Ühiskonna konspekt I Ühiskond - süsteemne tervik, mille üksikud valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Majandus - ühiskonna eluvaldkond, mis tegeleb tootmise, müümise, vahendamise, panganduse, turustamise ja teenindusega. AVALIK SEKTOR - Poliitika - Riik ERASEKTOR - Majandus - Turg KOLMAS SEKTOR - Kodanikuühiskond - Kodanikuühendused ERAELU - Kodu - Pere Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi. Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosne...
Eesti rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 18601880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid ...
Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu ja vee, jätame oma lapsed ja lapselapsed ilma puhta õhu ja veeta?
probleemide pidurdamisele ja leevendamisele ning heaolu edendamisele. Ilma sots.ped teoorialoometa on võimatu arendada sots.ped praktikat. Puudutab nii seda, kuidas asjad on, kui ka seda, kuidas need peaksid olema Kuidas kohelda inimesi, kes ei integreeru ühiskonda tavalisel viisil, vaid muutuvad tõrjututeks, käituvad hälbivalt ning marginaliseeruvalt. Uurimisobjektid Kasvuprotsessid, mille tulemusena kujuneb ühisk. integreerumine, sotsiaalne teovõime, ühiskondlik identiteet, osalemine ja osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena. Probleemid, mis on ühiskonda integreerumisel eluviisi, osalemist ja toimetulekut tagavates ühiskonna tegevussüsteemides ja kollektiivides Pedagoogiline tegevus, mille eesmärgiks on edendada inimese funktsioneerimist ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning takistada ja leevendada integratsiooniprobleeme, tõrjutust ja muud viletsust. Põhiteemad:
See paneb aju ootele, et seosed käivituksid. Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks". Süvalugemine on eelpool oleva ja loetava teksti mõistmine. Kunagi suudeti lugeda pikki tekste ja neist aru saada. Praegusel internetiajastul ollakse hajutatud tähelepanuga. Internetiseerumise miinus on netieetika puudumine. Küberkiusamine on Eesti laste seas sage
Kontserdi retsensioon „Kärla Triip“ 6. august 2015 käisin Kärla pargis vaatamas Kärla Triibu kontserdit. Kärla Triip toimus siis juba kuuendat korda.Kärla Triibu sooviks on ühendada kaasaegne muusika ja rahvuslik identiteet. Kärla Triibu peaesinejad on TRAFFIC ja GENKA. Käisin siis kontserdil esimest korda ja mulle väga meeldis.Kuna elan pargi ääres, siis oli väga lihtne seda vaatama minna. Pilet oli soodne ja rahvast palju, tänu sellele ei saanud lava äärde väga minna kuna see trügimine oli meeletu mis toimus. Kohapeal sai sööki ja jooki ning muud nodi ja nänni osta, kuid kel oli soovi võis oma snäkke ning asju ka kaasa võtta.Oli pandud lauad ja toolid istumiseks
Tänu meie töökale ja kohusetundlikule rahvale on meie väike riik nii kauaks püsima jäänud. Ja mitte ainult püsima jäänud, ta on maailmaga üheskoos edasi läinud, arenenud ja seda on nii mõndagi tunda nii teadus-, kultuuri-, kunsti-, tehnika- ja majandusvaldkonnas. Nii et võime julgelt tunnistada, et oleme üheskoos palju saavutanud. Seega peaksime jätkuvalt arenema ja arendama oma riiki, kultuuri ja kujundama ajalugu järgnevatele põlvkondadele, säilitades oma identiteet ja väärtusi, selleks et olla uhke oma riigi üle. Minu soov Eesti Vabariigi sünnipäevaks kindlasti oleks, et eestlased muutuksid rohkem positiivsemateks. Et nad oskaks ka nendes hallides argipäevades rohkem teineteist rõõmustada. See ei nõua ju palju, aga võib muuta paljude päevad rõõmsamateks. Tänage neid, kes on alati teie kõrval ja teie jaoks alati olemas olnud! Head Vabariigi Aastapäeva, kallis Eesti rahvas ja kallis Isamaa!
