mis rikastusid Idamaade kaupade tpel · Ristisõjad toimusid paavsti hiigelajal, kuid tõid kaasa katoliikluse autoriteedi languse Ristisõdade tähtsus: · Kolme tsivilisatsiooni kokkupõrge- Islam, Lääne- ehk katoliku kirik ja Ida ehk õigeusukirik · Sai selgeks, et ristiusku ei olnud võimalik enam ühendada KESKAEGSED LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS! · Vanal ajal kujunes välja linlik asustus peamiselt idamaades ja Euroopa lõunaosas · Varakeskajal linlik kultuur käis alla · Uus tõus algas 9 sajandi lõpust · Kujunes välja keskaegne linn ja linnakultuur · Keskaeged linnad tekkisid: o roomlaste vanade linnade või kindluste kohale o Jõgede, merede äärde soodsatesse kohtadesse (sobiv sadamakoht) o suuremate feodaalide losside juurde o tähtsamate, suuremate kirikute (piiskopikirikute) juurde
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Aristoteles leidis, et arhailise aja väike-aasia ranniku e ioonia filosoofid arutlesid peamiselt selle üle, et millest sai maailm alguse e arche (tähendab ka valitsemist) On ka teine suund- itaalia filosoofia e see, mis levis kreeklaste hulgas lõuna-itaalias. Ioonia filosoofia Thales- pani aluse mileetose koolkonnale, elas 6.saj keskpaiku, kuulus 7 targa hulka, andis poliitilist nõu. Peamiselt sai kuulsaks idamaise tarkusega astronoomias ja geomeetrias. Ta olevat rännanud idamaades, arvutanud Egiptuse püramiidide kõrguse(varju järgi), a 585 olevat ette ennustanud päikesevarjutuse( me ei tea kas ta täpselt ikka teadis, aga päikesevarjutus leidis tõesti aset). Leidis, et arche e kõige algus on vesi ja maa ujub vee peal. Mitmetes eri kohtades arvati, et vesi on kõige algus(egiptus, mesopotaamia jne) ,aga Thalese teeb eriliseks see, et ta uskus, et mingeid jumalaid pole, on ainult vesi. Anaximandros - mileetose koolkonnast
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
· Foorumteater brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika, mille eesmärk on eelkõige sotsiaalne, mitte esteetiline. Boal on kirjutanud raamatu "Theatre of the Oppressed" (1979) ehk "Rõhutute teater". · osalusdraama, kogukonnateater · psühhodraama (teraapiameetod) Objektiteater kasutatakse mitmeid teatrivahendeid, nt nukke, masinaid, varjuteatrit jne · Nukuteater (käpiknukud, varrasnukud, marionetid jne) · Pikad nukuteatri traditsioonid on idamaades. 33. Mida tähendab rezii mõiste? Rezii lavastuse või filmi kunstiline juhtimine, lavastuse või filmi plaan, lavaleseadmine (pr k régir ''valitsema, juhtima'') 34. Mis on lavastaja ülesanded teatris? · Põhiideele, kontseptsioonile allutatud terviku loomine erinevatest osistest (näitleja mäng, kujundus, muusika jne). · 3 põhiülesannet: töö tekstiga, näitlejatega, eri komponentide kokkupanek · Kuidas lavastus valmib?
AED-LIIVATEE e. TÜÜMIAN Thymus vulgaris Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine, alusel puitunud igihaljas poolspõõsas VARS puitunud, püstine või tõusev, harunev LEHT kitsad ja kõvad, äärtest veidi rullis, seepärast näivad nõeljatena ÕIS valkjad, roosad või lillad, õied koondunud männastesse SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike Ajalugu Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liiva- teepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Eestlased on teda kasvatanud aedades. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahasid haigusi välja. Kasvatamine aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks
kirjana nt luude peal ja puust keppidel. Enamuses koosnevad märgid sirgetest joontest. On pakutud, et see viitas sellele, et viikingid kirjutasid keppide peale. Viikingite aarded. Neid on Skandinaavias leitud väga palju. Kõige enam idamaade münte (araabia) dirhemeid, üks münt kaalub 3 grammi, Bütsantsi münte vähe. Ojamaalt välja tulnud üle 100 000 idamaade mündi, Sestis u 5000 araabia münti. Mille eest need mündid siin on? Kauplemise tulemusel, hinnad olid Põhjamaades ja Idamaades erinevad (nt hobune maksis umbes 50 dirhemit st 150 g hõbedat, mõõk oli enam-vähem sama, põhjas oravanahk oli üks dirhem, araabias oli need nahad mitukümmend korda kallimad). Viikingite relvad olid silmapaistvad. Kõik relvad ei olnud nende enda 33 seppade tehtud, tol ajal 10. – 11. saj olid osavaimad meistrid Saksamaal Reini jõe ääres. Neid viikingid ostsid, kodumaal meistrid panid neil oma
Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See nn rooma betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida hakati ühendama kaartega, nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadi. Kõiki neid uuendusi tunti küll juba
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...
