USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. 99. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Täpsemalt Iga asi, nähtus ja sündmus universumis on millegi poolt põhjustatud. Me võime täheldada terveid põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline
Attis oli pärimuse järgi hulluks läinud, end kastreerinud ning verest tühjaks jooksnud. Attise preestrid olid ka end kohitsenud, riietasid end naiste riietesse, rändasid ringi laulsid jne. Roomlased vaatasid neid nagu kometit, nad äratasid palju tähelepanu. See kultus aga tekitas probleeme, kuna Rooma kodanikel oli keelatud end vigastada, paraku aga hakati seda seadust rikkuma ning liituma selle kultusega. Tekkis müsteeriumiusund mille sisust teatakse suht vähe, ilmselt aga keskseks ideeks oli see, et nagu Attis oli kõdunemata, siis ka tema järgijad lootsid saavutada surematust. Selleaegne hauataguse elu usk põhines allilmas vegeteerimisel ning sellele eelistatigi sellist Attise taolist surematust. Müsteeriumi usund oli ka Isise kultus. Müsteeriumi kultustes kehtis arkaan distsipliin olid asjad millest võib rääkida ning olid asjad millest pidi vaikima. Kui Isis oli rahulik jumalanna siis tema vastand oli Mithras. Mithrase puhul oli
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
kirjutada). Juriidiline isik on 1 juriidiline fiktsioon, tema tegevus väljendub füüsiliste isikute kaudu ja pm juriidilist isikut polegi olemas vmt. Õige väide on see, et juriidiline isik ongi 1 juriidiline konstrutsioon, kuid tegelikult ei saa ju öeda, et teda olemas pole. Teda pole lihtsalt inimese kujul olemas. Aga organisatsiooni kujul on olemas. Sihtvara teooria juriidilise isiku ideeks on mingi vara koondamine ja mingitel eesmärkidel kasutamine ja see ongi kõige tähtsam. Sihtasutuste puhul nt on TÄPSELT see, et mitte nt liita inimesi, vaid aint raha mingil eesmärgil. Kuid nt mittetulundusühingute puhul pole ju varaliste eesmärkide eesmärkide saavutamine. Orgaaniline teooria kirjeldatakse jur isiku olemust inimese olemuse kaudu. Inimesed siis funktsioneerivad organitega
nime kirjutada). Juriidiline isik on 1 juriidiline fiktsioon, tema tegevus väljendub füüsiliste isikute kaudu ja pm juriidilist isikut polegi olemas vmt. Õige väide on see, et juriidiline isik ongi 1 juriidiline konstrutsioon, kuid tegelikult ei saa ju öeda, et teda olemas pole. Teda pole lihtsalt inimese kujul olemas. Aga organisatsiooni kujul on olemas. Sihtvara teooria – juriidilise isiku ideeks on mingi vara koondamine ja mingitel eesmärkidel kasutamine ja see ongi kõige tähtsam. Sihtasutuste puhul nt on TÄPSELT see, et mitte nt liita inimesi, vaid aint raha mingil eesmärgil. Kuid nt mittetulundusühingute puhul pole ju varaliste eesmärkide eesmärkide saavutamine. Orgaaniline teooria – kirjeldatakse jur isiku olemust inimese olemuse kaudu. Inimesed siis funktsioneerivad organitega. Juriidiline isik saabki ainult inimeste
Tegu on ka ainsa sõjaga, kus võitja maksis kaotajale kontributsiooni. Buuride seas tekkis kaks peamist poliitilist suunda: kokkuleplased ja rahvuslased. Esimesed on valmis inglastega konsensusele jõudma ning nendega koostööd tegema. Nende seas olid ka kuulsad kindralid Louis Botha ja Jan C. Smuts – nad soovisid ühist föderatsiooni Briti impeeriumi koosseisus. Rahvuslaste eesotsas oli James Herzog (1866-1942) ning nende peamiseks ideeks oli, et buurid peavad ennast võimalikult palju isoleerima ja säilitama rahvuslikku puhtust, kaitstes enda kultuuri ja keelt. Lõpuks võitsid föderatsiooni pooldajad ja Suurbritanniat ja buure liitis ka 1906. a zulude ülestõus. 1910. a loodi buuri vabariikidest Transvaalist ja Oranjest ning Briti kolooniatest Kapimaast ja Natalist Lõuna-Aafrika Unioon/Liit. See sündis kokkuleppena buuri suurmaavaldajate ja Briti võimude vahel. LAU poliitika 1921
tegi kohe teist juttu ning hakkas naisele rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole. Felice sõbrunes ka Isabettaga ning sai aru, millest naine puudust tundis. Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks suurepäraseks ideeks oli üks patukahetsusviis, mis sundis Pucciol oma naisest õhtuti eemal olla. Puccio pidi ka õhtust kuni hommikupalveni liikumatult palvetama. Nii õnnestuski Isabettal ja Ferencel oma iha rahuldada samalajal, kui Puccio järgis Ference õpetusi ning püüdis saada õndsaks. Nõnda jätkas vend Puccio oma patukahetsust, naine aga mungaga lõbutsemist. Sellal kui vend Puccio oma patukahetsusega paradiisi lootis saada, aitas ta tahtmatult sinna pääseda mungal ja oma naisel.
