sotsiaalkindlustus jahoolekanne.Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus.Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamine ja ohutuse pealt.Oma huvide kaitseks asusid töövõtjad organiseerima ametija kutseühinguid.Esimesed loodi illegaalselt juba 18 saj lõpul Inglismaal ja Prantsusmaalühised kindlustuskassad haigus,tööpuudusning vanaduskindlustuseks. 5.Rahvusriikide ja kodanikkonna teke. Kujunevad ideoloogiad ja parteid,ühiskonna poliitiline süsteem. 6.Maailmakaubanduse jamajanduse kujunemine. Tänu trantspordi arengule,eriti tänu raudteede ehitamisele,sai võimalikuks tooraine ja valmistoodangu kiire vedamine vajalikesse kohtadesse.Kujunes maailmamajandus,mis tõi kaasa ka ülemaailmsed majanduskriisid esimene1847,siis 18701890.aastate põllumajanduskriis Euroopas. 7.Imperialismi tekemajandusliku võmsuse kasvuga tugevnes suurriikidevaheline konkurents,laienedes kogu maailmale
kokku. Loomulikult ei piisa vaid anonüümsuse kaotamisest, et inimesed lõpetaksid käitumise õelalt ja egotsentriliselt, elades oma päeva pingeid välja kommentaariumites sõimeldes ja ähvardades. Kuid kui sõnade taga on ka inimese nimi, käitutakse siiski ettevaatlikumalt. Seega võib anonüümsuse kaotamine muuta internetikeskkonnad mõnevõrra positiivsemateks paikadeks, kus ei peaks tundma, et iga nurga peal üritab keegi oma vihast pakatavaid ideoloogiad levitada, vaid näha rohkem, mida mõistlikud lugejad maailmas toimuvast arvavad.
vajadustest. Nt. Venemaa. Totalitaarne riik isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agresiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea. 5. Ideoloogia Ideoloogia korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Vasakpoolsed ideoloogiad: tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad sotsiaalseid erisusi ja erasektoreid. Liberalismi all mõeldakse üldistavat vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sotsiaalliberaalid rõhutavad erinevalt klassikalisest liberalismist riigivõimu suuremat panust: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile
Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? Peamised demokraatia ideoloogiad. ·Osa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele, sest mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks ( demokraatia traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus). ·Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, ei suudetud luua stabiilset valitsust. ·Kõik see nõrgendas mõnedes riikide demokraatia autoriteeti rahva silmis. ·Demokraatia ideoloogiad : 1) konservatism hakkasid rohkem tegelema majanduslike küsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldada riigi mittesekkumist majanduslikku ellu. Hoidsid kinni traditsioonidest. 2) sotsiaaldemokraatia pahempoolsed, toetasid riigi suuremat sekkumist majanduslikku ellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel pole olulist ainelist ebavõrdsust
4. Üks keskpunkt 5. Riigiaparaat (bürokraatia) Allumise põhjus Traditsioon Sunniviisile allumine Karismaatiline liider Unitaarruuk- Ühesugused seadused Üks keskpunkt Föderaalriik Riigi osadel on mõned iseseisva riigi tunnused Konföderatsioon- riikide liit Demokraatia liigid: Otsene- kõiki asju otsustatakse rahvahääletusega Esindus- Osalus- Poliitilised ideoloogiad Korrastatud ideedesüsteem 1. Hinnang olukorrale 2. Eesmärk 3. Kuidas eesmärgini jõuda Ideoloogiad levivad propaganda abil Põhiteemad, millest ideoloogia peab rääkima 1. Riigikorraldus 2. Majanduspoliitika 3. Sotsiaalpoliitika Vasakpoolsed Parempoolsed Ühiskonnakesksed indiviidikesksed 3. Sotsialism 1. Liberalism
