gümnaasiumis, Tartu ülikoolis. 1870.aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts. Seltsi värvid sinine, must ja valge muutusid peagi rahvusvärvideks. J.V Jannseni algatusel loodi 1865.aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine ning ta oli ka 1869.aastal toimunud üldlaulupeo peakorraldaja. Esinesid üksnes meeskoorid ja pasunakoorid. 1872.aastal asutati Jakob Hurda eestvedamisel Eesti Kirjameeste Selts. Rahvusliku ärkamisja üheks kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool, mis nimetati Aleksander l auks Aleksandrikooliks. Peakomitee esimees oli Hurt. 1878.a hakkas C.R Jakobson välja andma ajalehte Sakala. 1881.a valiti Hurt EKS-i presidendiks. 35.peatükk Eesti sajandivahetusel 1881.aastal tõusis troonile Aleksander lll, kes jättis esimese Vene valitsejana Balti aadli privileegid kinnitamata. Algasid ümberkorraldused, mille eesmärgiks oli muuta siinsed provintsid Vene riigi osade sarnaseks
digitaalrmtk.) ja uutes nisides (nt. infojuhtimine). Mida peab LIS haridus tegema, et ellu jääda? Ellujäämine elukutselise hariduses tähendab teadmiste baasi, vahendite, lähenemiste, kogemuste ja väärtuste jätkumist mingis vormis. Haridusprogrammide puhul tuleb mõelda, millised programmid peaksid ja võiksid säilida ning milliseid oleks vaja luua. Praeguste haridusprogrammide keskseks ideeks on raamatukogutöötajate koolitamine rmtk-de jaoks. Kui püüda seda ainust traditsioonilist nisi säilitada, siis tähendab see järk-järgulist LIS hariduse väljasuremist. Pikk ellujäämisperiood eeldab pidevat muutumist ja kohanemist. Tuginemine ühele nisile (uuele või vanale) seob elanikkonna tuleviku selle nisi säilivusega. 7
Caroline üle pika aja jälle ise kooli. Horisontaalset mobiilsust võib välja lugeda sellest, et Tyler muudab oma elumehe staatust peale venna Micheali surmaaastapäeva, nimelt küsib endalt mis on tema elu mõte ning loobub ühekordsetest suhetest. 11 2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID 2.1 Perekond Film "Mäleta mind" räägib kahest lõhestunud perekonnast ning draama keskseks ideeks on perekonnasuhted. Mõlemad perekonnad on kaotanud ühe liikme ning filmi arenedes näidatakse, kuidas perekonnaliikmed kaotusega toime tulevad ning sellega lepivad. Kui filmi alguses jääb mulje, et see on lugu kahest noorest, Tylerist ja Allyst, siis romantilise draama lõpuks selgub, et "Mäleta mind" on lugu Tyleri perekonnast. Draamas esineb kaks perekonda: tuumikperekond, kuhu kuuluvad ema Diane, kasuisa Les, tütar Caroline ning poeg Tyler. Isa Charles on Dianest lahutatud
Teksti olemasolu ei eelda teda. Kuid samal moel võib ta olla ka sõltumatu lugejast. Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad".Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32 21)Simulaakrumid (Baudrillard)- Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed
majandustegevus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused puhastamata reovesi avalikes veekogudes toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Ülesanne 3. Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina? Võta aluseks ülesandes 1 kirjeldatud tegevused, valikuvõimalused ja tehtud valikud. Arutlege tulemusi rühmatööna.
erm.ee (Pro Ethnologia) 5 · Laur Vallikivi "Arktika nomaadid · Mall Hiiemäe & Mare Kõiva (toim.) samanismi ja kristluse vahel" (2005) "Rahvausund tänapäeval" (1995) JUDAISM 25. sept 2007 -on teinud ajaloos läbis suuri muutusi, aga on väga paljud asjad jäänud läbi aegade samaks. Judaism on aluseks olnud läbi aegade. Üheks läbivaks ideeks on see, et pühakirjas Tooras on antud see usk rahvale millisele, see on küsitav.. 1000 e.m.a sai Taavet kuningaks. Temast sai ideaalne valitseja. Kuningas Taaveti valitsusaeg oli hea aeg. Tema poeg Saalomon 975-935 rajas Jeruusalemma templi. Toimus religiooni tsentraliseerimine. Roomlased hävitasid templi. Suur osa juutidest küüditati Babülooniasse (Babeli vangipõlv). Kuni 1967. aastani ei pääsenud juudid läänemüüri äärde. Jeruusalemm on
vaid kaheksa linna. Kui meie teadmised Karli testamendi viieteistkümne ilmaliku tunnistaja kohta ongi seega napid, siis ometi piisab sellest, tõdemaks, et ka ilmalike tunnistajate enamik pärines Frangi põlisaladelt. Legendid Karli kohta hakkasid tekkima samal päeval, kui ta suri, 28. jaanuaril 814. Olles vabanenud ihulisest eksistentsist, kasvas Karli kuju hiigelmõõtmetesse ja muutus germaani- saksa keisririigi ideeks. Esialgu järgnes aga Karli valitsemisajale langusperiood. Arvestades Karli järglaskonna piibellikku mastaapi, võib igaüks uskuda, et temaski voolab tilgake selle võimsa suguvõsa verd, millele Euroopa, hoolimata kõikidest sisemisest vastuoludest, võlgneb oma identieedi ja oma ainukordse eneseteadvuse. 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Kasutatud kirjandus Ernst W. Wies, ,,Karl Suur" Tallinn 1999
kuu 20. kuupäevaks. Pärast Eesti liitumist ELga 01.05.2004 tuleb lisaks kvartaalselt esitada kauba ühendusesisese käibe aruanne ning juhul kui ettevõtte eksport või import ületas eelmise või käesoleva aruandeperioodil miljoni krooni, tuleb statistikaametile iga kuu esitada statistilise iseloomuga Intrastati aruandeid (Sealsamas : 14). 11 6) Sihtkohamaa põhimõte. Käibemaksu üheks kavandavaks ideeks on maksukoormuse suunamine riiki, kus toimub kauba või teenuse lõpptarbimine. Sihtkohamaa põhimõte näitab ilmekalt, et käibemaksuga koormatakse tarbimist, mitte kauba või teenuse tootmist. Maksukoormus kandub riiki, kus toimub toote sisuline tarbimine. Sellest printsiibist lähtuvalt tuleb ekspordil rakendada nullmäära, st eksportijale tuleb kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaks tagastada. Kaupade ja teenuste import tuleb aga maksustada. Eespool
· Rahvaluule kogumise kampaania algataja Carl Robert Jakobson · Radikaalselt meelestatud, taotles esmalt õiguste kätte võitlemist (pidas oluliseimaks poliitika ja majanduse edendamist) ja alles siis hariduse kõrgemale tasemele viimist · Baltisakslastega tugev vastuolu, kritiseeris ka usku ja see tekitas lahkhelisid Hurdaga · Asutas oma ajalehe Sakala kritiseeris baltisakslasi ja ühiskondlikke olusid · Kolme isamaakõne autor Johann Voldemar Jannsen · Ideeks oli eestlaste eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames - kõik peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega · Virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpunäiteid põllupidajatele. · Asutas ajalehe Eesti Postimees · Esimene üle-eestilise laulupeo korraldaja · Eesti Vabariigi hümni sõnade autor · Põllumeeste seltside loomine tema algatusel · Laulu- ja mänguseltsi Vanemuine asutaja 14
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
Võgotski eristatab iga lapse arengus nii lapse loomulikku arengut (kasvamine ja küpsemine) kui kultuurilist arengut (erinevate kultuuriliste tähenduste ja instrumentide omandamine). Kultuur on Võgotski arvates füüsiline raamistik (näiteks mänguasjad), hoiakud ning väärtushinnangud (televiisor, raamatud ning tänapäeval kindlasti ka Internet). Nii mõjutab kultuurikontekst mõtlemist ning erinevate oskuste omandamist; millal ning mida laps hakkab omandama. Teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste. Tsoon moodustub aktuaalse arengu ja potentsiaalse arengu tasemete vahel. Siinjuures on tegemist kahe tasemega: 1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt; 2) mida laps sooritab täiskasvanu abiga. Bihevioristid ignoreerivad kognitiivset nagu teisigi laste teadvuses toimuvaid protsesse, Bandura õppimise käsitluses on sellel aga oluline roll. Bandura järgi inimene õpib, kui teeb tähelepanekuid teiste inimeste käitumise kohta
osatuletise tellimuskoguse järgi ja võrdsustades selle nulliga. Tuletisvõrrandist on võimalik leida varude tellimise optimaalne kogus (EOQ) Teiseks varude optimeerimise mudeliks on ajastatud varude (just-in-time) mudel. Selle mudeli abil saavad ettevõtted vähendada laos olevate varude taset, ajastades toormaterijalide tarned kauba tootmise ja turustamisega. Varusid tarnitakse täpselt selleks hetkeks, kui neid vajatakse. Mudeli ideeks ongi varude kogused viia nii madalale kui võimalik ilma, et see mõjutaks tootmist või müüki ja seeläbi vähendada varudega kaasnevaid kulutusi.
