identiteedi säilitamine . - eesti koolil ei ole õigust kasvatada teiste rahvuste esindajatest eestlasi, vaid kooli ülesandeks on kasvatada neist Eesti Vabariigi kodanikke, kes oskavad ja on võimelised austama teisi rahvusi enda kõrval. Eesti põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Rahvuskuuluvuse säilitamine ei ole aga võimalik, kui selle rahvuse keelt ei ole võimalik kasutada. Õppetööst vabal ajal on igal lapsel õigus säilitada oma rahvuslik identiteet ning kõnelda enda poolt vabalt valitud keeles. Samal ajal hoolitsetakse mitmel viisil muukeelsete laste keelelise ja kultuurilise identiteedi säilitamise eest - toimuvad rahvuskeelsed ringid ja kultuuriüritused, tähistatakse erinevate kultuuride tähtpäevi jpm. , . Uue keele õppimine on omamoodi väljakutse, kuid see ei pea olema raske. Vaja on vaid tõeliselt head tahtmist. Esmalt inimene, kes tahab osata teist keelt, tal on vaja õppida selgeks keele
*retentiivne/ekspulsiivne - falloslik periood (3-6/7 aastat) *tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm *Elektra/Oidipuse kompleks 2) latentne periood (6/7 – murdeiga) 3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga) Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG (kriisid) - usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a) - autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a) - initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a) - töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB
Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920-ndate aastate keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. ...
Kui aastateni 1970-75 olid firma juhtidel ja töötajatel juhtimisest sarnased arusaamised, mis õige, mis vale, siis nüüdseks on materiaalse heaolu kasv, haridustaseme tõus, massiteabevahendite mõju suurenemine ja väärtushinnangute muutumine aga suurendanud vajadust eneseteostuseks, eneseväärtustamiseks ja ühtekuulumiseks. SIFO (Rootsi Arvamusuuringute Instituut) andmetel võib 90.aastaid nimetada pädevuse kümnendiks: oluliseks peetakse teadmisi ja nende kasutamise oskust. Identiteet seisneb enese arendamises ja sellises tarbimises, mis eelistab elamusi asjade kokkuostmisele. Haritud noorte hulgas saab vabakutseline töötamine elustiiliks. Personalijuhtimine XXI sajandil XXI sajandil iseloomustavad personalijuhtimist järgmised tunnused: · oluliseks muutuvad teadmised ja informatsioon; · tehnoloogia kiire areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise; · majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine; · võimalus teha globaalset karjääri;
haigel ega tervel, kus lohutust pole mõtet otsida "tervest mõistusest"ega irratsionaalsetest ihadest, sest 5 mõlemad on ühtmoodi konstrueeritud salakavalate võimumehhanismide poolt ning iga liigutus, mõte, käitumisakt taastoodavad etableerunud võrgustikke. Võimu võrgust valla Kuigi Foucault oli veendunud, et identiteet pole midagi, mis on kaasa sündinud, vaid miski, mis kujuneb inimese elu jooksul permanentses võimuvõitluses ja selle tulemusena, viitas ta juba enne oma (kuri)kuulsat pööret, mis tema antihumanistliku käsitluse austajatele tundus teinekord isegi ketserliku lahtiütlemisena varasematest seisukohtadest, "aukudele" võimusuhete tihedas koes, väljapääsudele kõikehõlmavatest dominatsioonivõrgusti kest. Sellele näib näiteks viitavat tema väide, et iga
millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: · individuaalne initsiatiiv · riski aktsepteerimine · suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid · integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö · juhtkonna toetus alluvatelekontroll · identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga · hüvituste süsteem · konflikti tolerants · kommunikatsioon 3. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega.
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EUROOPA LIIT, MIS OLI TEMA ALUSIDEE? Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Euroopa Liidu alusidee............................................................................................................4 2.Euroopa Liit täna......................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................
