(oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Ka rahvusidentiteedi kujunemine. Murdeealine vajab endiselt ka suhteid vanematega, piire, reegleid (kuigi protestib nende vastu) - tagab turvatunde. Sageli võib olla konflikte täiskasvanutega, ka eakaaslastega. Väga olulised on suhted eakaaslastega (nooremas murdeeas samasoolised, hiljem vastassoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Identiteedi kujunemine: Kellena end tulevikus ette kujutatakse Mida tahetakse saavutada Elukutse valik (murdeea lõpul) Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi.
Lorenz- agressiivsus tuleneb sünnipärastets geneetilistest teguritest. Kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus on sellele päästikuks. MILGRAMI KATSED- allumine, elektrilöögi andmine- mida kaugemal/kaudsemal viisil, seda raskem on ei öelda. MURSTEIN-stiimul, väärtus ja roll GEORG MEAD: peegelmina, tõlgendades teiste suhtumisi, loon pildi endast, samuti tõlgendades kuulusgrupi suhtumist. NEWCOMB- suhete sarnasusteooria TAIFEL: Uuris sotsiaalset identiteeti. Identiteet tuleneb kuuluvusgrupist(sealhulgas võimalus läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda, kui tekib oht selle psüivusele ny soorollile mittvastav töökoht. Sommer, personaalne ruum. Personaalne ruum jaguneb individuaalne ja grupi ruum SELIGMAN- ,,õnneuurija", õpitud abituse uurija. ÕPITUD ABITUS- seisund, milles inimese püüdlused ei anna tilemust. KATSE: pedaaliga aetakse rott sedadusse Shalom Schwartz-väärtuste uurimine
sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis
NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, HILISES MURDEEAS HOIAKUID, ELUFILOSOOFIAT, EESMÄRKE JM. · VÄGA OLULISED ON SUHTED EAKAASLASTEGA (NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL)
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm
soovide ja võimaluste vahel. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad. Suur osa ajast vedetakse eakaaslastega. See on oluline tähsus sotsiaalse indetsuse kujunemisel. Kesmises murdeeas tekivad mõlemasoolised kambad. Hiljem vastasoolised sõbrad, tekivad paarid. Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Sel perioodil on vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega. Identiteedi kujundamine: - Kellena end tulevikus ette kujutatakse - Mida tahetakse saavutada - Elukutse valik (murdeea lõpul) - Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt
veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele. Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi, tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile, linnarahvastiku väike osakaal.
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
o Veel teised sugulased o Teenijad ja muud seal elavad inimesed o Aknad olid pisikesed o Kõrged lävepakud · Ehalkäimine o Vallalised noored (naised) magasid aidas jüripäevast (30. Apr)- mihklipäevani (29. Sept) o Poisid käisid aidas neidudel külas o 16-aastaselt umbes · Kiikumine o Kiigelaulud ja tantsud · Talgud · Kosjas käimine · Pulmad o 3 päeva Sooline ja seksuaalne identiteet · Identiteet- See kes või mis sa oled · Sooline identiteet o Naisterahvas samast ennast nasiterahvaga ja mees meesterahvaga o Kellena sa ennast tajud · Hermafrodiit o Inimene, kellel on olemas mehe ja naise sugutunnused · Transseksuaalsus o Keegi tunneb, et ta on sündinud vale sooga · Transvestiit o Erutub vastassugupoole riiete kandmisest, aga ei huvitu ümberlõikusest · Seksuaal identiteet o Kellena sa ennast tajud seksuaalselt Homod
Spermiogenees on spermatogeneesi üks etapp Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi Puberteedi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused poisil. Kehaline areng ( pikkus, kaal ), enamasti ebaproportsionaalne, poistel anaboolse efekti tõttu pikemad toruluud, pikem, kitsam vaagen, enam väljendunud kõrisõlme kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud Psüühika muutused: sooline identiteet, isiksus, psüühiline labiilsus Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk sekundaarsed sootunnused, kuid ühtki küpset sugurakku veel ei teki. Puberteedi alguseks loetakse P iseeneslike seemnevooluste ehk pollutsioonide teket ( sagedamini öösel ), T menarhet (esimene menstruatsioon), millele eelneb esimese
· Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Majanduskultuuri erinevad tasandid:
eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel. Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Birminghami koolkonnas? Noorus kui lõbu – tarbimist vaadati kui uut moodi sümboolset klassivõitlust Teenager. Stiil oli noorte jaoks
Adressaat Koht ja kuupäev AVALDUS Austatud ... Palun ....... Lugupidamisega Nimi Identiteet (selgitab, miks on antud avalduse tegijal õigus see avaldus teha) kontakt
Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a). Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mari-Liis Männik Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu
). Seksuaal orientatsioon hakkab arenema varakult lapse eas ning enamasti kujuneb lõplikult välja murdeeas. Varajane või hilinenud murdeiga võib kahjustata seksuaal orientatsiooni: inimene kannatab seksuaaltraumades, ei kujune normaalselt välja geneetilise identiteedi või soorolli kritiseerimisel või halvustamisel teiste poolt ja saab häiritud negatiivsete (pere-)eeskujude mõjul. Iga inimese seksuaalset arengut mõjutavad: geneetiline kood (x/y), geneetiline identiteet (sooline enesemääratlus), sooline roll (kultuuriline nais- või meeskäitumine) ning seksuaalne orientatsioon (isiklikus arenguloos väljakujunev suundumus). 4 Heteroseksuaalsus Heteroseksuaalsus ehk heteroseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti vastassoost isikute poole ning enamasti vastassoost isikutele suunatud seksuaalkäitumine.
individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus IDENTITEETIDE konstrueerimine: Me identifitseerime iseennast → me identifitseerime teisi indiviide → teised indiviidid identifitseerivad meid → me identifitseerime iseennast → ... R. Jenkins (2010) „ ... mida teised inimesed arvavad meist on sama oluline kui see, mida arvame iseendast“ IDENTITEEDI ERI VORMID: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Kapitalide käsitlus KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks (Jenkins 2009)
suured suguorganid,naised allasurutud,tekitab vastuolulisi tundeid, kujutelu on sageli ebaloomulik ja päriselus talumatu. miks - eneserahuldamine,kaaslase puudumine,võrdluseks,uudishimu,õpe. Vägivald: vaimne, füüsiline, seksuaalne seksuaalne - vägistamine(vägistamiskatse k.a ), ahistamine, tahtevastane puudutamine,seksi pealesurumine, laste seksuaalne väärkohtlemine. Identiteedi areng : Bioloogiline sugu- kindlad kehalised sootunnused Sooline identiteet - enda tunnetamine mehe v naisena Seksuaalne orientatsioon - hingeline ja kehaline külgetõmme oma soo,vastassoo v mõlema soos esindajate vastu. Homoseksuaalsus - mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast homo (sarnane)ladina sõnast homo(mees,inimene)ja ladinak.sõnast sexus(sugu)
Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll.
Sissejuhatus Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
töötama miinimumi nimel (näiteks Soomes). See tekitab küsimuse, miks riik võtab migrante vastu oma kaotustega ja miks ei looda uuesti tingimusi, mille korral väljarännet ei nõuta? Tekst 2: Bichler, S., Albert, I., Barros, S. et al. (2020) Exploring Cultural Identity in a Multicultural Context—the Special Case of Luxembourg. Human Arenas - Palun selgitage, kuidas on artiklis kirjeldatud mõistet „kultuuriline identiteet“. Termin kultuuriline identiteet viitab rühmaga (või rühmadele) samastumisele ja seotuse tundele selliste kollektiivsete omadustega nagu etniline või geograafiline päritolu, kellel on ühised sümbolisüsteemid, väärtused, veendumused ja käitumisnormid. Kultuurilise identiteedi kujunemine on pidev ja dünaamiline protsess, mille käigus võib kultuurilise identiteedi elementide või tahkude üle lõpmatus ja avatud tegevuses kogu elu jooksul läbi rääkida ja läbi rääkida.
kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Ühiskond – sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide ühise kultuuriga ja neid, kes sellega samastuvad Sotsiaalne struktuur – Sots. Tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis Kultuur – ühiskonnaliikmetele omane eluviis, koos loodud materiaalsete väärtustega
rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik.
rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik.