Friedrich Tarl pakkus pelgupaika Wittenbergi kindluses. Tema teesid levisid kiiresti ja omasid palju pooldajaid. Luther eitas paavsti ilmeksimatust, piibel ainus usuallikas. Nõudis osade sakramentide ära jätmist (nt piht). Lubas vaimulike abielu. Taunis indulgentside müüki. Usupuhastud leidis palju toetajaid nii aadlike kui talurahva seas, põhjustas Talurahvasõjad Saksamaal, millega jagunes S 2: Lõuna katoliiklik ja põhja luterlik. 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu, mille ideeks oli kelle võim selle usuk. Karl V loobus katoliikluse pealesurumisest. Reformatsioon levis väljapoole Saksamaast. Protestantlikud kirikud puhastati pühadest piltidest, kloostrid saadeti laiali, kirikumaad riigistati. Piibel ja jumalateenistud muutuvad rahvuskeelseks. Pihist, pühakute säilmete kummardamisest ja palverännakutest loobuti (va anglikaani kirikus). Vaimulikel must-valge riietus, pöörduti tagasi algkristluse poole (kalvinism,vaesus, lihtsus), anglikaani kirikus sai kirikupeaks
Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Eneseteostuse vajadus Tunnustusvajadus Sotsiaalsed vajadused Turvalisuse vajadus Esmased vajadused
tõttu. Alles meedia ilmumisel hakati vaatama stiiliikoonide poole ning alles 50ndatel, peale teist maailmasõda, oli võimalik ka disaineritel oma ideed ellu viia. Autor soovis luua kleidi inspireerituna kõige südamelähedasemast ning millestki, millele ajaloos, just inspiratsiooniallikana, erilist tähelepanu pööratud ei ole. Nii sai autori inspiratsiooniallikaks loodus. 2.2. Ideekavand Kleidi õmblemise esimeseks etapiks oli ideekavad. Autori ideeks oli õmmelda kleit, mis oleks õhuline, naiselik, maani ning ülakeha osa oleks kehasse. Ideekavandeid oli neli, millest kõige enam kõnetas autorit kolmest kleidist kokkupandud versioon. Kuna inspiratsiooniallikaks valiti loodus, oli kindel soov kleit loodusega seostada tekib idee katta kleit käsitsi tehtud lilledega. Autori soovi järgides paigutatakse lilled nii, et tekiks võimalikult õhuline ning samas korrektne ning elegantne üldmulje. 2.3. Lõige kanga väljalõikamine
teisele. Lisaks loodusliku põhjuslikkuse tuvastamisele tuleb tagajärje põhjustamine tegijale ka juriidiliselt omistada, mis toimub vastavalt dogmaatikas käibivatele kausaalsusteooriatele üldlevinud on vajaliku tingimuse ehk conditio sine qua non teooria.16 Selle teooria kohaselt peab põhjus olema tagajärje saabumise määravaks tingimuseks ehk ilma vastava põhjuseta ei ole võimalik tagajärje saabumine. Selle fundamentaalseks ideeks on, et loodusseadustest tingituna eelneb põhjus alati tagajärjele. Kui nähtuste vahel ei ole vältimatut seost, siis on tegu lihtsalt nähtuste järjestikuse avaldumisega. Põhjuslik seos peab olema tuvastatud selliselt, et oleks võimalik väita, et kahju jääb tekkimata, kui isik ei oleks õigusvastasel viisil käitunud.17 Lisaks eeltoodule kuulub ka süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka ka eriline isikutunnus
Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma
3) Hiline periood: ,,Riigimees", ,,Seadused" (metafüüsika, eetika ja loogika); Platon on läinud filosoofia ajalukku ideeõpetusega. Ta arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Asjad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49
palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega. Alljärgnevalt räägime tarbimisest. Mina ja tarbimine Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (19081970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Füsioloogilised ehk esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest. Inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, soojust, õhku jne. Kuid alles siis, kui esmased bioloogilised ja füsioloogilised vajadused on rahuldatud, asub inimene realiseerima järgmisi, n-ö kõrgemaid vajadusi.
