Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Doktriin mõjus NSVL-e aga ärritavalt. Mõlemad suurriigid soovisid olla maailmas juhtival kohal ning olukord oli pingeline. Üheks oluliseks sündmuseks tollel ajal oli Berliini blokaad ehk Berliini esimene kriis. Sündmus näitas hästi, kuidas ideoloogiad vastanduvad. Berliini blokaad toimus 1948-49 ning kriisi peamiseks põhjuseks oli NSVL soov kogu Berliini enda kätte saada. Peale sõda jagunes Berliin NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA vahel. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis.
12aj Poliitilised ideoloogiad Liberalism, konservatism, sotsialism Liberalism Termin pärineb ladina keelest: liber vaba ehk vabameelsus. On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 19. sajandi algul nimetas üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon ennast liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks.
sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim -Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult) Vene-Jaapani sõda- 1904-1905 sai venemaa raskelt lüüa. Nii venemaa kui ka jaapan püüdlesid Hiina
10. Fasistlik Itaalia põhjused, 1922, 1925, muutused ühiskonnas · Põhjused: · 1922: Benito Mussolini valiti Itaalia peaministriks · 1925: kehtestati Itaalias ühepateisüsteem, Mussoliinile anti piiramatu võim, loodi salapolitsei, koonduslaagrid · Muutused ühiskonnas: majandus võeti riigi kontrolli alla 11. Natsionaalsotsialistik Saksamaa natside ideoloogiad/eesmärgid, 1923, 1933, 1934, muutused ühiskonnas · Natside ideoloogiad: · 1923: Hitler üritas Münchenis võimu haarata , kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha · 1933: Hitleril õnnestus valitsuse etteotsa saada, lasi end kantsleriks nimetada · 1934: · Muutused ühiskonnas: 12. Kommunistlik Venemaa · 1922: Venemaa Nõukogude Sots Föderatiivne Vabariik, Ukraina Nõukogude Sots Vabariik, Valgevene Nõukogude Sots Vabariik ja Taga-Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sots Vabariik ühendati NÕUKOGUDE
tagasihoidlik inimeste meelsust, ja vägivallaaparaat, kuid ei rakendata rajatakse karme repressioone, koonduslaagreid, puuduvad rakendatakse laialdasi koonduslaagrid. repressioone. Kultuur ja 1) Erinevad ideoloogiad 1) Riiklik ideoloogia, üle jäänud ideoloogiad ideoloogia 2) Kultuur on vabalooming keelustatud. 2) Mõningal määral 2) Toimub kultuuri suunatakse kultuuri riiklik reguleerimine, ta on propaganda vahend
riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. *Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha). 5. Mis on anarhism? - Ühiskond ilma riigita. Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. 1.2 1. Mida tähendab, et tänapäeva demokraatlik ühiskond on pluralistlik? - See on ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. 2. Kuidas jagunevad inimesi üksteisest eristavad kriteeriumid (koos hulga näidetega)? - *Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused sugu, vanus, rassiline kuuluvus, füüsilised ja vaimsed võimed. *Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus jne. 3. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära? Põhjenda.
Integratsioon ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav laps ja pensionär, puudega tööealine inimene see, kes ise palka ei saa. Tööjõud moodustavad tööealised ja võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants täisleppimatus. Enamusotsustus huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis. Kompromiss otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistel järeleandmisi. Konsensus e
spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine, kõrged tollimaksud, loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine. Liberism suund mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest.Sotsiaaldemokraatia- pooldab sotsiaalset õigust, riigi sekkumist majandusse, demokraatiat.
Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5
Sõdade sõnum Vägivald on ülimalt tugev mõjutusvahend. Inimesed alluvad ju paremini jõule kui nõule, nii kurb kui see ka poleks. Sõda on vägivalla ekstreemseim vorm, kus mingi inimeste grupi oma tahtele allutamiseks ollakse nõus isegi omaenda ja kaaslaste elud ohtu seadma. Sõdade tekkeks on mitmeid põhjuseid: võim, religioon, valduste laiendamine, maavarad ning kasvõi erinevad ideoloogiad. Kindlasti ei tohiks sõdade eesmärki segi ajada sõnumiga, sest eesmärk on siht, mille poole püüeldakse. Aga mis on siis sõdade sõnum? Tõsiasi on see, et igal sõjal on põhjus, eesmärk ja tulemus, kuid mitte sõnumit. Sõjas ei ole mitte võim ja kontroll sõdurite endi käes, vaid seda omavad riigijuhid ning ohvitserid. Selle, kes lähevad sõtta ning kas sõda üldse toimub, määravad just nemad.
TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldada riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalseid valijaid. Nad keskendusid ka üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele kiiresti muutuvas maailmas. Sotsiaaldemokraadid: kaitsesid tööliskonna huve, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemaid makse, et aidata abivajajaid, nende eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel ei ole ebavõrdsust. AMEERIKA ÜHENDRIIGID
§3.1 Inimsuse vastaste kuritegude juured. 1. Kas agressiivsus on inimkonda iseloomustav tunnus või erand? tunnus 2. Kuidas ühiskonnas maandatakse agressiivsust. (Nimeta 4) Karnevalidega, spordiga, sõjaga ja kuritegevusega. 3. Kas võitlus kuritegevuse vastu võib olla ka vägivaldsuse avaldus? Jah 4. Nimeta XX sajandi vägivallaideoloogiaid. Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised
Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta osa ühiskonna hüvedest, kultuurielust, ühiskonna valitsemisest. Selle põhjustab nt puue, töötus, elukoht jms c) Inimgruppide eristumise alused, multikultuurne ühiskond eristumise alused- varanduslik, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised Multikultuurne ühiskond- pole hästi arenenud, loodeti, et see rikastab. Hetkel on palju pingeid, ei püimuta. Tekivad erinevad linnaosad, mida vällditakse. 6. Poliitilised ideoloogiad a) Ideoloogiad üldiselt, pluralism Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Poliitiline ideoloogia- mingi ideaal kuidas maksud ja asjad peaksid olema jaotatud Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus
· ebapiisav tähelepanu rahvusvähemuste tööhõive parendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse soodustamiseks · Kahe peamise Lissaboni strateegia eesmärgi - teadus- ja arendustegevuse kulutuste 3% osakaal SKPst ja tööhõive määr 70% - täitmisel ning 2010. aastaks seatud eesmärkide täitmisel on Eesti liikmesriikide võrdluses pigem riikide tagumises kui esimeses pooles. 16. Kuidas erinevaid ideoloogiad võrrelda? · Ideoloogiate võrdlemisel tuleks esitada rida põhimõttelisi küsimusi ühiskonna ja riigivalitsemise kohta: - Kuidas peab ühiskonda juhtima? - Kui suures ulatuses peab riik sekkuma inimeste ellu? - Kui tugev peab olema kontroll inimese, inimeste käitumise üle? - Millisel moel, milliste vahenditega tuleb ühiskonda muuta? - Kuidas peab olema organiseeritud majanduselu?