Projekt -on kavandatud tegevuste kogum ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Personal -kogu organisatsiooni liikmeskond töötajad juhid ja alluvad, ka omanikud, kui nad ise selles organisatsioonis töötavad. Positsioneerimine - Positsioneerimine tähendab tööjõuturul olevate konkurentide (teised ettevõtted) määratlemist ning ettevõtte kui tööandja konkurentsieeliste leidmist ja ärakasutamist. Eesmärk on kujundada välja tööandja identiteet tööjõuturul. Raha -Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Reklaam - Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks. Reklaam on turunduse tähtsaimaid vahendeid. Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond
Paari vaimne side (poitiivsed emotsionaalsed ja käitumuslikud reaktsioonid) iii. Eneseavamien (personaalsed kogemused ja sündmused) iv. Partneri rollivõtmine (võime näha partneri perspektiivi ja rõhutada tema rolli suhtes) v. Vastastikune rollide sobimine (rollide sarnasused ja vastastikune täiendamine ) vi. Düaadi kristalliseerumine paari identiteet, pühendunud Suhted:areng a. Eneseavamine ja intiimsus JÄTKUB LEHEL... Romantiliste suhete katkemine on tavaline kogemus elukaare jooksul 1. Vanus- varajane iga 2. Negatiivne afektsionaalsus 3. Tõrjutuse tajumine 4. Suhetega seotud faktorid Mittepühendumine/// Truudusetus 5. Sotsiaalse koskkonnaga seotud faktorid Võimalike alternatiivsete suhete kättesaadavus: arv, kvalliteet (võrdlus olemasoleva suhtega)
3) 3-6 eluaasta algatusvõime ja süütunne tahab iseseisvalt algatada asju. Laps peab saama kogeda erinevaid asju, et rollidega harjumine kaasa tuleks. 4) 6-12 eluaasta töökus ja alaväärsus psühhosotsiaalne areng ja ka lihastegevus kuulub sinna. Kui vanemad negatiivselt suhtuvad arengusse, siis lapsed muutuvad passiivseks. Mängulisus asendub töökusega, kohusetunne ja himu edukas olla. 5) 12-18 eluaasta varane ja hiline murdeiga esimese puhul identiteet ja rollisegadus - tujukus ja tundlikkus varajane periood on suhetekonflikt, üks identiteet asendub teisega ja siis lähevad suhted teravaks. On vaja eraldatust vanematest, et iseseisvus areneda saaks. Teine on identiteedikriis, selles etapis on võimalik eelmistes etappides tehtud vigu parandada. Postmodernismis selget identiteeti raske tekitada ja selle pärast on raske identiteedikriisi vältida, võib mitu tk seguneda. 6) 18-30 eluaasta intiimsus ja isolatsioon
Hir mutav MINA ·Enesehinnang, eneseaustus MINAkäsituse hinnanguline m õ õde, mis seostub enese väärtuse või enesekindluse tunnetamise ga W. Jamesi vale m: Eneseaustus = edu/taotlused MINA käsituse kujunemine ·Kaksikute uuringud gene etiline faktor ·Rollid, mida m ängi m e (Goffman, 1959). Välise käitumise internaliseeru mine, maski muutumine MINAstruktuuriks. Rollist sünnib e go. ·Sotsiaalsed võrdlused (W. James, 1890) ·Sotsiaalne identiteet, sotsiaalsed v õrdlused " oluliste teistega", referentgrupiga ·Tagasiside ( Co oley, 1902) MINAkäsitus kui "pe e gel mina": mida arvame (NB!) teisi endast m õtlevat. mused printsiip: edu tõstab enesehinnangut ·Edu ja ebaedu ela Mina-käsitus · "Ülalt alla" vs "alt üles" mudel Kas eneseaustus kujuneb ko mp onentide integratsioonil v õi üldise hinnangu laiendamisel ko mponentidele (Brown & Dutton, 1994)
Juhib kollektiivset toimimist. Juhib organisatsiooni toimimist. 6. Iseloomustage Mintzbergi nelja konfiguratsiooni tüüpi - masinbürokraatiat, professionaalset bürokraatiat, divisjonaalset mudelit ja adhokraatiat. – **Masinbürokraatia ( siseprotsesside mudel) - Eesmärgiks on töö strandardiseerimine; Spetsialiseerumine horisontaalselt ja Vertikaalselt; Töö maksimaalne lihtsustamine; Lihtne ja vähe-kvalifitseeritud tööjõud; Organisatsiooni identiteet ja sümbolid; Maksimaalne tsentraliseerimine; Käsuliinid; Strateegia kujundatakse ülevalt alla. Nt.politsei-ja piirivalveamet, pensioniamet. **Professionaalne bürokraatia ( inimsuhete mudel)- Töötavas tuumikus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad; Keeruliselt Standardiseeritud olukorrad; Oskuste standardiseerimine; Organisatsiooni identiteet; Sõltumatus keskkonnast; dünaamilised
