1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine 16 saj keskel portugallased Jaapanis
Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsiooni ajal ainuke kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata Koguduse eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis lasta 17.-20 SAJAND Ümberehitused puudutasid kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ning torni Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskoja Püha Barbara kabeli asemele rajati Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel 1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid II MAAILMASÕDA Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist 1944. aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver
8.05.1945: kirjutati alla Saksamaa kapituleerumisaktile 6. ja 9. aug 1945: USA viskas Jaapanile 2 tuumapommi (Hiroshimale, Nagasakile) Komikpakt(1940 sügis. Atlandi harta(1941 august) Ühinenud Rahvaste dekl.(1942) Hitleri-vastane liit kohustus kasutama vaenlase vastu kogu oma jõudu Teherani konverents(1943) Jalta konverents(1945 veebruar) Potsdami konverents(1945 juuli-august) MRP(23.08.1939): mittekallaletungi leping. Lisaprotokoll jagas Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia NSVLile ja Poola lääneosa, Leedu Saksale. Münheni kokkulepe(1938): Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeenimaa. Nürnbergi protsess(peale IIMA lõppu, kurjategijate karistamine)
Mida tähendas see Saksamaale, Nõukogude Liidule, Euroopale, Eestile? MRP olulisus. Molotovi-Ribbentropi Pakt mittekallaletungi leping + salajane lisaprotokoll , 23.august 1939 NSVL ja Saksamaa vahel Moskvas.Protokoll seisnes selles , et Saksamaa ja NSVL jagasid Euroopa kaardi mõjusfäärideks. Saksamaale: sai protokolli alusel Poola lääneosa (Leedu : hiljem loovutav NSVL-le) NSVL-le: sai protokolli alusel Soome(hakkas vastu talvesõjaga, säilitas iseseisvuse),Eesti,Läti, Poola idaosa (Leedu : saksamaa andis järgi) Eestile: Baaside lepingut 28.sept 1939 , punaarmee sissetulek , iseseisvuse kaotamine 6) Selgita mõisted- · Poola koridor-ala , mis eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast.Varasemalt kuulus Saksamaale , pidi loovutama seoses Versaille' lepinguga. · Rapallo leping-Toimus Genovas Saksamaa ja NSVL vahel , seati sisse diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted.
See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat ja kindlamat saaki- inimeste arv suurenes Ø inimesed asusid elama suurematesse asulatesse- tekkisid linnad Ø
bbc.co.uk/nature/places/Wal ·Walesi poolsaare on mägine, nt ·Snowdonia es Cambria mäed ·Brecon Beacons rahvuspark ·http://www.planetware.com/tourist- ·Poolsaare ida- ja lõunaosa on ·Caernarforni kindlus attractions/wales-w.htm mägisemad, põhja- ja idaosa pigem ·Conwy kindlus Joonis 3. Lunn ·http://en.climate- tasasemad. ·St Davids katedraal data.org/location/5419/
See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maaparandustöid, kuna kliima on hea, mis annab piisavalt niiskust. Taani kliima on heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Aasta keskmine sademete hulk idas on 600mm ja läänes 800mm. Vihmaseid päevi on
sõja puhkemises. 23. augustil 1939 kirjutasid Saksamaa ja NL välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. Kindlasti kõige olulisem põhjus Teise maailmasõja puhkemiseks oli MRP sõlmimine, kuna selle pakti sõlminud osapooled läksid kohe peale sõlmimist neile ettenähtud maid vallutama. Sellega õhutasid nad lääneriike neid maid kaitsma ning tänu sellele levis sõda paljudesse riikidesse
või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India Me elame Alpides? Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Sloveenia, Monaco Ülessanne. 3 Kujuta sama kõrgus joontega põhja lõuna suunalist pikliku kõrgendiku, mille kõrgus on 20m
JÕGEVA MAJANDUSÜHISTU AJALUGU Jõgeva Majandusühistu ühisus loodi 23. novembril 1919.a. Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk ja idaosa. Kaubeldakse toidu, tööstus ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani "Kosmos". Maapiirkondades, kus ühistu kauplust ei oma, teenindatakse kliente kauplusautoga "Tare" Ülevaade · ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut · Ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget · Üle 350 müügi ja teenindusüksuse üle Eesti o 290 toidu ja esmatarbekauba kauplust
