suri. Kuid nagu alati: ühe mehe õnnetus on teie mehe õnn. Nii juhtus ka seal. Edmond puges abee asemele laibakotti ja lasi end välja viia. Kuid Edmond ei teadnud, et Ifi kindluse surnuaed oli meri. Talle seoti jalgade külge 36 naelane pomm ja visati merre. Tal õnnestus siiski pääseda ja ta ujus ühele saarele. Seal jõi ta tormivett ja veetis ka tormise öö. Järgmisel päeval leidis ta endale uued seltsilised...... “Giovane Amelia” oli salakaubavedajate laev. Nad vedasid idamaade kaupu Prantsusmaale ja Itaaliasse. Seal tööd saades seilati Livernosse, kus Edmond sai käia habemeajaja juures. Järgmisel reisil jäädi pidama Monte-Cristo saarel. Just sellele saarele oli maetud Spadade varandus. Edmond vigastas jalga ning jäi saarele ja asus varandust otsima.... Lõpuks ta leidis koopad, mis olid kahe rahnu poolt blokeeritud. Ta kasutas talle jäetud püssirohtu esimese kivi lõhkamiseks ja hoova abil sai ta koopasse sisse.... Seal ekseldes avastas ta ka varanduse
* Kaks maakonda - Lakoonika ja Messeenia. * Neli suurt kindlustamata küla * heloodid - Messeenia elanikud * perioigid - Lakoonika elanikud Ateena * Atika maakond * 594 eKr Soloni seadused - kärbib aristokraatia võimu * Ateena mereliit 478/477 eKr * Perikles ja demokraatia Hellenistlik linnriik Makedoonia valitsejad *Philippos teine (valitses Kreeka ala) *tema poeg Aleksander Suur (vallutas Pärsia alad) moodustub hellenistlik suurriik. *Hellenismi-periood - mil kreeklased vaitsesid idamaade üle (algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes Rooma võimu kehtestamiseni. 3 suuremat hellenistlikku linnriiki - Egiptus (Ptolemaiose nimelised kuningad), Seleukiidide riik (Aasia alad ning lõpuks ka Süüria) ja Makedoonia (Kreeka linnriigid ka). Hellenistliku suurriigi korraldus * Jätkuvalt linnriigid, alluvad kuningale * Monarhid piiramatu võimuga Kreeka-Makedoonia päritolu. * Ülikud samuti kreeklased * Õukonna kombed ja tavad enamasti kreekapärased aga juures ka idamaade jooni
hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see kõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirg ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde lainemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi väärtustamisele, maastiku ilu nägemisele ning linnaehituse ülesannetele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat- inimese teemat kunstis. (http://lepo.it.da.ut
Henry VIII alustas reformatsiooniga enamasti seetõttu, et ta ise tahtis abielulahutust, kud paavst ei olnud nõus seda talle andma. Ta suurendas kuningavõimu ja muutis Inlismaa kuninga anglikaani kiriku peaks. Anglikaani usk lubab abielulahutust, mida Henry VIII mitmeid kordi kasutas. Inglise kiriku lahkumist Rooma kiriku alt tähistas supremaatiaakt. Reformatsiooni tekke ja leviku mõju: Majandusele kaubandus arenes. Rajati manufaktuure. Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse. Haridusele teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon
maade kokkuostmist takistada, sai talupoegade laostumisest XI sajandil suur probleem. See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli võibolla üks Bütsantsi allakõigu peamised põhjuseid. 3. Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Süüria ja Egiptuse jõukad linnad langesid küll araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all
Tallinna Saksa Gümnaasium Referaat Totalitaarsete riikide kunst XXX XXX 12A Tallinn 2010 Üldiselt kunstist totalitaarses Saksamaal ja Nõukogude Liidus Totalitaarsed riigid nagu Saksamaa ja Nõukogude Liit olid mõlemad diktatuurid, mis kontrollisid ja sekkusid tugevalt inimeste eludesse. Rangelt kontrolliti ka kunsti, sest läbi selle on võimalik levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid, mistõttu ,,vale" sõnumiga kunst valitsejatele väga ohtlikuks saada võib. Kuna totalitaarsete riikide juhid soovisid, et kodanikud oleks ja mõtleks võimalikult ühte moodi, ei tohtinud lubada mitmekesise kunsti levikut. Avangardistlik kunst oli riigijuhtidele kasutu, sest selle läbi ei olnud võimalik teha massipropagandat. Avangardistlik kunst võis ka valitsejatele ohtlik olla, sest taoline uuenduslik kunst soosib isikuvabadust ja inimeste omapära, mis oli aga tä...
rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi. - Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid. Kõiki neid võis kohata mingil määral ka juba etruski ja samuti vanade idamaade kunstis, kuid roomlased andsid neile teostustasemelt ja kvaliteedilt täiesti uue mõõtme ning suurendasid nende tähtsust ehituskunstis. Kaart hakati kasutama seintes olevate dekoratiivsete eendite, uste ja akende sildamisel, aga ka näiteks eluliselt vajalike veejuhtmete rajamisel, sildade ehitamisel või keisrite aegsete uhkeldavate triumfikaarte loomisel. - Varasele vabariigi ajajärgule ei olnud algselt siiski omased väga suursugused avalikud
kasutusele b) Vana riigi ajal hakati ehitama püramiide ...................................................................................................................................................... c) Keskmise riigi ajal nuubia kuningas ühendas egiptuse ühtsaks riigiks ....................................................................................................................................................... d) Uue riigi ajal -- egiptus oli idamaade võimsaim riik. Vallutati süüria ja palestiina ....................................................................................................................................................... e) Hilis-Egiptuse perioodil Egiptus langes pärsia võimu alla ....................................................................................................................................................... 2.3. Millised oli Egiptuse ühiskonnas:
Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040eKr-1640eKr Preesterkuningad juhtisid erinevaid riigi piirkondi Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra) Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks Teine vaheperiood 1640eKr-1550eKr Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda Uus riik 1550eKr-1070eKr Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks Vaaraod laiendasid Egiptuse piire Egiptusest kujunes suurriik Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all Vaaraode võim tugevnes Kolmas vaheperiood 1070eKr-712eKr Uus riik lagunes paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel Hilis-egiptus 712eKr-332eKr Egiptusest sai vallutatud rahvas
elukutset. Seetõttu on rooma kunst õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega. Suur mõju on ka etruskide kultuuripärandil. Rooma arhidektuur Arhidektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uues konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhidektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seinas olevate avade katmiseks - selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.nÜmmarguse ruumi puhul kasutati poolkera kujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel,
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
Sambad on hõredalt eeskojas, ei toestanud Eeskoja taga pühamu Madal viilkatus Enamasti puidust Viilu harjal on terrakotaskulptuurid Pühendatud 1-3 jumalale Skulptuur: Terrakota Riides Näol irve Loomi kujutatakse inimestest paremini Pronks Staatilisem (pole hoogsust) On tunda ka idamaade mõjutusi Kullasepatöö (kinnistuspandlad, mõõgad, ehted) Arhidektuur Templid – pole üleni sammastega piiratud, katusel olid terrakota kujud ROOMA Skulptuure toodi Kreekast Ehitamiseks kasutasid lubimörti Kopeeriti Marcus Aureliuse ratsamonument Loodi 2 iseseisvat ja kõrgtasemelist ala rooma skulptuuri: Portreed – realistlik portree oli oluline ajaloolsed relieefid
· Che Cuevara o NSVL-i imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik Gagarin 1968 aasta noorrahvuslased · 1968 aastal toimusid üliõpilasrahutused USAs ja Prantsusmaal · Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis. Hipiliikumine · Hipide eesmärk ei olnud ühiskonna ümberkorraldamine, vaid sellest eemaldumine · Traditsioonilisest ühiskonnast eemaldumiseks sobisid nii narkootikumind kui pühendumine idamaade filosoofiale. 1969 Woodstock · Woodstocki festivali peetakse noorsoomässu kulminatsiooniks ja ühtlasi ummikuks Muud ühiskondlikud liikumised · Mustanahaliste (ehk neegriliikumine) · Niasliikumine · Seksuaalrevolutsioon Euroopa riigid 1950-1960 aastad Suurbritannia · Impeeriumi lagunemine suurbritannia andis asumaadele ise iseseisvuse o Annab poliitilise vabaduse, aga majanduslikult ikka valitseb · 1956 suessi kriis
vahemikus toimib elu. 7 5. Kasutatud kirjandus: · Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism. · Mägi, K. 2005, Toidulisandid ja lisandid toitudes, Lemmik, 9. · Perry, S, 1997, Planeet maa. · Eller,M; Ennuste,Ü; Kaevats, Ü; Karjahärm, T; Kasemaa, K; Koger,T; Koppel, A; Risthein, E; Valt, L; Varrak,T; Õiglane, H, 1995, Eesti Entsüklopeedia · Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf) · Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer (http://www.bioneer
Kogu peatüki mõistmiseks ja läbi töötamiseks on ka peatüki lõpus toodud erinevaid ülesandeid. Need ülesanded nõuavad teksti analüüsi, ning võrdlemist tänapäeva piirkondade/sündmustega. Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Näide 10. Lisalugemiseks Rachel Storm. Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 2001 ... Arutle ja analüüsi 1.Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? ... Minevikust tänapäeva 1.Millised riigid paiknevad tänapäeval Hindustani poolsaarel? Mida teate nende omavahelistest suhetest? ... Orienteerumiseks 1.Induse tsivilisatsioon kujunes u 2500 aastat eKr. Tuletage meelde, millal ja kus kujunesid ülejäänud vanemad tsivilisatsioonid. ... KOKKUVÕTE
). 1979 aastal romaanivõistlustel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide ja muu lühiproosaga ilmusid kogus "Rännak giidi saatel" (1988, 3 J. Smuuli nimeline preemia 1983), milles poliitilised realiteedid on seotud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivallavaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdseiks situatsioonideks; idamaade motiive kasutab sel eesmärgil "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). 1949 Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989, A. H. Tammsaare nimeline kolhoosi auhind). 1990. aastate teisel poolel on Valton avaldanud proosaraamatud "Liisa ja Robert" (1993), "Unehäired" (1995), "Väike ilus vangimaja" (1996) ja "Kahekesi" (1999), publitsistikavalmik "Rahvusluse vaateid" ilmus 1997 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe avastus", Vilde-
"Nägemus pärast jutlust" e "Jakobi võitlus ingliga" (punane taust, naistel valged tanumad peas, ingel võitleb Jakobiga) Pöördeliseks momendiks Gaugini loomingus irreaalne ja reaalne maailm. Moodne vormikäsitlus: diagonaal poolitab irreaalse ja reaalse. Kasutab kontrastiprintsiipi (hele-tumedus) "Kuhu tõttad, hr Gauguin?" rohelise metsa taustal, mees värava taga "Turg Tahhiitil" idamaade naised istuvad pingil reas "Millal sa lähed mehele?" 2 naist mägede taustal kükitavad, neegrid "Nooruse kaotus" e "Sündsuse kaotus" noor tütarlaps lamab maas, rebane lakub haavu, inimeseparv lahkub mööda teed Paul Cezanne - konstruktiivse suuna rajaja (kubism) - impressionistlikule maalilaadile vastandab ta pildi kindla ülesehituse kompositsiooni. "Hea maal sisaldab head joonistust." (Cezanne)
majanduselt ja kultuuriliselt üsna ühtsete riikide omavaheline suhtlemine muutus hõredamaks->arengutasemes suured erinevused,monoteistlik kristlus. Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal majal kaitseinglid ja kodukoldejumalad, kardeti kurje vaime.2. kreeka religiooni mõju. jumalate nimed roomapäraselt, aga pm kreeka jumalad(nende panteon), palju ka idamaade mõju-> müsteeriumid, vabaneti surmahirmust.3.ristiusuteke. juudamaal elas jeesus, rändjutlustaja. ristilöömine=kurjategijate karistus. peagi saabub paradiis. paradiisi saavad need, kes armastavad jehoovat ja teisi inimesi ning kes sügavalt usudav millessegi. jutlus alamklassile.+ 12 jüngrit e. apostlit. Kultuurisaavutused: ladina keele tähemärgid kujunesid lõplikult välja 3. saj eKr. Rooma kirjanduse rajaja on Livius Andronicus. Ta oli pärit Kreekast
pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. 2.1 Muusika ja teater Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18
George Gordon Byron (1788- 1824) Byronit peetakse romantismi üheks eredaimaks täheks, kui mitte geeniuseks. Byron sündis Londonis aga tema ema juured viivad Sotimaale tema isa oli laeva kapten John Byron. 10 aastaselt sai Byron oma vanaisalt lordi tiitli ja valdused. Ise on ta öelnud et ta tundis end aristokraatlikus seltskonnas nagu võõrkeha. Byron sündis puudega, ta nimelt lonkas pisut, kuid ta tegi tööd ja hiljem oli ta väga tubli ratsutaja ja ujuja. Õppis ta Harrow'i poistekoolis, edasi Cambridge Ülikoolis humanitaar teadusi. Tundis väga hästi Ladina ja Kreeka keelt. Ülikooli aastatesse kuuluvad esimesed luule katsetused. 1807 ilmub luulekogu ,,Jõude tunnid". Kuna Byron oli luuletaja väga avameelne oma muljetega nooruse armuelumuljetes siis kriitikute seal avaldas suure pahameele. Byron vastas kriitikute teravate pilgetele, oma uue poeemiga ,,Inglise Bardid ja S...