tegema. Iirlastel on kuulus ütlemine: "You must never steal another man 's wife, and you must never water another man 's whiskey!" ("Sa ei tohi kunagi varastada teise mehe naist ega lahjendada tema viskit!"). Ameerikas, ja ilmselt sealt paljudesse muudesse maadesse levinud kombe kohaselt, lisatakse ilma küsimata viskile jääd. Seda peaks püüdma vältida, küsides alati, kas inimene soovib jääd või mitte. Jaapanis ja teistes idamaades (Koreas, Indias) lisatakse jääd väga väikeste tükkidena - klaasis oleks nagu viski jääsupp. Et viskile omast buketti paremini tabada, on soovitatud viskit klaasis algul veidi käes soojendada, loksutada, nuusutada, jälgida klaasi seinale tekkivaid "jalgu", nautida viski värvi, ja alles siis maitsta. Võtta väike lonks ja hoida seda hetke suus, kuni tekivad maitsmisaistingud, ning alles siis alla neelata. Seejärel lisada klaasi veidi ilma gaasita vett.
Utoopia - sotsialism Aristoteles väitis ei inimene saab olla õnnelik vaid riigis elades. Tuleks tugineda keskmisele klassile. Hindas Soloni aegset korda ateenas. 4. Esimesed inimese käitumise ja moraali üle arutlema hakkajad. Ajalugu Page 17 Hellenism 12. oktoober 2009. a. 14:35 4.- 1. sajand. Alga aleksander suure vallutusteda ja lõppes vana-rooma riigi algusega. Vanakreeka keele ja kultuuri levik idamaades. Makedoonia võimu all (philippos II). Kolm riiki: egipltus, seleukiidid, makedoonia vanakreekaga. Võimukorraldused: eesotsas spiiramatu võimuga jumalikud kuningad. Talupoegade allutatus. Palgasõjavägi. Linnade valitsemiskorraldus näiliselt säilis. Rahvakosolek ja nõukogu. · Linnad: Aleksandria Aniookia Pergamon Orjapidamine arenes Linnade ja kihtide ebavõrdsus · Kirjandus: Luule Kutsuti kokku poeete
üksikuna lugedes ja vastupidi. Tolerants vastuolude suhtes ei ilmne ainult välise suhtes, vaid seda on näha ka sellest, kuidas inimesed ise ennast näevad. Uuring, kus USA ja Hiina osalejad pidid end avatud küsimustiku abil kirjeldama – hiinlased kasutasid pigem väiteid, mis paistsid esmapilgul vastuolulistena. Läänemaailmas nähakse maailma muutumise pigem lineaarsena (mis läheb üles, läheb üles jne), idamaades pigem mittelineaarse (mis läheb üles, peab tulema alla, et uuesti minna üles jne) ja ennustamatuna. Loov mõtlemine Kuidas on loovus kultuuriti võrreldav? On inimesed mõnes klt’is loovamad kui teises? S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 10 Nobeli preemiad pigem lääneriikidesse; aasia kunst pigem tehnika meisterlik omandamine, lääne kunst pigem uuele ja innovatiivsele suunatud. Mis on loovus
6. tampimine 7. paberimassi tegemine 8. lehe formeerimine sõelal 9. pressimine 10. kuivatamine Paberi koostis on tema tootmise ajaloo jooksul oluliselt muutunud ning need muutused mõjutavad märkimisväärselt paberi vananemist. Sõltuvalt kasutatud toorainest ning valmistatavast paberisordist on paberi tehnoloogiline protsess olnud oluliste erinevustega. Idamaades valmistatud paber erineb tunduvalt Euroopa päritoluga paberist. Selliseid pabereid kasutatakse tänapäeval paberi konserveerimisel. Euroopas olid keskajal paberi tooraineks peamiselt linased kaltsud. Klassikalist kaltsupaberit valmistati kuni 19. sajandi keskpaigani. Kaltsupaberi vastupidavus vananemisele on väga hea. Oluline tehnoloogiline pööre paberitootmises leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil kaltsupaberi asendas
