ja läänes. Kõige lihtsam on kupleid leida siis, kui Päike on nende asukohas madalal ja heidab pikki varje. Laava, mis täitis impaktbasseinid, põhjustas alloleva pinnase vajumist Kuu keskmise pinna suhtes 1-8 km. See tekitas Kuu koores pingeid ja paindumist ning basseinide servas murranguid. Väikseid murranguid võib vaadelda Läbipaistvuse- ja Nektari meres, aga parim koht nende vaatlemiseks on Niiskuse mere idaosa, kus nad moodustavad kolm kuni 200 kilomeetri pikkust kaart. Kõige tuntum murrang on siiski Rupes Recta ehk Sirge Sein. See 100 kilomeetri pikkune murrang asub Pilvede mere idaosas. Kui vaadelda Sirget Seina kohaliku päikeseloojangu ja -tõusu ajal, siis saab selgeks, et lääneosa on madalamal idaosast ning varju pikkuse mõõtmine annab alust väita, et kalju on umbes 300 meetrit kõrge - 6- kordne Ontika pank! Siiski ei lange see vertikaalselt, vaid umbes 30° nurga all.
Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. Vene õigeusk sibulkuplid, ristile lisandub diagonaal haru, hästi palju kulda, slaavi keelt kasutavad, viirukid, kloostrid. Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel
riigis. Juhtivaimad on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres, ning suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal. Rahvastik Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest. 2005. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta. Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. Üle 1 miljoni inimese on mitte-türklased ning 1 miljon on Türgisse elama asunud välismaalt. Keskmine eluiga meestel: 70 a Keskmine eluiga naistel: 75 a Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi)
Majanduse kiiire areng tekitas ka tööjõupuuduse, seda püüti lahendada nn. külalistööliste (Gastarbeiter) sissetoomisega. Eriti suurenes vajadus külalistööjõu järele peale 1961. aastat, kui Berliini müüri ehitamine ja suhete pingestumine Ida-Saksamaaga piirasid idasakslaste sisserändu Lääne-Saksamaale. Need külalistöölised, kellest valdav enamus jäid Saksamaale elama, olid enamjaolt pärit Türgist, Kreekast ja teistest Vahemere idaosa riikidest. Sellest tulenevalt on täna Saksamaal üsna suur türgi kogukond ning ametliku statistika järgi umbes 3,5% elanikkonnast on rahvuselt türklased. Willy Brandti valitsus, mis 1969 võimule tuli, suurendas sotsiaaltoetusi ja riik hakkas rohkem majandustegevust kontrollima, kuid samal ajal algasid ka probleemid. 12 1972 jõudis kätte majanduskriis, mis järsult süvenes aasta hiljem, kui araabia riigid järsult vähendasid nafta tootmist
rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel. 375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk-Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes. Germaani rahvad tungisid Rooma riigi piiridesse ja asutasid seal oma riigid. 395.a. Jagati Rooma riik lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks. ( Ida-Rooma moodustas rikkama, harituma ja kaitstuma osa, pealinnaga Konstantinoopolis ). 410. a. Rüüstati ja vallutati Rooma. 476.a
tuntuks kui Molotov-Ribbentropi pakt (MRP). Mõlemad militaarriigid, üks paremäärmuslik ja teine vasakäärmuslik, tunnustasid teineteist rahvusvahelisel tasemel ning lubasid hoiduda omavahelistest sõjalistest konfliktidest. Kõneluste tulemusena valmis ka salajane lisaprotokoll, mille järgi jaotati Ida-Euroopa kummagi vahel huvisfäärideks: Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu, mis läks hilisemate lepingutega NSVL-i võimupiirkonda, Nõukogude Liidule Poola idaosa, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (tänapäeva Moldaavia). Nõnda oli meelevaldselt otsustatud paljude riikide ja rahvaste edasine saatus. [http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=1844&layer=101&lang=est#1844] 3.1.2 Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas.
sai kollektiivses mälus osaks eriline koht(nendele anti eelisprivileegid, nad võisid oma vallutatud maid testamendiga edasi pärandada, teised aga mitte, ka järeltulijatel oli seetõttu eelisõigused) Vallutusteaegne kirjandus * Vallutusteteemaline literatuur, mis pandi klassikalisel keskajal kirja nii proosas kui värssides, tähistas mõnes paigas kirjandusloo algust üldse. (prantsuse proosakirjandus sai alguse vallutuskirjandusega). Nii Konstantinoopoli, Iirimaa kui ka Balti mere idaosa vallutused on jäädvustatud kroonikate poolt (,,Konstantinoopoli vallutamine" , ,,Iirimaa vallutamine" , ,,Henriku Liivimaa kroonika" ) . * Vallutusajastu ülistuskirjanduse eesmärgiks oli sisendada inimeste teadvusse, et vallutustega loodud riigid ja koloniaalühiskond on seaduspärased. Need olid vallutajate ja kolonisaatorite õiguste ürikud. Uus nimi * Algselt tähistas ,,frank" konkreetse etnilise grupi liiget, kuid 11. 12. sajandil hakati seda
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalug...
Lothari vastu. Vanne on eriline, sest see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana- prantsuse. See viitab selgelt ka etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani, teises vana-prantsuse keelt. VERDUNI LEPING 843: Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (Sasamaa), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia) ning sealhulgas Rooma keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855 ta suri ning ta riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence. EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, v
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Euroopas kultiveeritakse rohkesti Saksamaal ja Briti saartel. Eestis hakati metsadesse kultiveerima 1910.a. Suurimad puud Eestis kuni 42 m kõrged. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. S u g uko n d Fa g a c e a e p ö ö g i l i s e d Sugukonna esindajad on heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad.
Ahvenamaa ja Eesti suuremad saared Saaremaa ja Hiiumaa. Suuremad aastased temperatuurikõikumised Eesti merealal on Liivi lahes. Jää tekib seal tavaliselt igal talvel, esimesena kaanetub Pärnu laht. Seal on ka Eesti ranniku kõige suuremad veetaseme kõikumised. Liivi lahe hoovuste suurim kiirus on väinades. Väinade kaudu toimub Liivi lahe eri osade ja Läänemere vahel veevahetus, võimsaim on voolus läbi Kura kurgu. Liivi lahe idaosa veetaset tõstavad pikemaajalised läänetuuled. 1967. a oktoobris tõusis näiteks Pärnu lahes veetase 253 cm üle keskmise ja põhjustas linnas üleujutuse. Veelgi kõrgemale - 295 cm - jõudis vesi Pärnus 2005. aasta jaanuaritormi ajal, tekitades kahjustusi sadadele hoonetele. ((Kaart: Läänemere valgla ja sinna kuuluvad riigid.)) ((Foto: Kurkse mälestuskivi.)) Huvitav Tugevad läänetuuled olid veevoolu ja vee sügavust ootamatult suurendanud 11. septembril
purustust lihtne sobitada kreeklaste väidetava sõjaretkega. Esimesel korral oli häving tõenäoliselt tingitud maavärinast ja teisel korral langes see aega, mil Kreeka losse endid tabas ootamatu katastroof. Nii pole Trooja sõja ajaloolisust võimalik tõestada. 6 Tsivilisatsiooni langus. Egeuse tsivilisatsiooni langus on osa 1200 a. paiku alanud ja kogu Vahemeri idaosa tabanud vapustuste ahelast, mis ajalookirjanduses tuntud "mererahvaste sissetungi" nime alla (Egiptuse vaarao Ramses III tekstides kasutatud nimetuse järgi). Kust need "rahvad" pärinesid ja kas tegu oli ühe kompakstse migratsioonilaine või senise riikidesüsteemi lagunemisest tingitud ja üksteisega nõrgalt seotud liikumistega eri piirkondades, pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, peagi ka Anatoolia sisealadel
5-10 miljoni aasta jooksul ning olid ka Hilis-Permi domineerivaks grupiks. Terapsiidid näisid esindavat täiesti uut loomatüüpi - nii arenenut, et oli võimeline nii kiireks arenguks. Kuigi on mugav väita, et terapsiidid põhjustasid pelycosauruste ülemaailmse väljasuremise, on terapsiidide fossiilide esindatus üle küllaltki pika geoloogilise aja intervalli piisavalt täielik näitamaks sellist asjade käiku ainult Lõuna- Aafrikas. Endise Nõukogude liidu idaosa ladestute Permi terapsiidide fauna sisaldab perekondasid, mida Lõuna-Aafrikas ei ole leitud, mis tõestab, et Hilis-Permi maailma asustas suur arv erinevaid terapsiidide perekondi. Kahjuks on Permi therapsiidide fossiilide esindatus mujal maailmas üpriski kehv. Massiline väljasuremine Permis 12 Paleosoikum lõppes väljasuremislainega, mis on arvatavasti Maa ajaloo suurim. See
valgete Põhjakorpus, hilisem Loodearmee. Aprillis toimus ka Saaremaa mäss, kus kommunistliku propaganda mõjul alustasid valitsusevastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha. Sama aasta juunis puhkes aga Landeswehri sõda, sest Saksa kindral Rüdiger von der Goltz oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas sellist tegevust aga võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi Riiani ning Goltzi vägedel tuli sealt taanduda. Järgnevalt toimusid lahingud enamasti Venemaa pinnal
voortevahelised järved pikad ja kitsad paljud on soostunud kallastega kinni kasvamas (nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15m) tundumad järved Saadjärv ja Pikkjärv. moreenküngaste vahelistes lohkudes ja nõgudes paiknevad järved enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad tuntumad: käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv. Pühajärv asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus. Järve lõunaotsast voolab välja Väike-Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel jm. paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avaneva allikad paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodeks muutunud. Orujärved mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.
