Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13...
saj germaani võimu välisvaenlaste sissetungidele alla · Püsis keisrivõim · Kaubateede ristumiskoht · Tekkisid sõltumatud germaani · Rikas kaubalinnade poolest. riigid (Käsitöö) · Vähe orje ja palju vabu kodanikke Bütsantsi koht keskaja kultuuris. Slaavi hõimud ja Vana-Vene riigi teke Slaavi hõime oli 3: 1. idaslaavlased 2. lõunaslaavlased 3. lääneslaavlased Bulgaari riik - võtab omaks ristiusu, piibel tõlgitakse vana-bulgaaria keelde, sellest areneb välja kirillitsa tähestik (Kyrillos). Varjaagid vikingid, normannid. Legend räägib 3 varjaaki (Sineus, Rjurik, Trevor) kutsuti valitsema Vana-Vene hõime. Rjurikist saab Novgorodi vürst (862). Tänu sellele saab Vene riigi teke üha rohkem võimalikuks. Rjuriki järeltulija Oleg vallutab 882 aastal Kiievi...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik...
Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas. Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tsernogoorlased. Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased .(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse. Liiguti Dnepri piirkondade kiievi aladele. Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas.tema...
Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud. Lätlastega üsna head ja tihedad suhted. Idanaabrid idaslaavlased , konfliktid, aga ka aktiivne kaubavahetus. 6. Sõda, kus vallutati maid eesmärgiga neid ristiusku pöörata.1198 Liivlaste vastu Riia all. Ei saavutatud eesmärki. Munk = piiskop. 7. Läti Henriku Kroonika. Autor oli kursis, kuna käis igalpool kaasas ja kirjutas selle üles. Aga hinnangutes oli ta subjektiivne, sest ta oli sakslaste teenistuses. Allikas on kirjutatud ladina keeles ja on tervikuna säilinud. 8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata...
* kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9 Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki · Lõunanaabrid idaslaavlased , suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks toimus I vabadusvõitlus eestlased nurjasid venelaste vallutuskatsed ja järgneval poolel sajandil pole teade ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse Muinasaja lõpul...
Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda. Aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine sõltusid päikesejumal Dazdbogist. Vanades...
Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma asulaid, või asusid elama juba olemasolevatesse. o Korratusest väsinud rahvad kutsusid varjaake endid valitsema. Kutse võttis vastu pealik Rjurik, kes sai võimule 862 Novgorodi linnas...
Bütsantsi õpetlastel on olnud oluline roll VanaKreeka ajaloos. Bütsantsi kunstis ja arhidektuuris ühinesid ühelt poolt muistse Kreeka ja Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti Pärsia traditsioonid. Büntsantsi lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid. Kasutati palju ikoone ja mosaiiktehnikat. Bütsantsis oli ristiusk. (lk 5051) 7. IdaSlaavlased Slaavlaste ehk tänapäeva venelaste, tsehhide poolakate ja teiste esivanemate algkodu paiknes arvatavasti praeguste Poole ja Ungari aladel. Slaavlasi nimetati esimakordselt Rooma ajaloolaste poolt. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Idaslaavlased olid sageli sõjajalal Bütsantsiga. Sageli tuli neil võidelda ka Musta mere põhjaranniku aladel asuvate rändrahvastega. Samal ajal hakkasid idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud...
4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel...
Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuriväärtusi, põletasid raamatukogusid, purustasid ,,uskmatute" monumente. Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut, sest prohvet Muhamed oli olnud nende zanrite vastu. Lubatud olid tõsielulised jutustused, viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat ja üks ööd". 9. Vana-Vene riik. Idaslaavlased . Vana-Vene riigi rajajateks peetakse viikingeid, 882. pani Oleg aluse Vana-Vene riigile, koondades Põhja-Venes elavate eri päritolu hõimude väed ja vallutas Kiievi. Idaslaavlaste usundis oli tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Aastal 988 võttis suurvürst Vladimir vastu ristiusu (bütsantsi õigeusu). Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka leetopisse ehk kroonikaid. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikust ka keskkihtidesse. Vene kunsti ajalugu alustada 9...
serbialased horvaatialased montenegrolased sloveenialased makedoonialaed Pärast seda liiguti idasse, Dnepri jõe keskjooksule ANTID idaslaavlased (läksid põhjapoole vaikselt edasi) venelased ukrainalased valgevenelase hakkas soomeugrilaste slaavistumine Kaubateede sõlmpunktides tekkisid kaubakeskused ~ linnad Laadoga, Smolensk, Novgorod, Kiiev ( jõgede ääres) Kaubatee Skandinaaviast Bütsantsi ( läbi idaslaavlaste) : varjaagid ja kreeklased TEE VARJAAGIDE JUUREST KREEKLASTENI...
