Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
m erel , siiski sai Antonius otsustavas m erelahingus lüüa A ctiumi m erelahing 31 e.Kr. Egiptus liideti roo maga . O ctavianus haaras endale nüüd tähtsamad ametid, senat kaotas järjest o ma tähtsust , kuigi tegutses ametlikult edasi. O ctavianus v õttis endale lisani me Augustus. Sellest hetkest v õib pidada vabariigi aega lõppenuks. Järkjärgult hakkasid üksteisest erine ma Roo ma lääne ja idaprovintsid. Lääne porintsides oli valdav Ladina ke el ja kultuur. Ida provintsides levis Kree ka ke el ja kultuur. Majanduslikult hakkasid Lääne provintsid Ida provintsidest järjest ena m maha jääma NT: Ida provintsides olid suuure mad linnas. Hilje m m o odustus selle jaotuse alusel kaks eraldi keisririiki. Rooma sõjavägi 14.10. Vallutuste ja refor mide käigus kujunes roo ma sõjavägi järjest tugeva maks. S õjaväes oli pea mine
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulev...
3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud
3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud
· Keiser tegelik riigi juht. Korraga mitu ametit. Rahvatribuun, provintside asevalitseja, vetoõigus jms. Princeps kõige auväärsem senaator. Imepraator provintside asevalitseja. Ametlik nimi Imperator Caesar Augustus oli Caesari kasulaps. · Senat kui nõuandja. Magistraadid otsuste elluviijad. · Senaatorite ja kodanikkonna arvu kasv. · Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Provintsid: · ,,Jaga ja valitse" · Idaprovintsid: Süüria, Väike-Aasia, Egiptus; Kreeka. Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad vabad. Kreeka keel. Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Britannia. Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad sõltuvad. Ladina keel. · Kolooniad ja munitsiipiumid. Munitsiipiumid elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus. Rooma õigus: · Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all.
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
juhtis sõjandust ja rahaasju juhtis pmst riiki o Rahvakoosolekud valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid · Provintside valitsemine o kaitsti välisvaenlaste eest o tagati siserahu o provintside linnadel omavalitsus o elanikel Rooma kodakondsus o kõik vabad mehed kuulutati Rooma kodanikeks o Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus kõrge kultuur ja jõukad linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse kõneldi peamiselt kreeka keelt ladina keelt kasutati riigivalitsemises ja sõjaväes o Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia jõukuselt ja arengult idaprovintsidest maas
Iga leegioni kontrolli all oli kindel piirilõik, kuhu rajati alalised kindlustused. Sõjaväkke hakati keisririigi ajal värbama provintside elanikke Ida-Rooma ja Lääne-Rooma Provintsides toimus romaniseerumine, eriti aristokraatia hulgas, sest see võimaldas teha karjääri poliitikas, kuigi kohalikud kombed ja kultuur üldjuhul säilusid. Majanduse ja ühiskondliku arengu ning ka romaniseerumise alusel jagunesid provintsid kaheks: Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Sealsetes linnades oli peamiseks keeleks kreeka keel. Ladina keel levis vähe, olles kasutuses vaid õigusemõistmises ja riigivalitsemises. Lääneprovintsid Gallia (Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Üksnes Põhja-Aafrikas oli Kartaago aegadest kõrgkultuur. Suuremad
· Antonius ja Octavianus - olid Caesari toetajad, kuid pöördusid üksteise vastu. Antoniuse armee sai hävitavalt lüüa ning ta ise tappis end koos Kleopatraga. Octavianus võttis Rooma võimu alla ka Egiptuse. · Octavianus e Augustus - tema valitsemisajal hakkas majandus õitsema. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes viis järk-järgult ellu oma plaanid ning hoidis ka rahvaga häid sidemeid. · Idaprovintsid - muistse kultuuri, jõukade linnade ja arenenud majandusega maa. Kreeka kultuur oli väga suur mõjutaja. · Lääneprovintsid - jäid arengutasemelt Roomale alla. Roomlased etendasid kultuuritooja rolli. Vahemerest eemal oli läänepiirkondades põllumajanduslik iseloom. Ühiskond ja elu · Perekond ja kasvatus - perekonnapea oli mees ja talle kuulus piiramatu võim. Lapsed õppisid isa käe all. Algul hariti
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
jagunesid provintsid kahte suurde rühma : idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid , kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba
Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside romaniseerumist. Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad. Rooma võimu all erinevused küll vahenesid, kuid ei kadunud. Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma : 7 1) Idaprovintsid sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Hellenismiperioodist alates kõneldi idas