Mis on sõdade sõnum? Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon, ideoloogiad, kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe? Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused
- õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist - nõuavad majandusliku vabadust - vabakaubandus - toetavad madalaid makse - sots. Baasiks on esindada keskklassi ja kõrgklassi - liberaalide parteid tekkisid 18-19 saj. - 20 saj. 20 dateks taandus nende võim Konservatiivne ideoloogia: - tekkis Suure Prantsuse revolutsiooni ajal
Kui kaadripartei on loodud seestpoolt, siis massipartei just väljastpoolt. Laia-haardeparteid tekkisid eelkõige üldise valimisõiguse ja heaoluriigi tekkimise ning meedia- ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised. Neile ei ole nii tähtis ideoloogia, vaid poliitikat ja kampaaniat luuakse eelkõige isikukeskselt ning samuti on raha roll kõrge. Kartellipartei tekkis just laiahaardepartei tõttu, sest nähti, kui laiali on vajunud ideoloogiad ning samuti oli riik parteide peamine ressursiallikas. Poliitika muutus elukutseliseks, enam ei olnud oluline rahva huvide elluviimine. Kartellipartei puhul moodustavad parteiliidrid kartelli, võim on eelkõige ressusrss ning otsuste langetamine on väga oluline. Samuti kasutatakse üha enam kommunikatsioonikanaleid, PR firmasid ja spin doctor’eid. Tänapäeval on ka selliseid parteisid, mis taotlevad vaid võimulepääsemist, et seadustada oma n-ö
Futurismi lähtekohaks on itaalia patriotism. Marinetti kutsis inimesi üles avalike kohti täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, see tähendab et kirjandus tekkis enne kunsti. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Marinetti lõi ka esimese ühise futuristide manifesti, mis ilmus 20. veebruaril 1909 ning seal kuulutati oma seisukohti. Poeedi sooviks oli tuua maailma anarhia. Marinetti arvates oli vana kunst sobimat ning surnud. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Futurismi mõjutas Itaalias tugevasti kubism ja impressionism. Futuristid kasutasid just neo- impressionistide meetodeid.
Ajaloo kontrolltöö Küsimused: 1. Milles väljendus demokraatlik laienemine pärast esimest maailmasõda? 2. Iseloomusta üht demokraatliku riiki (USA, Inglismaa, Saksamaa). 3. Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi põhjused? 4. Dawes plaan. 5. Mis iseloomustab autoritaarset diktatuuri? 6. Mis iseloomustab demokraatlike riikide ja diktatuuririikide majandust, ühiskondliku elu ja poliitikat, kultuuri ja ideoloogiat? 7. NSV Liit (Lünktest). 8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat. Nt: anti naistele valimisõigus. 2. USA: · Aren...
Tööjõus eristatakse töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Sotsiaalne kihistus: kõrgklas, alamklass, rikkad ning vaesed. Inimeste mitmekesised huvid! Inimestel on erinevad huvid, mis sõltuvad sotsiaalses struktuuris, kihistuses. Huvide mitmekesisus ehk pluralism. Kuidas erinevaid huve arvestada? Mida teha sisi, kui üks huvi välistab teise realiseerimist? Kas huvisid peaks püüdma ühtlustada? Ühiskonda, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad (demokraatia, totalitarism), organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühe maa elanikel on palju ühist ühine ajalugu, ühine riigikeel, kultuur, põhiväärtused (isamaalisus). Taolist ühtekuuluvust nimetatakse identiteediks. Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse
Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25. Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. 26. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jt. 27. Idenditeet – Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. 28. Tolerantsus – Sallivus, teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. 29. Nulltolerantsus – Täisleppimatus, sallimatus. 30. Kompromiss – Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järelandmiste tulemusena. 31. Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel. 32
b) sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreetsetes situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78. Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b) ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79. Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a) tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b) märgid ja sümbolid; c) ideoloogiad, müüdid, usundid. 80. Sotsiaalset kapitali loob a)usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed; b)demokraatlik põhiseadus (konstitutsioon); c)funktsioonide ratsionaalne jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. 81. Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 82. Feminiinses kultuuris a) tehakse tööd selleks, et elada; b) elatakse tööle;
a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond; b)inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a)justiitsministeerium, kohtusüsteem; b) parlament, valitsus; c)seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a)väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b)ühiskondlikud organisatsioonid; c)avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a)riiklik innovatsioonisüsteem; b)tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c)tehniline ja majanduslik haridus. P 36.Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a)vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c)ta peab kaitsma keskvõimu huve. 107
1)Mis peab riigil olema, et olla riik? 1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni...
