Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et
Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis soovitakse sellele kinnitust: seetõttu eelistatakse suhelda inimestega, kes annavad positiivset tagasisidet meie vaadetele, vältides inimesi, kes annavad meie identiteedile negatiivset tagasisidet.
..................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”. • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences
1865.aastal loodi laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu, mis kasvatas eestlaste rahvuslikku kokkukuuluvust ja andis jõudu ja julgust tulevikuks. 19.sajand oli eesti talurahva elus kindlasti pöördeline etapp, sest ta tõi endaga palju olulisi muudatusi: talupoeg sai isiklikult vabaks ja võis omada vara, talle avanes seni puudunud liikumisvabadus, ta sai haridust omandada, kujunes rahvuslik identiteet. Ühtäkki avanes palju võimalusi. Ometi muutis eluolu paranemine ja jõukus mõned eestlased kõrgiks ja häbelikuks oma päritolu ees. Sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine juhuslikkus või paratamatus?
PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vaba tahet; inimene on loomult positiivne ...
- koordinatsioon häirub, tähelepanu , mõtlemine ja mälu nõrgenevad (NB! ka väike kogus A segab autojuhtimist ! ), aeglustuvad reaktsioonid NB! Mida kiiremini on A joodud, seda rohkem loidub närvisüsteem ! Kauem ja vähem juues püsib peotuju pikemalt ! Alkoholi pikaajaline toime: - kahjustab kõiki organismi elundeid - rikub hormonaalset tasakaalu - kannatab vaimne tervis, tekivad isiksusemuutused, kahjustub identiteet - vit.B defitsiit organismis toitumise puudulikkuse korral OKSENDAMINE ( A mürgituse tõttu ) ...on keha kaitserefleks pärast joomingut. - selle kadumine näitab organismi kohanemist A-ga. Inimene hakkab taluma suuremaid A annuseid, okserefleks nõrgeneb. - häguse teadvuse tõttu on okse sattunud hingamisteedesse ja inimesed lämbunud näiteks 1993 a. "uppus oma oksesse" u 250 in, mis on väga suur arv ( A.Liiv ) - NB! Meelemärkuseta in
Keeleteadlased on nimetatud ksimuses erineval seisukohal. Esitan mne nite sjailmunud Luubist. Mati Hindi snul on kige halvemal juhul eesti keel 10 aasta prast trjutud ue- ja kgikeeleks (sellist varianti Hint ise ei usu). Nustun Hindi mttega, et senini ei ole Eestis vlja ttatud arvestatavat keelepoliitikat. Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu niteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist phjust rmustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine. Minu arvates on eesti keel ldse oma olemuselt vga vastuvtlik vrmjudele ja vene keelt ei seaks ma praegu ohtlikkuselt esikohale. Tiit Hennoste arvates ei toimu eesti keele mber midagi katastroofilist, praegune keelesituatsioon on hiskonna likiirete muutuste kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja
sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel; integratsioon rahva ühtsus; tööjõud tööealised ja võimelised inimesed; sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust; pluralism huvide mitmekesisus; rahvuse identiteet riigi elanike vaimne ühtekuuluvus; tolerantsus sallivus üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis-ja suhtumisviiside suhtes; demokraatliku poliitika põhimõtted - *tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides *sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled *lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemsut; õigusnormid kirjalikud normid, mis on kohustuslikud kõigile; tava
