Agressiivsus Sagedasti on nii, et sundustega inimestel on tulnud oma emotsioone kontrolli all hoida juba lapsepõlves. Nad on pidanud enesevalitsust säilitama. Kui nad on näidanud oma tundeid välja (nt viha, agressiivsus), siis nad on saanud karistada selle eest. Seetõttu on nad õppinud oma agressiivsusega ettevaatlikult ümber käima või siis salaja, varjatult seda väljendama. Oma emotsioonidega hakkama saamiseks on neil mitu erinevat viisi: 1) Enesevalitsemise ja vaoshoituse seisundi idealiseerimine - Sellisel juhul juhtub see, et emotsioonid hakkavad kuhjuma, sest need kuhugi ära ei kao. Järjest suuremat enesekontrolli ja energiat nõuab nende tunnete kontrollimine. Võib juhtuda niimoodi, et kui emotsioone saab väga palju, siis nad murravad sellest kontrolli tõkkest läbi ja järgneb emotsionaalne plahvatus, mis võib viia raskete tagajärgedeni. 2) Iseendale keelatu vastu võitlemine - Erinevus sundustega isiku ja depressiivse isiku vahel on see, et kui
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
Põllumajanduses ülistati tüüpi, kus toodeti iseenda jaoks ja ülejäägid müüdi. Rooma autorid vergilius ja horatius(läbi terve loomingu) ülistavad loomingus põllumajandust, maaelu, loodust. Vergiliuse teosed: Bucolica- kõrges stiilis luule on pandud lihtsate maainimeste suhu, kaugel reaalsusest. Georgica- otseselt seotud põllumajandusega, tegelikult elukauge, väljendab rooma ideaali tegeleda põllumajandusega. Maaelu idealiseerimine oli teoreetiline ja vana rooma eluviisi ülistamine, väga paljudele tundus maaelu raske ja piinarikas, paljud oleksid elanud pigem linnas, kui maal, mida paljud ka tegid. Tunti pigem nostalgiat maa järele, paljud olid maalt pärit. Cincinnatus- vooruse ja vapruse kehastus 5 saj ekr, konsul, suundus maale tagasi ja haris ise põldu. 5 saj toimus lahingutegevus päris roomlaste ja ümbritsevate latiinivõimudega, kriitiline hetk, kus senat otsustas, et peab valima
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
Need õpetasid seda, kuidas oma elu korraldada. Fonvizin näitas, kuidas mõjub pärisorjus orjadele ja nende peremeestele. Sellest tulenesid küsimused: kas piiramatu võim on hea ja kasulik? Kas piiramata monarhi võim on kasulik? Sellest kasvas ka tähtis poliitiline küsimus. Fonvizini mõis on Vm külaelu näidis. Starodumi vanamoodsad mõtted pärinevad Peetrilt. 18. saj toimub Peeter I ametlik ja ka mitteametlik idealiseerimine. Iga inimene peab teenima riiki sellega saab ta endale ka privileegid. Igal inimesel peab olema oma sisemine kohustus. Südameheadus see seisneb vooruslikkuses, õiglases käitumises kõikide vastu. Inimene peab ennast pidevalt harima, täiendama. Sofja loeb pidevalt ,,Äbarikus" on käsil romaan naiste kasvatusest. Fonvizin maalib aadlike jaoks käitumiskoodeksi. Aadlik peab teenima, vaatamata sellele, et talle on lubatud mitte teenida. See on aadliku vaba valik
Margarete sureb. Faust ja ja Mefistofeles lahkuvad. 21) Romantismi üldiseloomustus. Romantiline kirjandus, tähtsamad autorid. 18. sajandi lõpp ja 19. Sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi - valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine. Üleminek mõlemas suunas on väga ähmane. Saab alguse vastuseisust klassitsismi vormirangusele ja valgustuse mõistuspärasusele. Ka umbusk kodanliku progressi suhtes.. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu.
Faust ja ja Mefistofeles lahkuvad. 22. Romantismi üldiseloomustus. Romantiline kirjandus, tähtsamad autorid. 18. sajandi lõpp ja 19. Sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi - valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine. Üleminek mõlemas suunas on väga ähmane. Saab alguse vastuseisust klassitsismi vormirangusele ja valgustuse mõistuspärasusele. Ka umbusk kodanliku progressi suhtes.. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu.
Pärast valgustust saabub pettumus, ei aidanud, kuhu edasi? Nüüd on mõistusele vastandiks tunded. Romantism – tunnete kultus. Tunded on vahetud. Hakatakse väärtustama loodust: loomulik, ehe. Inimese ehedust hakkab maha suruma tsivilisatsioon. Olulised on loodusrahvad, külad, maal saab seda ehedust kogeda. Väärtustati rahvaluulet (Herder), hakati seda kirja panema. Pessimism, protest ühiskonna piiravate normide vastu. Olevik on ebameeldiv, sealt tuleb põgeneda minevikku keskaja idealiseerimine. Siis kehtisid veel õilsad väärtused: rüütli- kirjandus. Robin Hood, Ivanhoe. Ka tulevikku vaadatakse ootuse ja lootusega. Meeleseisundi, tunnete väljendamiseks on lüürika. Romantismiaegse kirjanduse põhižanr, aga ka muud kirjutatakse: romaane, näidendeid. Nt. Byron, Puškin. Romantism keskendub üksikisikule, erandlikule isiksusele: silmapaistvad vaimuanded, tundemaailm ja ka õiglustunne. Nendest saavad mässajad, kes ei lepi ühiskonna ülekohtuga ja neile osaks saanud
Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): 19. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele
sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). Pilet 13 1. Romantismi mõiste Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Tekkis Saksamaal (ja Inglismaal) 18. saj lõpul
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse inimese poolt loodud ideaalile. Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse mõnda süsteemi ja seega muudetakse samuti neid loodus- vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid
''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse inimese poolt loodud ideaalile. Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse mõnda süsteemi ja seega muudetakse samuti neid loodus- vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid
''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse inimese poolt loodud ideaalile. Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse mõnda süsteemi ja seega muudetakse samuti neid loodus- vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