22) Kes või mis on early adopter? Millises toote elutsükli faasis toimub toote tutvustamine? Early adopter on klient, kes on nõus toote varase kasutamise eest rohkem tasuma (toode võib selles faasis olla ka sootuks odavam) kui hilisemad kasutajad; soovib uut toodet võimalikult vara testida/kasutada – nt uued infotehnoloogilised vahendid. Toote tutvustamine toimub toote sisenemisfaasis. 23) Mis on bränd? Kuidas on seotud mõisted brändi identiteet ja brändikuvand (imago)? Bränd on väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Brändi identiteet on ettevõtte arusaam brändist, mida üritatakse kliendile edastada. Imago kujuneb tarbija peas ja tarbija tegelik arusaam brändist. Mõisted on seotud läbi sõnumi edastamise ja dekodeerimise.
Tüüpilised föderatsioonid on USA, Saksamaa, Austria, India, Brasiilia jmt. Valdavalt omavad föderatsiooni osad pigem administratiivset omavalitsust kui riikide tunnuseid ja föderatsioon on tervikuna homogeenne, kuigi rahvastik võib iga osariigi sees olla heterogeenne (erandiks on mõnel määral India). Näiteks ei erine USA osariigid ja Saksa liidumaad teineteisest ei asjaajamiskeele ega üldise kultuuritausta poolest ja riigitasandi- identiteet on neis tugevam kui osariigi identiteet. Euroopas see nii ei ole. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, kelle identiteet on ja jääb sõltumata EL-i arengusuunast tugevamaks kui EL- kui terviku identiteet. EL-i liikmetel on vaatamata retoorikale piisavalt erihuvisid, sh suhtluses naabritega väljaspool EL-i (näiteks Rootsi ja Norra või Horvaatia ja Bosnia), mida ei ole otstarbekas tsentraliseerida Brüsseli monopoliks. EL-i liikmed on piisavalt erinevad, mistõttu pädevamaid otsuseid osatakse teha
UURALI KEELTE ELUJÕUD Uurali keelt ohustavad tegurid Vene keele mõju on Uurali keeltele olnud väga suur; Rahvaarv on vähenenud enam kui 10%; Kaasaegsed tööstused ohustavad traditsioonilisi eluviise; Puudub reaalne kasutus mitmes väga olulises valdkonnas: äri, poliitika, haridus, teadus; Mitmed rahvad on migratsioonilainete tulemusena laiali pillatud mööda Venemaad ning neil puudub kontakt oma rahva põhikogukonnaga; Nõrk identiteet; Interneti ja reklaami mõju; Pildid vepslased udmurdid eestlased soomlased Huvitavat https://www.youtube.com/watch?v=xxC0s9M16q0
Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal). Homa sapiens- tark inimene. Indiviid- üksikisik, iseseisvalt eksisteeriv olend. Identiteet- minapilt, see kelleks sa end pean. Isiksud- püsivad omadused. A- alati kiire, tegelevad kahe asjaga korraga. B- töötavad suurema sunnita, ei tunne avaldada oma saavautusi. Vaimne ja füüsiline tervis seos-
Kunda 2012 MIKS MA VALISIN SELLISE TEEMA? OLEN SPORDINI JÕUDNUD LÄBI ISA EESKUJU VÄÄRTUSTAN SPORDIGA TEGELEMIST ARVAN,ET SPORDIGA TEGELEMINE VÕI MITTE TEGELEMINE ON SEOTUD PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDEGA EESMÄRK UURIDA TRADITSIOONI SAADA TEADA KUI SPORTLIKUD ON KAASÕPILASED JA NENDE PEREKONNAD MILLISED ON NENDE PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID TÖÖ ÜLESEHITUS SISSEJUHATUS 1 PERETRADITSIOOONID 2 TRADITSIOONID 3 SPORT KUI SOTSIAALNE IDENTITEET 4 AUTOR ENDAST JA SPORDI JUURDE JÕUDMISEST 5 UURIMUS LÕPPSÕNA KASUTATUD KIRJANDUS LISAD
". 3 1. Kultuuridevahelised erinevused On teada, et kultuurid on erinevad ja erinevused võivad omakorda põhjustada arusaamatusi ja konflikte omavahelises suhtluses. Kultuurierinevused pole ületamatud ja olemuslikud, vaid on pigem mõjutatud majanduslikust seisundist, haridusest, kasvatusest ja meediast. Seega pole olulised üksnes etniline ja rassiline identiteet, vaid ka kogemus, huvid ja staatus kultuuri sees. Erinevatel inimestel on individuaalsed iseloomujooned ja sellest tulenevalt ei saa inimestevahelisi erinevusi taandada kultuurist tulenevateks. Kuigi enamik õpitust on võimalik ka ümberõppida, siis ei tuleks kultuurierinevuste vähendamise poole püüelda. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus ja kultuuri(identiteedi) säilitamine toetab inimese isiksust ja psühholoogilist heaolu
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1.