Kolmas õpetlane al Biruni oli nii astronoom, matemaatik, geograaf, ajaloolane, keeleteadlane, farmakoloog; tema pidas võimailikuks helitsentrilist maailmapilti (päikesekeskne maailm); määras ära umbes 50 erineva aine tiheduse; kirjutas põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast, ajaloost. TÖÖ: keskaeg sissejuhtatus, frangi riik, feodaalsuhted, bütsants, slaavlased, idaslaavlased , skandinaavia jne, kaart lk 53, 77, 93, 104 RISTISÕJAD LÄHIS-ITTA Ristisõjad Lähis-Itta toimusid 11.-13.saj. Üldjoontes oli 8 ristisõda, mõnikord räägitakse 7 või 9 ristisõjast. Esimesed neli on täpselt dateeritud, hilisemate puhul on erinevates käsitlustes erinevusi. Esimesed kolm ristisõda toimusid Palestiinasse. Neljas ristisõda oli erand, toimus Konstantinoopolisse. Järgnevad ei toimunud enam niivõrd Palestiinass, sest oli läinud uuesti...
a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp Ühiskonnakorraldus, kultuur: * Enamuse moodustasid vabad talupojad maksid makse, teenisid sõjaväes, *Arenenud linnad, käsitöö ja kaubandus, *Käsitöölised kuulusid kolleegiumitesse (nagu tsunftid Lääne-Euroopas) 7. Idaslaavlased - kuidas on Venemaa ajalooga seotud järgmised isikud: Rjurik: 862 said võimule Novgorodi linnas Oleg: vallutas Kiievi 882, ning pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir: 988 lasi end ristida ja kehtestas uue usu riigis - õigeusk Jaroslav Tark: tema valitsusajal ulatusid valdused Mustast merest Läänemereni , lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus" 8. Araablased ja islam: Kuidas tekkis islam??: VII sajandil hakkas Meka kaupmees...
araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid. Mauri kultuuri kaudu avastati uuesti Aristotelese filosoofia, mis pani omakorda aluse 12. sajandil uue kristliku filosoofia tekkimisele. Arhitektuuris laenas gootika võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks. Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt. Nende linnade tähtsus aina suurenes, sest asulatesse koondus ka viikingeid, soomeugrilasi, baltlasi....
Sealt hakksid liikuma põhja poole, kus puutusid kokku läänemeresoomlastega, nad liikusid põhjavene poole. Nad slaavistusid. Normanistlik teooriavanavene riigi rajajad olid viikingid 862 Rjuritknovgorodis, sineud, truvor. Tulid kõik koos kaaskonnaga. VV algas 882 kui rjurik kaaskondlane oleg vallutas kiievi. Vv ehk Kiievi Vene algus viikingid slaavistusid. Antinormanistlik teooria VV rajasid idaslaavlased , valitsejad 988 lasi VV suurvürst Vladimir ennast ja kaaskonda ristidaõigeusu kiriku algus vm Jaroslav tark vallutas 1030 jurjevi(tart). Lasi kirja panna"Vene õiguse" 10. Araablased ja islami usk Elukohaks araabia ps. Tegelesid rändkarjakasvatuseg beduiinid(kasv. Kaamleid ja muid loomi) talupojad fellanid (oaasides terv. Nisu, oder, datlipalmid) 11. saj. Olid araablased jõudnud sugukondliku korra lagunemiseni, esile kerkisid...
Läänekristlaskond katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid. Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka...
kodukoha kaitsmine. 2. Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? Läänenaabrid. Naabriteks olid skandinaavlased. Suhted nendega olid vaenulikud ja sõjalised. Lõunanaabrid. Naabriteks olid idaslaavlased , balti riigid, Ukraina. Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus. Idanaabrid. Naabriteks olid vadjalased, vepslased, karjalased, merilased, muromlased jt soome-ugri rahvaste esivanemad. Suhted nendega olid kaubanduslik, rahumeelne. Eestlased olid küllalti rahumeelsed, kuid oskasid ennast kaitsta. Tekkisid ja sõja ja röövretked. Majanduslik areng oli kiire. Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi....