeks Irratsionaalarvud = lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud (I) Reaalarvud = N Z Q I hulkasid Tähistatakse : R Kümnendmurrud jagunevad : lõplikeks ja lõpmatuteks kümnendmurdudeks Lõpmatud ( igavesed ) jagunevad: perioodilisteks ja mitteperioodilisteks kümnendmurdudeks. Perioodilised kümnendmurrud jagunevad : segaperioodilised ( kui kordub nt numbrikombinatsioon 458 ) puhtperioodilised ( kui kordub ainult üks nr nt 333... ) ©Kati Rohtla
LOODUSES LEIDUVAT, MIDA INIMESED OMA HÜVEKS KASUTADA SAAVAD: vesi õhk muld maavarad taimed loomad Loodusvarad jaotuvad: taastuvad loodusvarad taastumatud loodusvarad Otsusta, missugused antud loodusvaradest on taastuvad ja missugused taastumatud? Taastuvad loodusvarad Taimed Loomad Muld Vesi Mets Energiavarud Taastuvad loodusvarad on põhimõtteliselt igavesed. Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid rohkem kui vaesed riigid. Arengumaad ei tunne oma loodusvarasid ja ei oska neid õigesti tarvitada. Säästlik suhtumine loodusvaradesse
* Victor Hugo „Hüljatud“ arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, * Edgar Allan Poe „Keeris“ teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. * Alexandre Dumas „Kolm Musketäri“ Realismile kui kirjanussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad EESTI KIRJANIKUD : suured igavesed väärtused ja idealistlikud *Lydia Koidula ,,Sada vakka tangusoola” unistused. *Eduard Bornhöhe ,,Tasuja” KIRJANIKUD : * Stendhal ,,Punane ja must” * Charles Dickens ,,Oliver Twisti seiklused” * Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu” EESTI KIRJANIKUD :
* Alexandre Dumas ,,Kolm Musketäri" Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, EESTI KIRJANIKUD : teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Koidula, Veske ja Reinvald Realismile kui kirjanussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. KIRJANIKUD : * Prantsusmaal Stendhal, Honore de Balzac. Gustave Flaubert. * Inglismaal Charles Dickens, William M. Thackeray, õed Bronted.
Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga
sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s · literatuurne kunst: ületähtsustab süzee abil tähendust · Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia
1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Oleva olemuse / olemise ja olemuse loomuse küsimus. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Mis on olemus? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat pole tegelikkus ning on see-tõttu muutlik ja mitteolev. Tegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5
Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed hilinejad ja muidumehed. järgneva loeteluga koondlauses võib koma(sid) või koolonit asendada MÕTTEKRIIPS. LISAND! 1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4
oli see midagi mittemateriaalset. Ideeõpetus Platon oli Sokratese andekaim õpilane ning kui Sokrates 399. aastal eKr suri, jättis see Platonisse suure jälje ja määras kogu tema edasise filosoofia-alase tegevuse suuna. Platoni arvates on kõik, mida me looduses silmaga näeme ja käega katsume, muutuv. See tähendab, et kõik, mis kuulub “meeltega tajutavasse maailma”, on tehtud materjalist, mis ajapikku hävib. Asjad, mis on muutumatud, püsivad ja igavesed, on ideed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega, me ei saa neid tunda meeltega, vaid ainult mõistusega. Ideed ei teki ega hävi, vaid on kogu aeg meie ümber. Kõikidel asjadel siin maailmas on idee ehk täiuslik vorm, mille järgi nad on tehtud. Ma toon näiteks hobused. Kõik hobused on omamoodi ja erinevad, aga kõikidel hobustel on midagi ühist, mille järgi me nad raskusteta ära tunneme. See tähendab, et peab olemas olema mingi vorm, mille järgi kõik hobused on tehtud
FILOSOOFIA Filosoofia tekkimine tähistab olemuse ja nähtumuse selgekujulist eristamist, olemuse uurimise algust. Antiikfilosoofiast alguse saanud tarkusekultus sai aluseks kogu Lääne-Euroopa kultuurile. Filosoofia aine mõistmises pole kunagi olnud täielikku üksmeelt. Iidsetest aegadest on filosoofiale iseloomulik olnud õpetuste paljusus ja seisukohtade vastanduslikkus, kuid on ka põhiprobleemid, mida mõtteteadus on käistanud ja käsitleb: - Maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused; - Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofi...