3. Loeng – Majandus ühiskonnas 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja 4. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: -
Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas rikutakse tegelikkuseilusiooni, . Teemaks Mati Kõiv, Õunapuu ,,Eesti gootika", Mati Kõiv ,,Tagasitulek M.Heinsaar, kuid see ei muutunu identiteet, eriti sooline identiteet. isa juurde", valdavaks. Näitekirjandus tugevad postmodernistlikud jooned..
arvatakse ehitusmälestiste hulka: Atreuse, Klytaimnesta ja Geeniuste tholos. Pronksiaja meistriteos oli Atreuse hauakamber. Mükeene langusele 1200 eKr viisid dünastiatevahelised sõjad ning katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja saavutuseks oli rauaaja algus 1125 eKr. Ilias-Odüsseia Loodi tumedal ajal. Iliases kujutatakse Trooja sõda kui konflikti ahhailaste-Kreeklaste ja troojalaste vahel. Kreeklaste identiteet kujunes välja olümpiamängude korraldamise algusega. Kõige tugev sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli muistses Kreekas doorlastel ja joonlastel. Doorlaste ränded ja Joonlaste väljatõrjumine Doorlaste sissetung u 1100 eKr põhjustas Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemise. Müüt sissetungist seostub Kreeka kangelase Heraklese ja tema poegadega. Mõned müüdid põhjendavad joonlaste elamist väike-Aasia lääneosas nende väljatõrjumisega mandri-Kreekast doorlaste poolt.
Seksuaalne orientatsioon Inimeseõpetus detsember 2020 Mida tähendab seksuaalsus? Seksuaalsus on iga inimese loomulik osa Seksuaalsus hõlmab: Seksuaalsust kogetakse: ⎯ seksuaalkäitumist ⎯ mõtetes ja tunnetes ⎯ soorolle ⎯ unistustes ja uskumustes ⎯ seksuaalset orientatsiooni ⎯ hoiakutes ja väärtustes ⎯ naudingut ⎯ käitumises ⎯ järglaste saamist ⎯ erinevates rollides ja suhetes ⎯ inimeste soove ja vajadusi ⎯ enda kehas ⎯ teadmisi seksuaalsus = tunded + mõtted + keha Seksuaalsus hõlmab ka seda, et millisest soost sa tajud end olevat (seksuaalne identiteet) ja kelle vastu tunned seksuaal tõmmet (seksuaalne orientatsioon). Mida tähendab seksuaalne orientatsioon? ehk seksuaaln...
d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. g. Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel. h. Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassikalise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus. i. Modernses ük-s kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, tarbimine j. Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma.
Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. · Ühised väärtused.(Mida kõvem tümm seda parem bemm) · Personaalne ehk isuksuslik identiteet-MINAPILT Nüüdisühiskond · 19.saj. rahvusriigid, -ühiskonnad · Ühiskonnasektorite ERISTATVATUS ja VASTASTIKUNE SEOSTUS, -tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond,
Mass - suurearvuline ja ebamäärane rahvahulk, üldsus. Mõjutab kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust ehk mõjutavad igapäevaseid võimalusi. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavad liialt väikesed sotsiaaltoetused ning võimalused näiteks lapse kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk
ning siis ta ka vaikselt sealt kaob. Toote elutsüklid on väga erineva pikkusega. 20. Mis on bränd? Toode on see, mida ettevõte toodab. Bränd on see, mida tarbija ostab. See tähendab, et bränd on üleüldine väärtus, mis kaasneb mingi toote ostmisega. Sellega on kaasas nimi, lisaväärtused ja kõik muu, mida ettevõte peale toote pakub. 21. Mis on imago? Imago on brändi maine klientide ees ehk see, kuidas kliendid antud brändi näevad. 22. Mis on identiteet? Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist assotsiatsioonide kogum, mida brändi looja tahab tarbijas tekitada. 23. Brändi kujundamine Brändi kujundamisel peaks aluseks võtma visiooni ehk tulevikuarusaam brändist. Samuti peab silmas pidama keskkonda, turge, potensiaalseid kliente ja konkurente, et brändi saaks kõige õigemini positsioneerida. 24. Hinnakujundust mõjutavad tegurid Sarnaselt brändi kujundamisele peab ka hinda kujundades silmas pidama kõike faktoreid.
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas.
Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, välisvaenlaste, loodusjõudude ja isegi kaaskodanike suhtes. Turvalisus, haridus, sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile. Mina pooldan riiki, mis ei valitse kodaniku üle, mis pole muudetud müstiliseks ikooniks.
Kes on rahvas? Folkloristika kui teadus hakkas tekkima 19. sajandil. ,,Folkloori uurimine oli väga tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega ning selle algatasid ärksad inimesed, kes tundsid nostalgiat mineviku järele ja vajadust jäädvustada rahvusliku teadvuse või identiteedi olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnase...
kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika, mida mõnikord nimetatakse ka füüsikaliseks optikaks. Valgusefekte, mille mõistmiseks on tarvis kvantmehhaanikat, käsitleb kvantoptika, milles valgust käsitatakse üheaegselt nii osakestena kui ka lainetusena. Optikaga tegelevad füüsikud moodustavad ülejäänud füüsikakogukonnast suuresti eraldunud osa, millel on oma identiteet, ühendused ja konverentsid. Peale optika kui füüsika haru on olemas ka rakendusoptikat, mis on üks tehnikateadustest.
vanema(te) amet, mis ahendas oluliselt võimalusi, omandada teadmisi väljaspool oma igapäevast tegevust.3Sparta kitsendused alamklassidele on üldistes joontes praktiliselt kattuvad.4 Nagu näha, on Antiik-Kreeka selgelt ülesehitatud privileegidele varanduslik seisus ja sots. kuuluvus määravad suuresti ära ühiskonnas kaasarääkimise võimaluse. Loogiliselt arutledes tuleb nentida, et isegi dem. tingimustes, on riigiotsustusprotsessi juurest suur hulk elanikke eemal ühiskondlik identiteet kujuneb piiratud dimensioonis.o 1 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 102 2 )Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 163 3 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 92-931 4 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture
TROOJA Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Filmi lühitutvustus Trooja prints Paris armub Sparta kuninganna Helenasse ja nad põgenevad koos Troojasse. See aga ei meeldi Helena abikaasale, kuningas Menelaosile ja koos venna Agamemnoniga alustavad nad sõda Trooja vastu. Nad saadavad Trooja alla kogu sõjaväe koos Sparta auväärse laevastikuga, kuhu kuulub üle 1000 laeva. Film on tehtud Homerose eepose "Ilias" alusel Filmi osatäitjad Paris Orlando Bloom ("Sõrmuste isand") Hector Eric Bana ("Ajaränduri naine") Achilleus Brad Pitt ("Hr.ja Pr. Smith") Helena Diane Kruger ("Rahvuslik aare") Menelaos Brendan Gleeson ("Beowulf") Agamemnon Brian Cox ("Bourne'i identiteet") Soundtrackist ja autorist Trooja filmi soundtracki autor on James Roy Horner Horner on sündinud 14.augustil 1953 aastal . Ta on Ameerika orkestri- ja filmimuusika he...