Õpiobjektide ja metaandmete põhjal loodi andmebaas. Selle täiendamist on plaanis jätkata ka magistritöö väliselt. Tuleb muuta ja täiendada olemasolevaid kirjeid paralleelselt reaalsete õpiobjektide loomisega. Kavas on lisada täiendavaid objekte. Näiteks enesetestid ja praktilised tarkvara kasutamise näited. Kirjeldatud andmebaasi on mugav kasutada erinevatele sihtgruppidele mõeldud kursuste konspektide sisukordade loomiseks. Magistritöö järgseks ideeks on teostada 56 konspekt veebipõhise andmebaasina, kus lisaks etteantud sisukordadele on lugejal võimalus koostada päring teda huvitavatest teemadest. Konspekti prototüübi loomisel sai katsetatud hüpoteesi paikapidavust praktikas. Õpiobjektide metaandmete baas osutus heaks abivahendiks objekti tekstilise osa koostamisel. Moodulite
1870- ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu
rääkima vaimsestelust ja sellega seonduvast. Ühel päeval tuli Pariisist don Felice nimeline munk, kes oli noor ja ilus ning sügavate teadmistega. Felice ja Puccio sõbrunesid ning kõhklemata kutsus ta mitmel korral Felice enda poole. Felice sõbrunes ka Isabettaga ning sai aru, millest naine puudust tundis. Ta otsustas naise iha rahuldada ning mõtles välja plaani, kuidas ta saaks Isabettaga omavahele jääda. Selleks suurepäraseks ideeks oli üks patukahetsusviis, mis sundis Pucciol oma naisest õhtuti eemal olla. Puccio pidi ka õhtust kuni hommikupalveni liikumatult palvetama. Nii õnnestuski Isabettal ja Ferencel oma iha rahuldada samalajal, kui Puccio järgis Ference õpetusi ning püüdis saada õndsaks. Nõnda jätkas vend Puccio oma patukahetsust, naine aga mungaga lõbutsemist. Sellal kui vend Puccio oma patukahetsusega paradiisi lootis saada, aitas ta tahtmatult sinna pääseda mungal ja oma naisel.
