valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise võimaluse puudumine, 5) peamiste inimõiguste tunnustamine, 6) vabadus avaldada oma arvamust.Kahjuks tabas demokraatiat peagi kõikjal kriis.1920.aastate algul vaevas Saksamaad majanduskriis ja sellega seostuv inflatsioon. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule, kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud
kontrollimatut tuge paljudele rahvaliikumistele. selle kontseptiga sobib ka marxistlik algne lähenemismoodus ja kommunism tähendas marxi jaoks just sellist ekstaatilist eksistentsi viimast faasi. järgnevatel aastatel marx katsetab oma ideedega, ja kusagil 19s keskel hakkab marxi jaoks omandama kuju jaotus baasiks ja pealisehituseks. ka mõisted tootmisviis, tootlikud jõud ja tootmissuhted. kujunes välja marxistlik mõisteaparaat. tekkis ka ideoloogia mõiste ja selle kaudu võib näha ka marxis endas teatavat murrangud. baas ja pealisehtitus sellega on seotud kogu marxistlik ajalookäsitlus. iga periood on konstrueeritud mingi kindla tootmisviisi ümber. need viisid võiksid olla näiteks orjandusli, feodalistlik, kapitalistlik. tootmisviis kuulub baasi sisse, ta moodustab selle baasi. tootmisviisist tuleneb, kuidas inimesed oma vajadusi rahuldavad.
Arvatakse, et süvastruktuurid on erinevat keelt rääkivates kultuurides samasugused. Mainimata ei saa ka jätta Barthes´i, kes poststrukturalismi perioodil uuris tähenduse tekke dünaamilisi protsesse ja keele tähendusüksusi . Kultuurantropoloogias jõuti kultuuridevahelistele sarnasustele põhjust otsides teooriani, mis väitis, et see tuleneb inimmõtlemise ja -keele üldistest strukturaalsetest sarnasustest.: keel määrab inimese mõtlemise. 7. Võrrelge ideoloogia ja hegemoonia mõisteid ning tooge näiteid nende rakendamisvõimaluste kohta praegusest Eesti elust. Ideoloogia kui valitseva klassi survevahend ühiskonnale, eriti marksistlikus käsitluses. See tähendus hindab ideoloogiat enamasti halvustavalt või väärtustab seda üleminekunähtusena: ideoloogia on ebaloomulike ühiskondlike suhete toimimise viis, mis on ohtlik ja mida pruugitakse enamasti alamate klasside represseerimise eesmärgil. Praktikas viis ideoloogia
selle määratluse piires palju alavorme liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse režiimi tunnused: 1. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 3. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 4. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5. .Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. .Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei, terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel
Nt Tiibet 25. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamised erinevused? föderatsioon(liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt USA) konföderatsioon(riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks, nt Euroopa Liit. 26. Mis näitab riigivõimu iseloom? Kuidas riiki juhitakse, kas võim on rahva käes(demokraatia), või võim on ühe isiku/institutsiooni käes(diktatuur) 27. Kuidas eristub ideoloogia poliitilisest ideoloogiast? Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. 28. Millest on tingitud ideoloogiate paljusus? Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 29
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
Kodanikuõpetus Erakonnad 1. Keskerakond Rahva elujärje parandamine. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetume
Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja
Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik
Füürer-Saksamaa, Duce-Itaalia, NEP-Uus majanduspoliitika, Gestapo- Vene salapolitsei, Antsisemitism- Juudi viha, Fašism- iseloomu nõue. Millal ja miks tekkis Euroopas demokraatia kriis?- 30`ndatel, majanduskriis. Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ...
kontseptsioonis kaasa mängis, kuid püüdis seda mitte teha sellise absolutistlikus vormis ehk tegemata vahet tegelikel ja ideoloogilistel momentidel. Vaatame siis seda lähemalt Louis Althusseri (1918-1990) strukturalistlik marksismi teooria. Prantsuse filosoof, kelle loomingu põhiosa ilmus 1960-70-ndatel. Püüdis, nagu öelda, vabastada marksismi majanduslikust determinismist, et selle kaudu päästa see vastuoksustest. Selleks arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat. Kuigi ta siiski nõustus lõpuks väitega, et lõppinstantsis on siiski majandus se määrav valdkond, mis 17 saab ühiskondlike protsesside määramisel otsustavaks. Aga vaatame seda siis lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile.