Põllumajandus Mongoolias Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias. Piirneb põhjas Venemaa ja lõunas Hiinaga. Maa kasutus on mongoolias 73%, millest haritav maa hõlmab vaid 0.4% ja ülejäänud on püsirohumaad. Suurema osa Mongoolia põllumajandusest on karjakasvatused, enamjaolt kasvatatakse seal lambaid, kitsi ja veiseid. Mongoolia äärealad ja idaosa on niiskemad ja paremini haritavad kui kesk- ja lääneosa. sademetearv Vasakpoole on põhjapoolseim koht Mongoolias, kus mõõdetud sademete arvu ning temperatuuri, vasakpoole kõige lõunapoolsem. Põhjas sajab rohkem ja temperatuurid on veidi madalamad. Kuna rohkem sajab Mongoolia põhjaosas, on sinna kogunenud ka kõik farmid, karjakasvatused ja põllumajandustööstused - peamine toodang toimub kõik Põhja-Mongoolias. Lõunaosas on sademeid vähe, seal asuvad ka mägismaad ja Gobi kõrb.
palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Pinnamood Jaguneb 3 osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Kliima parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Saksamaa asub parasvöötmes
Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom. Blois' loss, Chenonceaux loss, Cloux loss Renessanss-skulptuur Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre'i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid "Süütute kaevul" Pariisis
devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal
Valge toonekurg Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükai...
Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike.Rikkalik on saare taimestik. Vormsi saarelt on teada üle 900 liigi erinevat puu, põõsa- ja rohttaimeliigi, millest ligi 60 on erineva rangusega kaitse all (näit
tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas roomlasi barbaritest Rooma vall. Konstantinoopoli uus pealinn 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli
Taani Kairi Tamm Markus Päll 10B Maakasutus Müük Mets 14% Põllumaa 68% Rohumaa 18% Pinnamood Valdavalt tasane või laugjas Kõrgeim punkt on vaid 173 meetrit üle merepinna Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26 Talved on lumevaesed ning soojad Suved vihmased ja jahedad Mullad Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist Idaosas viljakad pruunmullad Lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad
3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8
RUMEENIA JA UNGARI RIIGI ASEND RUMEENIA UNGARI PEALINN BUKAREST BUDAPEST PINDALA 238 391 km2 93 030 km2 PIIRNEVUS Musta mere Merepiirita, Kesk- läänerannikul, Euroopas Doonau lõunapiiriks Doonau jõgi, keskjooksul. piirneb idaosa ümbritsevad kirdest Ukraina, põhjast Karpaadid. Piirneb Slovakkia, loodest põhjast Ukrainaga, Austria, läänest kirdest Moldovaga, Sloveenia, edelast lõunast Bulgaariaga, Horvaatia, läänest edelast Serbia ja Rumeeni ning lõunast Montenegroga, loodest Serbiaga. Ungariga. NAABRID Moldova, Ukraina, Austria, Slovakkia,
poola olukord halvenes järsult 1939 sõlmitud nõukogude-saksa kokkuleppe sõlmimisel. 23. august 1939-nõukogude liidu välisminister vjateslav molotov ja saksamaa välisminister Joachim von ribbentropp sõlmisid mittekallaletungilepingu. aka molotov ribbentropi pakt. sellelle lisati ka salajane protokoll. salajane protokoll-selles piiritleti nõukogude liidu ja saksamaa huvipiirkonnad ida ja kagu euroopas. NSV mõjusfääri läksid selle alusel soome, eesti, läti, poola idaosa (praegune lääne ukraina ja lääne valgevene) ning bessaraabia(moldova). poola lääneosa ja leedu jäid saksa huvipiirkonda. 1922-genovas, itaalias toimus majandus- ja rahandusküsimusi hõlmav konkurents.seal osalesid 34 riigi esindajad. genova lähedal asuvas kuurortlinnas rapallos sõlmiti vene-saksa leping millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. weimari vabariik kasutas nõukogude venemaad selleks et hiilida mööda nende versailles´ rahu
seal võimutses diktaatorina F.Franco). Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.).Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele
Troopiline kliimavööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi on see troopilise vihmase kliima variandid: Af, Am ja Aw.Kuna maismaa kohal ja ookeanide kohal on atmosfääri seisund erinev, siis eristatakse Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi: · troopiline mandriline kliima · troopiline ookeaniline kliima · ookeaniliste antitsüklonide piirala idaosa kliima · ookeaniliste antitsüklonide piirala lääneosa kliima Mussoonide mõjul asuvates piirkondades eristatakse troopilist mussoonkliimat ehk lähisekvatoriaalset kliimat. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala
Poolale anti 5. MRP kirjeldus 23. augustil 1939. aastal sõlmisid (Nõukogude Liidu välisminister) Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop (Saksamaa välisminister) Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. 6. Selgita mõiste: Rapallo leping - 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal.