Metsa olemasolu või puudumine oluline metallide sulatamisel, mäetööstuses. Seltsinguid kutsuti maaki kaevama ja mäeomanik sai osa toodangust ja ostmisel soodustusi. KAUBANDUS Kaupmehed juhtiv kiht, peavad oskama kirjutada. Kaubandus enamasti kauplemine luksuskaupadega, sest kaup pidi võtma vähe ruumi, et oleks võimalik transportida inimeste või muuladega. Kauplejad enamasti juudid, ka süürlased. Juudid Bütsantsi kodanikud, privileegid Idamaades, kogukonnad võtsid rändavaid juute hästi vastu. Kauplemine tugines sellel, kuhu keegi millal jõudis. Preisimaa, Madalmaad, Põhja Itaalia - olulised kaubanduskohad. Põhja Euroopas kaupmeesteks viikingid, hiljem Hansakaubanduse näol sakslased. Naturaalmajandus kogukond rahuldab põhilised vajaduse kohapealse toodanguga. Naturaalvahetus ehk oma toodangu vahetamine teistega. Raha on münt, mündi väärtus sõltub väärismetalli sisaldusest. Millal muutus loendavaks ühikuks?
kaugeid retki. Laevu on siin-seal avastatud. Rekonstruktsioone on mitmeid. Ka Eestis on hetkel tegemisel (Käsmu jm). Laev saab purje 7. saj (ilmselt) triibuliste ja ruudulistena kujutatud (kitsad riided kokku õmmeldud) püstkangaspuudel kootud. Ka kaubalaevu. Sageli eelistati sõita ranna läheduses. Laevade vedamine üle maa (ümarpalgid) · Kaupade maksumus meesori 100 dirhami (300g hõbedat), naisori 200 g hõbeda eest idamaades aga meesori 2000 g hõbedat, naisori aga 2000 grivnat ehk 6000 g hõbedat · Viikingite kindlustused - Taani ringvall linnused Aggersborg (d 240 m), Fyrkati (d 136 m) kohutavalt korrapärased ideaalsed ringid; ka Trelleborg. Kõik suures osas läbikaevatud, leiumaterjal väga huvitav leide on VÄHE (kästitööga seotud raua-, hõbe-, pronksisepiste jäänused, värtna kedraga, raskusvihid, põllumajandusega seotud leiud puuduvad, relvaleiud
hõimusümbolitele. Tätoveerimine polnud tundmatu ka teistes Euroopa mandri iidsetes kultuurides. Vahemere piirkonnas praktiseeriti seda Kreekas (võeti üle pärslastelt) ja Roomas (võeti üle kreeklastelt). Neis ühiskondades seostati seda tava siiski barbaritega ning tätoveeringuid kasutati orjade, kurjategijate ja palgasõdurite eristamiseks ning mõnikord tehti seda ka karistu.seks. Tegelikult oli ladinakeelne sõna tätoveeringu kohta stigma. Mujal maailmas, eriti idamaades, niisugustes paikades nagu Filipiinid, Birma; Tai, Kambodia, Laos, Hilna ja Jaapan, peeti tätoveerimist kunstiliseks ja hingeliseks taotluseks. Paljudes Kagu-Aasia paikades on tätoveeringud suuresti usuga läbi põimunud. Tai on tuntud selle poolest, et budistlikud mungad tegelesid enda ja teiste tätoveerimisega, mida saatsid palved ja ohvriannid. Need tätoveeringud olid kui talismanid heaks eluteekonnaks. Üldiselt täidavad tätoveeringud paljudel neil Aasia aladel sarnast eesmärki, s
Philippos II (382336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed- sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. A.Suure maailmariik küll lagunes, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades, sealsetes riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad. Vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lädis-Ida maadesse. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi sisserändajatega Kreekast, kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam,...