Hans Mikkelsen suri aastal 1601, aga ta vari saatis Christian IV-t ühteaegu hoolitsevalt ja järeleandmatult. Kui asjad hakkasid viltu minema, tuli välja ,et see enesekindlus polnud võrsunud temas loomulikul moel ega olnud osaks tema loomusest,vaid see oli talle ümburskonna aupakliku imetluse jõul väljaspoolt peale surutud.Ta oli vapper,ta oli erakordselt usin,ta oli suurimate kunstiannetega kuningas,kes iial Taani troonil istunud.Kuid range autoriteedi laenatud väärtusel rajanev identiteet jääb nõrgaks ega arene isiksuses edasi. Christian ei arenenud oma suhetes teiste inimestega. Ta jäi omaenda võimu vangiks.Ta ei suutnud väljuda tollest isolatsioonist teiste inimeste suhtes,mida ta isa Frederik II oli parimate kavatsustega taotlenud. See jäi temasse,muutus tema osiseks.Mees võimu juures,mees,kellele kõik kuuletuvad ja keda kõik austavad,kellele ei tohi vastu rääkida ning kes seetõttu
Eesti keeles on kirjutatud ja ettekantud manifeste, mis andsid rahvale teada riigi olukorrast erinevatel aegadel, sõlmitud rahulepingud ja kirja pandud tähtsad seadused, milleta üks riik eksisteerida ei saa. Sama moodi nagu kaitsevad kultuur ja keel meie riiki, osutab riik ka kaitset neile kahele. Kui paljud vaprad Eesti mehed, koolipoisid, ja tagalas ka muidugi naised, on ohverdanud oma elu, panustanud kõik, mis nende võimuses, et kultuur ja keel meie rahvuslik identiteet ei häviks. Ja olukord ei ole meie uhkuseks muutunud, kaitseväe populaarsus tänapäeval noormeeste seas on ainult heas mõttes üllatav. Kuna riigikaitse on kõrge prioriteet meie maal, tekitab see tohutu turvatunde ja usalduse oma riigi suhtes ja seega on Eestis väga hea elada. Keel on kindel lüli mis ühendab kultuuri ja riiki. Seega ongi ülioluline, et me väärtustaks meie emakeele jätkusuutlikkust ning annaks endast kõik, et hoida see sama kaunis ja puhas, kui see senini on olnud
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. ...
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Küsimus 16 Turukeskset hinnakujunduse meetodit iseloomustab kõige paremini: a. hinna määramisel on otsustavaks konkurentide hind ja tarbija poolt tajutud väärtus b. põhitähelepanu on suunatud kulude poole c. hinna määramisel on oluline toote/teenuse väärtus Küsimus 17 Kaubamärk on ... a. nimi, sümbol, toode, kuvand b. toode, imago, personaalsus, tuntus, kuvand c. nimi, sümbol, kujundus Küsimus 18 Bränd on ... a. lojaalsus, identiteet, nimi, sümbol b. nimi, sümbol, kujundus c. toode, imago, personaalsus, tuntus, lubadus, kuvand Küsimus 19 Brändi strateegiad on: a. vertikaalsed brändistrateegiad, individuaalsed brändistrateegiad, geograafilised brändistrateegiad b. vertikaalsed brändistrateegiad, hinnakesksed brändistrateegiad, geograafilised brändistrateegiad c. geograafilised brändistrateegiad, hinnakesksed brändistrateegiad, konkurentsikesksed brändistrateegiad d
International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital
Eestvedaja oli Loris Malaguzzi. Seda on nimetatud ka saja keele pedagoogikaks. Reggio Emilia (asukoht Itaalias) põhimõtted: o kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon – lapsed, vanemad, pedagoogid; o pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend; o pidev teooria ja praktika katsetamine, pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel on oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada ja selleks laps konstrueerib ise aktiivselt oma teadmisi. Meetodilised tegevused Reggio Emilias: o rühm kui töökoda vajalike vahenditega avastamiseks, loomiseks, kõik on kättesaadav; o lapsed saavad ise kõike kogeda ja katsetada; o rollimängud (empaatia, fantaasia); o värvide kasutamine, värvimängud, kunst; o projektõpe;
1989. aasta oktoobris algasid Ida- Saksamaal meeleavaldused ja 9. novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi. Sellele järgnes ka läbimurre poliitikas, kus opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Sotsialismileeri lagunemise positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed riigid. Hakati taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, täpsemalt demokraatlikku valimissüsteemi. Uute riikide kodanike vabadus suurenes, tugev tsensuur kadus ning inimestel oli taas õigus avalikult arvamust avaldada. Teine positiivne aspekt on minu arvates see, et hakati taas vaatama läände, üha enam sooviti ühte sulada Euroopaga. Üha rohkem hakati vaatama läände just selle tõttu, et inimesed olid sellest maailmas kui ära lõigatud. See aga oli
IT eetika. Terrell W. Bynum: „Arvutieetika identifitseerib ja analüüsib informatsioonitehnoloogia mõju sotsiaalsetele ja inimlikele väärtustele nagu tervis, heaolu, töö, võimalused, vabadused, demokraatia, teadmised, privaatsus, turvalisus, enese-teostus jne.“ (1989) PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD Privaatsus Turvalisus (eelkõige andmeturve) Arvutikuritegevus ja –terrorism Identiteet (sh anonüümsus, psedonüümdi) Intellektuaalne omand Arvutid töökohal (tööandja kontroll) Globaalne informatsioonieetika (piirideülene kaubandus ja suhtlus, seadused) Tehisintellekt Digital divide Internet ning põhiõigused ja -vabadused Teadmiste jätkusuutlik areng jne Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad: Kompetentsus; Seaduskuulekus Konfidentsiaalsus;
lahendamisse TÖÖ STRUKTUURI MUUTMINE Töö vaheldus (sh. rotatsioon) Töö laiendamine Tasustamise struktuuri muutmine TÖÖ OMADUSTE MUDEL (G.R. Oldham & J.R. Hackman) Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm tegurit Töötaja tunnetab, et tema töö on oluline (A) Töötaja tunnetab vastutust oma töö tulemuste eest (B) Töötaja peab teadma oma pingutuse tulemusi (C) Nende kolme teguriga on seotud 5 töö omadust Oskuste mitmekesisus (seotud A-ga) Ülesande identiteet (A) Ülesande tähtsus (A) Autonoomsus (B) Tagasiside (C) OSKUSED + IDENTITEET + ÜLES. TÄHTSUS MOTIVATSIOON = --------------------------------------------------- X AUTONOOMSUS X TAGASISIDE 3 TUNNETATUD KONKURENTSIVÕIME (employability) Toimetulekuvõime tööjõuturul mis on seotud inimese kvalifikatsiooni ja funktsionaalse paindlikkusega Tunnetatud konkurentsivõime faasid Tööjõuturule sisenemine
Kognitiivne areng imikueas (0-2 aastat): Piaget' sensomotoorne staadium Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne. Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal: Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: -Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel -Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud
8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all Sotisaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sotisaalne kaasatus- inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. (võimalus tööd teha, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi) Sotsiaalne kaasatus tähendab seda, et sa tunned end osana kogukonnast, mida seovad ühine identiteet ning jagatud väärtused Sotisaalne tõrjutus- olukord, kus sotsiaalne sidusus ehk indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus osaleda. Juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud peamiselt puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, töötuse või kehva tervise tõttu.) 9. Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi.
Nende lastest ei saa enam eestlasi, sest nad ei räägi eesti keelt ja võõranduvad eesti kultuurist. Nii on juhtunud ka paljude inimestega idas ja läänes, kelle mõlemad vanemad olid eestlased. Peaksime tegema kõik endast sõltuva, et segaperekonnad, milles üks vanem on eestlane, tahaksid elada Eestis ning ja nende lapsed kasvaksid eestlasteks. Sest rahvuse määrab tänapäeval niisiis mitte niivõrd etniline päritolu, kuivõrd keel ja kultuur, mis omaks võetakse, ning eelkõige identiteet kellena end tuntakse ja kes olla tahetakse. Peaksime eriti soojalt suhtuma neisse muu päritoluga inimestesse, kes tahavad ise olla ja oma lapsed kasvatada eestlaseks, ning igati seda toetama. Teine oht tänapäeval on üleminek inglise keelele, mis loob eelised karjääri teha, teaduses silma paista, tööturul läbi lüüa, rohkem raha teenida, välismaale tööle minna jne. Seda toetab asjaolu, et massikultuur, eeskätt noorte kultuur on valdavalt ingliskeelne