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas
seda teeb omaette meister, toimub spetsialiseerumine "igavesed sellid" meistriks saamine oli äärmiselt raske, eelduseks oli et mõni vana meister sureb ära, sest meistreid oli piiratud arv, mõni pidi oma järjekorda väga kaua ootama meistriks saamiseks oli vaja väga head varanduslikku positsiooni, vahel abielluti vanade meistrite leskedega sellel eesmärgil igavesed sellid suundusid maapiirkondadesse ja tegutsesid mõisates linnades tegutsevatele kaupmeestele see eriti ei meeldinud perspektiivita sellid läksid maale tööle nende meelest rootsi püüdleb autarkia poole autarkia tähendab seda, et riigi eesmärgiks on katta kõik vajadused ise toodetud asjadega, et riik ei peaks midagi välismaalt sisse ostma riigi hea käekäigu märgiks on see, et riigil on võimalikult suured kullavarud
ideed ning väärtused. Ø Ühendriigid põlvnesid ilmselgelt Euroopast Ø Jaapan oli aga tugevaks saanud niivõrd, kuivõrd oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, seda eriti sõjanduse ja tehnika vallas. Ø 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tehti avastusi mitmesugustelt aladelt. Ø Moesõnaks oli progress, inimene oli saamas maailma peremeheks inimeste saavutused tundusid pöördumatud ja igavesed. Mulberry Street New Yorgis Ø Selle taustal mõjusid kohatuna maailma vapustanud katastroofid, nagu maavärin LõunaItaalias ning maailma suurima reisilaeva Titanic põhjaminek 1912. aastal. Ø Mõjukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga nähapilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Maavärin LõunaItaalias 1908. aastal toimunud
sest see ei ütle meile midagi objekti tõelise olemuse kohta. Meie mõistuse loodud definitsioon ei määratle tegelikult objekti kuna objekt on iseenese olemasolu aluseks. Lisaks ei ole võimalik ühest subjektist saadud kogemuste põhjal teha üldistust kõikide subjektide suhtes. 3. Ideed eksisteerivad kõikides asjades. Idee on see, mis annab asjale olemuse ehk näitab mis ta tõeliselt on. Ideed on igavesed, nad on kui asjade hinged, mis eksisteerivad ka peale seda, kui asju endid enam ei ole. Ideed on üldiselt määratlemata ning nende määratlemine toimub idee seostamisel tema objektiga. Idee pole nähtav, aistingutega tajutav, ideid on võimalik tunnetada ainult mõtlemise või hingega. Minu saan ideest aru kui asja hingest. Asjad on voolitud nende hingede ehk ideede järgi, teisisõnu ideed määravad ära, mis asjad tõeliselt on. Ideed aitavad meil asju
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö
kõigi inimeste jaoks kõigis üiskondades. Eetilised Absolutistid ütlevad, et on kindlad printsiibid, mida ei tohi eirata. Moraaliobjektivistid näevad aga ka erandite võimalust. Eetiliste Absolutistide arvates on igale moraaliprobleemile ainult 1 õige lahendus ja vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus e. Loomulik seadus Stoikud ütlesid, et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Aquino Thomas- ütles et kõigel on mingi otsatarve, loomus, funktsioon. Inimese funkts- elada mõistuse elu. Loomuseaduse idee: kõik inimesed on saanud loojalt loomuse Topelttagajärje doktriin: On alati väär teha halba tegu selleks, et tuua kaasa häid taagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas ja moraalne objektivism William Ross- mõõdukas objektivist eristas prima facie printsiipe
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud pigem kasu või kahju ? Inimesed on juba väga pikka aega kasutanud energiat ning puutuvad sellega igapäevaselt väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka maavarad
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
Ärkamisaja Kirjanikud Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel (1860-1885)alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen 24. detsember 1843 – 11. august 1886 Johann Voldemar Jannseni tütar Pärnus asub Koidula Muuseum Abikaasa : Eduard Michelsoni Eesti esimene naiskirjanik Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’ Koidula kirjutas Isamaalist luulet Kadunud Koidula on 100 kroonise peal. Küla vainul väike oja voolab, tihe pärnapuu ta kaldal seisab seal ma tihti seisin sinuga. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, kõnet näitsid lained kohisevat — õnnelaulu kuuls...
Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguse...