aeglust. Nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist ja ENSV suveräänsust. (Loomeliitude ühispleenum, 2014) 9. Jaan Kaplinski pakkus välja surmanuhtluse kaotamise (Kornel, 2011: 140). Surmanuhtlusega käidi hooletult ringi. Tapeti põhjendamatult inimesi, k.a süütuid. Lisaks on minu arvates surmanuhtlus üldse kohutav, sest kellegi elu võtmine lihtsalt ei ole õige. Heinrich Valki ideeks oli, et perestroika esimeseks mõjuvaks võiduks saagu riikliku iseseisvuse taastamine (Kornel, 2011: 140). Patriootlik. Kui perestroikaga alustada, siis võiks tõesti see alguse saada iseseisvuse taastamisega, kuna siis saab asi tõesti alguse Eesti asja ajamisega ja annab indu muutuste läbiviimiseks. Kalju Komissarov tõi välja, et stalinism tuleb kuulutada võrdväärselt natsismi ja rassismiga inimvaenulikuks nähtuseks (Kornel, 2011: 140). Inimestele tuleb selgeks
Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Võim relatiivne, sõltub teiste riikide suurusest, pidev kasvamine. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus.
Sotsiaalne toetus, pere sõbrad, eakaaslased, Institutsionaalsed tegurid- regulatsioonid, mis soodustavad tervisekäitumist. N: m:28 aastane, ei saa minna kohustuslikku kontrolli. Kõik peavad minema. Ei ole aega. Kogukonnategurid- sotsiaalsed normid. Rahvastikutegurid- valitsuste, poliitikate ja seadustega, mis reguleerivad tervisearengut. N: kõik mehed peavad minema uuringutele, et minna ajateenistusse. Tervisekasvatus- On sotsiaalse tegevuse ja õppimikogemuste planeeritud kompleks, mille ideeks on võimaldada inimestel hallata oma tervist... Helkurid jne.. 60ndad - Pereplaneerimine, kasvatus, tervisenõustamine. 70ndad krooniliste haiguste ennetamine: katsetati 1. Hirmutamine ja teadmiste jagamine N: kuis a nii teed, siis saad selle. (Ei toiminud) 2. teadmiste jagamine hoiakute muutmine. (ei toimi) N: 3. afektiivsed lähenemise viisid: püütakse õpetada otsuste tegemist, püütakse arvestada arengulisi iseärasusi. Missugused on soovid ennast teostada. Sotsiaalsus,
mõistet. Ideel puudub objekt, kuna idee käib selle kohta, mis on väljaspool kogemust; objekt saab olla aga kogemusega seotud. On arusaadav, et ettekujutus surematust hingest on idee, sest meil puudub selle kohta kogemus. Hing kui lihtsubstants, ei lagune, aga kogemus sellest puudub. Ideemaailm ehk kosmoloogilised ideed – pole immanentne, pole transtsendentne(lk 110). Maailm on idee, sest kogemusega ei suuda kaasas käia. Maail on antud kogemuses ja niivõrd ta pole idee; muutub ideeks kui maailm on algus ja lõpp … On olemas mingi nähtus, mis on tingitud mingist muus nähtusest; mis omakorda tingitud muust nähtusest jne, st. et tingimuse ahelat saab edasi arendada ja ei jõua lõpliku tingimuseni(kui kogemuse piires oleme). Maailm kui idee on see, et kui mõelda, et tingimusteahel lõppeb ära ja on olemas absoluutne tingimus, millest muu on tingitud. Nii muutuks maailm terviklikuks. Maailm kui idee, kui maailma algus ja lõpp, ning seda võimalik
Kui kattumine suur, siis konkurents tugev ja on oodata konkurentset väljatõrjumist, ehk ühe liigi väljasuremist kooslusest. Nt Euroopa naaritsa populatsioon. Ameerika naarits ehk mink. Mutualism (++) Jaguneb · Obligatoorseks · Fakultatiivseks(protokooperatiivne) 1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus. Kaks täiesti mittesuguluses olevat bioloogilist liiki on evolutsiooni käigus õppinud üksteisega kohastuma. Ideeks jõuda üheskoos parema tulemuseni kui nad üksi suudaks. Nt akaatsia ja sipelgas; meemäger ja meenäitaja(lind). 2. Põllumajandus(sensu latu). Aedniksipelgad, sipelgad lüpsmas lehetäid. 3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on alati oluliselt väiksem kui teine. Peremees(suur) sümbiont(väike). Õisloomad. Dinoflagellaadid toidavad koralli
Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Nähtuste maailma kuuluv asi on olemas üksnes seetõttu, et ta saab osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideedemaailma iseloomustus. Ideed on Platonil muutumatud, igavesed, ainulised, jagamatud jne. Liikumine, tekkimine-hävimine jne. Ei ole Platonil inimliku mõtlemise eksitus: olev ise jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Need kaks
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel ...