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Vanasti ei võetud lahutust jumala teoks vaid inimene kellega sa abiellunud olid sellega sa pidid surmani koos olema. Tänapäeval aga on lahutus pea pooltest eesti peredest läbi käinud. Minu arvates on parem lahutuada kui igapäev vaeveldes elada ja tülitsedes. Seksuaalne atraktiivsus ei piirne ainult välimusega vaid ka kõik isiku omadused mida kahjuks ei saa piltide pealt hinnata ja ka selle pärast on inimestel tekkinud ideoloogiad mida nad näevad ajakirjadest ja reklaam piltidelt ja selle pärast kannatavad väga paljud inimesed kes on nii õelda normidest väljas aga võivad olla vägagi toredad ja targad sõbralikud inimesed vanasti oli ikka õige naine suur kes tööd jõudis teha lapsi kasvatada ja mehe jaoks kah olemas olla. Tänapäeval on aga asjad veidi teist moodi naised tahavad olla kõhnad ja ilusamad nende arusaamade järgi mis on ajakirjades ja telekas
1. Leidke kõikidest eelnimetatud 1. Leidke kõikidest eelnimetatud teemakataloogidest sotsioloog Emile teemakataloogidest materjali vabalt Durkheimi religioonisotsioloogia teooria valitud teemal (nt Mükeene või selle ülevaade. Esitage lingid, mille kunstiväärtused, stressi diagnoosimise kaudu täistekstini jõudsite ja leitud teksti testid, poliitilised ideoloogiad vmt). pealkiri. Teema ei tohiks olla väga lai, nt psühholoogia vmt. Esitage lingid, mille kaudu täistekstini jõudsite ja leitud teksti pealkiri. 2. Tutvuge Riigiportaaliga (http://www.eesti.ee/est). Milliseid tervisega seotud kasulikke linke
eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt *rahvastiku kapital ja ettevõtjate huvid *traditsioonide kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Sotsiaaldemokraatia: *võrdsus, solidaarsus *heaoluühiskond *parlamentaarne vabariik *astmeline maksusüsteem, paks riik *tasuta haridus ja arstiabi *sotsiaaltoetused kõigile, kes vajavad *suhtumine kirikusse vabameelne Moodsad/kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus: *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine *heaoluriigi muutumine paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks *uus segamajandus 7.Heaoluriik- riik, mis sekkub majandusliku tootmisening jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule Jätkusuutlikkus- säästev areng. "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve."
ilmvõimatu, sest meie, inimesed, oleksime rajajate rollis, aga üks võimalike probleemidest on see, et meil igaühel on enda maailmavaade ning erinevad väärtused, ka nendel baseeruv erinev kultuur, mis on läbi sajandite välja kujunenud ning vot see niiöelda eetiline mitmekesisus oleks koprpomissi saavutamises suureks takistuseks. Pisiasjades meie vasturääkivused võiksid olla küll tühised, aga nended pisiasjades baseeruvad ka suuremad veendumused, ja siis juba ideoloogiad. Nii et, nagu elus näha on, erinevate ideoloogiate järgijad tavaliselt on kokkupõrges teineteistega, sest nemad on kindlad, et just nende veendumused on eetilist õiged,inimlikud, ning nemad on Schweitzeri aukartust kinni pidanud suuremal määral jne.. Tahaks vaadata läbi taimetoitlaste veendumusi ning saada aru, kas nemad vastavad Schweitzeri poolt toodud
Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia.
Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust Ebastabiilne valitsus nõrgestas demokraatia autoriteeti kodanike silmis ning tekitas igatsuse "kõva käega" valitsuse järele, milleks võib pidada diktatuuri Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandil olid läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad konservatism ja liberalism 20.sajandil olukord muutus Konservatiivid hakkasid süvenema majandusküsimustesse: Taheti kaitsta vaba turgu Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu Meelitasid liberaalide valijaid enda poole Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele
maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda. 3. religiooni seos ühiskonnaga Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus. Emile Durkheim (1858-1917) ,,Religioosse elu algvormid" (1912) Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub. Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4. religioosne ratsionalism
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvaba...