Lamellrüü – Tuleb kasutusele pronksiajal ning soomusüüga võrreldes on tal mõnevõrra suuremad plaadid. Erinevalt soomusrüüst ei kinnitata neid nahkaluse peale, vaid plaatides on nagu avaused, kust pannakse nahkrihmad läbi ning tõmmatakse nii pingule, et need osaliselt katavad üksteist. See rüü pannakse mõnest muust materjalist aluse peale. Võimaldab küllaltki hästi liikumist ning on küllaltki hea kaitserüü tüüp. Neid kasutati rohkem idamaades, kuid viikingiajal jõuab neid mingil määral ka Põhja-Euroopasse. Eestis ei ole ühtegi näidet. Põhjarahvaste puhul on neid plaadikesi valmistatud luust ja sarvest ning veel 19. sajandil olevat mõngingad rahvad neid kasutanud. Raudrüü – võiks kasutada mõistena klassikalise 15. sajandi raudrüü kohta. Plaatrüü – Sarnane lamellrüüga, aga plaadid vast suuremad (?) Turvis, turvistik – Võiks olla üldine mõiste kaitserüüde kohta.
võimuorganid. Tänapäeval paljudes Aafrika riikides ja ka Põhja-Koreas. Türannia - autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga. Despootia- Kreeka keeles piiramatu võim. Riigi võimu vorm, mida iseloomustavad terrori ja omavoli reziim ning inimõiguste ja vabaduste puudumine. Seda mõistet kasutatakse türannia asemel idamaades. Diktaktuur - Ladina keels diktaatori võim. Diktaator oli Roomas vabariigi ajastul piiramatu võimuga ametiisik. Tänapäeval enamasti sõjaväelise riigipöörde tulemusena piiramatu võimu saanud isik. Türanni või Despootia asemel kasutatakse tänapäeval rohkem mõistet diktaktuur (ühemehediktaktuur). Näiteks: Iraak, Kuuba. Aristokraatia - Kreeka keeles paremate valitsus. Vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga - ülikutega. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
· Ehituskunst 2. ajajärgul hellenismi ajal 4. saj eKr Toimus pooliste allakäik, omavahelised sõjad, etteotsa asus Sparta, Ateena ja Sparta vahelised võitlused. Tugevamaks sai Sparta, Teeba asus Sparta vastu. · Samal ajal tugevnes Makedoonia, mis vallutas Kreeka. Tekkisid hellenistlikud monarhiad. Kunstis ja arhitektuuris võimsust võttis kolossaalsus, rohkem ühiskondlikud hooned (teatrid, raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument)
Toorena lõhnab halvati ka aafrika abura ja ilomba (metsik muskaatpähklipuu). Aafrika amarant lõhnab halvasti kui seda töödelda. Aromaatse lõhnaga kadakat kasutati vanasti riidekapides, et ära hoida koisid. Seedrile lähedase lõhnaga lehtpuud sedreelat (e Kuuba-seede või sigariarbipuu) kasutatakse suhkrukastide ja kõrgema sordi sigaretkarpide tegemiseks. Sandlipuul lõhnab hästi värskelt töödeldud pind, kasutatakse sajandeid idamaades viirukiteks. Ida- Aasia kampripuud Re kasutati naturaalkampri tootmiseks kuni selle sünteetilise tootmise alguseni. Kamprit meenutavad ka paljud eukalüptilised. Lõhnatu on nt kuus maltspuit, mida ksutatakse toiduainete pakkimiseks (vanasti tehti võitünne). Ka pöök ja pärn (marmelaadikarbid) on lõhnatud. Tekstuur- on muster, mis tekib puidu pinnale anatoomiliste elementide läbilõikamise teel. Tekstuuri moodustavad aastarõngad, säsikiired, puidukiud ja sooned,
Ahhemeniidide Iraani e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg. Lossiehitustes tõsteti eriti esile peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Mööbel toretsev, värviline. Egiptus – Vana, Keskmine ja Uus riik. Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna juured. Vana Egiptuse kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Vana riik 27. saj eKr–24. saj eKr Keskmine riik 21. saj eKr–18. saj algus eKr Uus riik 16. saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr) Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
Revolutsioonisõja lõpp (Campo Formio rahu). 1797 18.okt, rahuleping Pr.esimese vabariigi(Nap) ja Austria monarhi vahel. Tähistas Pr.rev.sõdade Itaaliasse suunatud sõjakäikude võidukat tulemaust, esimese koalitsiooni lagunemist ja rev.sõdade esimese faasi lõppu Egiptuse sõjakäik ja selle läbikukkumine (Nelsoni võit Niiluse lahingus, Rosette kivi ja Champollion). 1798 otsustas Direk. saata Napoleoni Egiptusesse, et saada endale oluline pos. idamaades ning kontrollida teatud määral ja Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Inglsimaa proovis pr.Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaazi kasutatakse nii raviks, profülaktikaks kui taastumisvahendina. Vastavalt vajadusele kasutatakse kas üldist või lokaalset massaazi.
