Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox
sobib seetõttu vaid jooginõu tõstmiseks, mitte toidu puudutamiseks. Piirkondlikud erinevused Lõunapoolsetes osariikides süüakse kergemaid roogi, muuhulgas ohtrasti riisi ja läätsi ning igasugust taimetoitu. Vaagnate asemel pakutakse roogi banaanilehtedelt. Araabia merega piirneva lääneranniku, eeskätt Goa köök kannab siin valitsenud portugallaste köögi märke. Veise- ja sealiha on lubatud, tuntud on veiniäädikas ja tomat igasugusel kujul. Idaranniku ehk Bengali köök on teistest täiesti erinev Birma, Hiina ja Tai tugevate kulinaarsete mõjutuste tõttu. Kala ja mereande on palju saada ning neid süüakse ohtrasti. Kanacurry 1 keskmine broiler 3 sl õli 2 sibulat 2 suurt kõva õuna 2 küüslauguküünt 0,5 tl jahvatatud kaneeli 0,5 tl jahvatatud muskaati 2 tl karrit 2 tomatit 1 purk kookospiima 2 sl sidrunimahla 1 dl rõõska koort Aja õli suures hautamisnõus keskmisel kuumusel
PREPPY STIIL Preppyde termin tuleneb keskmisest kõrgema klassi vanemate võsukeste kolledži eelsest ettevalmistusest eliitkoolides. Ivy Leagueí stiilis riietus saavutas Ameerikas populaarsuse juba 1950-ndatel ning 1970-ndate lõpus kujunes välja preppy stiil, mis on viimasel ajal jõuliselt pead tõstnud. Ameerika idaranniku ülikoolide koolivormist välja kasvanud stiil muutus trendiks levides 1980ndate kestel hoogsalt üle maailma. Kelmikad koolitüdrukud vallutavad kontoreid ja linnatänavaid. Kes oleks arvanud, et koolivorm inspireerib moetrende ja muutub kunagi sedavõrd ihaldusväärseks? Nüüdseks on endisest trendist kujunenud ülemaailmselt armastatud klassika. Nohikuprillid, ontlikud seelikud, sviitrid, kaelarätid ja triiksärgid on hooajal taas kuum trendikaup.
Etna vulkaan 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Punasega märgitud Etna. 2. Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Kui aktiivne vulkaan, siis millal viimati purskas? Kui on toimunud mõni eriti tugev purse, siis sellest veidi pikemalt.
Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid Uus-Inglismaa- tänapäeva Ameerika Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid. Prantsuse hugenotid rajasid oma koloonia Carolina- idaranniku lõunaossa. Ameerikasse asustati vägivaldselt ümber ka vargaid, röövleid ja kerjuseid, kellest Euroopast taheti lahti saada. Uues Maailmas läbi lüüa ei olnud kerge, tingimused olid Ameerikas sootuks teised kui Euroopas. Kolonistide hulgas olid sagedased epideemiad ja haigused ning tihti tuli kannatada nälga ja puudust- umbes 2/3 Ameerikasse asunuist suri. Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes
Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi.