teabe kasutamine on keelatud. o Valitsuse ja poliitika kritiseerimine o Lubatud on ainult riiki/võimu on lubatud. ülitsav informatsioon. Sostiaalne struktuur ja kihistus o Rahvastiku jaotus teatud tunnuste järgi moodustab sotsiaalse struktuuri o Sostiaalne kihistus väljendab hierarhiat ehk paremusjärjestus Pluralistlik ühiskond o Tolerantne ühikond, kus on lubatud kõikide inimeste ideoloogiad, kultuur jne jne. Kirjutatud ja kirjutamata seadused+näited o Seadused, mida inimesed ei saa mõjutada loodusseadused o Inimese loodud seaduses liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata seadusteks o Kirja pandud seadusi nimetatakse õigusaktiks. o Kõige tähtsam õigusakt on konstitutsioon ehk põhiseadus o Kirjutamata seadused ehk sotsiaalsed normid on välja kujunenud aastakümneid ja varieeruvad erinevates riiikides. Riigi tunnused ja funktsioonid
septembris Tallinat ning selle tulemusel okupeeriti terve riik. Nõukogude Liit nimetas irooniliselt pommitamist "Tallinna vabastamiseks" kuigi tegelikkuses tehti suurem osa linnast maatasa ning tapeti tuhandeid Eestlasi kes punaarmee vastu sõdida üritasid. Pärast taasokupeerimist taastati natsionaliseerimise poliitika. 1949 25 märtsil algas küüditamine kus üle kaheküme tuhande inimese saadeti Siberisse. Okupatsiooni ajal kannatas Eesti tohutult. Kogu Eesti riik, ideoloogiad, kultuur kaotati ning asendati Nõukogude Liidu väljavaadetega, algas venestamine. Kuigi paljud inimesed üritasid Nõukogude Liidule vastu panna ei õnnestunud see pikka aega. Okupatsiooni lõppu peetakse 7 oktoobrit 1992 kus võeti vastu Riigikogu deklaratsioon mis taastas põhiseadusliku riigikorra Eestis.
ajaks välja sõja kaotanud teljeriigid: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka sõja võitjate hulka kuuluvate Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid ülikriikideks samuti võitjate ühisleeri kuuluvad USA ja NSV Liit, kelle suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Ning peagi laguneski Teise maailmasõja võitjate ühisleer. Selle ühe põhjusena võib tuua selle, et NSV Liidul ja lääneliitlastel olid väga erinevad ideoloogiad. Läänele ei sobinud üldse NSV Liidu plaan oli oma ideoloogiat levitada kõikjale, kuhu võimalik. Samuti kinnitasid liitlased, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume. Samuti ei järginud NSVL sõja alguses antud lubadust, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume ja jättis Ida-Euroopa oma kontrolli alla. Üheks tähtsamaks võitlustandriks kujunes külma sõja aastail Saksamaa, sest nii USA kui ka NSV Liidu juhid arvasid, et seal võib puhkeda uus suur sõda. 1948
oskused, kogemused. · Kuidas teostatakse võimu?-autoriteetne(inimesed kuuletuvad veendumusest, usuvad sellesse), sunnivõim(allutkse hirmust), traditsioonid (tavaliselt kungngavõim), mõistuslik kaalutlus (käitutakse vastavalt, sest saadakse aru, et nii on kõigile parem) · Riigivõim: kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, koguda makse, esindada riiki rahvusvahelistes suhetes, võimuasutuste hierarhia jne. Poliitilised ideoloogiad: · Mittepoliitilised nt. feminism ja budism · Parempoolne ideoloogia: tulud kuuluvad neile, kes on seda loonud. Toetavad ettevõtjate suuremaid vabadusi-pooldavad väikesi makse ega toeta riigi vahelesegamist majanduselusse. (Liberalism, konservatism, kristlik demokraatia) · Vasakpoolne ideoloogia: pooldab seda et riik sekkub majandusse, astemlist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust. (sotsiaaldemokraadid) Heaoluriik:
avaldamiseks (Eesti Talupoegade Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO) 3) Ajutised edendamise ja vetogrupid - need grupid pole püsivad. Edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust. Vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajalik sekkuda valitsuse tegevusse (näiteks vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähte alus ja on alati seotud võimuga. Suur Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parem pool jäigemad Vasak pool liberaalsemad 1830-ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel
Tolerantsus kelle eesmärk? Sallivus, see on ühiskonna võimelisus aktsepteerida harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, ideoloogiad, kultuure ja kombeid-tavasid ,,Tolerantsus ei tähenda kõikesallivust, vaid nõuet respekteerida endast erinevaid inimesi olenemata sellest, kas nende valikud on meile vastuvõetavad või mitte ," nii on arvanud Eesti Ekspressi kolumnist Varro Vooglaid. Milline on meie Maarjamaa hetkeseis? Eurostati uuringu järgi kahaneb Eesti rahvaarv 2051. aastaks 17 protsenti. Üsna drastiline, kas pole? Tolerantsus on praegu Eesti ellujäämiseks