midagi teada. Episteem – diskursuste, väärtuste süsteemi tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. • Deleuze ja Guattari: nende järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse maailma midagi määratletud, pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikust. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). • Postkolonialistliku kriitika mõiste – a)teemavaldkond – keskendub koloniaalmaade kirjandusele; b)teoreetiline raamistik – eesmärgiks on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike
Saksa koolkond o Friedrich Ratzel (geopoliitika looja), Rudolf Kjellen, Karl Haushver Vaatasid pigem riike, nende kasvu o Orgaaniline riik Saul Cohen o Geostrateegilised suurregioonid Geopoliitiline piirkond Riik Ideed o Tasakaal – kuidas enda domineerimine maksma panna, realism o Tuum-perifeeria - marksistlik o Tsivilisatsioon – identiteet Kolm maailma Külma sõja aegne struktuur Kolmanda maailma osas ka Rootsi, Austria, Šveits (NAM, kes otsustasid sõtta mitte sekkuda Kultuuriiline jaotus Kultuur kui muutuja Autorid o Spengler, Õhtumaade allakäik o Toynbee, uurimus ajaloost o Huntington, tsivilisatsioonide kokkupõrge Spengler Tsivilisatsioon kui organism o Organism võib sündida ja surra Linnade olulisus
Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.
töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
Nende abil suunatakse isiksuse ühiskondlikku käitumist ja neid kasutades reguleerib inimene ka enda käitumist ühiskonnas (Nugin 2007: 38). Võgotski (1976) pakkus välja huvitava seletuse selle kohta, kuidas füüsilistest objektidest saavad rekvisiidid lapse sümbolilise mängu jaoks. Kui laps näiteks kasutab keppi puuhobusena, kaotab kepp ajutiselt oma identiteedi ning omandab hobuse identiteedi aspektid. Objekti tavapärane identiteet asendatakse lapse poolt määratud tähendusega ning tähistaja eristatakse tähistatavast."Hobse" tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse. Samal ajal eristab laps ka teatud aspekti oma vaimses representatsioonis hobusest. Võgotski väitis, et esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest. Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel
Nimelt hakati koolis seda vägisi peale suruma. Ent selle peale tekkis Helgis trots. Kui vägisi sunnitakse siis tema ei astu kuhugi Üleliidulisse Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Helgil juhtus nii, et enne komsomoliks astumist teda koolist ära ei lastud. Selle peale saabus Helgi ema kooli ja pidas tulise kõne teemal, kuidas kiusatakse Suures Isamaasõjas langenu last. Tänu sellele, ei pidanud Helgi Sallo komsomoliks astuma. Noorukiiga: identiteet vs. identiteedipuudus. Isiksusliku arengu viiendal astmel integreerivad lapsed oma varase kogemuse üheks tervikuks. Neid ei rahulda enam senised lapseea rollid ja nad valmistuvad uute sotsiaalsete rollide omandamiseks. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskelt läbi talle seatavaid piiranguid. Näiteks Hegi mäletab hästi koduseid vaidlusi kasuisaga ajaloo pärast. Ta tugines õpikus esitatud ajaloole, aga kasuisa ütles, et kõik pole päris nii nagu raamatus kirjas
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid selleks, et argumenteerida mõne kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu. Näiteks kujutas Locke ette olukorda, mil prints ja kingsepp vahetavad ära vaimu. Sel moel argumenteeris ta seisukoha kasuks, et personaalne identiteet põhineb mälu pidevusel, mitte keha pidevusel. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse, et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. Loodusteaduslik eksperiment laboris
oma elukutset ja ideoloogiat puudutavad otsused. Identsuse saavutamine on eelduseks tõeliselt intiimsete suhete loomiseks. Noorus (20-25) intiimsus või isolatsioon. Lõpetanud oma identsusotsingud, soovib noor täiskasvanu ühendada oma identsuse teiste omaga. Eriksoni järgi on nüüd käes uus arengustaadium, mil ollakse valmis intiimsuseks. Alles nüüd võib tekkida tõeline seksuaalne armastus. Ollakse piisavalt küps selleks, et teistele pühenduda. Sulatada kokku enda ja teise identiteet kartmata kaotada midagi iseendast seda arvab Erikson isikliku identiteedi võimest. Viimast käsitleb ta kui püsiva suhte olulist tingimust. Inimene peab teadma, kes ta on ja mida ta endast kujutab. Selle perioodi potentsiaalne probleem on isolatsioon teistest, võimetus luua armastussuhteid, kuna segab võistlussituatsioon või hirm. Keskmine küpsus (26-64) produktiivsus või inertsus. Selles staadiumis on täiskasvanu huvi ja tegevus suunatud uue põlvkonna kasvatamisele