vältimine,heastamine Vastsutust reguleerib keskkonnavastutuse seadus, mis toetub EL parlamendi ja nõukogu direktiivil EL MERESTRATEEGIA RAAMDIREKTIIV: 22.02.11 vastuvõetud Eesmärk:saavutada EL merekeskkonna hea seisund aastaks 2020 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/16/EÜ,23. aprill 2009, käsitleb sadamariigi kontrolli EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/17/EÜ,23. aprill 2009, ühenduse laevaliikluse seire ja teabesüsteem Läänemere idaranniku pikima rannajoonega riik 3794 km. Laide ja saari rannikuvetes 1500. Läänemeri on reostatuim meri Euroopas. Väike isepuhastus võime Läänemerel päevas umbes 2000 laeva, neist 200 on tankerid Helcomi andmetel juhtus 2007 a Läänemerel laevadega 120 intsidenti, neist neli põhjustasid ka naftareostuse. Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil. Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul
9. Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloiseerimine 16. sajandi algul jõudsid Põhja-Ameerikasse hispaania konkistadoorid, siis inglased prantslased, hollandlased jne. Väljarändajate sulgas olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid. Oluline oli usuline taust: inglise puritaanid asustasid Ameerika kõige kirdepoolsemad alad Uus-Inglismaa, katoliiklased koloniseerisid idaranniku keskosa Maryland ja prantsuse hugenotid rajasid oma kodu idarannikul lõunaossa- Carolinasse. 17. sajandil oli koloniaid paljudel riikidel, kuid see tõi kaasa omavehelisi võitlusi. Esialgu tulid nendest võitjatena välja Inglismaa ja Prantsusmaa. /1626. A kaotasid New Torgi hollandalased/ 1763 kaotasid oma alad ka prantslased inglastele. /tänapäeval ainus prantsusekeelne piirkond veel Quebec/ Inglise kolooniate elukorraldus
on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi saar tekkis Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursete tõttu, mis osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. 13. sajandil läks Island Norra võimu alla ja aastal 1380 koos Norraga Taani võimu alla. 17. juunil 1944 kuulutati välja Islandi Vabariik.Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses
Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Maadeavastusteks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell, mis oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas
rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti oluliseks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa (kreeka katoliiklased) ja Euroopa (rooma katoliiklased) vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi, kuid seoses Venemaa killunemisega 12. sajandil see tasakaal kadus ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu
sajandi alguses puhkes Lõuna- ja KeskAmeerikas vabadusvõitlus Hispaania ja Portugali ülemvõimu vastu. Põhjaameeriklased pidasid oma moraalseks kohustuseks lõunaameeriklasi selles võitluses toetada ja nad olid vastu, et eurooplased sekkuksid Ameerika mandrite siseküsimustesse. 1803. aastal osteti Prantsusmaalt Louisisana, 1819. aastal osteti Hispaanialt Florida. Põhja-Ameerika sisealadel tekkis rohkesti uusi osariike. Peamised sisepinged 19. sajandi 1. poolel: tsiviliseeritud idaranniku alad (eriti linnad) ja nn metsik lääs, vabad põhjaosariigid ja orjanduslikud lõunaosariigid. Lõunaosariikides vaadeldi orjust kui nende elustiili lahutamatut osa. Palju vaidlusi tekitas USA-s see, millised peavad olema Põhja-Ameerika sisemaal tekkinud uued osariigid: kas orjanduslikud või tuleb neid orjus juba kohe keelustada. 1819. aastal võeti vastu Missouri kompromiss, töötas välja USA Kongressi liige Henry Clay. Maine'i osariik.
Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente ...
,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED-----------------SAKSLASED---------------LINN PUULINNUS KIVILINNUS HAAPSALU VARBOLA KARKSI, LIHULA VILJANDI,TARTU MESOLIITIKUM e KESKMINE KIVIAEG Kunda kultuur ( 9000-5000eKr ) Vanimad asulad on Pulli asula Sindi lähedal ja Kunda asula. Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades(Lõuna-Soomest kuni Leedini). Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle
Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Tallinna Tehnikakõrgkool 4 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 2.2 Veeteed Eesti on Läänemere idaranniku kolmest Balti riigist kõige enam merega seotud. Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on meie rannajoone pikkuseks 3794km. Regulaarne meresõit Eesti vetes algas hansaaegadel, XIII sajandi lõpupoolel. Tolle aja algeliste navigatsioonivahendite ja meie rannikumere füüsilis geograafiliste iseärasuste(eriti arvukate madalate ja madalike ning keerulise rannajoone) tõttu oli navigeerimine äärmiselt ohtlik.
vanem rauaaeg peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus, tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. õitsele puhkes käsitöö ja metallitöö, nüüd hakati rohkesti ehteid tegema. kaubandushuvid suundusid lõuna poole. matmiskombestik muutus, kivist laotud müürid mis olid ristkülikukujulised, surnuid maeti põletatult. keskmine rauaaeg tänu hunnidele algas suur rahvaste ränne, mis jõudis ka eesti aladele (4-5 saj). hakkasid välja kujunema erinevad rahvused. riia lahe idaranniku rahvast kujunesid liivlased. põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega.
Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Venemaal nii riigiametnike, sõjaväelaste kui ka teadlaste rolli.
1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati
3 Laamtektoonika avastamine Laamtektoonika rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri, kes avaldas aastal 1915 raamatu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist, mille ta aasta hiljem nimetas Pangaeaks. Wegener ei olnud siiski esimene, kes arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivinud. Sarnaseid mõtteid tekitas Lõuna-Ameerika idaranniku ja Aafrika lääneranniku hämmastav sarnasus. Wegeneril ei vedanud, sest tema hüpoteesi ei usutud ning lausa naeruvääristati. Teooria sai laialdase tunnustuse alles 20. sajandi kuuekümnendatel. Seega üle kolmekümne aasta peale Wegeneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigsust ookeanipõhja süvapuurimine millega tehti kindlaks, et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeanide keskahelikele. 4
MRP] EW II ms lõpetas selle. · Eesti NL koosseisus- ENSV( 1940-1991, 20 august) Eesti taasiseseisvus NL kokkuvarisemis tõttu ja Laulva Revolutsiooniga. · Eesti Vabariik ( 1991- ....) MUINASAEG Väljakaevamistel leitavad inimtegevuse jäänused on muistised.KIVIAEG Varaseim inimasustsus võis eestis kujuneda u 8 at eKr. Sellest ajast on leitud mitmeid asulakohti ja seda nim Kunda kultuuriks-See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates L-Soomest kuni leedu lõunaosani. Selle kultuuri elanikud rajasid oma asulad veekogude äärde, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi.Tööriistad olid enamasti kivist , luust ja sarvest. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, sest selle tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Selle kõrval kasutati ka kvartsi. Suuremate tööriistade valm kasutati moondekivimeid
Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid.
a koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas seejärel õigeusu kogu oma riigis. 2. Balti ristisõda a) 12. 13.saj olid Läänemere idakalda hõimude valduses olevad alad jäänud ainsaks paganlikuks piirkonnaks Põhja- ja Ida Euroopas. b) Paavst Innocentius III ajal (1198 1216), kelle valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke, kuulutati IV ristisõja (1202 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu: Innocentius III saatis 1199 Saksimaa ja Vestfaali kristlastele bulla (e paavsti läkituse), milles kutsus neid alustama ristisõda, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal ning lubades ristisõjaga liitujad vabastada pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta bullas ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime".
1.2.KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.) Arheoloogiline kultuur- Sarnaste muistete rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade eluviisi ühelaadilisust Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Kõik Eesti mesoliitikumi alad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuur on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist
wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu Sõnastik Paganad rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud. Ordu rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing. Vaimulik rüütliordu keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on" Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eestlaste võitlus algab. algab 1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta Ümera lahing. Lahingus langesid liivlaste vanema Kaupo poeg ja
Särevere 2013 Sissejuhatus Referaat räägib Etna vulkaanist, selle pursetest ja ajaloost. Etna Maailmas pole palju selliseid paiku, kus ühte ja sama vulkaani võib imetleda nii maalt, merekaldalt kui linnast. Kui see linn juhtub olema Catania, paistab eemal enam kui 3300-meetrine Etna mägi. See on Euroopa kõrgeim tegevvulkaan, mis asetseb Sitsiilia saare ülemises osas idaranniku lähedal. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taaslaavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna
VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut. Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Btsantsi ve. Kasu asemel tid ristisjad Btsantsile hoopis kahju. 1204.
vabaks. Enamuse kautsjonist maksis plaadifirma Death Row Records, eesotsas Suge Knightiga. Tasuks selle eest pidi Tupac välja laskma kolm albumit sama plaadifirma all. Pärast vanglast väljatulekut naasis Tupac lugude kirjutamise juurde. Ta aitas luua uue räpp-bändi Outlawz ning koos nendega lasi ta välja kuulsa loo "Hit Em Up". Muusikaloo sõnad solvasid räppar Biggie Smallsi. Varsti tõi see endaga kaasa räpisõja lääne- ja idaranniku vahel. Mõlemad pooled jäid vaenlasteks kuni Tupaci surmani. 1996. aasta veebruaris lasi Tupac välja neljanda sooloalbumi All Eyez On Me. See album luges kahe albumi eest. Seda müüdi üle 9 miljoni eksemplari. Varsti tekkisid Tupacil mõtted alustamisest oma plaadifirma Makaveli. Sinna kuulusid veel ka Outlawz, Wu-Tang Clan, Big Daddy Kane, Big Syke ja Gang Starr. Surm Tupacit kujutav skulptuur Herfordis. 7. septembril 1996 sai Tupac viis kuuli drive-by tulistamises Las Vegases
KAANANIMAA JA IISRAEL : MONOTEISMI TEKE Vahemere idaranniku alad tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestina olid vanaajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akadi keeles purpurmaad ja tuleb sellest,et sealsel rannikul elavaid tigusi kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie oli seal peamiseid eksportkaupu. KAANANI · Kitsas maariba vahemere ja araabia kõrbe vahel. · Vihma piisavalt ja vihmametsad on pakkunud suurepärast laevaehitus materjali. · Vanimaid põllundus piirkondi ja siinsed olijad said vanal ajal tuntuks oivaliste meresõitjatena. · Naabrid tundsid huvi Kaanani kaupade ja tooraine vastu- purpurriiet eksporditi Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. · Kuna Kaanaimaa asus maa ja mereteede ristumiskojas ,siis tahtsid nii Egiptus kui Mesopotaamia teda enda võimu alla saada. Tekkisid tihedad kultuurikontaktid. · Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline k...
· Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi · Järved ja jõed pakkusid paremat liiklemisvõimalust · Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes kogukondades
Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest val...
valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema
teadustega eputamist. Karmilt süüdistab usufanatismi. Teose vorm on epistolaarne, tegu on kiriromaaniga. 5. Daniel Defoe pandi vangi ja häbiposti, sest kuuludes dissenterite hulka, ärritas ta oma iroonilise pamfletiga ,,Parim viis dissentritest lahti saada" võime nii väga. Kuulsaima teose nimi on ,,Robinson Crusoe", mis räägib Robinson Crusoe elust üksikul saarel. Idee oma peateose jaoks sai Defoe tõsielutõigast - 1704. a läks inglise madrus Tsiili idaranniku lähedal tülli oma laeva kapteniga ja jäi vabatahtlikult Juan Fernandezi saartele, kus viibis 1709. aastani. Defoe Robinson see-eest pidas oma saarel vastu 27 aastat. Teos inspireeris Rousseau'd. 6. Rousseau kirjutas ,,Entsüklopeediasse" muusikast, sest esmakordselt Pariisi minnes lootis ta endale seal nime teha muusikavallas, olles leiutanud uudse noodimärkide süsteemi. Kuulsaks tegi Rousseau' aga tema esimene filosoofiline essee ,,Arutlus
germaani hõim langobardid, mistõttu Itaalia kaotati ja Balkanil säilitati võim raskustega. VII sajandil tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid. Nad allutasid Doonau lõunakaldal asuvad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid enamjaolt vaenulikud. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad rüüstasid korduvalt Väike-Aasiat ning ründasid kolmel korral koguni pealinna Konstantinoopolit. Väike-Aasias suutsid Bütsantsi keisrid oma võimu siiski säilitada. Kreeta vallutamisega X sajandil saadi Egeuse meri kindlalt Bütsantsi võimu alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Võidud araablaste üle Süürias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Väike-Aasia julgeolekut.