· tööliklassvalitseb aga alles pärast revolutsiooni Kui võim on autoriteetne kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimude nõudmised on õigustatud Riigivõimule ainuomased tunnused (e. monopoolsed) · ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks · tema otsused on kohustusliku · korraldab riigi igapäevaelu · üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Poliitilised ideoloogiad Aktsepteeritud Vihatud Konservatism Kommunism Sotsialism Natsionalism Rahvuslus Natsism Liberalism Fasism 4 · Kontenar riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj
erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita. 15. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu inimeste elu üle. Hirmuvalitsus. Näiteks Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus. 16. Fasism - autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. 17. Duce fasistide juht. Mussolini Itaalias. 18. Natsionaalsotsialism oli Hitleri ideoloogia. 19. Füürer Saksamaa diktaator. Hitler. 20. "Mein Kampff" Hitleri kirjutatud raamat. Hitleri programmi tutvustav teos. 21. NEP uus majanduspoliitika Venemaal. Kehtestati kindla suurusega maks. Talupoeg võis oma toodangu ülejääke turul müüa. Taastati raha väärtus. Eraettevõtlus võis hakata taas tegutsema
küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid üksikisiku omadest kõrgemal ning hõivati uusi territooriume. 1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda enamlaste võimuletulek Venemaal, tekitades kodusõja ning isegi välisriigid üritasid sekkuda. Siiski ei suutnud see takistada kommunismi levikut
vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha · inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem
23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha · inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem
Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi. Tervikuna peaks riik tegelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on seetõttu ikka olnud konservatiivsete valitsuste prioriteet. Klassikalise sotsiaaldemokraatia, uusparempoolsuse ja kolmanda tee võrdlus ideoloogia Klassikaline neoliberalism ehk kolmas tee sotsiaaldemokraatia uusparempoolsus (vasaktsenter) sihtrühm Orientatsioon Orientatsioon Selge klassiorientatsioon töölisklassile ettevõtjatele puudub, kodanikuideoloogia suhtumine Klassikaline Rohkem turgu, vähem Uus segamajandus (MTÜ-d,
domineerimine majanduses. Kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kodanlus (pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust. Marksism Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s · literatuurne kunst: ületähtsustab süzee abil tähendust · Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelaste...
· 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005 · Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei korduks 19391940.aasta. · Aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisele · Aitas viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. · Ta on üritanud teadvustada maailmas kommunismi poolt korda saadetud kuritegusid ning taotleda kommunismi kui kuritegeliku ideoloogia hukkamõistu. · olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko, Kuuba).
Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Tugineb eelkõige Parempoolne ideoloodia, Mõõdukas vasakpoolne traditsioonilistele väärtustele. mis lähtub kõigi inimeste ideoloogia. Eesmärk on Ühiskonda hoiavad koos vabadustest ja õigustest, tagada inimestele traditsioonid, rahvuslikud mida kaitseb riik. võrdsed võimalused Juhtidee väärtused ja kristlik moraal, eneseteostuseks mitte mõistuse jõud. sõltumata
Iseloomusta olukorda 20.sajandi Juhtivad jõud olid Euroopa riigid, USA algusemaailmas. ja Jaapan. Muu maailm oli jagatud koloniaalvaldusteks. Mis on genotsiid? Kelle vastane Massiline hukkamine rahvuse või rassi genotsiid toimus 20.sajandi alguses alusel. Türgis? Armeenlaste ja kreeklaste vastu. Miks levis 20.sajandi alguse Inglismaal Kulukas ametnike ja sõjaväeosade veendumus, et kolooniad ei tasu end ülalpidamine. ära? Milliseid tööliste huvidest lähtuvaid Kaheksatunnine tööpäev mäetööstuses. samme astus Inglismaa leiboristide Miinimumpalk määrati kindlaks. valitsus? Streikijate asemele keelati uute inimeste töölevõtt. Miks oli tähtis 1904.aastal sõlmitud Koloniaalvaidlused lõppesid, sõlmiti ,,süda...
materjalidest ja objektides. 2.Miks totalitaarsete re ziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesm ärk kummalgi (realism, abstraktsionism) suunal oli? Abstraktsionism on värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Totalitaarsetes riikides oli põhirõhk oma ideoloogia ja valitsusvormi ülistamisele, isegi juttu ei võinud olla emotsioonidest, meeleolust ja tunnetest. Lubatud oli vaid ülistamine. Realismi eesmärk oli edasi anda ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Abstraktsionismi eesmärk oli edasi anda edasi ennast ümbritsevat meeleolu, tunnete ja suhtumise kujutamisel, värvide ,joonte punktide ja erinevate pindade ja vormide abil 3.Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise abstraktsionismi voolude all?
Multikultuuri eelised ja puudused Rait Pindis ja Stenver Kleimann Mõiste päritolu Sõna „multikultuur“ pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanum) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. Definitsioon Multikultuursus on ideoloogia, mille kohaselt ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja.
valitsemisest. Selle põhjustab nt puue, töötus, elukoht jms c) Inimgruppide eristumise alused, multikultuurne ühiskond eristumise alused- varanduslik, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised Multikultuurne ühiskond- pole hästi arenenud, loodeti, et see rikastab. Hetkel on palju pingeid, ei püimuta. Tekivad erinevad linnaosad, mida vällditakse. 6. Poliitilised ideoloogiad a) Ideoloogiad üldiselt, pluralism Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Poliitiline ideoloogia- mingi ideaal kuidas maksud ja asjad peaksid olema jaotatud Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai
Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "Kaksteist" ja teised. Loomingu iseloomustus Ei avaldanud luules tundeid, jäi objektiivseks Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud Luule on põhilaadilt realislik ning sisaldab peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism hilisemat sotsialistlik ideoloogia Seotus kirjanduslike rühmitustega J. Semper oli tihedalt seotud rühmitusega "Siuru", osales ka ajakirja "Tarapita" tegevuses Aastatel 1930-40 oli ajakirja "Looming" toimetaja ja Eesti Pen- klubi esimees Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas "Kahwi" Luulekogu "Tuuleratas" Luulekogu algab nimiluuletusega "Tuuleratas" Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ja intellektuaalse tagapõhjaga kujutuslaad
lükata testide abil, seetõttu ei ole need teaduslikud. Pseudoteaduse ajaloos on eriti raske kahte teadust eristada, kuna mõned teadused on arenenud pseudoteadusest. Näide sellest on keemia, mis kujunes välja Alkeemiast. Suur mitmekesisus pseudoteaduses teeb selle ajaloo veelgi raskemaks. Mõned libateadused pärinesid eel-teaduslikust ajastust, nagu näiteks Astroloogia ja Nõelravi. Teised arenesid ideoloogia osana, või vastusena märgatud ohule ideoloogias. Selle näide on kreatsionism, mis oli arendatud vastusena evolutsiooni teooriale. Paljud Pseudoteadused jäid ellu, vaatamata sellele, et ei suutnud vastata õigetele teaduslikele nõuetele. See on tavaliselt tingitud püsiva järgijate tuumiku tõttu, kes keelduvad kritisismi vastuvõtmist oma usus, või populaarsete väärarusaamade tõttu. Populaarsus on samuti
kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3. Juhtpartei 4. Domineeriv ideoloogia 5. Inimese allutamine riigile (erahuvid jäävad tagaplaanile) 6. Võitlus sise ja välisvaenlase vastu. 7. Militarism 8. Propaganda 9. Sala- ja julgeoleku teenistused 2
ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige paremini isiklikke huve. Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Meie roheline maailmavaade pole mitte poliitiline ideoloogia, vaid paratamatus. Eestkõnelejad *Marek Strandberg *Mart Jüssi *Valdur Lahtvee *Ahto Oja (Turba Gümnaasiumi vilistlane) *Mikk Sarv Roll praeguses Eestis Erakonnal Eestimaa Rohelised on hetkeseisuga Riigikogus 6 saadikut. See võiks olla oluliselt suurem, sest inimesed ei ole piisavalt teadlikud vajadusest kaitsta ja hoida planeet Maad. Miks mulle meeldib? Roheliste põhimõtted on planeeti säästvad ja see on planeedi Maa elanike ühine huvi, siis valisin selle.