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu
palvetamisele, saaksid moslemid seal omavahel suhelda. Samuti tekitaks see Eesti rahva seas huvi selle usu vastu ning muudaks neid leplikumaks. Muidugi tooks see endaga kaasa lahkhelisi ja probleeme ning riigile läks mosee ehitamine kalliks maksma. Kuid arvan, et positiivseid aspekte mosee ehitamisel on rohkem ning seda tuleks teha. 4. Kas toetad pigem parem- või vasakpoolset ideoloogiat? Põhjenda. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism ja konservatism. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Sellepärast pole minu arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele
Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit) Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. – demokraatia: liberaalne riik: Kõrgema võimu kandja rahvas, kes teostab seda läbi valimiste (iirimaa, eesti). Diktatuur: Autoritaarne riik. Isiku ebademokraatlik valitsemine (venemaa). Totalitaarne: hirmuvalitsus (põhja-korea). 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus. Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele
Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses
täitev organ. Omavalitsusel on kehtestada makse (nt reklaamimaks, teede sulgemise maks) ja peale panna koormisi inimestele. volikogu suurus sõltub elanike arvust ja ulatub seitsmest kuni 31 liikmeni, sõltuvalt sellest, kas elanikke on vähem kui 2000 või üle 50 000. Volikogu valimised toimuvad iga 4 aasta tagant ja võivad hääletada ka mittekodanikud, kes on elanud vallas või linnas elamisloa alusel vähemalt 5 aastat. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideed ühiskonnaelu korraldamisest ja hinnangud sellele mängivad olulist rolli ühiskonna arengus. Nad võivad ühiskonna arengut kiirendada ja ka pikendada. nt: kommunistlik ideoloogia NS Liidus. Nad võivad jagada inimesi vastasleeridesse ja vastupidi, võivad ka kokku liita. nt laulva revolutsiooni ajal eesti. See kui tugeva mõju mingi ideedesüsteem omandab oleneb sellest kuidas ta sobib oma aegruumi ja sõltub ka sellest kuidas need ideoloogiad taeavitatakse
· tööliklassvalitseb aga alles pärast revolutsiooni Kui võim on autoriteetne kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimude nõudmised on õigustatud Riigivõimule ainuomased tunnused (e. monopoolsed) · ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks · tema otsused on kohustusliku · korraldab riigi igapäevaelu · üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Poliitilised ideoloogiad Aktsepteeritud Vihatud Konservatism Kommunism Sotsialism Natsionalism Rahvuslus Natsism Liberalism Fasism 4
kindla käega probleemid lahendaks ja tööd annaks. Demokraatia levik I ms järgsed aastad olid demokraatia võidukäigu ajaks. Dem. riikide arv suurenes sõja järel järsult. Vabadused laienesid, valimisõigust laiendati. Kuid dem. ei osutunud paljudes riikides jätkusuutlikuks. Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus. Konservatiivid hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele. Liberaalid kaotasid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele e sotsiaaldemokraatidele. Pahempoolsed
Seepärast muutus uudsus neile erilise kultuse objektiks ja nad tahtsid luua kunsti, mis võimalikult selgelt katkestaks sidemed minevikuga. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma kavatsetava loomingu f u t u r i s m i k s (itaalia k. futuro ´tulevik´). Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane niinimetatud manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Rahvast kutsuti üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad.
eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse kirjutamine"). · Pikkus: 1-2 lk A4 formaat, reavahe 1, kirja suurus 12! Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · Demokraatia levik Esimese maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid (millised?), mistõttu saabus demokraatia võidukäik Euroopas. Demokraatia tugevnes ka siseriiklikult (kuidas?). Siiski jäi paljudes riikides demokraatia nõrgaks (miks?). · Demokraatlikud ideoloogiad: 1. Liberalism; 2. Konservatism; 3. Sotsiaaldemokraatia. · Ameerika Ühendriikide areng oli väga kiire, kasvas nii riigi väline võimsus kui ka kodanike jõukus. Ameeriklased arvasid, et nad on kõikvõimsad kehtestasid nn kuiva seaduse. (Mis sellega kaasnes?) · Mida sümboliseeris president Herbert Hoover? · Suur depressioon (1929-1933) ehk..., millega kaasnes ameeriklaste massiline vaesumine. · F. D. Roosevelti New Deal ja selle sisu? · USA välispoliitika?
Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 11.a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa
Negatiivne mõjutamine inimeste puhul on võimalik siis, kui inimesed: • ei julge välja näidata, et nad saavad aru, mida nendega tehakse ja tahetakse edaspidi teha; • on harjunud (on maast-madalast harjutatud) olema manipuleerimise objektid, ning manipuleeriksid meelsasti ka teiste inimestega; • on nii "puuga löödud”, et usuvad pimesi, mida räägitakse ja kirjutatakse, st võtavad igasuguseid tekste tõe pähe; • ei oska, ei suuda ega taha analüüsida neid ideoloogiad, tekste, mida levitatakse; on tüdinenud ja väsinud, teevad näo, et neid ei huvita; • loodavad ka kuuluda kuidagi võimu juurde ja olla selle võrra tähtsamad, mida enam neid võimul olijatega seostatakse; • ei tunne ära ei demagoogiat, demagooge ega nende tegevuse tagajärgi. Eks otsene ja varjatud ajupesu ning propaganda ongi oskus ja püüe muuta pilti, millele inimesed reageerivad, ehk ühe sotsiaalse nägemuse asendamine teisega. Võimaluse selliseks
Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Peamised totalitaarsed ideoloogiad sdade vahel Fashism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini. Tunnused: 1)riigikesksus - indiviidide grupid on sallitavad seni kuni nad jäävad riigi raamidesse 2)karismaatiline liider 3)rahvuse rolli rhutamine 4)antiparlamarksism - sjaarmastus, armastus sjaväelise korra vastu.
3)Õigus ja kohustuskorraldada riigi igapäevaelu ja esindada riiki rahvusvahelistes suhetes.4) 1 keskpunkt ja selge hierarhia. Riigivõimu komponendid : 1)spetsiaalsed asutused 2)riigibürokraatia 3)kirjalikud õigusnormid --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Ideoloogia- korraldatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Iga ideoloogia ei pea olema poliitliline(budism) Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist. (kest- ja reformierakond) Konservatism tekkis 17.saj. Thomas Hobbes ja Edmund Burke
Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid:
Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele Sotsiaaldemokraadid - eemärk sotisialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. lootsid eesmärke saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega, vastasseis kommunistidega Pahempoolased - nende suuna mõju suurendas USA presidendi Roosevelti nn. Uue kursi poliitika
korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: USA-Hispaania (1898) Inglise-Buurid (1899-1902) Vene-Jaapan (1904-1905) Itaalia-Türgi (1911-1912) 5. Teaduse ja tehnika revolutsioon, olmes, transpordis, tehnikas, kvantmehaanikas.' 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine 7. Ideoloogiad ja ühiskondlikud liikumised, anarhism (korralagedus) Venemaa omapära: Venemaa ei olnud puhas kapitalistlik riik, seal säilisid tugevad pärisorjuslikku korra igandid. 1. Sisevalitsus-Võim on monarhi käes 2. Talupoegade pärisorjanduslik sõltuvus mõisnikust. 3. Rahval puudusid poliitilised õigused. Sõjalised blokid: 1.Kolmikliit (keskrinde blokk) 1882. kuuluvad: Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. Neil ei olnud asumaid 2.Antant 1907. Kuuluvad: SB, Prantsusmaa, Venemaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
