Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"idaslaavlased" - 93 õppematerjali

idaslaavlased - elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse.
thumbnail
14
docx

Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini.

- Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 ­ 1815 - 1789 ­ 1799 Suur Prantsuse revolutsioon - 1799 ­ 1815 Napoleoni sõjad · 1815 ­ 1900 ehk nn 19. saj - Napoleoni sõdade järgse Euroopa taastamine; rahvuslik liikumine; romantism; 6) Venemaa Suur rahvasteränne ja slaavlased: · lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid · lõunaslaavlased (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid) · idaslaavlased (venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste esivanemad; eraldi rahvusteks kujunesid keskaja lõpuks) Idaslaavlased liikusid järgnevatel sajanditel vähehaaval müüda jõgesid põhja poole. 882. a Rjuriku lähikondlane Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi vürstiriigi. Usk: Vladimir tutvus kõikide usunditega, valis bütsantsi õigeusu. NB! 988 algas ristimine. 1237. a. hakkasid Vene alasid vallutama mongolid....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Samas Vm impeerium koosnes paljudest erinevatest rahvastest. Venelased jäid 20.saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust. Siia juurde võib mingis mõttes liita ukrainlased- 17% ja valgevenelased 5%, neid kõiki loetakse idaslaavlaste hulka kuuluvateks. Idaslaavlased moodustasid kokku impeeriumist vaid 2/3. Teisi vähemusrahvusi oli vähe, olid kõik väikesed. Suuruselt kolmas rahvus impeeriumis olid poolakad, nende arvele jäi vaid 6% elanikkonnast. Valgevenelased 5%, juudid 4, kasahhid 3, soomlased 2,5%. 1/3 vene rahvastikust koosnes pisitillukestest rahvakildudest. Erinev oli ka nende rahvaste hariduslik tase. Kõige kõrgemalt olid hariduslikult arenenud balti kubermangude elanikud- eestlased/lätlased koos baltisakslastega, siinsest elanikkonnast 70%...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
46
odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei...

Rahvusvahelised suhted:...
38 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

(Kardla) o Aarete kõrval on saadud ka mõned raudesemetest peitleiud. o Ehted ja relvad meideti maasse esmajoones hädaohu korral. Soodest leitud kogumis võisid olla kas soolaukasse või vette heidetud ohverdused. o Kogu ida-euroopa põhjapiirkondades hkkasid sel ajal mõnu avaldama idaslaavlased . o Keskmise rauaajal elvanesid taas sidemed ülemeremaadega. Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid. o Umbes 600aastal tunud rootslaste kuningas Ingvar väega eestisse ja terve suve rüüstasid nad Steini nimelisi maakohti- ruttu tormasid kohale eestlaste vägi ja toimus lahing kus Ingvar hukkus o Viikingiajal (aastail 800-1050) suhted Skandinaavlastega tihenesid....

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Eesti ajalugu arvestus

 Ordu läks Leedu vastu, kannatada said Läti alad ja natuke Eesti omadki.  Novgorodi ja Pihkvaga kui idanaabritega ei toimunud u 200 aastat suuremaid kokkupõrkeid. PILET 6 1) Suhted naabritega muinasajal  On rajatud linnuseid ja leitud relvi => rahutud ajad  Lõunas: idaslaavlased avaldasid mõju Ida-Euroopale. Nad kohtasid ka balti hõime, kellest osa slaavistus. Balti hõimud suundusid vaikselt Põhja-Läti poole ja lääneosa jäeti liivlastele. Kagu-Eestisse rajati 8. saj paiku palju linnuseid, aga pole teada, kas põhjuseks oli balti hõimude sõjaline aktiivsus või mitte.  Ülemeremaad: keskmisel rauaajal olid rahulikud kaubandussidemed, kuid Rootsi tegi ka rüüsteretki. 600...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG

saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalme...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keskmine Rauaaeg ja Viikingiaeg

Rahutud ajad Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Sündmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega. Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt ning kohalikud sulandusid nende hulka. Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti – Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Meretagused sõbrad ja vaenlased...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus keskaega

Viikingitel oli kaks teed. Läänetee viis piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemerre. Idatee kulges läbi jõgede (Volga, Dnepr) ja idaslaavi alade, läbi mille jõuti Bütsantsi. Läänetee äärde kujunesid viikingi päritolu asulad/riigid, näiteks Prantsusmaal Normandia hertsogkond või Sitsiilia saarel Sitsiilia kuningriik. Ida pool kutsusid idaslaavlased enda üle valitsema viikingid, kellest üks ­ Rjurik, pani aluse Vana-Vene riigi tekkele ­ normanistlik teooria. Viikingeid saab pidada ka maadeavastajateks. Islandil elanud viikingid sõitsid läände ning jõudsid välja Gröönimaale, sealt mindi edasi Põhja-Ameerikasse. Gröönimaale jõudis välja Erik Punane, kes pagendati Islandilt, mistõttu ta pidi retkele minema. Sel ajal oli Gröönimaa palju elamiskõlblikum kui praegu. Sinna tekkisid lõuna ja põhja asulad...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega künkad. Linnused jagatakse välisilme põhjal mitmesse rühma: neemiklinnused, mägilinnused, kalevipoja sängi tüüpi ja ringvall linnused. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. 6-7. saj toimus väike rahhvastikuränne. Idaslaavlased liikusid lõunast põhja suunas, mis sundis liikuma balti hõime, kes jäid peatuma Põhja- Lätis, mis omakorda mõjutas läänemeresoomlasi. Maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse (olid ka kääpad), uusi enam juurde ei ehitatud. Surnutele kaasa pandud esemete hulk enamikus kivikalmetes varasemaga võrreldes vähenes. Siiski on leitud ka üksikuid väga rikkalike panustega matmispaiku. Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete kui ka relvade ja tööriistade peitleide. Arvatakse, et need maeti...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viikingid kt nr. 2

Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingule ragnarökile eelnevas viimases lahingus tapab Thor Migarrimao, kuid madu tapab ka tema. 4. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkani poolsaarest (Pannoonia, Karantaania). Ajapikku asusid mõned ida-slaavlased ka Siberisse ja Kesk-Aasiasse. Kõigist slaavi keelkonda kuuluvatest rahvastest on osa emigreerunud...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Eestlased muinasaja lõpul

TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased , balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud:...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Vene keskaeg

sajandist. Ka Pihkvast leitud, kus kultuurkiht tohtu hästi säilitab. Tohtkirjade hulgas on väga erinevate inimeste kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju. Idaslaavlaste päritolu temaatika Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal. Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenlased, makedoonlased, tsernogoorlased). Üle 300 000 000 slaavi rahva. Suur territoorium slaavlastel tänu Venemaale aga Vene pinnal ka palju muid rahvaid. Üks teooria slaavlaste algkodu kohta:: Dnepri, Doni ja Visla vahelisel alal väljakujunenud. Esimene argeoloogiline slaavlaste kultuur: Praha kultuur 6.-7. sajandil p.Kr. Kortsaki kultuur...

Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun