osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp Ühiskonnakorraldus, kultuur: * Enamuse moodustasid vabad talupojad maksid makse, teenisid sõjaväes, *Arenenud linnad, käsitöö ja kaubandus, *Käsitöölised kuulusid kolleegiumitesse (nagu tsunftid Lääne-Euroopas) 7. Idaslaavlased - kuidas on Venemaa ajalooga seotud järgmised isikud: Rjurik: 862 said võimule Novgorodi linnas Oleg: vallutas Kiievi 882, ning pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir: 988 lasi end ristida ja kehtestas uue usu riigis - õigeusk Jaroslav Tark: tema valitsusajal ulatusid valdused Mustast merest Läänemereni , lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus" 8. Araablased ja islam: Kuidas tekkis islam??: VII sajandil hakkas Meka kaupmees
on tingitud, arendas seal õpetust tervislikust toitumisest. Kolmas õpetlane al Biruni oli nii astronoom, matemaatik, geograaf, ajaloolane, keeleteadlane, farmakoloog; tema pidas võimailikuks helitsentrilist maailmapilti (päikesekeskne maailm); määras ära umbes 50 erineva aine tiheduse; kirjutas põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast, ajaloost. TÖÖ: keskaeg sissejuhtatus, frangi riik, feodaalsuhted, bütsants, slaavlased, idaslaavlased, skandinaavia jne, kaart lk 53, 77, 93, 104 RISTISÕJAD LÄHIS-ITTA Ristisõjad Lähis-Itta toimusid 11.-13.saj. Üldjoontes oli 8 ristisõda, mõnikord räägitakse 7 või 9 ristisõjast. Esimesed neli on täpselt dateeritud, hilisemate puhul on erinevates käsitlustes erinevusi. Esimesed kolm ristisõda toimusid Palestiinasse. Neljas ristisõda oli erand, toimus Konstantinoopolisse. Järgnevad ei toimunud enam niivõrd Palestiinass, sest oli läinud uuesti
Naabrite sõjakus mõjutas Eestit. *Sündmused lõunakaares- Idaslaavlased tulid mööda Dnepri jõge, vallutasid soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid. Lätlased surusid liivlased rohkem rannikualadele. *Sündmused läänes- (Viikingid). Skandinaavia hõimude erinevad retked. Eesti aladelt toimus ka vasturetki. Noorem rauaaeg 1) viikingiaeg u. 800-1050 2) muinasaja lõpusaj. 1050-1200 1. Skandinaaviast pärit hõimude retked ( tee varjaagide juurest kreeklasteni) 2. Idaslaavlased üritasid meid vallutada 1030 (linnus Tartu kohal). Jurjevi tugipunkt. 1061 löödi idaslaavlased välja. Rahvaarv: u. 150 000 inimest Adramaa- põllumajanduse ühik (üks adramaa toidab ära u. 7 inimest) Asustamata alad: läänerannik (pinnas ebasoodne), sooalad( Pärnu jõest allapoole jäävad alad) ja Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1. sumbküla (kõik talud paiknesid keset põldu, koos) 2
Silmapaistvaid õpetlasi kerkis ka keisrite hulgast. Bütsantsi õpetlastel on olnud oluline roll VanaKreeka ajaloos. Bütsantsi kunstis ja arhidektuuris ühinesid ühelt poolt muistse Kreeka ja Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti Pärsia traditsioonid. Büntsantsi lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid. Kasutati palju ikoone ja mosaiiktehnikat. Bütsantsis oli ristiusk. (lk 5051) 7. IdaSlaavlased Slaavlaste ehk tänapäeva venelaste, tsehhide poolakate ja teiste esivanemate algkodu paiknes arvatavasti praeguste Poole ja Ungari aladel. Slaavlasi nimetati esimakordselt Rooma ajaloolaste poolt. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Idaslaavlased olid sageli sõjajalal Bütsantsiga. Sageli tuli neil võidelda ka Musta mere põhjaranniku aladel asuvate rändrahvastega. Samal ajal hakkasid idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal
kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada. araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid. Mauri kultuuri kaudu avastati uuesti Aristotelese filosoofia, mis pani omakorda aluse 12. sajandil uue kristliku filosoofia tekkimisele. Arhitektuuris laenas gootika võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks. Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt. Nende linnade tähtsus aina suurenes, sest asulatesse koondus ka viikingeid, soomeugrilasi, baltlasi.
) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a
Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine
Vana-Vene riik (Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased bulgaarlased 3. Lääneslaavlased poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt,
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad).
maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 13.Linn tekkis soodsale paiknemiskohale.Enamik linnu tekkis jõesuudme,silla või koolmekoha juurde,sadamapaika või mujale.Linna arenguks oli vaja palju talupoegi,kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale.Sellisteks piirkondadeks olid Toscana,Lombardia,Pariis.Veneetsia. 1)Millal asusid idaslaavlased Dnepri jõe äärde 2)Mida loetakse VanaVene riigi alguseks. 3)Mille poolest erines Novgorod teistest Vene vürsti riikidest 4)Mida tead mustast surmast 5)4 ristisõja erinevus eelmistest 6)Vaimulike rüütliordude erinevus vaimulikest ordudest 7)Investituuritüli 8)Ristisõdade tulemused 9)Kelle huve kaitsesid seisuste esinduskogud. 10)Nim 34 rüütli tähtsat omadust 11)Missugune tähtsus oli turniiridel 12)Millal kadus pärisorjus LEuroopas
moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese. Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik, millel oli hiigelmõõtmetes kuppel. Samuti hakati vikli ja kupli vahele rajam trummikujulisi trambuure. Maalikunstis kasutati mosaiik tehnikat ning skulptuuris reljeefkunsti. Vanavene kunstis olid silmatorkavamad sibulkuplid. Tuntuim kirik rajati Kiievisse ning selle nimi oli Sofia peakirik.
kõik rüüstamas. Eestlased ei olnud väga tugevad, kuid mitte ka nõrgad. Olid üsna võrdväärsed vastased. 1187 toimus Rootsis Sigtuna linna maha põletamine. Selle aja Rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid olla soomlased, lätlased või eestlased) Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja. Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. Sajandil toovad lätlased sakslastega liitumise põhjusteks välja põhjuse, et eestlastele kätte maksta. Põhilised relvad olid viske- ja torkeodad. Teine põhiline relv oli sõjakirves ning kolmandana mõõk. Kaitseks kasutati kilpi ning rõngassärki. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev.
Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper · Mõõk · Kilp · Sõngassärk, traadist punutud särk
Rootslaste, lätlaste ja idaslaavlastega olid eestlastel üsnagi vaenulikud suhted. Toimusid rüüstamised nii Eesti, Läti kui ka Rootsi aladel. 1187 põletatati maha Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Selleaja rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid olla soomlased, lätlased või eestlased). Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja. Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. sajandil toovad lätlased sakslastega liitumisel välja põhjuse, et soovitakse eestlastele kätte maksta. Eestlased kasutasid relvadest: oda, sõjakirves, mõõk. Kaitseks oli laudadest kilp. Varustuse hulka kuulus ka metalltraadist rõngassärk. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev.
Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud:
oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalme...
Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus
Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Oli mida kaitsta. Mägilinnus, Kalevipoja säng, linnus-asula. 9. Naabrid- päris-soomlased, hämelased, karjalased(ingerlased= soome+vene), isurid, idaslaavlased, liivlased(soome-ugri), balti hõimud(latgalid), nemgalid, seemid, götalased, svealased, viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10
Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus.Pealtvaates kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja sang külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad ja kraavid rajati ainult otstele, meenutas kaugelt kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnus madalad valid, rajati vanemal rauaajal, 8-10 m kõrguste paekivist laotud vallidega linnused. Idaslaavlased - nendega oli konflikte 10.saj lõpust, rüüsteretked Venemaalt. Hing oli inimese isikupära edasikandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ja ringi liikuda. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Vägi üks muinasusundi põhimõiste ja element.Väge võis olla sõnades, teatud objektides, paikades ja taevas. Arvati, et inimene omab peale füüsilise keha veel erilist väge
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
Venet meenutavad silmaauguga kirved. Hariti põldu ja kasvatati loomi. Õhuke kultuurikiht ja vähe leide. Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas. iseloomustavad muistised- metalliaeg- pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43 alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse. idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7
alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Vene riigi teke- slaavlaste algkodu ja kolm haru Tänapäeva Valgevene, Ukraina ja Poola aladel. Idaslaavlased, lääneslaavlased, lõunaslaavlased Rjurik - Varjaagidepealik, kes 862. aastal tuli võimule Novgorodi linnas Oleg - Rjuriki kaaskondlane, ks vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir - 988. aastal lasi end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis Jaroslav Tark - vallutas 1030. aastal Tartu, rajas eestlaste linnuse asemele oma kindluse ja nõudis
palju on leitud ja odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu Rahutud ajad: Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõtlused linnused olid ülikute residentsid linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest Sündmused lõunas: idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt kohalikud sulandusid nende hulka Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti Läti piirist mõnevõrra lõuna poole Meretagused sõbrad ja vaenlased:
Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Sündmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega. Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt ning kohalikud sulandusid nende hulka. Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti – Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Meretagused sõbrad ja vaenlased
Haridus ja vaimuelu kanti edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofiat. Hakati õpetama grammatikat, retoorikat, õigusteadust, filosoofiat. Talupojad olid kirjaoskamatud, kui linnades levis kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstidena kasutati antiikteoseid, mida kirjutati ka ümber ja uuriti põhjalikult. Hagiograafi ehk pühakute elulood. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vana-Vene riigi teke Dnepri keskjooksul elanud karjakasvatajates idaslaavlased hakkasid järk-järgult elama asuma soomeugrilaste aladele. Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid,
- Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 1815 - 1789 1799 Suur Prantsuse revolutsioon - 1799 1815 Napoleoni sõjad · 1815 1900 ehk nn 19. saj - Napoleoni sõdade järgse Euroopa taastamine; rahvuslik liikumine; romantism; 6) Venemaa Suur rahvasteränne ja slaavlased: · lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid · lõunaslaavlased (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid) · idaslaavlased (venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste esivanemad; eraldi rahvusteks kujunesid keskaja lõpuks) Idaslaavlased liikusid järgnevatel sajanditel vähehaaval müüda jõgesid põhja poole. 882. a Rjuriku lähikondlane Oleg ühendas Novgorodi ja Kiievi vürstiriigi. Usk: Vladimir tutvus kõikide usunditega, valis bütsantsi õigeusu. NB! 988 algas ristimine. 1237. a. hakkasid Vene alasid vallutama mongolid.
1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud. Lätlastega üsna head ja tihedad suhted. Idanaabrid idaslaavlased, konfliktid, aga ka aktiivne kaubavahetus. 6. Sõda, kus vallutati maid eesmärgiga neid ristiusku pöörata.1198 Liivlaste vastu Riia all. Ei saavutatud eesmärki. Munk = piiskop. 7. Läti Henriku Kroonika. Autor oli kursis, kuna käis igalpool kaasas ja kirjutas selle üles. Aga hinnangutes oli ta subjektiivne, sest ta oli sakslaste teenistuses. Allikas on kirjutatud ladina keeles ja on tervikuna säilinud. 8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata
Õppetekstidena kasutati peam. antiikautorite teoseid. Õpetlased tegelesdi ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste lekskionide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada.Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks.neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiogaafia.Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised. Vana-Vene riik:Dnepri keskjooksu aladel põlluharimisest ja karjakasvatusest elatuvad idaslaavlased järk- järgult põhjpoolsetele soomeugrilaste aladele asusid, rajasid nad oma asulad jõgede äärde. Viikingite ajal sai alguse ka skandinaavlaste huvi Ida-Eu veeteede vastu.Varjaagipealik Rjurik sai võimule862.a Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882.a. Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome- ugri hõimud