1870-ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880- ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani
Kerge kütteõli 263 42 626 Põlevkiviõli 288 42 686 Maagaas 216 42 514 Kohalikud kütused Puit 346 42 0/(824)6 Turvas 346 360 42 824 857 Teiseks ideeks CO2 heitmete vähendamiseks võiks olla mõne energiabloki ümberehitamine põlevkivil töötavates elektrijaamades maagaasi põletavaks kombitsüklil töötavaks energia- plokiks. Maagaas sisaldab vähem süsinikku, tema kütteväärtus on kõrgem ja nii tekib maagaasi põletamisel ca 0,216 kg CO 2/kWh kütuses sisalduva energia kohta. Kui maagaasi kasutada kütusena kombineeritud tsüklis elektrienergia tootmiseks, siis kasuteguri 55% korral tekib lõpptulemusena ca 0,392 kg CO2/kWhel
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
7. Viie faktori teooria: seadumuste hierarhilisus 8. Viie faktori teooria: isiksuseomaduste stabiilsus/muutlikkus ajas 9. Enesehinnang On hinnang inimese enda väärtuste kohta 10. Isiksusepsühholoogia: isiksusehäired 26 Loovus ja innovatsioon 1. Innovatsiooni mõiste Innovatsioon protsess, mille tulemusena uus võimalus arendatakse ideeks ja rakendatakse ellu; kusjuures rakendamiseks on vaja süsteemi, distsipliini, selgeksõppimist, praktiseerimist. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. 2. Innovatsiooni liigid Innovatsiooni liigid: Produkt toote, teenuse muutmine Protsess muutused toote/teenuse loomise protsessis, selle korraldamises Positsioon muutused toote/ teenuse turustamises
kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. - Ei ole ülimuslik (vrdl § 6 lg 2) Lepinguvabaduse põhimõte - tuleneb privaatautonoomia (eraautonoomia) põhimõttest (PS § 19 – vaba eneseteostus), ehk isikuvabaduse idee, mille kohaselt on lepingud siduvad eelkõige seetõttu, et neid sõlminud pooled on oma vabadust piiranud ja endale kohustusi võtnud vabatahtlikult. Teiseks klassikaliselt lepinguõiguse ideeks on vabatahtliku kokkuleppe idee, mis eeldab kaht võrdset poolt, kes loovad eeldatavalt õiglase võlasuhte vabalt kujunenud ja vabalt tehtud tahteavaldustega. Lisaks pärineb see laissez-faire põhimõttest, kus on igaühel õigus ja vabadus kujundada oma elu tahte kohaselt tingimusel, et ta sellega ei piira teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte ning tähendab
Seadus ei kohelnud inimesi võrdselt, vaid andis igale mehele õigused ja vabadused vastavalt tema staatusele. Kuningal oli seetõttu loomupäraselt eriline staatus. Kuningast suuremat võimu ei tohtinud olla kellelgi. Keskaeg eeldas järjepidevat koostööd kuninga ja alamate vahel. Keskaegne kuningriik polnud tsentraliseeritud ei teoorias ega ka praktikas, kuningas polnud riigipea, inimesed ei teadnudki midagi riigist kui mõttelisest suurusest. Valdavaks ideeks oli et kuningatrooni kas päritakse või kuningaid valitakse, kuid kuningad valitsesid alati Jumala armust. Need kolm asja ei pruukinud vastanduda, võisid olla ühe asja 18 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 erinevad küljed. Võis olla nii, et kõigepealt valiti, siis seadustati troonipärimine rahvaga koos otsustades
eesmärgiks oli muuta bürokraatiat efektiivsemaks selle uuendamise läbi. Eesmärgiks oli n-ö valitsuse täielik ümbersünnipoliitika ehk uus avalik valitsemine (New Public Governance). (Pollitt & Bouckaert, 2000. p. 9) New Public Governance (NPG) väljendub selles, et avalik asutus arendab poliitikat, strateegiat ja tegevussuundi, kuid avalikke teenuste teostamise laseb ära teha eraorganisatsioonidel, poolvalitsuslikel organistasioonidel või MTÜ-del. Reformi põhiliseks ideeks oli muuta avalike organisatsioonide rahastamist, nii et see sõltuks lõpptulemusest. Teiseks oluliseks aspektiks oli tarbijate rahulolu mõõtmine ja hindamine. (Pollitt & Bouckaert, 2000, p. 279) Selle saavutamiseks oli vaja vabamat otsustamist võimalikult madalal ja ratsionaalsel tasemel. See tähendas aga detsentraliseerimist ning ka kulutuste suures mahus piiramist. Üheks suurimaks uue avaliku valitsemise praktika väljakujunemise põhjuseks võib