H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E – töölehtede koostamise käsiraamat klassi – ja aineõpetajale, TPÜ, Magistritöö, Tln, 2001. E. Krull, Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. Joh. Käis, Isetegevus ja individuaalne tööviis, Koolibri, Tln, 1992. A. Köörna, Innovaatilisus keskseks ideeks, Haridus, 3/2002. U. Läänemets, Tunni ettevalmistamine ja organiseerimine. Hindamine, TPÜ, THK, Tallinn,2002. G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186.
(valdavalt põrandaaluste) ajalehtede kaudu, mis levisid aga suhteliselt piiratud ringkonnas. Religiooniteemasid käsitleti ka loengutel, kõnekoosolekutel ja vestlusringides. Järjekindlalt taoti klassivõitluse teooriast tulenevat raudset seisukohta: kirik on kapitalistide käepikendus, töölise-talupoja kurnaja. Kuigi I Maailmasõja ajal ateistlik tegevus sootuks soikus, muutus olukord äärmiselt huvitavaks 1918. aastal, pärast ilmasõja lõppu. Bolševike üheks toonaseks oluliseks ideeks oli “maailmarevolutsiooni vallandamine”, mille nimel ei hoitud millegagi kokku. Novembrirahutuste tõttu Saksamaal eeldati revolutsiooni peatset puhkemist just Kesk-Euroopas, mistõttu sai Eestist möödapääsmatu stardiplatvorm, maailmarevolutsiooni üks võtmepositsioone. Aasta lõpus alanud Vene vägede pealetung teeniski peamiselt just selle platvormi loomise eesmärki. Seetõttu oli olukorra destabiliseerimine Eestis vägagi nende
H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E töölehtede koostamise käsiraamat klassi ja aineõpetajale, TPÜ, Magistritöö, Tln, 2001. E. Krull, Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. Joh. Käis, Isetegevus ja individuaalne tööviis, Koolibri, Tln, 1992. A. Köörna, Innovaatilisus keskseks ideeks, Haridus, 3/2002. U. Läänemets, Tunni ettevalmistamine ja organiseerimine. Hindamine, TPÜ, THK, Tallinn,2002. G. Nagel, E. Rihvk, Oma kätiga, poiste käsitööraamat, Ilo, Tallinn, 2001. Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, RT I , Nr 20¸ 20. 02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186.
müüakse või antakse kaupa ära. [7] Samuti võiks eelistada ümbertöödeldud materjali sisaldavaid riideid puhtast toorainest tehtutele, sest esimesed säästavad ressursse ning selle võrra väheneb ka prügilasse ladestatava prahi hulk. [7] 7.2. Efektiivsemad ja loodussõbralikumad tootmislahendued 7.2.1. Ökomood Keskkonnamõjude vähendamiseks ning oma nisi leidmiseks on hakatud arendama ökomoodi. Ökomoe ideeks on riideeseme vähene kahjulik mõju terve elutsükli kestel. Selleks kasutatakse puuvilla, kanepit, bambust ja teisi kultuure, mille kasvatamise on võimalikult jätkusuutlik ning pole kasutatud keemilisi pestitsiide. Orgaanilist puuvilla kasvatatakse vähemalt 12 riigis. [4] Riidetootjad on aasta- aastalt suurendanud orgaanilise puuvilla kasutamist. 2004. aastal hakkas Wal-Mart müüma orgaanilisest puuvillast naiste särke. Praegu on saadaval mitu