Sel ajal hakkas ta ka formuleerima välja (grupidünaamika) teooriat. 1930ndaks oli Lewin maailmakuulus. Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929. aastal Rahvusvahelisel Psühholoogia kongressil Yale'i ülikoolis, kus tutvustas välja teooriat kõnega "Keskkonna jõudude mõju". 1933 emigreerus Lewin Ameerikasse. Pärast Ameerikasse minekut hakkas ta huvi tundma grupi mõjust indiviidi käitumisele. Lewin uskus, et grupi identiteet kindlustab indiviidi oma arvamusega. Kui inimene saab informatsiooni, siis sõnumi tähenduse määrab osaliselt grupi kuuluvus. Ameerikas sai Lewinist sotsiaalpsühholoog. Kui Lewin 1933. aastal Ameerikasse läks, õnnestus tal saada vaid ajutine kaheaastane ametikoht Cornelli ülikooli kodumajanduskoolis. Cornellis juhtis ta uurimust ülikooli lastesõimes sotsiaalse surve mõjust laste toitumisharjumustele. 1935 kutsuti Lewin Iowa Ülikooli Lapse Heaolu Uurimise Vaatluskeskusesse
· Järkjärgult tuli vene keelne õppetöö ja Tartu ülikooli · Tartu ülikool sai nimeks Jurjevi ülikool · Suleti Eesti Kirjameeste Selts · Tsensuur muutus eriti rangeks Kirik · Domineerivaks usuks oli ikkagi luterlus · S. Sahhovski pidas eestlaste ja lätlaste õigeusutamist tähtsaks · Asutati õigeusu kogudusi Põhja- Eestis · Rajati Aleksander Nevski peakirik Tervikuna kukkus eestlaste venestamine läbi sest oma kultuuriline identiteet oli liiga tulev, vene kultuuri tarbiti, kui venelaseks saada ei tahetud.
1.Ettevõtte iseloomustus Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le Selver. Selveri kauplusketile pandi alus Eestis 1995.aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveril on kasutusel ka oma kliendikaart , millega saab tasuda teatud kaupade eest odavamalt
Turundus on ajalooline nähtus, mitte kogum kohustavaid ja muutumatuid tõdesid (M.Earls) Tuleviku trendid (D.von Matt) Infoajastule järgneb unistuste ajastu Integreeritud kommunikatsiooni loomine vajab uut mudelit Massikommunikatsioon ei kaota oma kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel Sotsiaalkultuurilised eripärad Lugude areng maailmas Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant Globaalse ja multinats. str. erinevused Materjalidega varustamise strateegiad Ostuprotsess äriturul
esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 23 supermarketit ning 4 hüpermarketit. Selveri supermarketites on
arukas kõigest nii avameelselt pajatada. · Igasugused peensused ,mõistu või vihjamisi ütlemised ning iroonia, mida harrastavad teised rahvad, hämmastab ameeriklast, kes võtab kõike öeldut puhta kullana, kaalub paikapidavust ja lükkab tagasi kõik talle arusaamatu. · Ameeriklased armastavad uusi sõnu ja hangivad neid pidevalt juurde. Aga nad võivad ka nende kasutamisega liiale minna. Rahvuslus ja identiteet · Ameeriklased on nagu lapsed lärmakad ,uudishimulikud, võimetud saladust hoidma, mitte eriti peenetundelised ning altid avalikkuses ettearvamatult käituma. · Võõraid võib rabad ameeriklaste ülevoolav sõbralikkus, seda eriti kesk-ja lõunaosariikide ameeriklastes. · Ameeriklased on sõbralikud ja nad ei saa teisiti, neile lihtsalt meeldib olla lahke ja abivalmis ning sedasama ootavad nad ka teistelt. ·
1.Riik on tekkinud selleprast kuna inimesed tahtsid kokku hoida, nad ei tahtnud nii palju sda enam, sest ennem riigi tekkimist oli kikide sda kikide vastu. 2.hiskond on hesuguse elulaadiga inimrhm, hes piirkonnas, hiskonnal on ka territoorium 3. 4. hiskonda vrreldakse organismiga 5.avalikud sektorid, erasektor ja kodanikkuhiskond 6.riigi juhtumist ja toimimist korraldav tegevus 7.kommunikatsion, moraal, kultuur, poliitika, majandus 8.Teadus hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on vimalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik vib elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise ja vale sdistuse 12. Riigi poolt kehtesteatud poliitiline eelkontroll trkiste, tele- ja raadiosaadete sisu le, teabe valikuline valdamine 13. seda on vimalik analsida etnograafiliselt ja kod...