1054 panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Läänekristlaskond katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid. Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka
Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak. Põllumajandus arenes , mis omakorda soodustas käsitöö arengut. Kaubanduse levik arenes. 10. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu enne ristiusu levitamise algust? Skandinaavlased, rootslased, latgalid, seelid, semgalid, idaslaavlased, vadjalased, vepslased, karjalased, merjalased, muromlased, venelased jt. 11. Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? Sõdu , mille eesmärgiks oli levitada ristiusku Eestis. 12. Kes olid esimesed piiskopid ja kuidas nad aitasid kaasa ristiusustamisele. Meinhard Levitas ristiusku , ristis , kuid ebaõnnestus. Berthold- korraldas liivlaste vastu ristisõja , eesmärgiga levitada ristiusku . Langes Ümeralahingus. Albert- Alistas enda alla Eesti ja enamuse Lätist
millist värvi kaarikuvõistkonda toetati, keisrile allusid riigielu valdkondi korraldavad ametnikkonnad Välisvaenlased: lõunaslaavlased, langobardid, bulgaarid, araablased, türklased-seldzukid SLAAVLASED JA VANA-VENE: Oleg vallutas 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. 988. võttis vürst Vladimir vastu ristiusu. Hiilgeaeg Jaroslav Targa ajal, vallutas tartu 1030, koostas kirjaliku seadustekogu ,,Vene õigus". Kodusõjad viisid riigi killusemiseni. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Slaavlased asustasid tänase Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääne-Ukraina alad ARAABIA Riigi tekkimine: 7saj, Muhamed hakkas kuulutama monoteismi, teda peeti uue usu rajajaks, temast sai Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja, pärast tema surma asendas teda kaliif Ulatus ja korraldus: Pärsia, Egiptus, Süüria, Põhja- Aafrika, Hispaania, Kaukaasia, Afganistan, Kesk-Aasia, India, Pürenee ps kuni India Kaliif oli
11. Vanema rauaaja matmiskombed? Tarandkalmed: ristküikukujuline kivist tarand, põletusmatus, panused katki tehtud ja kivide vahele puistatud. Mida suurem kalme, seda jõukam inimene. 12. Millal ja kelle poolt mainitakse esmakordselt eestlasi? 98. a pKr, roomalse Tacituse poolt (aestid) 13. Linnuste rajamine rauaajal+ tüübid. Ringvall-linnused, linnuste läheduses asulad, hea varjupaik rünnaku ajal. Nt linnamäed 14. Idaslaavlased + kääpad. Liivast kuhjatud hauaplatsid, kuhu sisse pandi maised jäänused 15. Viikingite sõjakäigud. Eestlased olid arvestatavad vastased (tapsid viikingite pealiku) 16. Kes olid sossolid? Eestlaste hõimud (eestlased), nimetus pärineb venelastelt 17. Millega elatasid end eestlased muinasaja lõpus? Maaharimine (kolmeviljasüsteem, rukkis) Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad; hobune künniloomaks; rangide kasutuselevõtt)
Lubatud olid vaid tõsielulised jutustused. Viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat üks ööd". Jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril. Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Pärsia-tadziki kultuuri ajal jõudis islami poeesia kõrgele tasemele. Türgi impeeriumi tekkega kaasnes islami kultuuri kandumine Istanbuli. 5.Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid lääneslaavlased. Andid oli aga idaslaavlased. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Nad tegid sõjakäike Bütsantsi. Veneedid liikusid läände ja hõivasid mõningaid alasid Saksamaa idaosas. Idaslaavlased Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikku varased linnad- vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Peamised tegevusalad olid käsitöö ja kaubandus. Vana-Vene riigi teke
*neemiklinnused (Rõuge) *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi) *ringvall-linnused (Saaremaa) 10. Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13
Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid, keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600 asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad. Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt: Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks). Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid). Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased). Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht
Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi, seetõttu arenes eriti ilukiri. Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuriväärtusi, põletasid raamatukogusid, purustasid ,,uskmatute" monumente. Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut, sest prohvet Muhamed oli olnud nende zanrite vastu. Lubatud olid tõsielulised jutustused, viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat ja üks ööd". 9. Vana-Vene riik. Idaslaavlased. Vana-Vene riigi rajajateks peetakse viikingeid, 882. pani Oleg aluse Vana-Vene riigile, koondades Põhja-Venes elavate eri päritolu hõimude väed ja vallutas Kiievi. Idaslaavlaste usundis oli tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Aastal 988 võttis suurvürst Vladimir vastu ristiusu (bütsantsi õigeusu). Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka leetopisse ehk kroonikaid. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikust ka keskkihtidesse. Vene kunsti ajalugu alustada 9
Valgevene ja Põhja-Ukraina aladele, ning asusid sealt oma valdusi laiendama. Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma asulaid, või asusid elama juba olemasolevatesse. o Korratusest väsinud rahvad kutsusid varjaake endid valitsema. Kutse võttis vastu pealik Rjurik, kes sai võimule 862 Novgorodi linnas
Justinianus I 527-565 "Tsiviilseaduste kogu" (Corpus juris civilis) 532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt
jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda. Aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine sõltusid päikesejumalast Dazdbogist Vanades
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilu...
* kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9 Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki · Lõunanaabrid idaslaavlased, suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks toimus I vabadusvõitlus eestlased nurjasid venelaste vallutuskatsed ja järgneval poolel sajandil pole teade ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse Muinasaja lõpul
1217 eestlased kaotavad Madisepäeva lahingu, Otepää linnuse hõivamine eestlaste poolt. 1219 sekkub Taani kuningas Valdemar II, tulid Põhja-Eestisse. 1220 Läänemaale saabusid rootsi väed eesotsas Johaniga, rajasid Lihula linnusesse tugipunkti, välja ajasid sealt saarlased. 1224 mandriosa viimaseks vastupanupunktiks jäänud Tartu, siis hõivati. 1227 liiguti saartele, Muhu vallutati ja Saaremaa alistus kuna vastupanu näis lootusetu. Kas idaslaavlased (vene vürstid) olid pigem vallutajad/vaenlased või liitlased eestlastele? Pigem vastased, sest tulid appi, sest lubati hõbedat kõvasti, polnud väga usaldusväärsed, sest Madisepäeva lahingu ajal jäid tulemata. Liituti sellega, kellega kasulikum. Ristisõdijate eelised / eestlaste eelised? Ristisõdijad: sõjaline ülekaal (elukutselised sõjamehed, parem relvastus), sõjategevus orienteeritud pikemaajalisele vallutusele, oli kindel
Idaslaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased elasid algselt Doonau ja Visla jõe vahel. 6. sajandiks tunti juba 3 hõimu, kelleks olid: veneedid, sklaviinid ja antid. Neid hõime peetakse slaavlaste eelkäijateks. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Sklaviinid ja antid sõdisid Bütsantslastega. Idaslaavlased asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele. See oli ka kaubatee, mida mööda liikusid ka viikingid. Slaavlased kutsusid viikingeid varjaagideks. Idaslaavlased jäid jõgede äärde elama, sest nad tahtsid tegeleda ka kauplemisega ja sellega elatist teenida. Nii tekkisid veeäärsed linnad. Saavalased ei saanud oma riigi valitsemisega just kõige paremini hakkama, kuna hõimud ja vürstid pidevalt omavahel kaklesid. Sellepärast otsustati kutsuda riigile valitseja võõrsilt. 862. aastal tuli kohale viikingite pealik Rjurik ja asus elama Novgorodi. 882.aastal vallutas Oleg, Rjuriki kaaskondlane Kiievi ja kuulutas end suurvürstiks.
Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingule ragnarökile eelnevas viimases lahingus tapab Thor Migarrimao, kuid madu tapab ka tema. 4. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkani poolsaarest (Pannoonia, Karantaania). Ajapikku asusid mõned ida-slaavlased ka Siberisse ja Kesk-Aasiasse. Kõigist slaavi keelkonda kuuluvatest rahvastest on osa emigreerunud
valmistamine, sõjarelvad. kodukoha kaitsmine. 2. Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? Läänenaabrid. Naabriteks olid skandinaavlased. Suhted nendega olid vaenulikud ja sõjalised. Lõunanaabrid. Naabriteks olid idaslaavlased, balti riigid, Ukraina. Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus. Idanaabrid. Naabriteks olid vadjalased, vepslased, karjalased, merilased, muromlased jt soome-ugri rahvaste esivanemad. Suhted nendega olid kaubanduslik, rahumeelne. Eestlased olid küllalti rahumeelsed, kuid oskasid ennast kaitsta. Tekkisid ja sõja ja röövretked. Majanduslik areng oli kiire. Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi.
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