bronhiit. Organismi kurnatuse tõttu inimene kõhnub äärmiselt. Kõigest irdunud inimene elab oma unelmate maailmas. Opiaatide tarvitaja armastab üksindust, tema välimus on hoolitsemata, kasimatu. (Haridusportaal). Heroiini liigtarvitajad on tavaliselt tihedasti seotud kuritegelike ringkondadega. Selleks ajaks kui heroiini kuritarvitamine avastatakse, on narkomaanil juba välja kujunenud tugev sõltuvus ning selge kriminaalne identiteet. (Rauli koduleht, 2013). Kokkuvõte "Suure jõuga kaasneb suur vastutus" ütles onu Ben Ämblikmehe koomiksis. Kuna opiaadid on võimsad narkootikumid, kaasneb nende tarvitamisega suur vastutus. Sõltuvus nendest võib tekkida kiiresti. Piisab ühest või kahest heroiini veenisüstist ja olemegi saanud eluaegse sõltuvuse. Ka ravimiteks kasutamine võib lihtsasti käest ära minna ja me võime saada eluaegse tervisekahjustuse. Opiaatide manustamine ravi eesmärgil peab toimuma range
Ka Võgotski arvates on mäng sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust (Saar, 1997, 20-21). Võgotski pakkus välja huvitava seletuse selle kohta, kuidas füüsilistest objektidest saavad rekvisiidid lapse sümbolilise mängu jaoks. Kui laps näiteks kasutab keppi puuhobusena, kaotab kepp ajutiselt oma identiteedi ning omandab hobuse identiteedi aspektid. Objekti tavapärane identiteet asendatakse lapse poolt määratud tähendusega ning tähistaja eristatakse tähistatavast. ”Hobuse” tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest. Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris, 2002, 194-195).
ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE erinevaid vorme Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast
On see inimene Balzac, kellel isikliku kogemuse põhjal on kujunenud oma käsitus naisest? On see autor Balzac, kes väljendab ,,kirjanduslikke" ideid naise olemuse kohta? On see universaalne tarkus? Romantiline psühholoogia? Seda on võimatu teada saada -- sel lihtsal põhjusel, et kirjutus tähendab igasuguse hääle, igasuguse päritolu hävitamist. Kirjutus on see määramatus, ebaühtlus, kaudsus, kus läheb kaotsi meie subjektiivsus, on see mustja-valge, kus kaob igasugune identiteet, alates kirjutava keha enese omast. Ilmselt on see alati nõnda olnud: niipea kui millestki jutustatakse ilma mingi otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus. Siiski on seda nähtust eri aegadel erinevalt mõistetud: primitiivsetes ühiskondades ei lähtu jutustamine kunagi isikust endast, vaid temast kui vahendajast --
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda)
Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise; Keskkond pakub materjali, mis ütleb, kuidas tuleb tunda, mõelda, käituda mis on õige ja vale Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt
Soorollid kujunevad sellest, mis on ootused, mida erinevast soost inimesed võivad teha ja mida ei või ja milline laps võib või ei või välja näha. Pooleteistaastane laps hakkab juba käituma oma rollile sobivalt, ta on siis juba natukene aru saanud, mida talt oodatakse. Umbes kolmeaastaselt hakatakse eelistama samasoolisi mängukaaslasi ja oma soole sobivaid mänguasju. Meeste rollid on kultuurilooliselt natukene jäigemad. Sooline identiteet. Kuidas ma ise oma soorolli mõistan, mõtestan ja interpreteerin. Samuti sooline kujunemine, kas tajume ennast mehe või naisena. Freudi soolise rolli teke käis läbi Oidipuse kompleksi. Enda identifitseerimine samasoolise vanemaga. Piaget leidis, et soolise identiteedi juures on tähtsad ka mõtestatud kompleksid. Sooroll on teadvustatud intellektuaalne protsess. 33
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi nõudvates valdkondades viib siis usinuseni või alaväärsuseni. Tahavad palju võistelda ja ennast proovile panna. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. aste - noorukiiga (12-20a). Identiteet või rollisegadus. Tekib üleminek lapsest täiskasvanuks. Sellest tulenevalt rolli ähmasus, identiteedi küsimused. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanule. "Mina" areneb jälle siin läbi tundliku arengufaasi, seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism,
keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele
.."kreeklane on kõige ebakindlam inimene maailmas." Kreeka rahvaarv on 10 miljonit. Rahvuslus ja identiteet Teada ja tunda "Xenos" tähendab kreeka keeles nii võõrast kui ka külalist. Juba enne Homerose aega kujunes külalislahkus Kreekas mitte ainult omalaadseks religioossete nüanssidega rituaaliks, vaid lausa iseseisvaks kunstiliigiks. Kreeklased olid esimesed "ksenofiilid" maailmas- see tähendab, et neile meeldisid kõik sõbralikud võõrad. Teisalt tähendab "ksenofoob" kreeka keeles kohalikku elanikku, kellele ei meeldi tema kodumaad väisavad võrad
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
osta toitu. Üksteist meest esitleda ennast Joseph, kes tunnistab neid viivitamata, kuid hoidub paljastavad oma identiteeti. Joseph mänguasjade vendade katsetama oma head tahet, esimene viskamine neid vanglas ja seejärel saadetakse nad tagasi Kaanan laadida nende uusim vend Benjamin. Nad tagasipöördumist poiss ja Joosep jätkab oma mängu, istutamine hõbedane Cup poisi koolikott ja ähvardades tappa poiss kui cup on avastatud. Kui Juuda pakub oma elu eest Benjamini, Joosepi näitab tema identiteet. Joseph persuades vendade tagasi Egiptusesse Jacob, kes ülirõõmus, teisaldab Egiptusesse perega seitsmekümne. Nagu Jacob lähenemisviise surma, ta lubab Joseph et pakt aitab edasi läbi Joosepi ja tema kaks poega enesega, Manasse ja. Samas, kui Jacob kohtades oma käed kaks poissi õnnistada neid, ta ületab oma käed, asetades tema parem käsi Efraimi noorem poeg. Joseph proteste, aga Jaakob ütles, et Efraim on suurem kui Manasse
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
lahendama kriitilisi olukordi, millised on tema huvid ja väärtused, sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest. Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverti ja ekstraverdist introverti, võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada. Isiksuse mõju Individuaalsed tagajärjed: Õnnelikkus ja eluga rahulolu Füüsiline tervis ja pikaealisus Psühhopatoloogia Minakontseptsioon ja identiteet Subjektiivne heaolu õnnelikkus Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest neurootilisusest ja ekstravertsusest. Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid. On leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes lähtuvad inimesed ennekõike sellest, mil määral nad on kogenud
Teisalt määratletakse rollid sellega, mida ootavad rollitäitjalt teised inimesed. Mida tähendab sotsiaalne grupp? Ameerika sotsioloog Robert Merton: sotsiaalne grupp kogum, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi, ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse. Grupi tunnused: 1) liikmetevahelise koostöö teatud tüüp: ühise tegevuse kavandamine, ühine tegutsemine jne; 2) liikmeskond; 3) grupi identiteet Mida tähendab institutsioon? Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, tegutsemismallide jms püdib kogum, mis reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerides inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks. Mida tähendab organisatsioon? Suur sotsiaalne grupp, mis on moodustatud teatud eemärkide
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
esmamuljet. o KOKKUVÕTE Suhtlemine erinevate inimestega ning sealhulgas ka keeruliste isikutega nõuab teadmisi ning kogemusi. Ennekõike on tähtis õppida juhtima konfliktseid situatsioone klientidega suhtlemisel ning jääda rahulikuks keerulistes olukordades. Suurt rolli mängivad ka erinevad tunnetuslikud tasandid, milleks on käitumisstiilid, uskumused, keskkond, võimed, identiteet. Tähtsaks elemendiks on tagasiside saamine teistelt enese käitumise kohta ning vastupidi. Tuleb võtta arvesse ka enesekehtestamise roll teatud olukordades ning oskus ära tunnetada piir, mil see on kohatu. Tuleb osata toime tulla vaenulike rünnete, süüdistustega, jms. Klienditeenindaja võtmeks on suuresti psühholoogilisel tasandil oskus ära näha kehakeele ning hääle mõju suhtlemisel ning erinevate inimestega kontakti luues.