ikkagi raamatuk, mille najal kirjaoskus järjekindlamalt levima hakkas. 2.2 Koolid Teine kultuurivaldkond , mida reformatsioon Liivimaal väga tugevalt mõjutas, oli kooliasjandus. Toimus koolisüsteemi ja koolihariduse põhjalik ümberkorraldamine. Tõukeks olid Martin Lutheri tööd- ta pidas tarviklikuks evangeeliumi õpetamist noortele poistele kui ka tüdrukutele. Tekkisid esimesed ettepanekud uue kooli rajamisest, mis kahjuks jäid ainult ideeks. Pärnu linnadepäeva otsus oli üheks tõukeks, et Oleviste juures olnud õppeasutus muudeti ladina- ehk triviaalkooliks. See triviaalkool oli kolme klassiga(Ph. Melanchthoni kooliprogramm). Tallinnas suunduti täisväärtusliku humanistliku hariduse poole. Raad pöördus kirjaga Martin Lutheri poole, et ta soovitaks oma õpilast Heinrich Bock Hamelnisti Tallinna superintendendi ametisse. Hamelnist ei olnud selleks ametiks valmis ning Luther
9 monarhistlikus valitsemiskorras: kuidas eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid? Valitseja peab proovima meelitajaid vältida, eriti kehtib see noorele valitsejale, kes kipub komplimente tõele eelistama. Valitseja peab olema haritud ning lugema antiikseid käsitlusi voorustest. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda on lubatud ainult äärmisel vajadusel(riigikaitse). Ideeks oli mitte tõsta makse, elada kokkuhoidlikumalt. Pidas oluliseks vähest valitseja sekkumist. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb Machiavelli: Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Eesmärk õigustab abinõu. Hea tunnitab, et valitseja shtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad nimetasid end
Nende peres kasvab kaks last. Kahe aasta eest diagnoositi Mardil haigus, mis ei võimaldanud tal enam endise tööga tegeleda. Viivitamatult pidi ta oma elus tegema suuri muudatusi. Tiina, kes sellel ajal tööl ei käinud, leidis endale töökoha, et pere kuidagi toime tuleks. Mart ei norutanud kaua, ta otsustas hakata tegelema turismiga. Kodukoht oli kaunis, maja suur ja tegevus ise võimaldas tal kodus samaaegselt laste järele vaadata ja klientidega suhelda. Ta ideeks oli pakkuda linnakärast väsinud vanematele koos lastega vaikset suvist puhkamisvõimalust. 16 Mardi endine töö oli seotud müügiga, seetõttu oli ta hea müügimees ja omas tihedaid sidemeid suure tutvusringkonnaga. Paar kuud, peale idee tekkimist luua turismiettevõtte, oli ta juba leidnud endale kliente ja tulevik tundus kindlustatud. Mardi ettevõte alustaski tegevust.
sajandi teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. 18. sajandil Immanuel Kant ei olnud rahul tema eluajal valitseva üldise ettekujutusega, et kõik, mis on teadvuses, on pärit meeleorganitest. Tema arvates on mõistuses asju, mis ei saa tuleneda kogemustest. Kanti vaade, et inimese mõistusega on kaasa antud kategooriad, nagu aeg ja ruum, mille abil mõistus ise korrastab maailma, osutus väga mõjukaks ideeks, mis kujundas psühholoogia arengut. Väga pikka aega oli psühholoogia kõige olulisemaks küsimuseks, mis on psüühikas kaasasündinud või põritav ning mis on õpitav. Vaagides psühholoogia võimalusi teadusena, jõudis Kant järeldusele, et see ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks, nagu füüsika. Esiteks seepärast, et inimesele oma Mina tunnetamine on inimese mõistusele kättesaamatu ülesanne (väide ,,Ma olen" põhineb kogemusel, mitte teadmisel)
tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades. Asjad seega sõltuvad ideedest. Ideemaailma struktuur Olev jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Ideed mõistusega
Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.)