Riiklikud sümbolid Riigi funktsioonid 1) Lipp 1) Kujundada ühtekuuluvustunnet 2) Vapp 2)Korraldada avalikku elu. 3) Hümn. Pluralism - Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Pluralistlik ühiskond - On ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jne. Idenditeet - Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. tolerantsus - Sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. Nulltolerants - Täisleppimatus, sallimatus. Kompromiss - Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järeleandmiste teel. Konsensus - Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel.
Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine- valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium -valitsus -riik teostab võimu -ainult riigil on õigus välja anda seadusi -ainult riik saab seaduserikkumise eest rikkujat karistada -riigi võim on ülimuslik -riigi...
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e
otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid. Demokraatia – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Mõned ideoloogiad: anarhism, fašism, islamism, kommunism, liberalism, monarhism, natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia.
Esimese maailmasõja põhjused Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (18141815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920. aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on ting...
Ebaõiglast ühiskkonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. 9. Iseloomusta üldistavalt demokraatia ja diktatuuri vahekorda tänapäeva maailmas Demokraatiat on tänapäeva maailmas rohkem, kui diktatuuri ning toimub siirdumine demokraatia poole. Parimaks näiteks diktatuurist on Põhja- Korea, kus elanike eraelu üle on täielik kontroll ning kasutusel on karm tsensuur ning puudub võimude lahusus 10.Iseloomusta parempoolseid ideoloogiaid Parempoolsed ideoloogiad üritavad säilitada traditsioonilisust ja ei ole muutustele vastuvõtlikud. Näited parempoolsetest on Liberalism ja konservatism 11.Iseloomusta vasakpoolseid ideoloogiaid. Vasakpoolsed ideoloogiad on reformimeelsemad ning taotlevad seda, et riik rohkem majandusse sekkuks. Sotsialism, kommunism 12.Selgita esindusdemokraatia mõistet Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud oma esindajaid parlamenti või kohalikku omavalitsusse ning nad võivad valida neid erinevalt
Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad, revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon · 20. sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi `'T'' mudel. 1913 aastal käivitas ta aga oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult.
järgmist sõda ära hoida. Samuti puudusid Rahvaste Liidul sõjalised vahendid ning organisatsiooni otsused ei olnud kohustuslikud. Pärast Teist maailmasõda loodud ÜRO-sse kuulus ka USA. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) otsused olid kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Organisatsioonil olid ka rahuvalvejõud, suuresti tänu millele ongi õnnestunud Kolmanda maailmasõja vältimine. Kogu 20. sajandi on olnud kõne all erinevad poliitilised ideoloogiad. Põhimärksõnaks on olnud võitlus sotsialismiga. Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Liit ainus tähtis sotsialistlik riik. Sotsialistlik ideoloogia levis Euroopas kiirelt ning pärast Teist maailmasõda oli Euroopa jagunenud ideoloogiliselt kaheks: sotsialistlikuks Ida-Euroopaks ja demokraatlikuks Lääne-Euroopaks. Sotsialistlikud riigid olid muust maailmast eraldatud, neid toimis plaanimajandus ja inimesed ei olnud tegelikkuses sealse elukorraldusega rahul
1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud p...
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega
Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus. Saksamaa, USA, konföderatsioon Riikide liit. Euroopa liit ) Demokraatia Kõrgeim võim on rahval, toimuvad valimised. Iirimaa, Eesti, diktatuur (autoritaarne Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Venemaa, totalitaarne Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia kodanikkond võib esindajaid valida erinevalt, valitud isikud peavad andma tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes
Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm riigijuhti väga karismaatilised liidrid. Nad olid juhid, keda vaadati, usuti ja kuulati. Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis. oma võimu kindlustamiseks kasutati terrorit.
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada
propageerida valijate hulgas oma ühisprogrammi, realiseerida oma nõudmisi poliitikas, hõlbustada valitsemist.Massiparteid- kujunesid kuna on kadunud valimisel osalemise piirangud. (kuldaeg 20 saj, 50ndad ja 60ndad) Alates 70ndatest aastatest hakkasid ilma tegema populistlikud parteid, millised väidavad et neil on kogu rahva toetus ning hakkavad teostama uut poliitikat (ideoloogiliselt raske määratleda) 20 saj viimasel veerandil on erinevad ideoloogiad lähenenud üksteisele-koalitsioonide sõlmimine lihtne. Vasakpoolsed- sots dem , SDP. Tsentristid-libeaadid,keskerakond. Parempoolsed-konservatiivid, IRL. Kultuur on ühtekuuluvustunne, ühised väärtushinnangud ja käitumismallid. Pol kultuuri autoriteks peetakse Almondit ja Verbat nad väidavad et võimu teeb stabiilseks poliitiline kultuur, mis vajab edukaks toimimiseks psüholoogilist tuge. Poliitilisele kultuurile on
vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute
aastal alustas tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis küll algul ei mänginud nii olulist rolli, aga 20. sajandi alguses esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundmusi uusromantism. 3) Individualismi tõusmine keskseks eluhoiakuks, pani levima ühiskonnateooriaid, millega püüti selgitada sotsiaalset kihistumist. Populaarseks said vasakpoolsed poliitilised õpetused, eeskätt marksism, mis taotles ühiskondliku ebavõrdsuse hävitamist. Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevate ümberhinnangute keerisesse, need mõjutasid oluliselt kirjanduse mõttelaadi ning kunstivoolu. 2. -ül 1 (Vaata lisa)-mõistekaart 3. - ül 2 (Siuru) Karikatuuri sõnum on ,et looming sünnib inimese sisemistest vajadustest, mitte väljastoolt saadud missiooni või kaalutluse
Ühiskonna arenemise põhisõnaks on vabadus. Kõik muutub vabamaks. Inimene ei pea ühiskonnas enam oma tegude eest nii palju vastutama, sest teda ei ähvardata enam näiteks tuleriidal põletamise ega kogukonnast väljaviskamisega. Maailmas, kus tolereeritakse homoseksuaalsust, transvestiite, räägitakse avalikult seksuaalsete hälvetega inimestest, kaovad selged raamid ja moraalipõhimõtted, mis meie käitumist raamiksid. Kuna usulised vaated ja ideoloogiad pole veel tänapäeva maailmast kuhugi kadunud, torkab silma ikkagi see, kuidas kõrge moraaliga inimeseks peetakse kedagi, kes hoiab ja austab vanu moraalipõhimõtteid. Koolides rõhutakse aususe ja vastutustundlikkuse tähtsusele. Me peame siiski käituma teatud reeglite järgi, et ühiskond meid tunnustaks. Kool on pere kõrval üks peamine inimese isiksuse kujunemise faktor, sest rumaluse kõrvaldamisega peaksime tegelikult eemaldama endast ka halva
ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa tahtis luua Suur-Saksamaa ning teiste riikide vastupanuta okupeeris Saksamaa. Pärast seda hakkas tegema koostööd Venemaaga. Nõukogude Liidu soovis, et üle maailma oleks populaarseim ideoloogia kommunism ning tahtis saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Seega Lenin algatas industrialiseerimise, et viia Venemaa oleks pädev vallutama eelenvalt mainitud riigid. Kuigi Saksamaa ja Venemaa ideoloogiad olid erinevad, soojenesid nende suhted, kuna mõlemil oli plaan oma aladelt suuremaks saada. 23.augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli lisaks ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti,
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1
Kogu elusolendite maailma jaotas ta kahte riiki: taimed ja loomad. Inimese ja inimahvi võrdlus MÄLU: - Inimene: kolm erinevat liiki: autobiograafiline, hetkeline e semantiline, protseduuriline. - Inimahv: puudub autobiograafiline mälu, paremini on arenenud protseduuriline mälu. PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam. Inimese evolutsiooniline rida Inimlased lahknesid inimahvidest 5-7milj aastat tagasi. Oli ahvikari, mis lahknes inimlasteks ja inimahvidest(simpans, gorilla, orangutan). Inimlastest arenes välja perekond australopitecus. Neist eristusid robustsed ja siredad australopiteegid.
Avaliku võimu puhul peaksin ma üheks olulisimaks asjaks ausust. Kui riigi elanikud on valinud võimuorganitesse saadikud, kes on oma valimiskampaanias andnud lubadusi, siis peaksid nad neid ka täitma. Ei tohiks seda kasutada omakasu püüdlikult. Sellises riigis eksisteeriks riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigis, kus ma tulevikus elaksin oleks ka pluralistlik ühiskond, kus on lubatud mitmed ideoloogiad ja vaated. Rahva huve innustatakse ja ei suruta maha teistmoodi mõtlejaid. Inimestel oleks mõttevabadus ning õigus oma arvamusele ja selle avalikustamisele. Ühiskond oleks ka tolerantne ning eri rassist, teist moodi riides olevaid ning mõtlejaid ei mõistetaks hukka. Samas valitseks ka nulltolerants kurjategijate suhtes. Olenematta sellest, kuidas ma ka praegu ei selgitaks lahti nii iseendale, kui teistele, mida pean ma paremaks või siis parimaks riigiks, usun ma, et seda ei eksisteeri
19. sajandi maailmavaated Koostas: Ragnar Villemson 10b Ideoloogiad, poliitilised suunad, liikumised 19. sajandil Euroopas. Konservatism Liberalism Romantism Majanduslik liberalism Sotsialism Marksism Konservatism Konservatism on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi toetajaid leidus kõikides ühiskonna kihtides. Pooldati ilma sotsiaalsete ja majanduslike vapustusteta kulgevat ühiskondlikku arengut.