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
siis mõjutavad teised riigid ka meie elu. Platoni riik on aga suletud riik, ning välismaailm ühiskonda ja eluolu ei mõjutanud. 2.2 Ideeõpetus ja hinge õpetus Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema
” Platon oli filosoofi ja matemaatika kõrvalt veel poeet. Tema loomingus peitub sügava filosoofilise sisu kõrval ka kirjanduslik väärtus. Platon hõlmas idealismiga loodust, hinge, inimest, keelt, kunsti, ühiskonda ja kasvatust. Ta kujundas Sokratese väitest välja oma ”idee” arusaama. „Ideed” pole Platoni jaoks mingid mõttelised mõisted, vaid nad on reaalsed ja sõltumatud ehk nad ei teki ega kao, vaid nad on muutumatud, igavesed ja neis peitub asjade ja nähtuste tõeline olemus. Tema „ideede”-õpetuses leidub nii probleeme ja vasturääkimisi. Näitena võib tuua selle, et Platon ei suuda teooriat järgides seletada, et kuidas on ühest „lauaideest” lähtudes võimalik saada tohutu palju laudu. Platon arendas pidevalt oma „ideede”-teooriat. Platoni arvates jääb hing justkui kahe maailma vahele, kuna hing on liikuv, mis tajub ning võib isegi omada tahet
1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis meenutamine. Oluline küsimus kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism?
Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal. Kokku kaevandatakse neljast kaevandusest: kaks maa alust, ja kaks maa pealset. Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni
Mina arvan, et nendest põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi inimese olemasolu
peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale. Aristoteles arvas, et maailm ja liikumised maailmas on igavesed. ARISTOTELESE ÕPETUSED Eristas kahte olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Tekkimine onüleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Asjade tekkimist eristas Aristoteles kahte moodi: Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks? vastamiseks oli tema arvates neli võimalust: Mateeria iseärasusega, olemusest
kõiki tema patte peegeldavat portreed, oli huvitav ning veidi üllatav. Teose halvaks küljeks tooks näiteks pikad ja imelikud, ilustatud kirjeldused mis raamatus pidevalt olid. "Kui ta läks männipuust maalimislaua juurde, mis asetses kõrgete kardinatega kaetud akna all, tõstis Dorian Gray kuldse pea patjadelt ning vaatas teda kahvatu näoga ja pisarais silmadega." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: See, et ilu ja noorus ei ole igavesed, kõik jäävad kunagi vanaks ning noorust tuleks hoida ning väärtustada, ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt, sest kõik nooruse iluga kaasnev, mis tundub hetkel iseenesest mõistetav, kaob vanaks ning kortsuliseks jäädes. Vanaduses tuleks võidelda kõige eest, mis nooruses iluga kaasneb. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). 2) taastumatud loodusvarad: Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Inimese praeguse aja tarbimise seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed ning kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatuid loodusvarasid aga tarbitakse praegu nii intensiivselt, et samasuguse tempo juures saavad nad üsna varsti otsa. Näiteks tekib ka naftat maailmas iga päev pidevalt juurde, kuid võrreldes tarbimisega on see kogus väga väike. Taastumatud loodusvarad muutuvad kasutamisel tihtipeale peaaegu kogu ulatuses kasutamiskõlbmatuks ning moodustavad jäätmeid
See test oli see et pidi 6 päeva ja 7 ööd üleval olema aga gilga oli teekonnast väsinud ja jäi suht kohe magama ja ärkas peale seitsmendat ööd kui tark ta üles äratas. Ta palus teist võimalust. Ta sai teise katse tänu selle eest et targa naine kostis ta eest. Nüüd tuli tal ära tuua surematuse nooruse taim, mis oli mere põhjas. Ta sai selle kätte. Ta sai selle kätte ja ise läks ujuma, siis tuli mingi madu mis sõi ära ja nüüd maod ongi igavesed, et sünnib uuesti kui naha maha ajab. Indja Kirjandus pärimuslikus kirjandi tehtud vahet ilukirjandusest ja tarbekirjandusest. autoritest ei tehtud ka tähelepanu, kuna jumalad annavad sulle nigunii mõtted,võimed, sina oled aind vahendaja ehk trükimasin. Vanim teos, usuliste hümnide(veedade) kogu: "Rigveda"-sanskriti keeles. Eepostest mahukaim "mahabharata"-106 tuhat paarisvärssi. eeposte ajal tekib ka hinduism. puraanad-kokkuvõte hin
vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks T allinn keskajal
· Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seega pole nad igavesed. Must auk Ussiaugud · Termini ,,ussiauk" (wormhole) lõi 1957. aastal Ameerika füüsikateoreetik John Wheeler (idee on vanem - Einsteini üldrelatiivsusteooria interpreteerimisest). · Tähendab lihtsustatuna tunnelit läbi aegruumi. · Siiani on see teooria, kuna neid pole nähtud ja nendega pole katseid tehtud. · Teoorias üks viise ajas, universumis ning unverumite vahel rändamiseks. · http://www.youtube.com/watch?v=l8yN77Spre
kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind Nii jäigi Utnapisti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel.Gilgames läheb tagasi koju ning mõistab, et ta ei sure täielikult, vaid temast jääb järele Uruki linn uhkete templite ja vägeva müüriga. Ta arvab, et need on igavesed. Minu arvates oli see lugulaul isegi huvitav. Raamatut lugedes, ei tahtnud seda isegi vahepeal käest ära panna, aga pidi, kuna kellaaeg kippus hiliseks minema. Enamus kohad tekstis tundusid väga ebareaalsed. Mõtle, kui inimesed oleksidki savist tehtud....ma arvan, et maailm oleks väga ülerahvastatud. Mul tekkis ka teistes tekstiosades mõtteid. Näiteks see, Gilgames oli vaimselt nii tugev, kui oma hea sõbra Enkidu kaotas
Kõige tuntumad filosoofid olid Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristoteles. Sokratese ja Platoni põhimõtted ja eluarusaam olid küllaltki sarnased. Aristotelesel oli aga teistsugune arusaam maailmast kui Platonil. Mille poolest erinesid Aristotelese filosoofilised põhimõtted Platoni omadest ? Platoni järgi on olemas kaks maailma. Üks neist on tegelikkuse ja teine näiva tegelikkuse ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud ja hävivad. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Platon on toonud võrdluse koopa võrdpildiga. Seal on inimesed seljaga koopa avause poole ja müüri taga on valguse allikas. See loob inimestest varje koopaseintele ning võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutisi. Tõelisus peitub tema jaoks aga väljaspool koobast, mis on meile pimestav ja me ei suuda seda
kõik on tehtud? Antiikfilosoofia Thales · Kõikide asjade tekkeaine on vesi · "Kõiksus on tulvil jumalaid" Anaximenes · Kõikide asjade algaineks on õhk või udu Herakleitos · Nii heal kui kui ka kurjal on oma koht tervikus · Enamik inimesi juhindub omaenda mõistusest, kuigi on olemas loodusseadus, millele alluvad kõik Demokritos · Kõik koosneb pisikestest nähtamatutest ehituskividest, mis on igavesed ja muutumatud aatomitest Hippokrates · Inimese loomulik seisund on tervis · Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu "rajalt välja läinud" Sokrates · Tõeline tunnetus peab tulema inimesel seestpoolt · "Ma tean vaid üht ja see on, et ma midagi ei tea." · "See, kes teab, mis on hea, ka teeb head" Aristoteles · Loogika kui teadusharu rajaja · Tegeliku maailma moodustab loodus
surmani. Pärast suure õpetaja surma asus Platon pikaajalisele rännakule, mis kestis 12 aastat. Rännaku kestel külastas ta mitmeid maid ja omandas paljude rahvaste mitmekesisuse ja mitme maa tarkused. Naasedes Ateenasse rajas Platon oma kooli "Akadeemia". Platon töötab välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See,
toimuvat kangelasteks on harilikud inimesed nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära Tunnused Loomingu ainet ammutatakse arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes see läbi inimeste elu parandada. Tunnused Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta , ilustusteta. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette
elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Vastus : Platoni ideedeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja välisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame? Vastus : Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud , püsivad ja igavesed. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. 2 laadi teadmist: meeleline ja mõtlemisvõime. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis?
Muutumisprobleem Kõik kolm filosoofi Mileetosest arvasid, et leidub üksainud algaine millest kõik muu on tehtud. Püstitati küsimus, kuidas üks aine saab muutuda milleksgi muuks ja kuidas algainest on tekkinud kogu loodus/maailm - sellele küsimusele esitas põhjapaneva lahenduse Demokritos ja atomistide koolkond: muutused maailmas ei ole tingitud sellest, et miski tõeliselt muutub, vaid, et maailm koodneb jagamatutest algosadest (aatomitest), mis on aga igavesed ja muutumatud. Teadusliku mõtteviisi sünd Matemaatika (mathema - teadmine, teadus, õpetus) Phytagoros - 6. saj eKr leidis ta, et maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel: maailma aluseks on arvud ja nende vahelised suhted. Looduses on kõik mõõdetav, allub arvule. Kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhetena. (Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis). Ateena filosoofia
kui vana Kotkas, võimatu õgard, oli juba kakskümmend kaks muna nahka pistnud -- võttis näpu suust ja ütles: ,,Pista, tõbras, meil on veel!" Mina olen see, kes Udul küla peal käies, kui tütarlaste ema meile peale tuli, hüppas laudalakast alla, kannel kaenlas, ning kukkus täpselt tohutu suure kõrvitsa sisse, nalja nabani -- ise välja ei saanud! Neljakümne seitsmendal aastal läksin Tartu julgeolekusse, seljakott puskarit kaasas, venda päästma, ise mõtlesin: ,,Jooge, igavesed täimärsid, meil on kodus veel!" Välja rääkisin Haraldi. Rohkem ei juhtunud midagi, elu nagu elu, ainult testament jäi tegemata. Minu arvates tuleb sellest luuletusest välja see, et tema isa võis teda mõjutada sellega, et õpetas talle sellist õgardlikku eluviisi. Kõigega tuleks liialdada. Joomise ja söömisega, kuid eluga seda ei tehta. Ei elata täiel rinnal, kuigi seda tehakse muudes eluvaldkondades. 3.Raul Unne Minu purustasid mitu järjestikust saatuselööki.