See aeg on ainus perspektiiv, millest huvitub traditsiooniline jutustav ajalugu mida kritiseeris Simiand. Struktuurid ja Id võivad toetada ajaloolist arengut, võivad seda aga ka takistada. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 45/ 135 144 Keskaega tagasipöördumise teema on muutumas juba kummituslikuks ideeks. Nõnda siis oleme Euroopas kui ka Ameerikas tunnistajaks taasärganud huvile keskaja vastu, mis kummalisel moel kõigub fantastilise uusmedievalismi ja korraliku filoloogilise uurimise 27 vahel. Olulisem on mõistagi selle nähtuse teine pool, ja jääb üle ainult imestada, miks ameeriklased (Ameerika sünniaasta 1776, neelab ahnelt Tõelist Minevikku) on enam või
ehitistele: Villa Aldobrandini kõrgub terrassi kohal, kust avaneb mõjus vaade teda ümbritsevale pargile ( eh. u. 1600 ). Hoone ees asuv väljak on lahendatud amfiteatrina, mida ümbritseb arvukate nisside, pilastrite ja hermidega kaunistatud müür. G. della Porta kõrval on varabaroki teiseks suurmeistriks D. Fontana ( 1543-1607 ), kes andislisaks villadele rea klassitsistlike sugemetega barokseid tänavaansambleid; tema on ka Rooma tänavate läbimurrete autoreid, mille peamiseks ideeks oli palverändurite keskuste efektne omavaheline ühendamine. Nendest läbimurretest on tuntuim Strada Felice tänav, mis ühendab omavahel Santa -Trinita dei Monte kiriku ja varakristliku Santa Maria Maggiore basiilika. D.Fonata loob ka omalaadse ühenduse Piazza del Popolo ja Püha Peetri kiriku esise väljaku vahel ( väljak ise on küll sel ajal veel välja kujunemata ), paigutades mõlemasse paika Egiptusest pärit obeliskid kui visuaalsed orientiirid
Tunnetuslikud teooriad teadvuse seletamisel Baars (1990, 1998) väidab, et teadvuse sisu paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel"). See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks. Dennet püüdis kritiseerida Descartes'i "hinge teatri" ideed, ent sisuliselt nimetab sama asja ümber sensoorse info talletatud kogumite ("mustandite") ümbertöötamise ideeks. Sensoorse info mustandeid tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti arvates selliste ümberkirjutatavate mustandite paljususest. Shanon (1990, 1998) jagab teadvuse komponentideks. Nendeks on (1) tunnetatud olemine (sensed being), mis lubab eristada elutuid olevusi elusaist selle omaduse alusel (2) vaimne teadvustatus (mental awareness) ehk teadvustatus oma teadvuse sisust
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
Seadus ei kohelnud inimesi võrdselt, vaid andis igale mehele õigused ja vabadused vastavalt tema staatusele. Kuningal oli seetõttu loomupäraselt eriline staatus. Kuningast suuremat võimu ei tohtinud olla kellelgi. Keskaeg eeldas järjepidevat koostööd kuninga ja alamate vahel. Keskaegne kuningriik polnud tsentraliseeritud ei teoorias ega ka praktikas, kuningas polnud riigipea, inimesed ei teadnudki midagi riigist kui mõttelisest suurusest. Valdavaks ideeks oli et kuningatrooni kas päritakse või kuningaid valitakse, kuid kuningad valitsesid alati Jumala armust. Need kolm asja ei pruukinud vastanduda, võisid olla ühe asja erinevad küljed. Võis olla nii, et kõigepealt valiti, siis seadustati troonipärimine rahvaga koos otsustades. Ja kõik toimus Jumala armust. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond
vastupanu. Aegamööda hakkasid otsustavat mõju avaldama samuti ka majanduslikud motii-vid kuid alles teises järjekorras. Neil poliitilise kaose väljapääsuvõimaluste alusel loodigi kaks uut poliitilist parteid, millest üks baseerus rohkem rahvuslikul, teine sotsiaalsel momendil. Mõlemad uued parteilised moodustised äratasid suurt huvi ja olid õpetlikud tuleviku jaoks. Vahetult peale 1866. a. sõda, mis lõppes Austria jaoks ränga lüüasaamisega, oli Habsburgide koja kandvaks ideeks sõjaline revans. Koostööd Prantsusmaaga segas ainult lugu Maxi ebaõnnestunud ekspeditsioonist Mehhikosse. Vastutus selle ekspeditsiooni eest pandi peamiselt Napoleon III-le eriti rahulolematud oldi aga seetõttu, et prantslased jätsid ekspeditsiooni saatuse hooleks. Siiski olid Habsburgid tol ajal otseselt äraootaval seisukohal. Kui 1870.-1871. a. sõda poleks muutunud Preisimaa täielikuks võidukäiguks, oleks Viini õukond arvatavasti püüdnud sekkuda verisesse
Näiteks võib tuua mustad augud, mille tsentrites aja kulg aegleneb lõpmatuseni ( ehk aega ennast enam ei ole ) ja pikkustelgi ei ole enam mõtet ( ka ruum kaob ). Vot just sellises piirkonnas ongi võimalik ajas liikuda ehk toimub teleportatsioon, kui inimene saaks sinna minna. 5 Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates. Stringiteoorias on tsentraalseks ideeks, et aegruumi mõõtmeid on palju rohkem kui ainult neli. Näiteks ruumi mõõtmeid ennustatakse kokku lausa kümme mõõdet ja ajal on siis ainult üks mõõde. Kokku teeb see 11-mõõtmelise aegruumi, mida siis stringiteooria ennustab. Kuid antud töös olevad teooriad ( ideed ) tõestavad aga hoopis vastupidist aegruumi mõõtmeid ei tule tegelikult juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk kaovad ). Näiteks selline tõsiasi avaldub selles, et aeg aegleneb ja
Näiteks võib tuua mustad augud, mille tsentrites aja kulg aegleneb lõpmatuseni ( ehk aega ennast enam ei ole ) ja pikkustelgi ei ole enam mõtet ( ka ruum kaob ). Vot just sellises piirkonnas ongi võimalik ajas liikuda ehk toimub teleportatsioon, kui inimene saaks sinna minna. 5 Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates. Stringiteoorias on tsentraalseks ideeks, et aegruumi mõõtmeid on palju rohkem kui ainult neli. Näiteks ruumi mõõtmeid ennustatakse kokku lausa kümme mõõdet ja ajal on siis ainult üks mõõde. Kokku teeb see 11-mõõtmelise aegruumi, mida siis stringiteooria ennustab. Kuid antud töös olevad teooriad ( ideed ) tõestavad aga hoopis vastupidist aegruumi mõõtmeid ei tule tegelikult juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk kaovad ). Näiteks selline tõsiasi avaldub selles, et aeg aegleneb ja
ja nendega konsulteerima. Konsultatsioon tuleb läbi viia aegsasti enne ülesütlemisavaldus- te tegemist, tagades piisava aja töötajate ettepanekute läbiarutamiseks ning omapoolsete selgituste andmiseks. 3. Konsulteerimise eesmärk on vältida või vähendada töösuhete lõppemisi. Töötajate suh- tes on eesmärgiks rakendada erinevaid meetmeid, mis aitavad isikutel kiiresti taas hõivesse suunduda, sh ümber- ja täiendusõppe võimalusi. Konsulteerimise kandvaks ideeks ja läh- tealuseks on rakendatavate meetmete osas kokkuleppele jõudmine, samas ei piira kokku- leppele mittejõudmine tööandja õigust otsustada töölepingute kollektiivse ülesütlemise üle. Töötajatel ja/või töötajate esindajal ei ole vetoõigust tööandja tegevusele. Küll peab tööandja arvestama kohustusega oma otsuseid põhjendada (TLS § 101 lõige 4 ja § 113 lõige 3). 4. Tööandja partneriks informeerimisel ja konsulteerimisel on eelkõige töötajate esindaja,