Õhtusele pidulikule söömaajale tuleb vaid väike rühm tähtsamaid äritegelasi. Pidusöögisse suhtutakse Itaalias väga tõsiselt. Arvemaksmist peetakse prestiizikaks. Itaallased võivad enne söömingut kelnerile heldelt jootraha taskusse poetada, et too teile arvet ei esitaks. Arvet ei tooda enne, kui te seda küsite AEG Itaalia aeg on Greenwichi ajast üks tund ja USA Idaranniku ajast kuus tundi ees. TERVITAMINE Teid kui külalist tervitatakse esimesena. Kohalviibijatest kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes tuleb ruumisviibijail kätt suruda. Juhul kui teis keegi ametlikult tutvustanud pole, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Käepigistuse juurde kuulub teise käega õlavarrest kinnihaaramine.
sajandist kuni 5. sajandini 3) Keskmine rauaaeg- 5.sajandi teisest poolest kuni 8.sajandi lõpuni 4) noorem rauaaeg 9. sajandist kuni 13 sajandi alguseni. 2. Kiviaeg Pulli asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatumispaik Eestis Arheoloogiline kultuur – Ühelaadsete leidudega muististe rühm,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kunda kultuur – levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades – sõrestik pealt kaetud okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega. Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged, kalad (söök)
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi
Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2
7) pühadesse seisustesse pühitsemine Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. VII sajandil vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid samuti Küpros ja Kreeta ja nad ründasid korduvalt Konstantinoopolit. XI sajandil tungisid türklased Väike-Aasiasse, purustasid Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla. Ristisõjad tõid Bütsantsile veel enam kahju, Lääne-Euroopa väed vallutasid Konstantinoopoli, Bütsants langes frankide võimu alla. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga, eksisteeris ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juht
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused.
Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal
USA-s on ülekaalus meelelahutus-,sotsiaal- ning äriteenused, mis on samuti iseloomulik Lääne-Euroopale. ESMASEKTOR Põllumajandus ja agrokliimavöötmed Loodus · USA kliima on enamasti mõõdukas, kuid troopiline Hawail ja Floridas ning Suurel Tasandikul rohtlaala. Alaskas lähisarktiline.Kuiv Suure nõo edelaosas. Chinook (tõusuhoovus) tuuled Kaljumäestiku idanõlvadel, muudavad külma talvise ilma jaanuaris ja veebruaris soojaks. · USA jääb lähistroopilise vöötme idaranniku niiskesse valdkonda (idas), lääneranniku vahemerelisse valdkonda (läänes) ning mõõduka parasvöötme mussoonvaldkonda (USA keskosas) ja merelise paras-või liigniiske sooja talvega valdkonda(lääne pool). ·Soojas parasvöötmes on vegetatisooni periood 6 kuud või rohkemgi, mis võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu riisi,maisi,päevalille,suhkrupeeti,köögivilju,sojauba ja viinamarju. Kuivas mandrilises valdkonnas,kus on mustmullad ja kuhu jääb USA nn
3. Noa laev laev, mille juhised Jumal Noale andis, et too kastikujulise veesõiduriista valmis ehitaks ja paneks sinna igast loomaliigist 2, et maailm puhastada ja parimatel lasta uuesti järglasi saada. 4. Hea ja kurja tundmise puu puu, millelt oli paradiisiaias Aadamal ja Eeval keelatud süüa. Uss veenis Eevat ja too sõi puu vilja. Peale seda andis ta vilja ka Aadamale ja nad katsid oma keha viigipuulehega. Ka keelatud vili on magus. 5. Kaananimaa Vahemere idaranniku varasem nimetus. Tõotatud maa, mille Jahve lubas anda iisreallastele. 6. Paabeli segadus Jumal segas ära Paabeli torni ehitajate keeled, nii et torni ehitamisest midagi välja ei tulnud. Noa järeltulijad tahtsid ehitada kõrget torni Jumalani. 7. Soodom ja Komorra Linnad Surnumere ääres, millel Jumal lasi hävitada nende elanike pahelise eluviisi pärast. Hoiatus patu eest. 8. Soolasambaks tarduma - ehmatusest kangestuma. Kui Lott oma naisega
Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülejäänud osadest ümbritseb Iirimaad Põhja-Atlandi ookean. Lõunarannikul on Keldi meri, kagurannikul Saint George'i väin, idarannikul Iiri meri. Riigi kuju Riigi kuju on idaranniku poolt kaljudega ümbritsetud ja seal on palju mägesid, saari seal üldse pole. Läänerannik on aga veel karmimate kaljudega kaetud, seal on ka palju saari, poolsaari, neemi ja lahtesid. Iirimaa maastik on ühtlaselt mägine, kuigi saare keskosas on veidi tasasem maapind. Saarel on ka mõningaid järvi, millest suurim asub Põhja-Iirimaal. Geograafilised koordinaadid Iirimaa geograafiliste koordinaatide ulatus on 5 kraadi ja 30 minutit kuni 11 kraadi
* olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida * osaleda võisid ainult hellenid 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30 eKr nimetatakse hellenismi perioodiks. Aleksander Suure vallutuste tagajärjed: * vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani * vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu * Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt * Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujunes omapärane kultuuride segu hellenistlik kultuur. 19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: riigikorraldus, sõjavägi, kirjandus, keel ja teater, filosoofia ja teised teadused, religioon, kunst. RIIGIKORRALDUS:
Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest * asulatega liiguti ringi, sõltudes püügiaegadest ja korjeperioodist * töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) * kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse.
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583
· Lääne-Frangi kuningas andis 911. Aastal normannide pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal- Normandia Hertsogkond Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke, viikinguaja lõpp · Misjon Skandinaavias algas IX sajandil · Ristiusu vastu võtmine käis Skandinaavias käsikäes riikide tekkega · Pärast usu vastu võtmist hakkasid viikingite rretked vaibuma · Rüüstajatena tõusid esile idaranniku rahvad, eelkõige rüüstajad ja kuralased Bütsants · Lääne-Rooma alad langesid VI sandiks germaanlaste võimu alla, tekkisid sõltumatud germaanlaste riifid · Bütsantsis nimetasid inimesed end roomlasteks · Keiser Justinianuse (527-565) ajal püti taastada Rooma impeeriumi muistne hiilgus · 6. Saj tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse langobardid, mistõttu plaan kukkus läbi · Balkani põhjaossa tungisid VII sajandi alguses bulgaarid
olümpiamängude reeglid: osalesid ainult hellenid, naisteel oli sissepääs keelatud 17. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. HELLENISMIPERIOOD – periood Aleksander Suure vallutustest 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. a. ekr Tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Pärsia ja Indiani vallutatud aladel hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu (nt. Alexandria) vahemere idaranniku linnades hatai põhikeelena rääkima kreeka keelt idamaised kombed ja kreeka kultuur segunesid ja tekkis omapärane kultuuride segu – HELLENISTLIK KULTUUR 18. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: Riigikorraldus: polis kaotas oma senise tähenduse ja muutus suurriigi koostisosaks riike hakkasid valitsema absoluutse võimuga monrahid Sõjavägi: sõjavägi polnud enam linnriigi kodanike vägi, vaid palga sõjavägi
a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada , küttida veelinde ja loomi kes olid veeäärde tulnud jooma 2. Ühtlasi pakkusid järved paremaid liiklemisvõimalusi kui raskesti läbitavad metsad Töö- ja tarberiistad 1. Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust 2
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