esile kaupmeeste klass ja rahamajandus. Orjanduslik formatsioon orjad ja nende omajad. Selle alusel teatud progress, kuid hiljem hakkab see majanduse arengut takistama, kuna orjadel initsiatiiv tööd teha puudus. See pärssis uut tehnoloogiat st hakati orjadest loobuma, kuid ideoloogia ei lubanud muud tööjõudu kasutada, mis oli häbiväärne. Õnneks tulid germaanlased, kes roomlased surnud ringist vabastasid. Marx aga leidis, et igal pool pole areng nii läinud nt idamaades (India ja Hiina). Seal näib riik olevat tekkinud ennem, kui eraomand ja kujundas välja paraleelarengu formatsiooni e aasialik formatsioon. St kogukondadel on ühisomand nende üle valitseb riik kes ka eksploteerib. Kes nõuab andamit ja kordineerib nede ühistegevust nt niisutuskanalite rajamist. Aasialik formatsioon pole kadunud siiani. Räägitakse praeguseni. Konkureeriv õpetus 19 saj. Inglise filosoofi ja sotsioloogi Herbert Spencer (27 April 1820 8 Detsember 1903) oma
Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarhi võimu ulatusest sõltuvalt eristatakse piiramata monarhiat ja piiratud monarhiat. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Tänapäeval esineb absoluutne monarhia küllaltki haruldase jäänukriigivormina mõnedes Araabia maades (Saudi Araabia, Kuveit jt). Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17
on haruldaselt kaunid. Neil tekib armastus esimesest silmapilgust või puhkeb niisama äkki, kuid sündmused viivad nad lahku. Nad langevad nt röövlite kätte või kiusavad neid türannid. Lahus olles jäävad nad ustavaks oma armastusele ja taluvad piinu ning kogevad ohte. Viimasel hetkel nad alati pääsevad. Lõpuks saavad kangelased jälle kokku ja abielluvad ning elavad elu lõpuni õnnelikult koos. Romaanide tegelased käivad sageli idamaades, Egiptuses või Etioopias, kuid neid maid põhjalikult ei kirjeldata. Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest). 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt eristab (23 joont)? 1. Kirjanduse koostis: kogu mitte-epigraafiline ladinakeelne kirjasõna, mitte
Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid. IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet. Sõdade tagajärjed: Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades. Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. Prantsusmaal: Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. 987
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
2. ajalooline lingvistika — uurib keelte ajaloolist arengut, muutumist, jaotumist keelkondadesse, seoseid erinevate keelte vahel [3]. Põhiosa sõnavarast vahetub keelest tuhande aasta jooksul. Lingvistid uurivad ka sotsiaalseid erinevusi häälduses. 5.1.2 Keele ja kultuuri suhted Keele ja kultuuri suhete uurimisega tegeleb antropoloogiline lingvistika. Kas ja kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist? Eskimotel on lume kohta palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist? Edward Sapir2 ja Benjamini Lee Whorf3 uurisid Hopi indiaanlasi, kellel polnud minevikku, olevikku ega tulevikku (oli vaid, on praegu, on tulemas). Sapir-Whorf’i hüpotees — emakeele leksikaalne ja grammatiline ehitus määravad inimeste maailmavaadet, mõtlemist ja sotsiaalset käitumist. Hüpoteesi üle on palju vaieldud. On nii poolt- kui vastuargumente, aga (IMHO) need on tegelikult rohkem näidete tasemel
KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
334 326 eKr vallutas Makedoonia kuningas, Philippos II poeg Aleksander Suur (336 323), makedoonlaste ja kreeklaste väe eesotsas Pärsia riigi. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid seega makedoonlaste ja kreeklaste võimu alla. See oli murranguline sündmus nii Kreeka kui ka Idamaade ajaloos. Aleksander Suure maailmariik küll lagunes järgnevates sõdades tema väepealike vahel, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades. Idamaade riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi immigrantidega Kreekast. Kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
334 326 eKr vallutas Makedoonia kuningas, Philippos II poeg Aleksander Suur (336 323), makedoonlaste ja kreeklaste väe eesotsas Pärsia riigi. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid seega makedoonlaste ja kreeklaste võimu alla. See oli murranguline sündmus nii Kreeka kui ka Idamaade ajaloos. Aleksander Suure maailmariik küll lagunes järgnevates sõdades tema väepealike vahel, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades. Idamaade riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi immigrantidega Kreekast. Kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane
· Osariigid majandus, õiguskord ja haridus · Föderaalvõim rahandus, riigikaitse, välispoliitika ja väliskaubandus · 1789. Sai presidendiks George Washington · Pealinn Washington Pilet 12 1.Filosoofia ja teadus Vana-Kreekas · filosoofia mõtteteadus, tarkusearmastus = uurib kõige üldisemaid seaduspärasusi looduses ja ühiskonnas · Thales VI. saj I p. eKr Mileetose linnas, kõige alus on vesi. · oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem., astronoomiat, oskas ennustada päikesevarjutusi = peetakse Kr. filosoofia ja teaduse tajajaks · järgnevad fil pidasid algaineks õhku, tuld, maad; kuidas tekkis algainest kogu loodus · Demokritos V IV saj. vahetuseul = maailm koosneb langevatest ja põrkuvatest aatomitest (jagamatud osakesed) · ka hing koosneb aatomitest st hing pole surematu
riikide langemiseni Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Tavaliselt loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure vallutusretk. Termin hellenism, mis võeti kasutusele ülemöödunud sajandil, tähistab eeskätt kreekluse ja kreeka kultuuri levikut idamaades. Sageli on antud perioodi nähtud langusajana eemaldumisena klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Teatud muutused varasemaga võrreldes kindlasti toimusid, kas neid aga tõlgendada allakäiguna või mitte, jääb igaühe enda otsustada. Kreeklaste riigid olid poliitiliselt võimasmad ja hellenite tehnoloogia ning teadus arenenum, kui kunagi varem. Ka ühiskonna kultuuri järjepidevus varasemaga on muudatustest hoolimata vaieldamatu. Ühiskond ja Riiklus.
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmi...
institutsioon. Monarhia – kõrgeim riigivõim kuulub monarhile, võim omandatakse pärimise teel ja eluaegselt, monarh on juriidiliselt vastutamatu. Ei pea kuuletuma kellegi teise käsule, on teistest sõltumatu – ainuisikuline riigipea. 1. Piiramatu monarhia – monarhile kuulub kogu võimutäius: on üheaegselt riigipea, kõrgeim seadusandliku võimu organ täidesaatva võimu juht ning kohtumõistja. Piiramata monarhia erivormid: despootia – vanades idamaades türannia – antiikmaades absoluutne monarhia – keskajal Euroopa riikides Tänapäeval esineb absoluutne monarhia mõnedes Araabia maades (Saudi Araabia, Kuveit). 1. Piiratud monarhia (monarhia alaliik) – isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tuleb monarhil arvestada, seega puudub monarhil absoluutne iseloom. Piiratud monarhia jaguned kaheks:
Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt. Lubjamörti, saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segamisel. Lubjamördi segamisel omakorda kruusaga saadi rooma betooniks kutsutud ehitusmaterjali. See nn rooma betoon oli väga tugev ja piisavalt veekindel, et sajandeid vastu pidada. Taaskasutusse võeti ka Idamaades tuntud tellis, seda aga põletatud kujul. Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Ruumid kaeti kas silindervõlvi või ristvõlviga, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Nii muutusid sambad eelkõige dekoratiivelementideks, mida hakati ühendama kaartega, nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadi. Rooma vabariigi ja keisririigi ajalgi oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik ehk
territooriumit kaitsval loomal pigem vastase eest varjata, kui väga tal antud territooriumi tegelikult vaja on ja kui kõvasti ta reaalselt kavatseb selle eest võidelda. Invariantne, stiliseeritud, stereotüüpne ja liialdatud displei täidab autori väitel niisugust otstarvet kõige paremini. Mis puutub sellise strateegia kasutamisse inimestel, siis siin sobib ilmselt näiteks tuua ka selliseid parallele nagu kauplemine idamaades, ametiühingute läbirääkimised tööandjatega jne. VII KÄITUMISE FUNKTSIOON Bioloogilise funktsiooni mõiste etoloogias - Sõnal „funktsioon“ on evolutsioonilises bioloogias kindel spetsiifiline sisu: Organismi mingi omaduse bioloogiliseks funktsiooniks on selle omaduse valikuline väärtus, mis suurendab organismi evolutsioonilist kohasust. Evolutsioonilise kohasuse ehk fitnessi all mõistetakse sisuliselt organismi bioloogilist edukust ehk tema ellujäämise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