stalin tahtsi saada suurvõimu ag arahuteel ei saanud ta seda ja kõige mõistlikum oli euroopa sõtta ajada.stalin pidas terve suve läbirääkimisi inglismaa ja prantsusmaaga ning samuti saksamaaga, aga kui ta poleks hitleriga mesti läinud poleks hitler poolat rünnanud j asõda poleks alguse saanud. Mrp 23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping. Salaprotokoll nägi ette et Saksamaale jääb poola lääneosa ja leedu. Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia. Müncheni sobing Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis. Samal ajal valmistus Hitler Tsehhoslovakkiat ründama. Kuna aga neil oli leping Prantsusmaaga, siis kalllaletung oleks paisanud terve euroopa sõtta, seega tõi Hitler ettekäändeks, et tsehhid olevat kiusand seal elavaid sakslasi. Hitler nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ja ähvardas keeldumise korral
aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale. Ennesõjaaegne Poola asus praegusest tunduvalt ida pool. Läänemereni ulatus vaid pikk ja kitsas maariba, mida nimetati Poola koridoriks. Poola pindala oli tollal 388,3 tuhat km²,nüüd aga 312,7 tuhat km².
põhjustas rahulolematuse süvenemist ühiskonnas.-> 1980 noorsoorahutused.Kadrioru staadionil toimunud tele ja raadiotöötajate jalgpallimats, mille ajasid laiali võimud, vastuseks sellele oli noorte protestimarss, millest osavõtjaid korravaldurid hakkasid kinni võtma. Intelligentsi protestivaim., ,,40 kiri".- muu maailma tähelepanu. 1978- põrandaalune Kroonika. Mõned Eestimaa piirkonnad Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. Majandus 1980 aastateks oli üle 90% tööstustest nii või teisiti allutatud üleliidulistele ametkondadele. Ökoloogilise olukorra tuntav halvenemine- loodusvarade raiskav areng.
Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid. · Paljud aadlikud ja palgasõdurid olid jäänud "tööta".1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus. · Eurooplased olid tutvunud Araablaste matemaatika ja geograafiaga. Meretee Indiasse. 1488a. - Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu.
ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks . Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii külma kliimaga alal , kui ka soojal alal .
impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest.
Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Täriv...