Ta armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. Vurle on püsimatu, tujukas, loomutu, vormitu, pealetükkiv. Temast saab tujude ajendil üleöö sakslane, venelane, prantslane või inglane. Jookseb igale uuele moele ja lipukirjale kinnisilmi ja ummisjalu järele. -roll eesti kirjanduses-temast alates läksid moodi pikad romaanid, suur filosoof eesti kirjanduses-mõtestab elu lähtudes eesti oludest, tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet. Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad.
saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile. – oluline , et selle täitmist kontrollitakse ( abielu ) Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel Peegelpildi-mina – „mina“ inimese ettekujutluste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas meid nähakse, kuidas hinnatakse
Identiteet kultuuri tekitatud ühiskond, koos ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev ühtsustunne. Multikultuurne ühiskond- domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. (saksamaa ehk) Vähemusgrupi tunnused: 1) erineb nähtavalt põhigrupist 2) erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi 3) iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikus sellest Rahvus- ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus Religioon-uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Kosmpoliit- maailmakodanik elab ühes riigis, töötab teises ja hääletab kolmandas. Rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse iseloomustada teatud inimgrupi positsiooni ühiskonnas. Rahvusvahelise julgeoleku faktorid: 1) põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikir...
Võru keelt räägib umbes 70 000 inimest, mis on ka ühtlasi kõige suurem kõnelejate arvuga Lõuna-Eesti murdekeel. Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi. Samuti ei ole ka lasteaeda, mis oleks võru keeles. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu Ülikoolis. On ainult üks võrukeelne ajalet -
jätkata ning ta valib kõige äärmuslikuma tee. Laps enesetaputerroristid Laps enesetaputerroriste kasutati näiteks Iisraeli Palestiina konfliktis. Lastega on lihtne manipuleerida. Tahetakse kätte maksta Iisraeli armeele sugulaste ja sõprade tapmise eest. Kuidas saavad noortest enesetaputerroristid Tüüpiline tehnika luua LähisIda moslemi enesetaputerroristide sisaldab kahte põhietappi: esiteks, "õpetajad" leiavad noored, kelle isiklik identiteet on juba häiritud. Kutsuvad nad suurde rühma , kus rõhutatakse seda , et neil ei ole elu ja tulevikku ning nende elu mõte peaks olema surra selle rühmituse ideede nimel. Suured plakatid linna seintel ja rock muusika ülistab enesetaputerroriste. Moskva metroo pommiplahvatus Enesetaputerroristid olid naised Kolm meest said eluaegse vangistuse päästeteenistuse andmetel surma vähemalt 40 ja vigastada kuni 350 inimest Terrorirünnak USAle: kaksiktornide
kuid hea südamega inimene on parem kui väliselt võluvad kui sisemiselt tühjad. Muusika eripära uuendused nii rütmis kui ka harmoonias, taktimõõtude vaheldumised, polütonaalsed episoodid. Peamised tegelased Petruska, Maur ja baleriin. Balleti sisu Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii nagu ta tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste konflikti allikaks. Näited http://www.youtube.com/watch?v=hfUgAv2Yew http://www.youtube.com/watch?v=7szruqRfhDQ http://www.youtube.com/watch?v=Y7H5dEbyxs
Informaalsed ja formaliseeritud Identiteet/Identiteedid isiksuse unikaalsus, võimaldab meil erineda teistest. Näitab kuuluvust, kellegi juurde (rahvus, sugu, mingi grupp jne). Kellega tahan samastuda ja kellest eristuda. Individuaalsed ja kollektiivsed (kuskile kuulumine) on alati omavahel seotud. Identiteedi eri vormid Primaarsed/esmased identiteedivormid omandatakse varases eas (nt. sooline, rahvuslik) (Sooline identiteet ühiskonnas nähakse mis on kohane tüdrukule ja mis poisile, juba varases eas) Sekundaarsed/teisesed identiteedivomid omandatakse elujooksul, identiteed elujooksul muutub, sest muutuvad indiviidi rolled Võim võim kellegi üle (tööalane suhe alluv ja töötaja), võim millekski (individuaalne võimekus midagi teha ja saavutada). Erinevad vormid: otsene (formaliseeritud nt alluvussuge, omand või kaudne nt võime kujundada keskkonda).