"Luigeluulinn", "Kaitseala", "Emapuhkus". Naist mõtestatakse palju läbi pärimusliku traditsiooni. Sellest lähtuvalt kannab seda luulet pinge, mis ühelt poolt tuleb poeedi kaasaegsusest ja teiselt poolt müüdist ja pärimusest. Näiteks võib olla konflikt tehnilise ja loodusliku vahel. Kirjutab naise rollist ja tunnetest olevikus ja minevikus. Lüürilisus, romantilisus, kujundirikkus. Ehini kõige olulisemaks ideeks võiks olla elu kogu tema suuruses, elamise toonitamine, elamise väärtuse rõhutamine. Kirjanduse äärealad. Igasuguse hea kirjandusliku maailma puhul peaks eksisteerima äärealad, kuhu alla käivad nt avangardkirjandus, y-kirjandus, eksperimentaalkirjandus, mikrokirjandus, ajakiri ,,vihik" - avaldab avangardset kirjandust. Berk Vaher ja Aare Pilv arvavad, et kui termin avangardkirjandus toob endaga koos kogu ajaloo, siis ka tänapäeva uuendajatele pole
1870-ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse
kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased
keskvõimule, rahulolematuse avaldamine. Eestimaa Rahvarinne Perestroike Toetuseks RR massiline liikumine. Aprillis toodi ka esmakordselt avalikkuse eest välja rahvuslipp. Kuna rahutused tõotasid tulla, siis vahetati Karl Vaino Vaino Väljase vastu välja. 17. juuni 1988. ikkagi meeleavaldus. 150k.Lipp lubati eestlastele.. 1988. septembris Lauluväljakul ,,Eestimaa Laul." 300k. Seleks ajaks oli rahvuslike jõudude kandvaks ideeks omariikluse taastamine, millele impeeriumiemeelsed ringkonnad seadsid vastu, et jäägu kõim uutumatuks. Süvenes konföderatsioonisuhete idee. Realiseeruma pidid see liidulepingus, kuid seda ei realiseeritud. ,,Konstitutsioonikriis." -Osad rahvusmeelsed, osad impeeriumimeelsed. Lahendus sellele 16. nov 1988. ENSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioonis ja ENSV konstitutsiooni viidud parandustes. Sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliidusliste saeaduste suhtes. 1989
11 valitsusse austria natside juhi Arthur Seyß-Inquarti, kellest sai siseminister. 11.03.1938 astus Schuschnigg, kaotanud lootuse Austriat päästa, ametist tagasi ja uueks kantsleriks sai Seyß- Inquart. 12.03.1938 marssisid Saksamaa väed Austriasse ja keegi neid ei takistanud. Austria sai Kolmanda Reichi osaks. Anschluß oli sellega teostunud. Saksamaa ideeks sai nüüd ,,eluruumi" (Lebensraum) hankimine tulevikus, esialgu asuti aga taotlema järgmist sakslastega asustatud piirkonda Sudeedimaad (Sudeteland), mis oli osa Tsehhoslovakkiast. Sudeedisakslaste natsist liider Konrad Henlein nõudis oma inimestele enesemääramisõigust, st. liitumist Saksamaaga. Britid ja prantslased ei olnud sõjast huvitatud, samuti polnud suureks konfliktiks valmis Mussolini. Seetõttu sõlmisid 29.09.1938 Prantsuse
NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil
NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil
Kõikides riikides on valimise süsteem olnud vaatluse all, seoses proportsionaalsuse ja piirkondade (districts) vahelise tasakaalu leidmisega. Otseste kanalite kasutajad on Taani ja Poola. Kaudsete kanalite toetajad on poliitilised parteid Itaalias, massimeedia Suurbritannias, bürokraadid Holland, keskvalitsus Kesk-Euroopas, kirikud Austrias ja ametiühingud Saksamaal. Sellised erinevad eelistused Euroopa Liidu tasandil võivad sagedasti vastuollu sattuda. Throughput Üldiseks ideeks on see, et valitsus peab olema esindusorgan (esindama inimeste soove). Throughputi demokraatia mõistetel on seos Euroopa Liidu kujundamisega. Kõik põhi valitsuse meetodid on pandud ühte praktikasse. Häälteenamusega otsustamiseprotsess on esindatud ka Komisjonis, Parlamendis ja Nõukogus. Output (väljund) Üldiseks ideeks on see, et valitsuse tulemus peab olema legitiivne, mis tähendab, et see peaks olema laialdaselt aksepteeritud (üldtunnustatud)
säilitada tahetakse. Max Weber ja Karl Mannheim kasutasid seda tähistades mõistet ,,traditsionalism". Erinevalt näiteks sotsialismist ja liberalismist ei ole siin tegu ühtse õpetusega, vaid paljude konservatiivsete vooludega, mille tuum on sama alalhoidlikkus. Konservatiivne liikumine tekkis kui vastandliikumine Prantsuse Revolutsioonile ja arengufaasi põhiesindajaks oli inglane Edmund Burke. Mõiste tõi käibele prantsuse kirjanik Francois Rene de Chateaubriand. Ideeks: inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu. Esialgu oli konservatiivsus seotud monarhia ja suurmaaomandiga, liberalism aga suurkodanliku kapitalismiga. Konservatiivsus ei pruugi üldse olla seotud materiaalsete, majanduslike huvidega, seda võib vaadelda ka kui vaadete süsteemi inimesele, riigile, ühiskonnale ja ajaloole. Alates 19sajandist võib eristada nelja konservatiivset voolu: · Liberaalne E.Burke (1729-1797), Benjamin Constant (1767 1830)