suuresti varem asetleidnud juhtumitel. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja palju seadused põhinesid tema määrustel. Provintsid ja nende valitsemine Nagu vabariigi ajal sõltusid provintslinnad ka keisririigi ajal Rooma keskvõimust suhteliselt vähe. Iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi põhiliselt riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Provintsid jaotusid kaheks: ida- ja lääneprovitsid. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid muistse kultuuri ja arenenud majandusega maad. Lääneprovitsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Kuna suuremad linna tekkisid sinna alles pärast roomalste vallutusi, omandasid provintsid algusest peale roomaliku ilme. Peamiseks keeleks sai linnades ladina keel. Idapoolsetel aladel olid ülekaalus väiketalupojad, läänes tekkisid peamiselt orjatööl põhinevad
kes reetis Caesari. Ehk see tähendab, et hea sõber on sind reetnud. 6) Jaga ja valitse- et hoida kodanike tuleks pakkuda neile midagi millest nad on huvitatud, et ei tõuseks mässu ja ei mindaks vaenlaste poolele üle 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 1) Idaprovintsid olid jõukad alad, kuid lääneprovitsid olid suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 2) Lääneprovintsid olid algusest peale Roomalikud, kui idaprovintsides võis olla teiste riikide mõju. 3) Lääneprovintsis arenenud põlluharimine, kui idaprovintsides eksporditi käsitöö ja luksuskaupa itaaliasse ja lääneprovintsidesse 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser
sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. 6) Jaga ja valitse - Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? Roomlased arvestasid aega Rooma linna rajamisest 753. eKr 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! Idaprovintsid Lääneprovintsid Alad Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Põhja- Aafrika, Hispaania, Egiptus Britannia, Gallia Arengutase Kõrge kultuuri ja jõukate Jäi jõukuselt ja arenguliselt linnadega Idaprovintsidele alla
impera): · Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. · Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist. · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata. b. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel: Mahajäänud lääneprovintsid Arenenud idaprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, P-Aafrika) (Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus) Latifundiumid orjatööl põhinevad Majanduslikult jõukas. suurmaavaldused. Kõrge kultuur. Suurlinnad alles tekkimas. Kreeka keel. Ladina keel, millest kujunesid romaani Suured linnad. keeled. Ülekaalus väiketalud. 4. Rooma õigus a. Rooma, kui õigusriik kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k
Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, võitis kodusõja ning kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks Antonius - Vana-Rooma poliitik ja väejuht, võitis kodusõja Augustuse ja Kleopatra vastu, Vahemeri sai Rooma sisemereks Octavianus e Augustus esimene Rooma keiser, põgenes Egiptusesse pärast kodusõda Antoniuse vastu Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahe rühma: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamiseks keeleks oli Kreeka keel. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel. Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega. Ainult Kartaagos oli foiniiklaste päritoluga kõrgkultuur. §25 Perekond ja kasvatus Rooma perekond familia oli mehekeskne
Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur(endine magistraat)-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude
rahvaste sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu astuda. Samas ei seganud roomlased ennast allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Kõige selle tõttu puudus provintsielanikul huvi Roomast lahku lüüa ja riik püsis pikka aega stabiilsena. Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma: idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüriga ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Lääneprovintsid, mis koosnes Põhja-Aafrikast, Hispaaniast, Galliast ja Britanniast olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustas Põhja-Aafrika, mis juba
Tõstis makse. Senati ja keisri liit asendus sõjaväelise autoritaarse monarhiaga. Carcalla (211-217): julm ja võimetu. Grandioossed ehitised: termid. 212 eKr kuulutas kõik impeeriumi elanikud Rooma kodanikeks. Talle järgnes poliitiline kaos. 4. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal 1. Augustuse aeg: Maecenas, Vergilius, Horatius, Ovidius, Titus Livius. 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1
ning seega ei saadud Rooma vastu koos astuda, Rooma oli leebe ning jättis vallutatud aladele enamasti varasema riigivõimu). 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? Roomlased hakkasid oma aega arvestama Rooma linna rajamisest (seitsmele künkale) 753. a eKr. 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Arengu- Tsivilisatsiooni tekke staadiumis (va Põhja- Kõrge kultuur, jõukad alad tase Aafrika) Linnad Tekkisid peale Rooma aja tekkimist, roomapärased, Rikkad linnad, eksportisid jõukuselt jäid idaprovintsidele alla. Vahemerest käsitöötooteid ja luksus-
Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma ...