Kuigi vabatahtlikku tööd tehakse enamasti teiste inimeste hüvanguks, on siingi mängus isiklikud motiivid ja üheks neist on tunnustuse saamine tehtud töö eest. Mida rohkem tunnustab ja hindab keskkond vabatahtlikku töötajat, seda enam on töötaja motiveeritud end maksimaalselt panustama. Iga inimese elus on tõusud ja mõõnad, kuid vaadates saavutusi, mis on minevikus korda saadetud, võib kindel olla, et tutvusringkond, mis vabatahtlikku tööd tehes omandati, on igavesed kogu eluks. Vaid vabatahtlikku tööd tehes loob inimene endale võimalusi, muudab end maailmale kasulikumaks ning maailma iseendale paremaks paigaks. Vabatahtlik töö teeb võimalikuks inimesel mõista iseend paremini ning muutuda siin maailmas paremaks inimeseks. Kas materiaalset kasu taotlev inimene sellisele tasandile oma elus kunagi on võimeline jõudma ja seda saavutama? Vaevalt.
Valitsemisvorm peab olema selliseks, et rahvas oleks haritud, oleks ühtekuuluvustunne ja seadused oleksid õiglased. Filosoofid suudavad selleni jõuda. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Platoni arvates oli tõeliselt olemas vaid see, mis ei tekki ega hävine. Ideed on muutumatud ja nad on igavesed. 4. Õige induktsiooni meetodi ehk Baconi kolme tabelite meetodi ülesanneks on asjade omaduste ja nende vahelist seose tunnetamine. Esimene, kohaloleva, tabel näitab juhtumid, mille puhul uuritav omadus on olemas. Näiteks päikesekiired suvepäeval, hõõguvad kehad, keevad ja kuumutatud vedelikud ja teised. Tabel fikseerid omadusi mis on erinevate nähtuste ühised. Teine, puuduva tabel, on esimesega sarnane, kuid siin uuritavad omadused ei esine.
nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Fr. R. Faehlmanni mälestussammas Tartus. Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930). Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 18431847. Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi.
töökus, kohusetundlikkus ja püüdlikkus. Just need on omadused, mida tööturul inimeses kõige rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity students-e" (eesti k. igavesed õpilased), kes on otsustanud ülikooli- ja ka gümnaasiumilõpetamist võimalikult pikapeale venitada. Noored on langenud mugavustsooni, kus raha antakse neile niisama kätte ise tööd tegemata. Kasutusele on võimalik võtta ka leebemaid meetodeid, mis suurte rahasummade laiali jagamist päriselt ei nõua. Üks neist on nii-öelda mänguraha kasutuselevõtt. Ka meie majandussuunitlusega kool võttis eelmisel aastal kasutusse päris enda rahaühiku PMG, mille
kannatama purunenud südame tõttu. Eelnevast johtuvalt on võimalik, et hiljem keeldutakse üldse unistumast, alistutakse elutormidele ja nõustutakse lihtsalt vaikselt olevaga. ,,...tasane ,,olgu" siin kõlab ja ööuttu kaob." Samas vaikne alistumine pakub parimal juhul rahuldavat elu, tihti mitte unistustele vastavat Arvasin äärmiselt sobiva olevat ka luuletuse ,,Hinge aed." Selles on väljendatud, et unistused, läbielatud suved on alati hinges, olles värsked, igavesed: ning autor vaid püsivaid väärtusi tahabki. ,,Mu pilku kaduv, põgenev ei hurma/ meel igavese ees vaid tunneb sundi./ Las kannabki siroko kõrbes surma, /mu hinge aed on õites tunnist tundi." Ehk lootused või läbielatud erilised hetked jäävad alatiseks hinge igihaljasse aeda, ning seetõttu pole olemas mõttetuid pilvedel hõljumisi, sest igal toalisel hetkel on väärtus selle näol, et need hoiavadki meid värskete ja õnnelikena, need täiendavad me hinge aedasid.
Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed."Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas .Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht kus ta elas 18431847.Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