soomusbrigaadi. Pärast Riia vallutamist liikus "Nordi" 18.armee ( kindraloberst Georg von Küchler ) kiiresti edasi ja ületas 7.-9.juulini laia rindena Eesti lõunapiiri . Lätis põhjalikult purustatud Vene 8.armee ( kindralmajor Ljubovtsev ) taandus vaid 2 Saksa armeekorpuse ees paaniliselt Pärnu jõe - Emajõe joone taha , mille sakslased saavutasid 12.juuliks . Nüüd sakslased peatasid edasimarsi , oodates järele Peipsist idas liikuvaid osi . Ideeks oli mereni jõuda enne Narva jõest idapool , et ajada "kotti" kogu punaväe grupeering Eestis . Paljud eesti autorid on seda suurt strateegilist otsust interpreteerinud piiratult ja vääralt kui mingit eestivaenulikku akti. Saksa plaan õnnestus täielikult . Punaväe juhatus grupeeris väed Tallinna merebaasi kaitsele . Sakslased tõid ühe korpuse juurde ja Omedu juures ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ja kirdesse , piirasid 31.juuliks sisse Emajõe joont kaitsnud Vene korpuse
Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki. See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka majandusliku ühinemise. EUROOPA LIIDU LOOMINE I 1946-1951 eellugu. Ideede autorid Monnet ja Spinelli. Ideeks luua ühtse struktuuriga lahutamatu poliitiline liit ning majandusliku koostöö vormid 1946 käis Churchill Zürichis peetud kõnes välja idee Euroopa Ühendriikide loomiseks. Ta propageeris majanduskoostööd ja võitlust kommunistliku reziimi vastu 1948 asutati Pariisis Euroopa Majanduskosstöö organisatsioon OECD 1949 asutati Strasbourgis Euroopa Nõukogu. Praegu 39 liiget, Eesti liitus 1993. Ei tegele majandus- ega sõjaküsimustega, iseloomult nõu
......................................... 27 15.FINANTSPROGNOOSID KAHEKS AASTAKS..............................................28 2 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Tegevus: Nimi: Osaühing "Chinakas" Kaubamärk: ChinaDown Asutamisaeg: 01.aprill 2008 a. Juriidiline staatus: Osaühing Pakutavate teenuste kirjeldus: Ideeks on võtta rendile pakutav rendipind Pärnu kesklinnas Aia tn uuel pikendusel ning pakkuda kesklinnas head hiina toitu ning meeldivat äraolemist sobilikus õhkkonnas 24 tundi avatud restoran- kiirtoitlustus asutuses. 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE Pärnus asuva äri- ja büroohoone esimesele korrusele on projekteeritud 30 istekohaga
Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest. Selle seisukoha tegi kuulsaks Locke, kes leidis, et kõigepealt saame meelte kaudu mingi impulsi objektist, objekti tajume teataval viisil (sensation), taju moodustab ühe lihtidee, meie mõistus liidab aga teatud tajud kokku ja nii tekib liitidee. Hume'i puhul saab samuti kõik alguse meelte kaudu saadavast impulsist objekti kohta, meie taju (impression) teeb sellest sisemise koopia, mida ta kutsub ideeks. Empiristlikul seisukohal on seega Locke ja Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemus) pole võimalik meelelisest kogemusest tuletada, nende asjadeni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platoni anamnesis - küsimusele kust pärinevad meie teadmised mitte-
hoolsuskohustus keskkonna suhtes ja kohustus rakendada lisaks õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetele ka omaalgatuslikke ettevaatusmeetmeid. 11. EÜ keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng Programm hõlmab tavaliselt 5 aastat. Kinnitatakse nõukogude poolt. Eesmärgiks on määratleda üldised arengusuunad ja juhtnöörid ning mitte minna detailidesse. Vastu võetud on 6 keskkonnaprogrammi: 1. Esimene keskkonnaprogramm ( 1973-1976) Kandvaks ideeks oli lisaks muudele Rooma lepingus sätestatud tegevussuundadele ja eesmärkidele oli parandada inimeste elutingimusi ja majanduse harmoonilise kasvu tagamine. See keskkonnaprogramm oli oma ülesehituselt kõige detailsem ja konkreetseid ülesandeid püstitav. Keskkonnaprogrammi sisu jaotati kolmeks: 1. Ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide sõnastamine N. Saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine või vähendamine N. Looduslikku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