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine · Pereplaneerimine + reproduktiivne tervis + seksuaalne tervis · Reproduktiivtervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ning selle talitlusi ja toimimist. · Reproduktiivtervis tähendab seda, et o inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu; o on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli. · Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks. · Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste ...
Usundilugu 10.10.2012 Judaism Järgijaskond tagasihoidlik. Väljakasvanud kristlus, tugevalt mõjutatud islam. Ta mõju on tähelepanuväärne. Tegemist on etnilise religiooniga. Omane ühele etnusele. Juudi rahvale. Juudi traditsiooni kohaselt: inimene on see, kelle ema on juut. Rahvus kandub edasi emaliini pidi. Võib olla ka liikumisi, mis väidab, et liigub ka isaliini pidi, traditsiooniliselt aga ainult naisliini pidi. NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rab...
Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge ja et ta polegi enam laps. Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Noorel hakkab kujunema oma identiteet, kus kontaktid samaealiste inimestega mängivad väga suurt rolli. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel
ole Eesti kodanikud. kodakondsuse emakeelt kõnelevate sellesse pigem Peale iseseisvumise omandamises. isikutega. Teiseks ükskõiksusega. Ei algusaastail ei olnud Võimalust säilitada ,,väljundiks" võiks väärtustata eesti muulased Eestisse oma etniline aga nimetada kultuuri ega keelt. mingitpidi teretulnud identiteet. See rahumeelset koos Muulased on mittekodanikud võiks tähendab seda, et on eksisteerimist kahe omandanud ajaga naasta oma olemas tingimused erineva rahvuse vahel. meie riigi keelt ja kodumaale, eeskujuks ühiskonnas Oluline, et muutunud rohkem Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 1
Üks keskus ja tagamaa. Majandusgeograafias sadam koos teede ja teeninduspiirkonnaga. Elektrijaam koos klientide ja elektriliinidega. Liitregioon: mitu erineva iseloomuga lihtregiooni, mis ühilduvad. Nt eri talud, aga toodangud töödeldakse ühes tehases. Lokaliteed: seal on majanduslikud ettevõtted, millel on ühine tööjõuturg, kohalikel on palju ühiseid huvisid, mida esindab ja kaitseb tegus kohalik võim. Tihe tööväline suhtlus, tekib regiooniline identiteet. Erijuht on tööstusringkond, kus palju väiketootjaid teevad arenduses jm koostööd, kuid on tootmises iseseisvad.
Üks keskus ja tagamaa. Majandusgeograafias sadam koos teede ja teeninduspiirkonnaga. Elektrijaam koos klientide ja elektriliinidega. Liitregioon: mitu erineva iseloomuga lihtregiooni, mis ühilduvad. Nt eri talud, aga toodangud töödeldakse ühes tehases. Lokaliteed: seal on majanduslikud ettevõtted, millel on ühine tööjõuturg, kohalikel on palju ühiseid huvisid, mida esindab ja kaitseb tegus kohalik võim. Tihe tööväline suhtlus, tekib regiooniline identiteet. Erijuht on tööstusringkond, kus palju väiketootjaid teevad arenduses jm koostööd, kuid on tootmises iseseisvad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
