Sotsiaalne kihistus: kõrgklas, alamklass, rikkad ning vaesed. Inimeste mitmekesised huvid! Inimestel on erinevad huvid, mis sõltuvad sotsiaalses struktuuris, kihistuses. Huvide mitmekesisus ehk pluralism. Kuidas erinevaid huve arvestada? Mida teha sisi, kui üks huvi välistab teise realiseerimist? Kas huvisid peaks püüdma ühtlustada? Ühiskonda, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad (demokraatia, totalitarism), organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühe maa elanikel on palju ühist ühine ajalugu, ühine riigikeel, kultuur, põhiväärtused (isamaalisus). Taolist ühtekuuluvust nimetatakse identiteediks. Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse...
F.U. tugevat (alam)keskklassi imagot - töölisklassi esindajaid ei suudetud liikumisse märkimisväärsel hulgal kaasa haarata. Lõpliku kabelimatsuna mõjus Teise maailmasõja puhkemine, mis paigutas fasistlikud või fasismile kalduvad poliitikud automaatselt lindpriide ehk riigivaenlaste hulka. Kasutatud kirjandus J. Stevenson, C. Cook, Britain in the Depression: Society and Politics, 1929-1939, 1994. M. Hagopian, Reziimid, liikumised, ideoloogiad . Võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinn 1993. N. Branson, M. Heinemann, Britain in the Nineteen Thirties, 1971. R. Benewick, "The Threshold of Violence", Direct Action and Democratic Politics, 1972. R. Skidelsky, Oswald Mosley, London 1975. R. Thurlow "Fascism in Britain", London - New York 1998. The Oxford History of Britain, Oxford - New York 1984....
Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5...
Mis on sõdade sõnum? Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon, ideoloogiad , kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe? Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused...
Austrias saab alguse sionistlik liikumine, millele paneb aluse Theodor Herzl. Põhineb ideel, et minna tagasi Palestiinasse ja rajada sinna oma uus riik. Juutidele see väga ei meeldinud kuna nad oli juba integreerunud. Tasapisi hakkavd juudid ikkagi lahkuma, I MS ajal juba päris paljud ja rajatakse uus riik Iisreal. Lähis-Ida konflikt: Iisreal vs Palestiina. Need ideoloogiad püsivad kuni II MS lõpuni. Rahvad jagunevad võimutahet omavateks suurrahvasteks ja elujõuetuteks väikerahvasteks. See lähtub Nietchest. Kõik see toob kaasa ka rassismi tekke. 2 (2009-11-03) SUURRIIGID IMPERIALISMI AJAJÄRGUL USA (Fjodorov lk. 37) MAJANDUS · Tööstus: Pärast kodusõja lõppu toimub tormiline areng, eeskätt uutes harudes: metallurgia, naftatööstus, autotööstus, raudteede ehitus...
September Ehk praegune ühiskond Nüüdisühiskonnale iseloomulikud jooned: · Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muu...
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
o Valitsuse ja poliitika kritiseerimine o Lubatud on ainult riiki/võimu on lubatud. ülitsav informatsioon. Sostiaalne struktuur ja kihistus o Rahvastiku jaotus teatud tunnuste järgi moodustab sotsiaalse struktuuri o Sostiaalne kihistus väljendab hierarhiat ehk paremusjärjestus Pluralistlik ühiskond o Tolerantne ühikond, kus on lubatud kõikide inimeste ideoloogiad , kultuur jne jne. Kirjutatud ja kirjutamata seadused+näited o Seadused, mida inimesed ei saa mõjutada loodusseadused o Inimese loodud seaduses liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata seadusteks o Kirja pandud seadusi nimetatakse õigusaktiks. o Kõige tähtsam õigusakt on konstitutsioon ehk põhiseadus o Kirjutamata seadused ehk sotsiaalsed normid on välja kujunenud aastakümneid ja varieeruvad erinevates riiikides. Riigi tunnused ja funktsioonid...
Riiki, kes omas kolooniat nimetati ka Emamaaks. Valitsemisel oli kaks valitsemisviisi: otsene (emamaalt saadetud ametnikud kolooniat haldama) ja kaudne (kohapealsete koloniaalametnikena kasutati pärismaalastest võimukandjaid). Inglased sekkusid vähem, prantslased rohkem. 16 17 02.04.08 Poliitilised ideoloogiad Korrastatud ideedesüsteem, mis annab hinnangu eksisteerivale ühiskonnale ja esitab oma väärtushinnangustest lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse. Tekkisid IX sajandil ja erinevad ideoloogiad on ka erakondade tegevuse aluseks. Ideoloogiad pole kivistunud, aja jooksul on nad muutunud. Mis kunagi oli ei pruugi seda enam olla. Peamised ideoloogiad: Konservatism Liberalism Sotsialism...
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd...
Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad . Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute...
Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga ra...
Tolerantsus kelle eesmärk? Sallivus, see on ühiskonna võimelisus aktsepteerida harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, ideoloogiad , kultuure ja kombeid-tavasid ,,Tolerantsus ei tähenda kõikesallivust, vaid nõuet respekteerida endast erinevaid inimesi olenemata sellest, kas nende valikud on meile vastuvõetavad või mitte ," nii on arvanud Eesti Ekspressi kolumnist Varro Vooglaid. Milline on meie Maarjamaa hetkeseis? Eurostati uuringu järgi kahaneb Eesti rahvaarv 2051. aastaks 17 protsenti. Üsna drastiline, kas pole? Tolerantsus on praegu Eesti ellujäämiseks...
See on meie oma preemia, kolleegide auavaldus neile, kes on läinud aastal midagi väärtuslikku korda saatnud, kes on jätnud jälje meie kunsti(ajalukku). 8 Preemia on nagu Kristjan Raud isegi: polegi enam tähtis, mida Kristjan Raua kunst omal ajal tähendas, sest kõikvõimalikud ideoloogiad on seda oma huvides ära kasutanud ja püüdnud oma märgiks teha. Kristjan Raud on meie oma ja turvaline, tema loomingus võime leida traditsioonide jätkuvust ja ka nende lõhkumist. Raud hindas "resoluutseid... rippumatuid isikuid, kes... looksid oma sisemiste seaduste järgi... sundimatult, käskimatult, endastmõistetavalt" ja ta oli kindel, et selle saavutamiseks vajame avatust: "on aeg pidevalt...
Fasistlik Itaalia põhjused, 1922, 1925, muutused ühiskonnas · Põhjused: · 1922: Benito Mussolini valiti Itaalia peaministriks · 1925: kehtestati Itaalias ühepateisüsteem, Mussoliinile anti piiramatu võim, loodi salapolitsei, koonduslaagrid · Muutused ühiskonnas: majandus võeti riigi kontrolli alla 11. Natsionaalsotsialistik Saksamaa natside ideoloogiad /eesmärgid, 1923, 1933, 1934, muutused ühiskonnas · Natside ideoloogiad: · 1923: Hitler üritas Münchenis võimu haarata , kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha · 1933: Hitleril õnnestus valitsuse etteotsa saada, lasi end kantsleriks nimetada · 1934: · Muutused ühiskonnas: 12. Kommunistlik Venemaa · 1922: Venemaa Nõukogude Sots Föderatiivne Vabariik, Ukraina Nõukogude Sots Vabariik, Valgevene Nõukogude Sots Vabariik ja Taga-Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sots Vabariik ühendati NÕUKOGUDE...
3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad . Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist...
rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.) Parlamentarism ja konstitutsiooniline monarhia (Inglismaal, mujal 19. saj.) Revolutsiooniline liikumine üle Euroopa (al. 19. saj)...
Peatükk 3. Poliitilised ideoloogiad Karl Marx on öelnud ,,Filosoofid on ainult tõlgendanud maailma erinevatel viisidel; kuid vajalik on maailma muuta." Keegi ei näe maailma nagu see tegelikult on, sest me kõik vaatame seda läbi teooriate, teadmiste ning arvamuste.. Kui me vaatame maailma, vaatame me seda omal kindlal viisil ning see avaldab mõju poliitika õpingutele. See toob nähtavamale vajaduse paljastada teadmised ja arvamused, mis me poliitikasse toome...
Kristjan Raua kunstiaastapreemia on aga aastakümnete vältel nii demokraatlikuks, lausa hõlmamatult laiapõhjaliseks muutunud, et on raske mingit ühtset hoiakut näha. See on meie oma preemia, kolleegide auavaldus neile, kes on läinud aastal midagi väärtuslikku korda saatnud, kes on jätnud jälje meie kunsti(ajalukku). Preemia on nagu Kristjan Raud isegi: polegi enam tähtis, mida Kristjan Raua kunst omal ajal tähendas, sest kõikvõimalikud ideoloogiad on seda oma huvides ära kasutanud ja püüdnud oma märgiks teha. Kristjan Raud on meie oma ja turvaline, tema loomingus võime leida traditsioonide jätkuvust ja ka nende lõhkumist 9...
4) 1 keskpunkt ja selge hierarhia. Riigivõimu komponendid : 1)spetsiaalsed asutused 2)riigibürokraatia 3)kirjalikud õigusnormid --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Ideoloogia- korraldatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Iga ideoloogia ei pea olema poliitliline(budism) Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist. (kest- ja reformierakond) Konservatism tekkis 17.saj. Thomas Hobbes ja Edmund Burke...