Need olid arengult hoolimata majanduslikust ja kultuurilisest terviklikkusest erineva arengutasemega. Kuna poliitilise karjääri tegemine nõudis rooma tavade ja ladina keele tundmist levis romaniseerumine eriti aristokraatide seas. Provintse valitses asehaldur - endine magrstraat, kaitses välisvaenlaste eest, kohalike vastuhakkude mahasuruja, olid ülemkohtunikuks ning maksukogujad. Palka nad ei saanud, seeläbi kasutati ametit ka rikastumiseks. IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika · Roomast nõrgemalt arenenud (vaid Põ- · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus A-s kõrgkultuur) · Kreeka keel · Ladina keel
provintsielanikud seda loomulikul teel omaks võtsid. Samal ajal eeldas poliitilise karjääri tegemine ladina keele ja rooma tavade head tundmist ning see omakorda edendas romaniseerumist (roomapärastumist), eriti provintside aristokraatia hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengult ning romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid küllalt selgelt kahte suurde gruppi: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid – Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus – olid muistse kultuuri, jõukate linnadega ja kõrgelt arenenud majandusega maad. Juba hellenismiajast alates levis sealsetes linnades peamise kõnekeelena kreeka keel. Kõik see jäi püsima ka rooma võimu all. Idaprovintsid olid jätkuvalt impeeriumi kõige jõukamad alad. Sealsetest linnadest veeti pidevalt käsitöötooteid nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Linnades püsis senine idamaisega segatud kreekapärane
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad. Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe
Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö)
Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö)
Pärast mairiuse reformi mindi üle palga sõjaväele. Peamine väe üksus oli leegion. 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne. Enda sõjaväe laagrid kindlustasid nad palkseintega ja muld vallidega. Regulaar vägi koosnes 25 leegionist mis asusid riigi piiridel. Eesmärgiks oli vallutuste asemel riigi kaitse. Rooma provintsid 1. idaprovintsid kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus. Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all. Seal olid kõige jõukamad alad. Kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis seal kandis vähe. See oli kasutusel ainult riigivalitsemises ja õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi
Itaalia ja provintsid alistatud maad väljaspool Itaaliat. Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest "jaga ja valitse" (divide et impera): Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist. Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel: Mahajäänud lääneprovintsid Arenenud idaprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, P-Aafrika) (Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus) Latifundiumid orjatööl põhinevad Majanduslikult jõukas. suurmaavaldused. Kõrge kultuur. Suurlinnad alles tekkimas. Kreeka keel. Ladina keel, millest kujunesid romaani Suured linnad. keeled. Ülekaalus väiketalud. Rooma õigus Rooma, kui õigusriik kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser.
Itaalia ja provintsid alistatud maad väljaspool Itaaliat. Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest "jaga ja valitse" (divide et impera): Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist. Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel: Mahajäänud lääneprovintsid Arenenud idaprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, P-Aafrika) (Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus) Latifundiumid orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Majanduslikult jõukas. Suurlinnad alles tekkimas. Kõrge kultuur. Ladina keel, millest kujunesid romaani keeled. Kreeka keel. Suured linnad. Ülekaalus väiketalud.
Itaalia ja provintsid – alistatud maad väljaspool Itaaliat. Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest “jaga ja valitse” (divide et impera): Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist. Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel: Mahajäänud lääneprovintsid Arenenud idaprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, P-Aafrika) (Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus) Latifundiumid – orjatööl põhinevad Majanduslikult jõukas. suurmaavaldused. Kõrge kultuur. Suurlinnad alles tekkimas. Kreeka keel. Ladina keel, millest kujunesid romaani Suured linnad. keeled. Ülekaalus väiketalud. Rooma õigus Rooma, kui õigusriik – kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