pillimehi džässmuusikute ridades, esimene arranžeerija džässorkestri juhtide seas. Alustas muusikaõpinguid 7-aastaselt ja juba 10 aastat hiljem oli Denveri sümfooniaorkestri aldirühma liider. Džässiga puutus kokku esmakordselt 1911 San Franciscos (Whiteman 1926: 33). Kuulsus saabus 1920. aastal, kui tema orkestri plaadistatud Schonbergeri “Whispering’i” müüdi 1,8 miljonit plaati; 1920. aastast New Yorgis. Tema ideeks oli algusest peale luua “sümfooniline džäss” (McCarty 1971: 20). 163 Paul Whitemani tuntud New Yorgi kontserdi (12.02.1924) kavast, kus tuli esmaettekandele ka G. Gershwini “Rhapsody in Blue”, ei mahtunud džässi mõiste alla ei E. Elgari “Pomp and circumstance” ega süit V. Herberti serenaadidest (Schwinger 1972: 55). 164 Meenutagem, et sama RMÜ oli alles mõne aasta eest nõudnud valitsuselt džässi ärakeelamist (Bruér 1998: 67). 165
Näiteks võib tuua mustad augud, mille tsentrites aja kulg aegleneb lõpmatuseni ( ehk aega ennast enam ei ole ) ja pikkustelgi ei ole enam mõtet ( ka ruum kaob ). Vot just sellises piirkonnas ongi võimalik ajas liikuda ehk toimub teleportatsioon, kui inimene saaks sinna minna. 5 Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates. Stringiteoorias on tsentraalseks ideeks, et aegruumi mõõtmeid on palju rohkem kui ainult neli. Näiteks ruumi mõõtmeid ennustatakse kokku lausa kümme mõõdet ja ajal on siis ainult üks mõõde. Kokku teeb see 11-mõõtmelise aegruumi, mida siis stringiteooria ennustab. Kuid antud töös olevad teooriad ( ideed ) tõestavad aga hoopis vastupidist – aegruumi mõõtmeid ei tule tegelikult juurde, vaid need hoopis vähenevad ( ehk kaovad ). Näiteks selline tõsiasi avaldub selles, et aeg aegleneb ja
Soojustagasti tehnilise lahenduse alusel saab ruumiagregaadid jagada plaat- ja keraamilise soojustagastiga seadmeteks. Plaatsoojustagastiga agregaadil (vt. Joonis 13.20 vasakul) paiknevad sissepuhke ja väljatõmbe õhukanalid lähestikku ühes seadmes. Väljatõmbeõhult saadav soojus kantakse läbi plaatsoojusvaheti sissepuhutavale õhule. Keraamilise soojustagastusega seadmete puhul (vt. Joonis 13.20 paremal) on lahenduse peamiseks ideeks seadmete töötamine paarides, kus üks seade töötab sissepuhkefunktsioonis, samal ajal kui tema paariline töötab väljatõmbefunktsioonis. Pärast 70-sekundilist töötsüklit vahetavad seadme osad oma funktsioonid. Eelmise tsükli käigus väljapuhutava õhu poolt üles köetud energiasalvesti annab nüüd salvestunud soojuse üle sissepuhutavale õhule, samal ajal kui väljatõmberežiimis seadmes toimub taas energia salvestumine.
trüitud ütekokku 90 000 eksemplari), võb kõklemata kinnitada, et 464 Bornhöe ajaloolised jutustused kuuluvad eesti kirjanduse klassika kõge populaarsemate teoste hulka. «Tasuja» on ilmunud vene keeles (1952) ja leedu keeles (1955), Bornhöe ajaloolised jutustused koos ilmusid vene keeles 1954. a. Nii on need teosed saanud eesti rahva ajaloolise võtluse ilukirjanduslikuks tutvustajaks ka nõkogude vennasrahvastele. Bornhöe loomingu kandvaks ideeks on jäjekindel ja leppimatu võtlus rahva rõujate vastu. See väjendub tema teostes eredate, meeldejä avate kujude ja kaasakiskuva südmustiku kaudu, mis on taganud nendele laialdase ja püiva populaarsuse. Bornhöe kui silmapaistva rahvaliku kirjaniku loomingul on olnud suur osa eesti progressiivse üiskondliku mõte arengus, laiade hulkade teadvuse suunamisel sotsiaalsest ja rahvuslikust survest vabanemisele. Tema ajaloolised
esimesed poolautomatiseeritud laokompleksid. Võeti kasutusele pakkimismoodulid ja standarditi kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi konteinervedusid. Aastatel 1980–1995 oli logistika arengus määravaks ideeks ettevõtte ja selle partnerite Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR logistikatoimingute lõimimine ühtsesse tarneahelasse. Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