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
muutusi Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada
t. et otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeteks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali
Olulisemad muutused 20. aasta jooksul IDEOLOOGIAS Kui rääkida ideoloogiatest, siis tegelikult ei ole kommunism, sotsailism, monarhism ja liberalism kuhugile kadunud. Nad eksisteerivad tänaseni, ainult sellest ei pruugi aru saada. Need nimetatud ideoloogiad esinevad lihtsalt harvemini ning palju leebemal kujul kui seda varem oli olnud. Näiteks kui varem oli kommunism ideoloogia, mille põhieesmärgiks oli inimeste enda kontrolli all hoidmine ning inimesed elasid ka hirmus. Nüüd on kommunism aga taandunud millekski marginaalseks. Kui vaatame riigijuhte, siis ei leia me ühtegi, kellel oleks riigijuhiks diktaator. TEHNOLOOGIAS võib öelda, et tehnoloogia on väga palju arenenud. Kui 20 aastat tagasi oli arvuti ja Internet
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
Selleks hakati seadma tollimakse, rajati palju manufaktuure, rajati teid ja kanaleid. Palju muutusi toimus ka kultuuris. Hakkasid kujunema ja levima uued stiilid arhitektuuris, mis olid näiteks barokk ja rokokoo. Barokis oli eesmärgiks teha hooned võimalikult atraktiivseks. Üks tähtsamaid ehitisi selles stiilis on Püha Peetri kirik. Rokokoo kujunes absolutismi ajal ja selle eesmärgiks oli kaunistada interjööri ja pakkuda lõõgastust. Lisaks stiilidele kujunesid ka uued ideoloogiad. Tähtsamad ja levinumad neist olid konservatism, liberalism, sotsialism ja marksism. Lisaks sellele hakkas levima humanism, mis on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. See tõi kaasa muudatused moes, etiketi reeglid, moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter, grammofon, röntgen, kino, raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole
demokraatliku riigi kodanikul? 19. Kuidas võib liigendada ühiskonda? 20. Milliste kriteeriumide põhjal saab klassifitseerida rahvastikku? 1. Riiki iseloomustavad suveräänne võim, kirjalikud õigusnormid ehk seadused, valitsemisasutused, territoorium, kodanikkond. Kodanikuühiskonda iseloomustavad kodanikuõigused ja vabadused, kodanikeühendused, pluralism, kodanikualgatus. 2. Pluralistlik on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed huvirühmad. 3. Demokraatlikku valitsemiskorda iseloomustavad võimuorganite moodustamine vabade valimiste teel, seaduste ülimlikkus, kodanikkonna huvide arvestamine poliitikas, põhiliste inimõiguste järgimine, poliitika avalikkus ja selgus ning selle allutatus seadusega sätestatud järelevalvele. 4. Peale demokraatia eksisteerivad mittedemokraatlikud valitsemisreziimid autokraatia ja totalitaarne reziim. 5
iga demokraatliku riigi kohus. Siiski on tekkinud vastuolusid, mille eredamaks näiteks võiks tuua aprilli rahutused, kus üks rahvusvähemus üritas maksma panna oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi läbi rüüstamise ja vandaalitsemise. Üldiselt on siiski Eesti riik saanud hästi hakkama rahvusvähemuste ja nende probleemidega. Võib olla kõige raskem probleem millega tuleb võidelda on inimeste juurdunud valed väärtushinnangud ja ideoloogiad. Eestis võib näha, et järjest enam saab põhiliseks materiaalsete hüvede ja väärtuste taotlemine. Võib väita, et sellele on ehitatud ülese kogu meie ühiskond, nii haridus, tervishoid kui ka majandus. Tahaplaanile on jäänud kultuurilised ja eetilised põhimõtted, mille tõttu on suurenenud lahutused, enesetapud aga ka kultuuriliste väärtuste põlgamine. Selles näen ma suurimat ohtu Eestil, sest kui pole kultuuri pole ka riiki. Niisiis peab nentima, et Eestis on siirdeühiskond
I MAAILMASÕJA JÄREL Näiliselt olid Esimese maailmasõja järgsed aastad demokraatia võidukäigu ajaks. Demokraatlikud vabadused laienesid (nt said naised valimisõiguse) Kuna I maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, peeti demokraatiat kõige autoriteetsemaks riigikorralduseks Kuid demokraatia ei osutunud kõigis riikides jätkusuutlikuks. Demokraatia autoriteet nõrgenes ning tekkis igatsus stabiilsuse ja nn "kõva käe" järele. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD 19. saj. Peamisteks liberalism ja konservatism 20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul. Suurbritannias 20
oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia oskab vastuse anda igale käitumismallile ning liigitada inimesedki kastidesse. Kuidas me ka ei tahaks seda must-valget pilti uskuda, kerkivad päevakorda siiski paljud küsimused, mis sellest vähesest vastust ei leia. Läbi aegade on ideoloogiad valitsenud mitte ainult poliitikas, vaid ka inimeste endi vahel. Kõik, mis sellega vastuollu satub, kuulub nagu automaatselt põlastusväärseks, valeks, ning tihtipeale idiootlikukski. Just seesama juhtus Dostojevski raamatus tiitliga ,,Idioot", kus ideoloogia rajanes omakasupüüdlikkusele, ahnusele ning vajadusele elada selle aja väljakujunenud normide järgi, kus hinnati tugevat inimest, kes suutis seista vaid omal kahel jalal ning mitte hoolida kellestki teisest
avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad: * Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. * Parem: liberalisk, konservatism, kristil demokraatia Vasak: sotsiaaldemokraatia, uusvasakpoolsus majanduses sotsiaalsfääris LIBERALISM · Vabaturumajandus · Indiviidi vabadus
teised parteid on keelatud. Võimul oleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised repressioonid, isikukultus, kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, järelevalve rahva üle ja laiaulatusliku terrori kasutamine. 7. Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. 8. Fašism - 1920.1940. aastatel Itaalias tekkinud poliitiline liikumine, mida juhtis duce (juht) 9. Kommunism- „Kommunism" kui termin võib tähendada kas: 1) Teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust; 2) Ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed; 3) Poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada;
liberalismil puuduvad ideoloogilised võistlejad. Tänapäevase Euroopa kohta võiks nii öelda küll, aga vaadates laiemat pilti, mida ajalugu hõlmama peaks, siis ei saa öelda, et konkurents liberalismile puuduks ja et selle kohaselt ajaloo lõppenuks lugeda saaks. Peale liberalismi esineb maailmas veel mitmeid poliitilisi ideoloogiaid, mis võivad kunagi tulevikus maailma muuta, seetõttu on ka ennatlik öelda, et konkurents puudub või et liberalism on mingil kõrgemal tasandil, kui teised ideoloogiad. Autori käsitlus erinevatest ideoloogiatest ja nende tulevikust tundub liialt negatiivsusele kallutatud, näitena saab tuua marksismi-leninismi kadumist maailmaajaloolise tähtsusega ideoloogiate hulgast, mille järelduseks toob ta ühisturustumise ja tõenäoliste konfliktide suurt vähenemist. Sellest tuleneb ka autori järgmine väide, et kui puuduvad konfliktid ja erimeelsused asjade osas, siis ei ole enam ka ajalugu ning nimetab seda kurvaks ajaks. Leian,
6. Industriaalühiskonna miinused: tööpuudus kuritegevuse tõus rasked töötingimused saastatud õhk halvad olmetingimused 7. Leiutised, mis tööstusliku revolutsiooni ajal leiutati: 1) aurumasin viljapeksumasin aurumootor vee- ja tuuleenergia elekter 8. Uued sotsiaalsed kihid, mis tekkisid ühiskonnas tööstusliku revolutsiooni tulemusel: 1) kodanlus 2) töölisklass 9. Poliitilised ideoloogiad: konservatism – E. Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist. sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust,
raudse eesriide tagust majandust ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Samuti asutati 1945. aastal läänes Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis põhines Atlandi Harta põhimõtetel. Organisatsioonis hakati välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest. Kõige suuremaks erinevuseks lääneriikide ja NSVL vahel olidki nende ideoloogiad, mis erinesid drastiliselt. Ameerika Ühendriigid pidasid oluliseks demokraatiat, milles on valitsemisel suur osakaal rahva arvamusel ja kodanikuõiguste austamisel ja nendega arvestamisel. Diktatuuri puhul, mis valitses Nõukogude Liidus, oli aga ainuvõim valitsejal. Vaid need teemad, millest valitseja huvitus olid poliitikas vastuvõetavad ning sellega kaasnes tihtipeale valitseja vastutuse puudumine oma tegude ees, mis tulevikus avalduda võivad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