instantsidele neile kuulus maksude kinnitamise õigus see-eest ei puudunud valitsusepoolne maksusurve. Madalmaad andis Habsburgide riigikassase palju raha 16.sajandil ligi 2miljonir kulndat, Itaalia aga 1miljoni kuldna. MAJANDUS · Põhjaprovintsid: Holland ja Zeeland paistsid silma arenenud kaubanduse (kaubeldi vilja, kala juustu jne) poolest. Suurim sadam oli Amsterdam. Heeringapüügil- 1000laeva, eriti Läänemere idaosa. Kaubabörs uudna ostu-müügi koht ida ja lääne vahelises transiitkaubanduses. · Kapitalismi arenguga tekkis krediidisüsteem kauba eest ei pea maksa kohe vaid müüja sätestab makse tähtajaks. · Lõuna-Madalmaad: Flandria ja Brabant, suur manufaktuurtööstus. Toodeti kalevit- kasutati Inglismaalt ja Hispaaniast sisseveetud villa. Metallurgia- Namuri provintsi aj Liège' lähedal. Ehitati kaevandusi, rauasulatusahje ja sepikodasid
Märtsis 1935 teatas Berliin Saksamaa taasrelvastumisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa ei võtnud seepeale midagi ette. Samuti jätkus Saksamaa koostöö NSV Liiduga. Saksamaa olulisimaks liitlaseks kujunes Itaalia, mis Benito Mussolini juhtimisel oli kujunenud totalitaarseks fasistlikuks riigiks. Itaalia ja Saksamaa liiduni ei jõutud kergelt, tüliküsimuseks oli eelkõige Austria, mida Mussolini tahtis säilitada puhvrina Saksamaa ja Itaalia vahel. Samal ajal oli Mussolini huvides Vahemere idaosa kontrollimine, mistõttu ta tundis suurt huvi Albaania (sattus 1930.-te algul Roomast sõltuvusse) ja Liibüa (oli Itaalia koloonia juba 1911. aastast) vastu. Kevadel 1935 sõlmis Itaalia Stresa konverentsil leppe Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, millega tagati Austria suveräänsus. Kuid sama aasta sügisel ründas Mussolini Abessiiniat (tänane Ethiopia) ja see halvas ta suhted lääneriikidega. Abessiinia konflikt viis Mussolini ja Hitleri liiduni, mis vormistati oktoobris 1936
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahet...
ja Lääneriigid püüdsid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis NSV liit, kellel oli tanke ja lennukeid rohkem kui teistel maailma riikidel kokku. 23.august sõlmiti Saksamaal nn Molotov Ribbentrop, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Mittekallaletungileping 10 aastaks. Paktile lisatud salaprotokolliga jagati ära kahe riigi mõjusfäärid ida ja kagu euroopas. NSV liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Leedu Poola idaosa ning Besaraabia. Ülejäänud poola läks Saksamaa alla. Saksamaa sai vabad käed tegutsemiseks Läänes. Eesti 1939-1945aastatel Sõlmiti Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi leping 10. aastaks. Salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia tunnistati Nõukogude liidu mõjusfääri alla kuuluvaks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu
Turism Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKPst ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2010. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 52 miljonit turisti, kellest vaid väike osa on ärireisijad. Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute sihtkohtade nagu Türgi, Bulgaaria ja Horvaatia esiletõus. Ka Hispaania enda turismiettevõtted tunnevad laienemisel ja investeerimisel huvi Vahemere idaosa ja Kariibi mere riikide vastu. Viimastel aastatel on võetud eesmärgiks turismi hooajalisuse vähendamine ja turismivõimaluste mitmekesistamine (näiteks golfi- ja suusaturism, konverentsiturism, SPA-d ja terviseturism, kultuuriturism jne). Tähelepanu pööratakse mainekujundusele pakkumaks senise "päikese-, veini- ja flamencoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud nn maaturism. Kuna viimase kümne aasta jooksul on
juhtivasse rolli astuda. Orduvendadest, riialastest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest koosnev vägi läks külmas vastutuules mööda merejääd Soontaganasse, võttis sealt teejuhid ja liikus edasi Revalasse. Peaväest ette jõudnud Vesike liivlaste salk süütas esimese leitud küla soojasaamiseks põlema, mis aga hoiatas teisi revalasi vaenuväe tulekust ja võimaldas neil pelgupaikadesse põgeneda. Liivimaalased rüüstasid Revala idaosa ja asusid siis mööda merd saagi ja vangidega tagasi minema. Saarlaste või teiste eestlaste kallaletungi kartes liiguti ettevaatlikult ja Liivimaale jõudmine võttis aega kümme päeva. Lindanise lahing, 1219. 1219. aastal maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juurde kuningas Valdemar II juhtimisel kuninga vasallid Põhja-Saksamaa rannikualalt, lääneslaavlased ja Taani ristisõdijad, kes vallutasid umbes aasta jooksul Tallinna
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
Muhhameedlased olid diskrimineeritud. Vene aadli osas risti vajadusel. Sõjaliselt oluline jõud Moskva riigi jaoks. Pikemas perspektiivis muhhameedlased tundsid suht hästi. Juute Ivan ei lubanud oma riiki. Leedu linnades maj juhtiv jõud juudid. Peeti sõda Rootsiga Karjala pärast. 1557 vaherahu. 1558a V-Liivi sõda 1582/83, I etapp Moskva-Leedu. Kui olulisel kohal, et Vml vajalik väljapääs läände, seepärast algas Liivi sõda. Miks Ivani vaja sõda Läänemere ääres? Terve Soome idaosa olemas. Aga kaubanduspol polnud oluline Ivani jaoks (Elisabeth I avaldanud mõtet, et miks kuninganna kuulab madalast soost inimeste nõu, eriti majandusalal). Väljapääs sadamateni. Hansalinnad otsivad ka lahendust, miks tsaar nii tegi(ilmselt kaubalinnade küssa, aga tegelt mitte). Reaalsuses tsaaril nii polnud. Vm-l hädavajalik maa. Suure sõjaväe pidamiseks talupoegadega maad, Liivimaal oli seda. Need jagati kohe pärast vallitust teenismõisnikele välja