Romaan Romaani alaliigid Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12] See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on pal...
Laste õigused Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes peab esikohale seadma lapse huvid. Art. 3 7 Laste õigused Sünnihetkest alates on lapsel õigus nimele, õigus omandada kodakondsus, võimaluse piires õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Art. 7 8 Laste õigused Riigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted. Art. 8 9 Laste õigused Riigid kohustuvad tagama, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist. Art. 9 10 Laste õigused Lapsel on õigus lahutatud vanemaga säilitada regulaarseid isiklikke suhteid. Art. 9 11 Laste õigused
astme jutustaja, kes jutustatava maailma osa ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast
1. seisundiindikaatorid kirjeldavad mingit konkreetset muutujat 2. kontrolliindikaatorid kirjeldavad mingit protsessi, mis omakorda mõjutab seisundiindikaatorit (näiteks saasteaine keskkonda sattumise hulk) Säästlik areng Keskkondlikeks aspektideks on kõikide ressursside efektiivne kasutamine, saastatus, jäätmed ja taaskasutus. Sotsiaalsed aspektid on töötajate heaolu, tervis ja turvalisus, kuid laias laastus ka panus ühiskonda, korporatiivne identiteet ja äri pikaajaline elujõud. Majanduslikud aspektid on näiteks kasumlikkus, tootlikkus, aktsionäride tulu ja investeeringute tasuvus. Säästlik areng Kõik need sfäärid on omavahel seotud, üks piiritleb teisi ja vastupidi. Pole võimalik ühte valdkonda piiramatult eelisarendada, jättes ülejäänud kaks täiesti ilma tähelepanuta, ilma et ükski üksiklüli neist ja seeläbi ka kogu tervik ei kannataks. Säästlik areng http://www.youtube.com/watch?v=_5r4loXPyx8
kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied). - Primaarsed identiteedid kujundatakse varajases elustaadiumis.
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus maailmavaate jääb alles, mida hakkavad täitma eriteadused. Eriteadused on aga ise muutuvad; alles arenevad. Ajamõõde on koguaeg juures; kogemus on pidevalt paisuv ja seega tuleb
Ühiskondlik aktiivsus piirdub peamiselt kogu- konna elus osalemisega (kalendripühade tähistamine vms). Tugevnemas on side Iisraeli ja USA juudi organisatsioonide ja sugulastega. See täidab varem Venemaale kuulunud koha. Eesti Juudi Kultuuri Selts (sektsioonidega Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas) moodustati 1988. aastal, kui NSV Liit ilmutas juba lagunemismärke. Eesti Juudi Kogukond loodi taasiseseisvunud Eestis 1991. aastal ja kuulub Eestimaa Rahvuste Ühendusse. Eesti juutide identiteet Suurem osa Eesti juute kuulub tahes-tahtmata venekeelse elanikkonna hulka, seda nii Venemaa-päritolust kui ka määratle- mata staatusest tingitult. Samas viitab nimetatud asjaolu ka sellele, et praegune Eesti juutkond ei ole sisemiselt monoliitne. Enamikule vastandavad end põlised Eesti juudid, kes olid viidud Venemaale vangi- ja töölaagritesse või sõja algul lihtsalt eva- kueeritud, ja nende järeltulijad. Suurel määral tänu oma
enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga. Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi. Esmalt kategoriseeritakse endid kui erilist sotsiaalset kategooriat ehk siis omistatakse endile mingi sotsiaalne identiteet. Teiseks, kujundatakse välja või õpitakse ära antud kategooriale vastavad stereotüüpsed normid. Kolmandaks, kohandatakse oma käitumine vastavalt normidele, seetõttu muutub nende käitumine normatiivsemaks siis kui antud sotsiaalne identiteet on esil või aktualiseerunud. Sotsiaalne identifitseerimine: Tajfel määratles sotsiaalset identifikatsiooni teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega
seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50.
