Seen toitub lumest. Esimene rühm: nisu, oder, rukis, kaer teine rühm: mais, riis, sorgo ja hirss. Esim.rühma teraviljad Teise rühma teraviljad 1.pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel esineb / puudub 2.tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv erinev arv / alati 1 idujuur 3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4.soojusnõue väiksem / suur 5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8...
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur , iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e...
ülesanded - taime kinnitamine pinnasesse, vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, mõnede orgaanilisete ainete süntees, säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend; tunnused juurekarvad, steel, esikoor, epibleem, 2 peritsükkel, tipmine meristeem. Liigitamine: pea-, külg-, lisa, idujuur Vööndid - kasvukuhik, mida katab juurekübar pikenemis- e. kasvuvööde; eristumisvööde e. imamisvööde; juurekarvadega juhtimisvööde külgjuurtega Ehitus: epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena; esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht - eksoderm - koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad, esikoore sisemine kiht on endoterm;...
HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT);...
Mitoos karüokinees metafaas Tsütokinees anafaas telofaas Varajase embrüogeneesi toimumist Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. *Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja vegetatiivsed organite algmed: idupung, idujuur jne. Seemne idanemisega algab taimel juba lootejärgne areng. * Inimesel on lõigustumine ( vahetult viljastumisele järgnev mitoosi protsess. Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas. *esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk (alamatel)põisloode( 7 päeva pärast) *embrüoplast, semine rakkude mass, millest areneb inimene. * Siis tekib järgmisena karikloode ehk gastrula(pole veel loode)...
tartu.ee KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla...
maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur , millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti...
Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...
-külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksv...
Kinnitab taime substraadisse 3. Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 4. Teostab sidet mulla mikroorganismidega 5. Varuainete säilitamise koht 6. Vegetatiivse paljunemise organ (iga juure jupp annab uue taime). Mõnel taimel juured maa peal, võtavad osa fotosünteesist, aitavad omastada hapniku nt hingamise juures. Kui seeme idaneb, siis seemnest areneb idujuur ja sellest saab taime peajuur, mis kasvab maa sügavusse. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis omakorda võivad anda teise järgu külgjuuri. Enamikul mitmeaastastest taimedest on lisajuured. Need ei arene juurest vaid teistest taime organitest (lehest, varrest), võrsumissõlmkonnast, sibulast, mugulast, risoomist. Juurevõõtmed · Kasvukuhik(kõige all), mis on kaitstud juurekübaraga · Kasvuvõõde(2-3mm), kus rakud suurenevad, paisuvad...
1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on...
Essential condition- peamine tingimus 8. Fertilization- viljastamine 9. Foodstore- toitainetevaru 10. Fruit and seed production- vilja ja seemnete moodustumine 11. Germination- idanemine 12. Leaves are sprouting- lehed tärkavad 13. Legumes, leguminous plants- kaunviljalised taimed 14. Nitrogen- lämmastik 15. Plumule- idupung 16. Pollination- tolmlemine 17. Prune the roots- juuri kärpima 18. Radicle- idujuur 19. Reproductive organs- paljunemisorganid 20. Root system- juurestik 21. Root system spreads through the soil- juurestik hargneb mullas 22. Seed dispersal- seemnete laialipuistamine 23. Shoot system- taime maapealne osa 24. Simple forms of life- lihtsad eluvormid 25. Soil lacks sufficient oxygen- mullas ei ole piisavalt hapnikku 26. Specialized function- kindel funktsioon 27. Spit testa- lõhenenud seemnekestake 28. Stage of rapid growth- kiire kasvu faas 29...
Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub Esineb kõhtmise poolel Tera idanemisel nähtavale Idujuuri erinev, liigiti erinev 1 idujuur ilmuvate idujuurte arv Põhiku alumised õied on Põhiku ülemised õied on Õite arenemine pähiks enam arenenud enam arenenud Soojusenõue Vähe Palju Niiskusenõue Suurem Väikesem (v.a. riis) Tali- ja suvivormide Esineb tali ja suvivorme Suvivorme...
Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur , seejärel idupung) 2) Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine) 3) Võrsumine (saavad alguse uued lisajuured ja külgvõrsed, mis tek. mullapinnast 1-3 cm sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse. 4) Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine)...
Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur . Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend,...
TAIMEDE TUNNUSED Taime on juurtega mullas ja nad ei saa liikuda vabalt ringi. Taim ei vasta tavaliselt keskkonna muutustele ärritusega. Taimed vajavad eluks päikeseenergiat ja mullast saadavat vett ning mineraalaineid. Taimed vajavad süsihappegaasi, et toota hapnikku. Taimed võivad kasvada kogu elu. Taimed koosnevad varrest, juurtest ja lehtedest. Taimed sigivad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Taimed arenevad seemnest, kuis moodustuvad idu ja idujuur . Hiljem toitub noor taim juba mullast ja õhust saadud ainetest. Taimed saavad kasvada vaid seal, kus on neile eluks vajalik valgus ja toitained. 1. Fotosüntees taimne toitumisviis 2. Roheline sisaldab kolrofülli 3. Toodavad hapniku 4. Vajavad päikesevalgust, vett, süsihappegaasi 5. Ei liigu aktiivselt 6. Kasvavad piiramatult 7. Organid vähe: juur, vars, lehed, õis, vili 8. Omane mittesuguline paljunemine 21. FOTOSÜNTEES JA HINGAMINE...
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda...
taime mulda, tippudes olevate juurekarvade abil imatakse vett ja toitaineid Joonista skeem juure tipust ja kirjuta juurde selle osad ning nende ülesanded! juurekübar katab ja kaitseb juure tippu, kasvukuhik juure uuenemine ja kasvamine Nimeta juurte tüübid ja iseloomusta neid! Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur , millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited...
13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga. 3 Plagiogeotropism esineb külgokstel ja lehtedel. 4 Kemotropism seostub keemiliste ainete suhtes liikumisega. Erijuhtum on hüdrotropism osad taimejuured kasvavad niiskuse poole. Ka parasiittaimed otsivad oma peremeest kemotropismi kaudu. Võib olla ka negatiivne 5 Tigmotropism puudutusest tingitud....
e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED. (nende hulka kuulub 3/4 katteseemnetaimi) kaks idulehte idujuur areneb tavaliselt edasi peajuureks juhtkimbud varres ringina teiskasv e. jämenemiskasv kambiumirõnga abil Sugukonnad- kaheidulehelised, vesikuuselised, kuuskheinalised, ristõielised lehed enamasti sulg- või sõrmroodsed 15. Taimede osa veekogude aineringes. Taimed valmistavad lihtsamatest keemilistest ühenditest päikesevalguse abil keerulisemaid orgaanilisi ühendeid. TAIMESTIK ON ORGAANILISE AINE JA HAPNIKU TOOTJA, ÖÖSEL VÕI TALVEL PIMEDAS KA HAPNIKU TARBIJA....