Enamik Euroopa ja Ameerika maid on pigem lühiajalise orientatsiooniga. Hollandlased, keda peetakse Euroopas äärmiselt ihneks, on siinsete standardite järgi pikaajalise orientatsiooniga. Aafrika maad ja Pakistan on seevastu aga iseäranis lühiajalise orientatsiooniga. Seda, kuidas mingi rühm neid viis valdkonda enda jaoks lahendab, kutsume kultuuriks. Dimensioon Üks äärmus Teine äärmus Identiteet Kollektivism Individualism Hierarhia Suur võimudistants Väike võimudistants Sugu Feminiinsus Maskuliinsus Tõde Tugev ebakindluse Nõrk ebakindluse vältimise tarve vältimise tarve Ajaline mõju Pikaajaline orientatsioon Lühiajaline orientatsioon
1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus (B-hoone) 1994 RAS Tallinna Kaubamaja muudeti aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E- Investeeringugrupile 1996 Tallinna Kaubamaja aktsia noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil Tallinna Kaubamaja AS omandas 75% AS Tartu Kaubamaja aktsiatest 1999 jaanuaris asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 2000 oktoobris võeti Kaubamaja IGDS-i liikmeks 2001 aprillis omandati 100% Tartu Kaubamaja aktsiaid 2003 12. augustil võeti kasutusele uus visuaalne identiteet 2004 15. aprillil avati põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud ning Viru Keskusesse laienenud Tallinna Kaubamaja 2005 12. oktoobril avati uus Kaubamaja Tartus uues Tartu Kaubamaja keskuses 2006 Augusti lõpus avati põhjalikult uuendatud Tallinna Kaubamaja Meestemaailm Teenused · Personaalne moe- ja ilunõustamine · Iluteenused Tallinnas · Iluteenused Tartus · Kellassepp, kullassepp ja graveerimine
Kas ühiskonna ühendajaks on kodakondsus või rahvus? Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja / või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Arvamus põhineb mul tänapäeva suhtumises rahvusesse ja kodakondsusesse. Eestlastel on väga tugevad rahvuslikud juured. On näidanud kuidas rahvas tervikuna suudab mõjutada ka kõige tugevamaid, alustades näitest Laulvast Revolutsioonist, mille eesmärk oli vabariigi iseseivumine ilma igasuguse verevalamiseta. Vaadates olukorda siis ei olenenud mis kodakondsus sul on vaid üritusel osalesid kõik tugeva rahvususuga inimesed, kes tahtsid kaitsta enda kultuuri ja kodumaad
Rahvuslikud jooned 19. sajandi muusikas Juba klassitsismiajal loodi muusikaühinguid, romantismiajastul ehk 19. sajandil tekkis neid rohkelt juurde. Seltsiliikumine oli sellele ajale väga iseloomulik. Romantismi üks tunnusjooni oli huvi rahvalegendide ja rahvuslike kultuuride vastu, samal ajal kujunesid välja ka mõned rahvusriigid. See tõi kaasa mõnede heliloojate huvi suurenemise oma maa rahvamuusikatraditsioonide vastu, seda eriti maades, kelle identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend nende maade rahvusliku identiteedi taasavastamisel ja selle kasutamisel propagandavahendina. Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas kuulub nende looming peavoolu hulka, kasutasid nad aeg-ajalt oma teostes rahvuslikke rütme. Näiteks võib tuua Lizti ,,Ungari rapsoodia" ning Chopini polonees ja masurka, mis on Poola rahvatantsud. Esimesed ...
Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami Rootsis ning terisaami Venemaal), liivi ja vadja keel, sölkupi ja eenetsi keel. Soome-ugri keelte elujõudu toetavad tegurid 1. tugev identiteet 2. noortekultuuri olemasolu 3. suurenenud eneseteadvus 4. hõimurahvaste abi 5. riiklik rahaline toetus vähemustele Takistavad tegurid 1. väike osakaal üldisest rahvastikust 2. linnarahvastiku väike osakaal 3. hajutatus väljaspool oma territooriumi 4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/lykuningas/laanemeresoome- keeled http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 https://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled
suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsedja informaalsed reeglid • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv: ühiskond, tööstusharu; turu tüüp) • Spetsiifiline struktuur: ostja/müüja; pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents- tehingute läbipaistvus, kolmasosapool võidab Vahetusturud: turutegutsejal identiteet ja roll muutlik, neoklassikalise turumudel aluseks; vahendaja,maakler, kaupleja Rolliturud: rollid püsivad, turutegutseja organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; toomisturud Identiteet - tajutud/omistatud sarnasus; omistatakse teste turutegutsejatega suhestatuna, kes on samas rollis Staatusturg- turu korrastatus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteedi ja staatuse baasil; vajalik turusisene informatsioon; esteetilised turud, unikaalsed kaubad, brändid
suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsed ja informaalsed reeglid • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv: ühiskond, tööstusharu; turu tüüp) • Spetsiifiline struktuur: ostja/müüja; pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents- tehingute läbipaistvus, kolmasosapool võidab Vahetusturud: turutegutsejal identiteet ja roll muutlik, neoklassikalise turumudel aluseks; vahendaja, maakler, kaupleja Rolliturud: rollid püsivad, turutegutseja organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; toomisturud Identiteet - tajutud/omistatud sarnasus; omistatakse teste turutegutsejatega suhestatuna, kes on samas rollis Staatusturg- turu korrastatus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteedi ja staatuse baasil; vajalik turusisene informatsioon; esteetilised turud, unikaalsed kaubad, brändid
inimeste jälestamine. Etniline ühise keele ja asulaga püsivate inimrühmadega seonduv. 5. I Milles väljendub konformsus Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine. Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on vilets roll grupis, mure heakskiidu/hukka mõistmise pärast, ebakindlus oma koha suhtes grupis. II Milles väljendub seksuaalne identiteet inimese enesemääramine mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste tunnuste omandamine. Väljendub: mõtetes, ettekujutustes, ihades, uskumustes, hoiakutes. 6. I Kolm perekonnatüüpi J. Bachofeni järgi 1) hetärism, 2) günekokraatia, 3) pateriteet II Loetle kolm perekonnatüüpi H.L. Morgani järgi 1) promiskuiteet, 2) rühmabielu, 3) paarabielu 7. I Kuidas toimub sotsiaalne mobiilsus Inimeste ja gruppide liikumine stratifikiatsioonisüsteemi sees
vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid. On kadumas individuaalne stiil, hääl, identiteet. Imagosid ja varasemaid stiile segatakse nii,et nende kaudu saaks pakkuda individualismi illusiooni (olla lahe, ihaldatud, seksikas, haritud). Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris). Märgid ei viita enam märgitavale, vaid uutele märkidele. Kunstil nagu puuduks iseloomulik arengusuund. Kasutatakse varem loodut. Arhitektuur oli teatavasti üks neid kunstiliike, kus postmodernism avaldus kõige varem.
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne ...
Miks peaksin olema salliv ? Kõigil inimestel ühiskonnas on erinevad huvid. Igaüks on individuaalne ja omanäoline. Samas on ühe maa elanikel alati ka mingid sarnasused: ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused. Ühiskonna arenguks on vajalikud mõlemad nii see, et ühiskonnas eksisteeriksid teatud ühised väärtused, kui ka see, et sallitakse erinevusi (erinevate vaadete, tõekspidamiste, aga ka välimusega inimesi). Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. (St kõik inimesed ei pea olema ühesugused ja sarnaste vaadetega.) Pluralism on omane kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Identiteet ühiskonnaliikmete või kogukonnaliikmete või riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Mingisse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ühised väärtused. Nt saab rääkida eestlaste identiteedist, aga ka Keila Gümnaasiumi identite...
Teos ei ole seotud otseselt Tammsaare enda eluga, aga ta on selle loomisel kasutanud isiklikke elamusi ja tähelepanekuid. Kuidas inimeste armastus on erinev ja kuidas mitte ükski inimene ei mõista üksteist, ei naised mehi ega mehed naisi Kirjanditeema Kultuuriline identiteet Vabariigi algusaastatel majanduslangus, mis olukord oli, kuidas inimesed käitusid, sündmused, seltskonnad Väärtused ja kõlblus Suhtumine ellu, Indrek Tänan kuulmast!
keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks võõrapäraseid nimesid ja kohandati oma keelde. Mõned keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud võisid välja surra. 4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati? Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet, maailmavaade ja keel. 5. Võrdle keskaegse Euroopa kaarti tänapäevasega. Riike on juurde tekkinud, üldiselt suuremas pildis on üsna sarnane, mõned erinevused Põhja-Euroopas, nt Liivimaa on nüüd eraldi Eesti ja Läti, Preisimaad enam ei ole, Inglismaa ja Sotimaa on Suurbritannia all, Prantsuse ja Saksamaa vahele on nüüd tekkinud Holland, Belgia, Luksemburg ning Kagu-Euroopasse on palju rohkem riike tulnud, nt Bütsantsi asemel tunneme me Kreekat, Horvaatia,
Kujutlus linnast Kevin Lynch Peatükk 1: Kujutlus keskkonnast Esimene peatükk selgitab linna mõistet ja tutvustab linnakeskkonna kogemisega seotud mõisteid nagu loetavus, struktuur ja identiteet, kujuteldavus ning kujutluse loomist, samuti tutvustab ülejäänud raamatut. Linn on suuremõõtmeline konstruktsioon ruumis, mida on võimalik vaadelda vaid aja möödudes. Ehkki see on ajas võrdlemisi stabiilne, on see samal ajal igavesti muutuv detailides. Linna muutumise üle on võimalik omada vaid osalist kontrolli ja on oluline arvestada, et sel ei ole konkreetset lõpptulemust. Samuti on oluline mõista et linnapildis on
Seekord näib olevat tegu esimese tõsise ettevõtmisega. Kliendile maksab kloonimine eeldatavalt 50 000-80 000 dollarit.[5] Kõige edukam on olnud siiani USA ja Euroopa teadlased. Kuid kiirele arengule on neil ka üks takistus, nimelt nähtus, mida lääne kultuuris kutsutakse jumalaks. Kristlikus traditsioonis on Jumal looja, kes annab hinge inimesele. Kuid paljud inimesed, kes ei usu Jumalat arvavad, et on vale luua inimest teaduslikul teel. Inimesel peaks jääma siiski oma ainulaadne identiteet. Inimesel ei tohiks olla õigust looduslikku loomulikku maailma oma meelevaldse tahte järgi vormida ja muuta.[6] Isiklikult arvan, et inimesi ei tohiks kloonida, teadlased võiksid pigem end pühendada haiguste ravimisele teise külje pealt ehk siis jääda teraupeetilise kloonimise juurde, kus nad loovad , vaid vajalikke kudesid. Kui soovitakse paremaid järglasi, siis võiks kasutada eugeenika põhimõttet, füüsiliste näitajate poolest mitte kui sotsiaalset arenenud inimene on.
Miks ei taha Šveits liituda Euroopa Liiduga? Töö esmärk on kirjeldada, mis on põhjused, miks Šveits ei ole liitunud Euroopa Liiduga. Et mõista paremini Šveitsi valikuid arutlen, kui suurt osa mängib kõiges selles Šveitsi ajalugu, majanduslik olukord ja rahvuslik identiteet. Kas Šveitsile on kasulikum olla neutraalne või mitte? Esimeses peatükis keskendun ajaloole ja sellel, mis mõju on ajalool Šveitsi tänastele otsustele. Teine ja kolmas peatükk kirjeldavad vastavalt Šveitslaste identiteeti ja majandusliku olukorda. AJALUGU Nagu enamikes rahvusvahelistes suhetes ikka, on ka selles kirjatöös nii, et mõista Šveitsi seisukohti ja olemust tuleb teada tema ajalugu. Räägin Šveitsi lähiajaloost vahemikus Šveitsi föderatsiooni alguseks peetakse 1291
Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3 väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v- luua ja tajuda ilu, eneseaktualiseerimise v- oma eelduste arendamine, energiavarude kasutamine. Võimekus on suurem eeldus olla edukas mingil alal
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
Firesheep-iga kaasnevad turvariskid Märt Laanemäe Mis on Firesheep? Firesheepi näol on tegemist Eric Butleri (alias codebutler) veebibrauseri Firefox lisaga, mis võimaldab ülima kergusega võtta üle avalikus (krüpteerimata) WiFi võrgus teiste klientide Veebisessioone. Samuti püüdis ta mõista anda, et avalikus WiFis ei tohiks kunagi kondifentsiaalset informatsiooni vaadata Turvaaugu kirjeldus Tegemist ei ole konkreetse turvaaugu, vaid ohuga, mis tuleneb HTTP-protokolli disainist. Nimelt on HTTP olekuta (stateless) protokoll iga nõue (request) on serveri jaoks on sõltumatu tehing (transaction), mistõttu tuleb nõudega anda kaasa teatav hulk informatsiooni, mis nõude esitaja üheselt tulevaste nõuete jaoks identifitseeriks ja autendiks. HTTP nõuded ja vastused liiguvad (sealhulgas ka kasutaja autentimiseks mõeldud kasutajanimi ja parool) üle võrgu avatekstina (clear text), ...