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne.
Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. · Poliitikas: Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Näide: Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. · Kultuuris Inimõiguste rikkumine ja demokraatliku vabaduse piiramine. Näide: Juutide majandusliku, poliitiliste ja kodanikuõiguste piiramine seadustega. · Ideoloogias: Üks ideoloogia Näide: 'üks rahvas, üks riik, üks juht' eesmärgiks oli sakslaste ühendamine üheks rahvusriigiks.
laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine Majandusliku jõukuse kasv Haridusliku taseme tõus Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased eestlased) Esimene laulupidu (18.20. juunil 1869) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84rkamisaeg http://www.slideshare.net/tiinakull/rahvuslikrkamine https://www.google.ee/search?q=rahvuslik+% C3%A4rkamine&ie=utf8&oe=utf8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefo Tänan tähelepanu eest!
naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt.
Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna kuigi tol ajal oli see keelatud. Neid sundmobiliseeriti kuna oli vähe neid inimesi, kes oleks valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilisatsioonile, mis vähendas ka eesti meeste vaba valiku võimalusi palju rohkem. Metsavendlusesse läksid need, kes olid enamasti Nõukogude vastased ning aitasid ka sakslasi Suvesõjas. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus palju populaarsust põgenemine läände 1944 aastal. Eestist lahkus tol aastal 80000 inimest, kelle peamiseks hirmuks oli uus NSV Liidu okupatsioon. Inimesed, kes välismaale ei läinud, rääkisid Eesti
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt
koguma parlamenti pääsemiseks. · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Valimiste 4 perioodi: 1. ettevalmistav periood 2. valimiskampaaniaperiood 3. hääletamine 4. häälte lugemine Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. · Iga ideoloogia ei ole poliitiline(budism,feminism,asketism jne) · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi(erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Ideoloogiad VASAKPOOLSED PAREMPOOLSED Tähtsustavad avalikku Tähtsustavad erasektorit ja
EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ......................................................5 3. ,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES .......................................................................6 4. REKLAAMISEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT...7 5. REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS ...........8 6. REKLAAMISEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA......................................11 6.1 Reklaamiseaduse ideoloogia minu seisukohast 6.2 Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjas 7. REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKKE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS.......................................................................................12 8. HINNANG REKLAAMISEADUSE KEELELE...........................................14 9. REKLAAMISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA.................................15 KOKKUVÕTE
kuid ei rakendata rajatakse karme repressioone, koonduslaagreid, puuduvad rakendatakse laialdasi koonduslaagrid. repressioone. Kultuur ja 1) Erinevad ideoloogiad 1) Riiklik ideoloogia, üle jäänud ideoloogiad ideoloogia 2) Kultuur on vabalooming keelustatud. 2) Mõningal määral 2) Toimub kultuuri suunatakse kultuuri riiklik reguleerimine, ta on propaganda vahend
regulaarsed valimised, riigivõim lähtub seadustest ning austab inim- ja kodanikuõigusi. (Eesti, Iirimaa, Slovakkia) *DIKTATUUR 1)Autoritaarne riik isiku (monarh) või institutsiooni (partei) ebademokraatlik valitsemine, ajutine iseloom, inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. (Venemaa) 2)Totalitaarne riik hirmuvalitsus, riigivõimu täielik kontroll kodanike ja kõikide eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne (kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. (Põhja-Korea) 1.5 1. Mis on ideoloogia? Miks on ideoloogiaid palju? - Ideid käsitlev teadus. Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis
mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul
demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll kui ta saabub teise riiki, kus valitseb arhailine riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine oli liiga paljastavalt riides, mis ahvatles mehi kuritööle. Kasu ei too ka sunniviisiline ühiskonna ideoloogia muutmine. Ereda näite võib tuua siiani kestvas Iraagi ja Afganistaani sõjas, kus Ameerika Ühendriigid soovivad rahvale juurutada demokraatliku valitsemiskorda.Kuna sealsed inimesed on harjunud neile harjumuspäraste tavade ja uskumustega ei õnnestu ameeriklastel kuidagi tuua riiki võrdõiguslikust, millega meie siin nii väga harjund oleme. Sellest võib järeldada, et naiste roll ühiskonnas saab muutuda sarnaselt 4
Rahvusliku liikumise etapid: 1) Elitaarne etapp kirjanikud, teadlased, kunstnikud, tippharitlased jt. 2) Haritlaste liikumine üliõpilased, kooliõpetajad. 3) Seltsiliikumine kaasatakse massid, tegevus hõlmad erinevaid valdkondi. 4) Poliitiline etapp Erakondade loomine. 5) Võitlus oma rahvusriigi loomise eest. Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Majanduslik liberalism vaba turg ja vaba kaubandus Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15
ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes välja konservatism- ideoloogia, mis pooldas olemasoleva säilitamist ning järeleproovitu austamist ning uskumist. Edmund Burke sõnastas konservatismi teoreetilised alused ning ta rõhutas, et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt. Suurbritannias võtsid konservatismi omaks toorid, kellest 1830
kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Selline prisma näitab koloniseeritud rahvaste kultuuri, identiteete, väärtusi negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks,
3)Õigus ja kohustuskorraldada riigi igapäevaelu ja esindada riiki rahvusvahelistes suhetes.4) 1 keskpunkt ja selge hierarhia. Riigivõimu komponendid : 1)spetsiaalsed asutused 2)riigibürokraatia 3)kirjalikud õigusnormid --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Ideoloogia- korraldatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Iga ideoloogia ei pea olema poliitliline(budism) Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist. (kest- ja reformierakond) Konservatism tekkis 17.saj
uue kursi ja mis aitas USA majanduskriisist välja tulla. Need olid minu näited diktatuuride kujunemisest erinevates riikides. Positiivsed omadused diktatuurist: Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla. Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused. Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale). Negattiivsed omadused diktatuurist: Üks ideoloogia. Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine. Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on kas riigistatud või ära keelatud.
sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes
Saksamaa, NSVliit ja Itaalia-sarnased ja erinevad jooned. Saksamaa, NSV liit ja Itaalia on läinud Euroopa ajalukku kui riigid, kus kahe maailmasõja vahel valitses totalitarism. Totalitarismiks nimetatakse sellist poliitilist süsteemi, kus riigi huvid on tähtsamad kui üksikisiku omad. Valitseb üks partei, üks ideoloogia jne. Mille poolest totalitarism nendes maades sarnanes, mille poolest erines? Majanduses olid need riigid pigem erinevad. NSV liidus ei olnud eraomandit, kõik oli riigistatud. Itaalias kontrollis riik ettevõtteid, kordopratsioonide (töö andjad ja töö võtjad koos) tegevust Fasistlik valitsus. Saksamaal toimis riiklik juhtimine(kogu maal ja rahval oli üks ja ainus eesmärk-tõsta riigi sõjalist võimsust). Sisepoliitikas olid need riigid pigem sarnased.
Kes võitis külma sõja? Külm sõda kestis alates 1945. aastast kuni 1991. aastani. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid pidevalt võidelnud, see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia, kommunismi ja demokraatia vahel. NSV Liit ja USA võitlesid mitmetel elualadel, kuid kumb neist võitis? Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. USA president Ronald Reagan aga nii ei arvanud. Ta koostas plaani, mille kohaselt pidi USA NSV Liidu majanduslikult nurka suruma. Ta asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, kuna see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