Samuti on laste saamine naise otsustada. Olemas on rasedusvastased vahendid, mis enamikes riikides on aktsepteeritud ning kasutusele võetud ilma mingisuguse arstitõendita (v.a. näiteks Poola, kus hiljuti on toimumas väga suured vaidlused uue seaduse ümber, et abort on seadusevastane). Enamikes riikides pole abort enam tabu, selle sooritajat ei mõisteta enam niimodi hukka, kui 60.aastat tagasi. Juba uurimise käigus leidsin, et ,,Feminism" ei ole ühtne ja ühetaoline identiteet. Võitlus vabaduse, õiguse ja võrdsuse eest võib võtta lugematu arvu vorme. Kui ma peaksin ennast nimetama feministiks, siis oleksin ma pigem erinevusfeminist. Nende jaoks pole ühiskonna probleem mitte naiste ja meeste vahelised erinevused, vaid erinevuse mahasurumine, hakati palju rääkima ka rassilistest ning klassilistest erinevustest. Erinevusteooriate keskne debatt puudutab küsimust: Kuidas sobitada võrdsete võimaluste nõuet arusaamaga naistest kui erihuvidega grupist ühiskonnas
teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid x helimärgid x liikuvmärgid (liikuvatest kujunditest koosnevad märgid) x lõhnamärgid (konkreetset kaupa või teenust eristav lõhn või lõhnabukett) 3) Brändi identiteet Identiteet sõltub organisatsiooni üldisest iseloomust, eesmärkidest ja väärtustest, mis kujundavad brände eristavat individuaalsust, ning on firmakeskne. Imago on terviklik mulje brändi suhtelisest positsioonist konkurentide hulgas, seega tarbijakeskne." Traditsioonilise turunduskontseptsiooni käsitlejate Kelleri ja Kapfereri käsitluse kohaselt on identiteet tootjapoolne ettekujutus oma tootest või teenusest, selle olemuse, tähenduse, eesmärkide, tähiste jmt fikseerimine.
kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased teadmised on nõrgad või puuduvad. Olulisemad teemad on lahti seletatud lihtsas keeles ning ,,illustreeritud" eluliste näidete ning huvitavate katsetega
Pille-Riin Pruus Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing Autorist Kerry Yong on seotud Noorsootööga aastal 1977 kui eraldi Noorsootöötaja ja hiljem Riiklik Noorsootöö Büroos,Riiklik Assotatsioon ja Noorte klubi( nüüd Noorte Klubi UK) ja Riiklik Noorsootöötaja Agent. Nüüd on ta sõltumatu konsultant ja partner Noorsöötöö asjade üksuse De Monforti Ülikooli,Leicester. Kui sa soovid arutada ja esitada vastulauseid selle raamatu asjus või sinu mõtteid tuleviku suunal seoses Noorsootööga ja noorsoo,kui teenusega, kontakt Kerry via e-mail: [email protected] Tunnustused Seda raamatut polnud kunagi tunnustatud pärast seda aega,kui toodeti toetuseks suurel hulgal inimestele. Esiteks, 32 Noorsootöötajat ja Noort kes osalesid intervijus ja jagasid mõtteid ja kogemusi,soojust,avatust,ausust,terviklikkust. Teiseks,Dr.Ne...
hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused. Rassiline, etniline ja usuline identiteet, nendega seonduvad probleemid tänapäeva maailmas. Identiteet- omaduste kogum, mis teeb objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Rassiline- Väline bioloogiline tunnus, mille põhjal otsustatakse, kes sa oled. Arvatakse et valged on ülemuslikumad ning määratakse väliste tunnuste järgi inimeste võimeid põhjendamatult. Halvustatakse, suhtutakse vägivaldselt. Holokausti toimumine, mis seadis eesmärgiks alavääristada ja tööstuslikult hävitada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