Festivali publik Paljud festivalid tahavad ületada riigi- ja keelepiire, kutsutakse artiste eri maadest ja kultuuridest. Kuna tavaliselt toimuvad festivalid suvel, sõidavad inimesed sinna ka kaugemalt. Kõikidel festivalidel on ühine küsimus: publik. Milline on meie publik? Millised on nende ootused? Mis on nende roll? Kas nad on kultuuri ,,tarbijad" või saavad nad ,,osaleda"? Olenevalt vastustest neile küsimustele on ka festivalide identiteet ja eesmärgid väga erinevad. Samuti tuleb huvi tunda nn ,,mitte-publiku" vastu endalt tuleb küsida, miks suur hulk inimesi meie festivali ei külasta.
Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet.
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad:
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...
4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow. Keskendub inimese sisemisele tegevusele, tema isiksuse eripärale, inmene ise on küige pädevam langetama otsuseid oma elu kohta. Sellest sai alguse tänapäevane nõustamispsühholoogia, mis keskendub inimese enda probleemi lahendusvõimele. Kognitiivne psühholoogia e teadmine/tunnetamine Esindajad: J. Piaget, L. Vogotski, E. Tulving. Uurib isiksuses toimuvaid
Rootsi) · Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal Kohvrite aeg · Kohvritel istumise aeg: vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel (oodati naasmist Eestisse) · Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed)
probleemid nendega paratamatult kaasnevad. Keskendume just neile, kuna need on üldotstarbelised ning pakuvad vägagi erinevaid meelelahutus- ja sotsialiseerumisvõimalusi väga laial vanuseskaalal inimestele Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus (õppimine ja digitaliseeritud kirjandus), osalus (kodanlik seotus), loovus (sealhulgas enesepresentatsioon) ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed [1]. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem [2]. Ajalugu Esimene äratuntav sotsiaalvõrgustik seati üles 1997. aastal. Tema aadressiks oli Sixdegrees. Sixdegress võimaldas kasutajatel luua profiile, lisada sõpru ning 1998. aasta alguses ka sõprade listis browsimist. Need omadused eksisteerisid mingil moel tegelikult kindlasti ka varem
Miks on oluline teada organisatsiooni/ettevõtte sihtgruppe? Et leida efektiivseim viis, kuidas sihtgrupini jõuda. (messid, blogid, reklaam, kampaaniad jms) 13. Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni? ( kolm põhilist) * Informeeriv kommunikatsioon. * Motiveeriv kommunikatsioon. * Tunnustuskommunikatsioon 14. Mida on vaja teada avaliku arvamuse mõjutamisel? * Teada, mis on organisatsiooni identiteet, sõnumi mõte, tegutsemismotiivid. * Olemasolevate suhete analüüs. * Sihtauditooriumi vajaduste mõistmine. * Sõnumi koostamise oskus. * Argumenteerimisoskus. * Sobivate kanalite valik. 15. Uudise põhikriteeriumid. Värskus, mõju lugejatele, geograafiline ja emotsionaalne lähedus, osalejate tuntus, konfliktsus, erakordus, päevakajalisus. 16
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi
- kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis - suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma - ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 11. Usulise pöördumise mõiste ja liigid (tempo, motiivid, kontekst). - muudatus inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks - tempo: kiire (lühikese aja jooksul ja sügav muutumine) ja aeglane (pikaajaline intellektuaalne protsess) - motiivid (põhjused): intellektuaalne (kestev otsing, harib ennast teemakohaselt, pöördutakse üksinduses); müstiline (Paulus, sügavad em elamused, kiire); eksperimentaalne (sisemise kriisi tulemusena muudab inimene oma elustiili,