16.09.2014 Jaapan, Tokyo Maavärina tugevus 5,6 magnituuti Maavärina epitsenter asus Tokyost ida pool Ibaraki prefektuuri lõunaosas umbes 50 kilomeetri sügavusel maapinnast. Tsunamioht õnneks puudus, kuid maavärin raputas Tokyos hooneid 24.08.2014 Island, Bardarbunga Maavärina tugevus 5,1 magnituuti Islandil Bardarbunga vulkaani lähiste maa Esines ka vulkaani purskamise oht 18.08.2014 Iraani idaosa Maavärina tugevuseks mõõdeti 6,1-6,3 magnituuti Maavärina epitsenter paiknes Abdanani linnast umbes 36 kilomeetri kaugusel ning ulatus 10 kilomeetri sügavusele; Epitsenter oli väga lähedal ka Iraani nafta puurimise ja töötlemise ettevõtetele Vigastada sai ligikaudu 60 inimest 3.02.2014 Kreeka Kefalloniá saar Maavärina tugevus 6,1 magnituuti Maavärina epitsenter asus Lixouri linnast 12 kilomeetri kaugusel
Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõda algas 1.septembril 1939 aastal. Saksamaa tungis Poolasse ning Hitler lootis, et lääneriigid jäävad pealtvaatajateks, kuid juba 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Poolasse sisenes ka Punaarmee, mis vallutas Poola idaosa ning lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Viimane sündmus jättis maailma valitsema kahel suurriigil: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Osa II maailmasõja konflikte jätkus kodusõdade ja vastupanuliikumistena.Sõjas tapeti üle kümneid miljoneid inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud
Rahaühik: silling(KES) õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Geograafiline asend Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Sademete hulk varieerub, kuid enamasti esineb neid vähe. Sagedased on põuad. Vihmasel aastaajal on jõgedel üleujutused. Loodusvarad Lubjakivi Sool
Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid muid punutisi. Kookospähkli toitekoe energeetiline väärtus: 100g/399 kcal. Päritolu ja import: Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Kookospähklid saabuvad Euroopa turgudele aastaringselt Indoneesiast, Filipiinidelt, Sri Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast.
Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjas okupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Saksamaa ja Nõukogude Liidu vallutused (1939.sept 1941.a juuni) Saksamaa NSVL Norra, Taani, Poola idaosa, Luksemburg, Baltimaad, Belgia, Holland, Bessaraabia, osa Karjala. Prantsusmaast, Poola. TÄNAN KUULAMAST!
40 km. Reljeef ja geoloogiline ehitus Otepää kõrgustiku reljeef ja geoloogiline ehitus loovad aluse tema teistele maastikulistele iseärasustele. Seetõttu tuleb neil peatuda pikemalt. Kõrgussuhete alusel jaotub Otepää kõrgustik üld-joontes kaheks kõrgemaks osaks -- lääne- ja idaosaks ehk nn. lääne- ja idatiivaks. Neid eraldab teineteisest Pühajärve vagumus. Kõrgustiku lääneosa on pindalalt väiksem, kompaktsem ning suhteliselt kõrgem kui idaosa. Ta on ka reljeefi põhijoontelt korrapärasem: nii kõrgustiku tüvendi kui ka sellel esinevate pinnavormide kõrgus suureneb äärealadelt keskosa suunas võrdlemisi järsult. Keskosas on jälgitav loode-kagu suunas piklik kõrgem telg. Selle piirides paiknevad lääneosa kõige kõrgemad kuplid ja seljakud, nende hulgas Kuutse mägi (217 m), mis on kogu Otepää kõrgustiku kõrgeim punkt. Kuutse mäest põhja ja loode poole jäävad Meegaste mägi (214 m),
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe ARMEENIA JA KREEKA KEELED Referaat Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 2. ARMEENIA KEEL.............................................................................................................. 3. KREEKA KEEL................................................................................................................... 3.1 Uus kreeka keel............................................................................................................. 3.2 Vana kreeka keel........................................................................................................... 4. KOKKUVÕTTE.................................................................................
Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna . Ta oli tark ja kaval naine , kes püüdis kuulsate roomlaste abil säi...
kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO). Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana. Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda. Iisraellased vallutasid selle käigus suuri alasid, sealhulgas ka Jordaaniale kulunud Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma võimu alla. See pealtnäha lõpmatult pikk vaen hakkas juba inimesi ära tüütama, sealhulgas ka sõdijaid. Põgenikke oli juba üle pooleteise miljoni. 1978. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu, millega lõpetati nende kahe riigi vaen. Kuid ka see rahuleping ei taganud kindlat rahu. 1990. aastate algul muutis Iisrael oma poliitikat araablaste vastu leebemaks. Iisraeli
ruutkilomeetri suuruse pindalaga on suuruselt teine maailmas ning jää paksus ulatub kohati kuni 3,4 kilomeetrini. • Suurem osa Gröönimaast asub arktilises kliimavöötmes ning saare lõunaosa lähisarktilises vöötmes. Gröönimaa • Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas - 24ºC. • Lääneranniku temperatuuri mõjutab soe Lääne-Grööni hoovus ja idaosa külm IdaGrööni hoovus. Gröönimaa loodus • Põhja ja Ida- Gröönimaa rahvuspark (97200 km2)- mis on maailma suurim Gröönimaa loodus • Kõrgeim mäetipp Gumbjorn Fjeld – 3694 m Gröönimaa • Saare kaldajoone pikkus on 44 000 km ning enamus rannikust on liigendatud fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali
VARAKRISTLIK KUNST Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival mate...
Ülesande sisuks oli kirjeldada valla asukohta erinevatest aspektidest lähtuvalt ning anda vallale üldhinnang. Valla keskuse Riidaja absoluutne asukoht, ehk koordinaadid minuti täpsusega on B 58° 5' ja L 25° 53'. Valla asukoht Eestis ja Valgamaal on ära toodud joonisel 1. Asub Võrtsjärve lõunatipus, valla juurde kuulub ka Võrtsjärves olev Pähksaar. Vald asub Sakala kõrgustiku ida nõlval ning Väikse-Emajõe vesikonnas. Valla idaosa on kaetud okasmetsadega ning esineb ka soostunud alasid. Valla territooriumil on turba- ja kruusavarud, muud majanduslikult olulised loodusvarad puuduvad (Maa-amet). Joonis 1. Põdrala valla asukoht Eestis. Vald on märgitud punasega (joonis Wikipedia) Tõmbekeskusteks on Tõrva, Valga, Tartu, Viljandi ja Tallinn, allpool olevas tabelis 1 on toodud nende keskuste kaugused Põdrala valla keskusest Riidajast. Tabel 1. Riidaja kaugus tõmbekeskustest. Linn Kaugus (km)
Kordamine kontrolltööks : Teine maailmasõda 1939. aasta suvel toimunud Inglise - Prantsuse - NSV Liidu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Saksamaal ja NSV Liidul oli kokkulepe. Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina
Suurima osa Põhja-Ameerikast võtavad enda alla Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Ülejäänud osa moodustavad Mehhiko, seitse Kesk-Ameerika riiki ja Kariibi mere saared, mille hulka kuulub 13 isaseisvat riiki ja 11 ülemereterritooriumi, mis on jätkuvalt seotud oma koloniaalmaadega. Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast. Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja inimasustuse tagajärjel on loomastik kahanenud, nii et piisonid, hundid ja karud ei ole enam laialt levinud liigid. Rohkesti on karibusid, põtru, puumasid, metskitsi, okassigu, kopraid, lõgismadusid ja alligaatoreid. Lindudest võib nimetada kalkuneid, aarasid, suur-jooksurkägu ja kiilaspeakotkast
Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Sotsiaalsed prob.d.Demograafilise situatsiooni edasine pingestumine, aasta-aastalt suurenes migrantide sissevool, selle tagajärjel vähenes eestlaste osatähtsus rahvastikus ning ülerahvastusid linnad.Industrialiseerimine.1.Tallinn,Narva. 2.Nad olid saanud sõjas kannatada,pommitada.3.Tallinn jäi,Narva mitte.4.Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleriigilistele vajadustele.Seda hakati ühe rohkem kaevandama.5.Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest.6.Põlevkivitööstuse kaudu toodetud elektrienergiast üle poole suunati Eesti NSV-st välja,peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse.Dissident-teisitimõtleja,vastu riigi poliitikale.40 kiri-Avalik kiri Eesti NSV-st,sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest.Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika.Noorsoorahutused-süvenev rahulolematus ühiskonnas
naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