Pihkva järv soojeneb kevadel ja jahtub sügisel kiiremini ning külmub ja vabaneb varem jääst kui Suurjärv. · Lained - Peipsil on vastik laine, mis on lühike ja järsk. Kalamehed kardavad neid. · Veereziim kevadine veetõus, mis algab märtsi lõpul ja kestab mai keskpaigani ning veetase saavutab maksimumi. Langus kestab septembri-oktoobrini (oktoobris tavaliselt madalaim). Peamiselt üleujutatud alad on Emajõe suudmeala piirkonnas ja Lämmijärve idaosa. Peipsi veerikkuse määrab põhiliselt Päikese aktiivsuse 22-aastane tsükkel. · Hoovustesüsteemi üldpildi määrab tuul. Süsteem on kahekihiline. · Järve majandamine · Suur osa Peipsi reostumisest tuleb Venemaalt · Vee värvus, läbipaistvus ja mineraalainete sisaldus huumusained annavad Peipsi veele pruunika tooni. Järve eri osade värvus on erinev. Värvus muutub lõunast põhja heledamaks, samas suunas suureneb ka vee läbipaistvus
Bronzewig 2000 8 Beaconsfield 2006 1 Bulli 1887;1965 81;- 6. RAHVASTIK Rahvastikust 85% moodustavad inimesed, kes elavad linnas ning ülejäänud 15% elavad maal. Rahvaarv Austraalias on 21,262,641 ja keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km². Enamik austraallasi elab rannikul. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. Peamiselt räägitakse seal inglise, kreeka, itaalia ja vietnami ning aborigeeni keeli. Sünnid: 12,55 sündi/ 1000 inimese kohta Surmad: 6,68 surma/1000 inimese kohta Keskmine eluiga: · mehed- 79,25 aastat · naised- 84,14 aastat HIV/AIDS: 0,2% HIV/AIDS nakatunud: ~18,000
(osaülesanne 39) Millise loodusliku teguri mõjul on nii Austrias kui ka Makedoonias metsad küllaltki ulatuslikult säilinud? Mägistel aladel on mets paremini säilinud, sest seal on metsatööd raskendatud. Põhjendage karjamaade ja põllumaade paiknemist Austrias ja Makedoonias. (osaülesanne 40) Karjamaad paiknevad mägisematel, kõrgematel aladel, (Austrias ka Doonau madalikul). (osaülesanne 41) Põllumaad paiknevad madalamatel ja tasasematel aladel, jõgede orgudes, (Austrias ka idaosa tasandikel jms. (osaülesanne 42) Miks on Austrias nisu saagikus ja piimatoodang lehma kohta kõrgemad kui Makedoonias? Sest Austria on kõrgemalt arenenud majandusega ning investeerib oma toodangusse rohkem. Sagedasemad eksimused: vastus sõnastati väga pealiskaudselt, nt Austrias on nisu kasvatamiseks paremad tingimused jms. SA Innove
1. Vaikne ookean kõige suurem, tema pindala on ligikaudu 179 miljonit km², mis hõlmab 50% Maailmamerest. Põhjast lõunasse on tema pikkuseks 15,8 tuhat km ja laiuseks idast läände on 19,5 tuhat km. Sügavus kõigub 3,5 - 6 tuhande meetri vahel, kusjuures Vaikses ookeanis asub ka Maailmamere suurim mõõdetud süvik 11022 meetrine Mariaani süvik, mille asukoht on Guami saarest lõunasse. Vaikne ookean asub läänepoolkeral. Põhjast piirab teda Aasia mandri idaosa ja Alaska, läänest Malaka poolsaare idarannik ja Jaava saar, põhja ida suunast Austraalia, lõunast Antarktika rannik ning idast Põhja ja Lõuna Ameerika. Vaikne ookean on Põhja Jäämerega ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Drake'i ja Magalhãesi väina lõunas, keskosas tehisliku Panama kanaliga ja India ookeaniga Ida-India arhipelaagi basseinis läbi Malaka ja Torrese väinade Vaikse
1932 suleti usuvastase võitluse käigus luteri kirikud. 1935-36 tabas ingerisoomlasi uus küüditamislaine - vaenulikuna tajutud Soome piiriga külgnevad alad puhastati etniliselt ebausaldusväärsest rahvastikust. Küüditatud saadeti Siberisse ja Kaug-Põhja. 1937 lõpetati soomekeelne kultuuri- ja seltsielu, 1939 likvideeriti Toksovo rahvusrajoon. Selleks ajaks oli tapetud, vangistatud ja küüditatud u 50 000 ingerisoomlast. Autonoomial oli lõpp. II maailmasõja ajal oli Ingerimaa idaosa aastaid sõjatandriks (Leningradi blokaad) ning ülejäänu rinde tagalaks. Nõukogude pool evakueeris üle 20 000 blokaadirõngasse jäänud ingerisoomlase Siberisse. Sõja lõppfaasis evakueeriti Ingerimaalt Paldiski kaudu Soome umbes 63 000 inimest, valdavalt ingerisoomlased. Ent vastavalt rahulepingule oli Soome sunnitud ingerisoomlased kui NSV Liidu kodanikud Moskvale välja andma. Osa ingerisoomlasi suutis põgeneda Rootsi, ent umbes 56 000 saadeti tagasi NSV Liitu