tegelikult olemas. Brändi assotsiatsioonid on märksõnad, millega tarbija nimetatud brändi seostab. Brändi rahaline väärtus on tarbijate teadvuses olevate brändi positsiooni maksumus rahas. Brändi rahaline väärtus kasvab: brändi laienemisel uutele turgudele ja toodetele, brändi tuntuse suurenemisel, brändi eluea pikenemisel, konkureerivate brändide nõrgenemisel. 12. Brändi identiteet millest koosneb, mille poolest erineb kuvandist? · Brändi identiteet koosneb kolmest komponendist: brändi nimi, logo ja slogan. Brändi identiteet ehk eristuvus tarbijate teadvuses. · Brändi tugevus, mida uuringuga mõõdetakse, koosneb kolmest tegurist ja nende alamkomponentidest: 1. Brändi tuntus ehk üldine kvantitatiivne jälg turul Top of Mind Spontaanne tuntus
poliitilisele korraldamisele. Schmitti kriitika fookuses seisab kaasaegne, tema jaoks nõnda olulise olemispõhimõtte eitamise levitamine. Tema kriitika keskendub esmajoones Hans Kelseni puhtale õigusõpetusele, mis lähtub sellest, et õigussüsteem on iseenesest põhjendatav ega vaja põhjendusi väljaspoolt. Riik on selle järgi õigussüsteemiga identne, sest kõik poliitilised juhused riigi sees tekivad või tulenevad tema õigussüsteemist. Selline riigi ja õiguse ühtsus või identiteet, mis ei jäta riigimõtlemises mingit ruumi sotsioloogilistele elementidele, mis ei luba mingit riiklikku reaalsust õigusliku reaalsuse kõrval, on Kelseni järgi "juriidilise teadvuse vaba tegu". Nõnda satuvad õigus ja riik olukorda, kus nad saavad muutuda millekski puhtalt inimese väljamõelduks [Samas, 1330-1338] Linda Randoja 12B
laiendama ettevõtteid teistesse liikmesriikidesse, leida koos tekkinud probleemidele lahendused ja lihtsustama üksteise vahelist logistikat. [1] Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon soovib teadvustada Aasia kultuuri kõikidele, kes on sellest huvitatud. Lisaks tahetakse teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on samad motiivid ja eesmärgid siin suures maailmas. [1] ASEAN-i motoks on: „Üks nägemus, üks identiteet, üks kogukond.“ (One Vision, One Identity, One Community) [1] Viidatud allikad: [1] ASEAN, [Võrgumaterjal]. http://www.asean.org [Kasutatud: 25.09.2016]
Kuidas iseloomustate, kirjeldate selle aja inimest? Modernismi ajal hakkas inimene tegelema oma identiteediga loovamalt ja isegi pingsalt otsides. Oli hajumas klassikuuluvustunne, mis pani modernismieelse inimese kindlasse kohta sõprade seas. Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud keerulisemaks, indiviid hakkas uurima iseenda suunda ning tugeva identiteedi vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia- tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni.
Ajalugu ja nüüdiskirjandus Kaasaja suhe minevikku muutub pidevalt, selle kaudu muutub ka meie arusaam iseendast (identiteet, minevikupilt jms) – ajalugu räägib oleviku keeles. Kirjandus 1) peegeldab minevikku ja 2) uurib minevikusündmuste kujutamise vahendeid ja võimalusi, uurib minevikulisuse, möödunu kogemust tervikuna Ajaloolise ilukirjanduse anakronistlikkus (olevikulisus) 1 pinnaline anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil, a la valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsi...
Eestis on näha, et vanemad inimesed on pigem kooseluseaduse vastu ning nooremad poolt. Tavaliselt kostub kõige rohkem kritiseerimist neilt, kes asjast aru ei saa ning pole raatsinud oma aega kulutada seaduse põhjalikult läbi lugemiseks. On ka neid, kes arvavad, et seadus on ainult homoseksuaalidele ja kõik ülejäänud on propaganda riigi poolt. Minu arvates ei olnud Eesti veel selliseks otsuseks valmis, seda oli näha meie suhtumisest ja käitumisest. Eestlaste identiteet muutuvas Euroopas jätab kaheldavaid muljeid. Kuna seadus jõustub alles 2016 aasta 1. jaanuarist, loodan ma, et vajalikud muudatused saavad tehtud ning jõutakse õiglase otsuseni. Viited: http://saptk.ee/kooseluseadus/?page_id=74 http://et.wikipedia.org/wiki/Kooseluseadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