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamisel. Organisatsioonil on sotsiaalne identiteet, struktuur, strateegia ja tehnoloogia saavutamaks ühist eesmärki. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused
Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne Olemisviis Kultuur Poliitilised eelistused Moraal ja eetika Identiteet (individuaalne/kollektiivne) kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused? Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele. MÄÄRATLUS Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja
Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi kadumine – sa võid teha kõigega, mida iganes, ning sellega ei kaasne midagi, nt metroseksuaal. Tekib nautimise käsk. Tekib süütunne, kuna pole tänapäeva võimaluste juures piire ületanud ning seda nautinud. Psühhoanalüüsi ülesanne on tegeleda ühiskonnas toimuvate kiirete muutuste tagajärgedega (Z). Z üritab L mõtteid popkultuuri kaudu teistele mõistetavaks teha, Z populariseerib L mõtlemist. Subjekt kujunab läbi erinevate registrite. Identiteet kujuneb läbi imaginaarse, sümboolse ja reaalse registri. Imaginaarne – omane lapsele: laps tunneb, et ta on ema ja maailmaga üks; mida subjekt omandab ja mis talle külge jääb enne keele omandamist, selles jääb külge seotus/ühtsustunne emaga, mis kummitab inimest kogu elu. Keele-eelne faas ehk peegelfaas. See, mis on meie identiteet, kujuneb sümboolses vallas (kõik need tähendused ja omadused, mida subjekt omandab läbi
Sir Kenneth nurjab fanaatiku katse kuningas tappa ning saab ise kriimustada. Kuningas Richard taipab, et nuubia ori on sir Kenneth, kuid varjab seda. Koer süüdistab markii de Montserrat ning nõukogu otsustab korralda rüütlivõitluse markii ja kuninga asetäitja vahel. Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks. Sir Kenneth võidab ning paljastatakse ta õige identiteet David, Sotimaa kuninglik prints. Tänu oma tiitlile võib ta nüüd abielluda oma südamedaami Edith Plantagenetiga. Tegelaste iseloomustus Rüütel, sir Kenneth, on kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Ta on tugev ja vastupidav, ta on võimeline suurteks pingutusteks. Teda kutsutakse Leopardi rüütliks ning ta on tuntud, kui osav võitleja ning ta on vapralt tegutsenud lahingutes. Ta on aus,
kujunema kunstielu tänapäevases tähenduses kunstiharidust sai omandada kohapeal, toimusid näitused jne. (esimene avalik kunstinäitus Eestis peeti aastal 1798, kui siin eksponeeriti 16.-18. sajandi Lääne-Euroopa kunsti). Eestlased siiski veel siinses kunstielus sel ajal ei osalenud. Kuni 19. sajandi alguseni peeti seisust tähtsamaks kui rahvust. Elus vähegi kõrgema positsiooni saavutanud eestlased saksastusid. 19. sajandil hakati rõhutama rahvust, süvenes ka siinsete sakslaste identiteet. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes arenes omapärane baltisaksa kultuur. Maalikunsti ja graafika viljelemise keskusteks Eestis olid Tartu ja Tallinn. Zanritest eelistati portreed, maastikumaali, linnavaadet; vähem ajaloolist, usulist ja mütoloogilist maali. 19. sajandi teisel veerandil hakkasid baltisaksa kunstnikud huvi tundma eesti talupoegade kujutamise vastu. Innukalt harrastati ka graafilisi tehnikaid pliiatsi-, kriidi- ja pastellijoonistusi. Stiililiselt valitses 19
Järgnevad intiimsuse ja isolatsiooni , generatiivsuse ja stagnatsiooni ning integratiivsuse ja meeleheite vastuolude lahendamine. 6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel? Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria. Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet, käitumine erinevates olukordades nt. Lipuheiskamisel jne. 7. Millised on tuntumad lähenemised õpilaste väärtuskasvatuseks. Mis põhimõtetel need rajanevad?. Tuntumkas väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine, selgitamine, analüüs ja Kohlbergi teooriale toetuv ühiskondliku õiglusteadvuse arendamine. Väärtuste otsene õpetamine- eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM11 Birgith Laurimaa A-SELVER PAIDE Praktika aruanne Paide 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................3 1.SELVERI ISELOOMUSTUS...................................................................................................................................4 1.1.A - Selver Paide Ajalugu....................................................................................................................................4 1.2.Asukoht..............................................................................................................................................
Eesti Maapäeva poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja selle esimene ajalik ettelugemine toimus 23. veebruaril Pärnu teatri rõdult ning manifest avaldati Riigi Teatajas. Aga teekond selle saavutamiseks sisaldab endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanitut tegevust. Eesti iseseisvuse eeldusteks saab pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui
Flow taandamine korduvtegevusele ei ole adekvaatne. Uurimine:*äri- mängud internetis (tore, ostke!) *metodoloogia- kuidas uurida ja arusaada. Millised flow parameetrid? *küberruumis käitumise seisukohalt 10. Suhete algatamine ja nende kulg erinevates saitides. ??? Suhete areng sõltub suhtlejate omapoolsetest soovidest. Sõber; Pikaajalised tõsised suhted Lühiajalised suhted Aktiivne partner Mäng e juhuslik kohtumine 11. Identiteet (eneseteadvus) internetis 12. Kontakti hüpotees. Homogeensuse efekt. ????? Võrdne staatus Ühise eesmärgi nimel kooperatsioon rivaalide vahel Intiimne kontakt kaaslase paremaks tundmaõppimiseks Autoriteetide toetus loob positiivsed ootused kontaktist Homogeensuse efekt- 13. Gruppide vahelise kontakti platform (NIC), selle eesmärgid ja tegutsemine. Veebileht rivaalsetele gruppidele: Kontaktieelne protsess ja uurimine Andmete kogumine Kontakt ja suhtlemise protsess
Ühiskonna kooslus Ühiskond koosneb INDIVIIDEST ehk ÜKSIKISIKUTEST (1. inimese välisilme, 2. iseloom, 3. teadmised ja 4. vaated) indiviidid teostavad end ühsikonnas. Täna on ühiskond muutunud üha mitmekesisemaks - pluralistlik ühiskond. Tähtsamaks loetakse tänase ühiskonna arengus seda olukorda kus kõik üksikisikud saavad oma tegevust ja mõtteid vabalt väljendada. Ühiskondi hoiab koos (nn. ühiskonna "liim") ühtekuuluvustunne ehk IDENTITEET (iseloomulik grupi tunnus, mis eristab teist) Ühiskonna jagunemine tegevusalade järgi: 1. Majandus - ühiskonna majandamine, tootmine, tarbimine, nõudmine 2. Poliitika -ühiskonna juhtimine 3. kultuur - ühiskonna liikmete vajadus mõelda/luua, teadmisi koguda nö. vaimsus, mis eristab meid loomdadest? 4. Õigus - ühiskonnaliikmete omavahelise suhtlemise reguleerimine 5. õigus, moraal - ühiskonna kirjutamata reeglid (kümme käsku; koraani sunnad; Buddha
Rollikonflikt tekib siis ootused ei sobi tegelikkuses olemasolevate rollidega. Mina pole sellisesse olukorda sattunud. Mis on etnotsentrism? Leia enotsentrismi avaldumise näited ajaloost! (maailma mitmekultuurilisus) Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. Nt saklaste, eesotsas Hitleri suhtumine juutidesse. Millised ohud peidab endas mitmekultuuriline maailm? Etnotsentrism aitab säilitada oma rahvuslik identiteet, aga see mitte ainult takistab kultuuridevaheliste suhete arengut, vaid äärmuslikes olukordades viib ka vägivallani. Ühed rahvad hakkavad teiste rahvuste suhtes vaenulikkust üles näitama, hakkavad oma reeglid ja väärtushinnangud teistele peale suruma, oma rahva hädades teisi rahvusesindajaid süüdistama. Mis organisatsioon on Rooma klubi ja millega see tegeleb? (maailma globaliseerumine) Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. See on grupp teadlasi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