Ametnikena said tegutseda ainult rikkad(suurmaaomanikud) Rooma impeeriumi teke 1) Esmalt oli tegemist Rooma linnriigina, mis hõlmas Roomat ja tema ümbrust. 2) Rooma vallutas Itaalia aastal 265 eKr. Tuli sõdida nii itaalikute kui ka kreeklastega. Väga raske vaevaga saadud võit(mingi Pürrose lause vms) 3) Rooma hõivab Vahemere lääneosa. Rooma ja Kartaago vahelised sõjad kandsid nimetust Puunia sõjad 4) Rooma hõivad Vahemere idaosa. Pidi sõdima Kreeka-Makedooniaga. Pergamoni kuningas pärandas oma riigi pärast oma surma Roomale. · Vahemerest saadakse võim enda kätte 133. aastal eKr.(Egiptust ei saadud, seal valitses Ptolemaiose dünastia) Kuidas Rooma vallutatud maadega käitus? 1. Pidas läbirääkimisi igaühega eraldi 2. Lepingutingimused olid kõigiga erinevad 3. Kohalikud kombed jäeti puutumata
maiustamiseks. 100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg. Seedermänni pähkel Seedermänni pähkli suurimad kasvukohad on Venemaa, Hiina, Põhja-Ameerika, Itaalia, Hispaania ja Sveits.100 g seedermänni pähkleid sisaldab energiat 674 kcal/2,820 kJ, rasva 60,0 g, proteiini 23,7 g, karbohüdraate 20,5 g, mineraale 62,22 g ja vitamiine 243,82 mg. Kookospalm Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral
kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud. Tegelasi on võimalik ära tunda tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud. Bütsantsi arhitektuur Al 6. saj eKr Kreeka koloonia, paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- Constantinuse järgi, hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia. Kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist, valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim, riigi keeleks kujunes kreeka keel
Nõukogude Liidu koosseisus 23. august 1939. Kirjutasid NSVL valisasjade rahvakomissar V.Moltov ja Saksamaa välisminiuster J.Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Sellega kohustusid riigid säilitama neutraliteeti, juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingule lisati ka salajane protokoll, millega piiritleti riikide huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSVL mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Balti riigid säilitasid sõjas erapooletuse, Probleeme tekitasid põgenikud. Tallinnas otsis varju poola allveelaev Orzel, kui NSVL Poolale kallale tungis, põgenes Orzel Tallinnast. Moskva süüdistas Eestit erapooletuse rikkumises ning nõudis Punaarmee baaside toomist Eestisse. Keeldumisel lubati kasitada jõudu. Eesti valitsus arvas, et me pole suutelised ennast kaitsma ja võttis Moskva nõudmised vastu. 28
konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad olid massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis iseseisvatena. Silinder ja ristvõlvid, monumentaalsed piilarid ja sambad. Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja uste. Sissekäik vormistati perspektiivportaalina. lKiriku pikihoone idaosa lõikus põiklöövi e. transeptiga, nii sai kiriku põhiplaan ladina risti kuju. Kooriosa asetses üldisest põrandast mõne astme võrra kõrgemal, selle all paiknes krüpt. Koor lõppes ümara apsiidiga, mille ümber asus külglöövide pikendamisel tekkinud kooriümbriskäik, sellesse avanevad kabelid moodustasid kabelipärja. Romaani kirikul oli palju torne, välisfassaadi kaunistasid skulptuurid, kaarfriisid ja kääbusgaleriid.
madusid, kuid mutist suuremate loomade allakugistamisega tekib tal juba raskusi. Pojad lennuvõimestuvad umbes augusti alguses ja mõni nädal peale seda hakkavad ise toitu otsima. Augusti lõpuks tuleb aga valmis olla pikaks lennureisiks Lõuna- Aafrikasse. Huvitav on see, et valdav osa noorlindudest asub teele enne vanalinde. Toonekured väldivad oma rännakul lahtist merd, ja seetõttu kulgeb nende reis üle Türgi ja Vahemere idaosa. Valge-toonekurg on looduskaitse all. Tema kaitsmisele saab kaasa aidata igaüks tugevate ja vastupidavate pesaaluste ülesseadmisega! (lisa 19. pilt valge toonekurest). Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid.
Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus. 16. Bütsantsi arhitektuur 395. a. jagunes Rooma lõplikult kaheks. Ida-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol. Bütsants suutis oma riigi jätkusuutlikuse kindlustada veel kauaks ajaks kuni 15. sajandini. Valitsevaks rahvuseks seal olid kreeklased. Tegemist oli kristliku riigiga, kus keisri võim oli piiramatu ning mis olis idamaadest mõjutatud. Bütsantsi kunsti võib dateerida 395-1453. Bütsantsi kunsti suurim õitseng jääb 6. sajandisse
1772) Suurvõimuajastu jaguneb Uuemaks Vaasa ajaks (1611-1654) ja Karoliini ajaks (1654-1718) Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja oskv tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal. Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 kuni 1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaakoos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-KarjalagaKäkisalmi lääni. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal
Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr. Need taastati, kui paarsada aastat hiljem muutis vulkaanipurse nad taas varemeteks. 2 Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. Kui Kreetal polnud ühtegi teistest olulisemalt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus
· Nigeeria - 107 · prantsuse Prantsusmaa, Madagaskar, Aafrika, Kanada RAHVASTIKU PAIKNEMINE MAAL Inimesed asuvad elama sinna, kus on soodsamad elutingimused, parajalt soojust, piisavalt vett ja viljakat mulda. Tihedalt asustatud: Hõredalt asustatud: · Tihendama rahvastikuga piirkonnad · külmad alad on Ida- ja Lõuna-Aasia, Kagu- · kuumad ja kuivad alad (kõrbed) Aasia, Põhja-Ameerika idaosa ja · tihedad vihmametsad Lääne Euroopa. · Antarktis, Gröönimaa, Aafrika, · rannikualad Aasia, Austraalia kõrbed, · jõeorud Amazonase madalik. · viljakad tasandikud RAHVASTIKU TIHEDUS inimeste arv ruutkilomeetri kohta määratud piirkonnas · Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasia · Lääne-Euroopa · Põhja-Ameerika
kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile
tarbepuiduna Parasvöötme lehtmetsad soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5-10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis Ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerika, Aafrika keskel, aastane juurdekasv kõige suurem (50 m3/ha), liigiline koosseis suur (erinevad liigid), ülekaalus väheväärtuslikud, aga leidub ka mõningad väärispuud. 64. Metsade majandamise põhimõtted ning arenenud ja arengumaade metsamajanduse
kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile
Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned riigielanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Miks ja kelle tõttu hakka Bütsantsi territoorium vähenema? Lõunaslaavlaste sissetung 6.saj. 7.saj tungisid sisse bulgaarid, kes segunesid bulgaarid ja lõunaslaavlased. Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena.
Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas. Suurtükivägi. Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. NSV Liidu agressioon Baltikumis 1939. - 1940. a Endise Vene impeeriumi territooriumi taasokupeerimine. Poola idaosa vallutamine sept 1939. Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939: 20 - 30 tuh punaarmeelast igasse riiki. 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 NSV Liidu Talvesõda Soomega Nov 1939 - märts 1940. Sõda Mannerheimi liinil Karjala maakitsusel. Helsingi pommitamine. NSVL väljaheitmine Rahvasteliidust
– kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad – eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad – muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama
kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Sellele lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile
võim oli parem kui tatarlaste võim. Ta ühendas Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriigi ja Ukraina alad. Suutis säilitada paganliku usku. Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega. Algirdas ja Kestutis (1345-1377) - Gediminase pojad. Algirdas oli aastatel 1345- 1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi idaosa ja sõdis lõunas tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. Suurvürst Jogaila - 1377-1381/1382-1401 oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1386-1434
sea lo ka dimitri ja pokorovski kirik nerli jõe ääres. pokrovi kirik on üldine mõiste, neid oli venemaal palju. seda peetakse kauneimaks maakirikuks. uspenski tähendab jumalaema uinumise kirikut. mõlemad on suured katedraalid. kirik on väike maakogudus, katedraal on piiskopi poolt või metropoliidi poolt kasutatav koda. Kiievi sophia on rikutud faksdjflaskd põhjuse, algselt oli ta _ lööviline, nüüd on _ lööviline. kirikust näidatakse enamasti idaosa, kuna see paremini säilunud, muu üsna hävinud. Venemaale jõua lubimört 10. sajandil. väga vanu kirikuid on ka pihkvas, vanimad seal o 2. sajandist säilunud kirikud, iseseisvaks vabariigiks sai ta _ keskpaigas ja oli iseseisev kuni 15 sajandini kui mingi tüüp selle vallutas. Pihkvas oli kreml, mis oli suurem kui moskva kreml, kreml on siis linna see olevad kaitsemüürid? pihkva oli vana vene suuruselt kolmas linn, moskva ja novgorodi järel. petserist igast sitta
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