peeti seda väärtusetuks kraamiks. Puhas tsink Läänes Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17-ndal sajandil ja 18-nda sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700-ndatel aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742.aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf´i . -3- Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass: 65.38 Sulamistemperatuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks
Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist." Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus
Hiljem on Pissaro pojale rääkinud:" ma teadsin, et van Gogh kas läheb hulluks või jätab meid kõiki kaugele seljataha. Kuid ma ei osanud aimatagi, et ta teeb nii ühte kui teist. ,, Sel perioodil tegi Vincent kaks olulist avastust. Tema jaoks muutus maali juures kõigeolulisemaks valgus. Ta hakkas segama põhitoone täiendtoonidega, külmi soojadega ja saavutas hämmastavaid tulemusi. Enda eelistusteni jõudis ta jaapani puugravüüride kaudu, avastades Idamaade kunsti sügavuse palju varem kui teiste avangardistlike voolude esindajad. Pärast tutvumist impressionistide ja jaapani puulõikega kujundas ta täiesti uue, täiesti isikupärast maalimislaadi . Elanud üle mitu pettumust isikliku õnne otsimisel, jõudis ta järeldusele, et kunstnikul ei tohigi perekonda olla. Tema elu mõte ei seisnenud perekonnas ja naise eest hoolitsemises, vaid ta leppis juhuslike suhetega. 1888
ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja)
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et
15.sajandi lõpuks vallutati araablastelt Hispaania ja see muutus katoliiklikuks. Araablastelt võeti üle araabia numbrid, seep, tuuleveski.Lääne tsivilisatsiooni esiletõus-Algas suurte maadeavastustega.Eeldused: teaduse edusammud.Eurooplaste maailmapilt piirdus Euroopa, Põhja-Aafrika, Lähisida ja Venemaaga.15.saj. avastati et maa on ümmargune.tehnilised leiutised (kompass).Hispaania oli tagasi vallutatud ja seal oli palju rüütleid.Oli vajadus idamaade luksuskaupade ja vürtside järele.1497-1498 Portugaallane V.Gama avastas meretee Indiasse.1492 Jõudis Kolumbus Ameerikasse.Vespucci tuvastas, et Ameerika on uus maailmajagu.Tordesillase leping 1494.a , mille põhjal jagati läänepoolkera.Hispaania koloniseeris 16.sajandil suurema osa Lõuna-Ameerikast, Kesk-Ameerikast, Mehhikost ja praeguse USA keskosa.Mehhiko vallutati 21 mehega. Portugal koloniseeris Brasiilia (avastas ka).Portugal hakkas uusi kolooniaid rajama ka Aafrikasse
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas tal jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa elust veetis eraklikuna. Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks
Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu. Rahvakoosolek valis riigiametnikud (sõjaline korraldus ja igapäevaelu). (aristokraatia parimate valitsus) Kodakondsuse eeltingimus oli piisav jõukus sõjavarustuse hankimiseks. ÜHISKONNA STRUKTUUR
Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma, rahhiidi ja reuma all ning just snende lapsepõlvehaiguste tulemusena avastas ta meetodi neist jagu saamiseks. Ta koondas oma tähelepanu spordile kui ühele füüsilise jõu arendamise viisile ja temast sai osav võimleja ning andekas suusataja, aga ka poksija ning maadleja. Samal ajal hakkas ta kirglikku huvi tundma inimese füsioloogia vastu. Seda uuris ta paralleelselt sellise Idamaade harjutusvormiga nagu jooga. Kõigi nende huvide ühendamise tulemusena jõudis ta kontroloogia väljatöötamiseni. 1912. aastal kolis Pilates Inglismaale, tema karjääri seal katkestas 1914. aastal puhkenud sõda Inglismaa ja Saksamaa vahel. Vangilaagris olles mõtles ta välja harjutusi enda ja teiste interneeritute vormis hoidmiseks. Pilatese harjutuste seade: Tänapäeval Pilatese stuudiotes kasutusel olevate seadmete prototüüpidena
Sõjamehed seadsid oma ümmargused kilbid tihedalt üksteise kõrvale ja liikusid vilepillihelide saatel vaenlasele vastu. Kuna faalanks moodustas peamise löögijõu ja aristokraatide uhkus ei lubanud neil otsustavast võitlusest kõrvale jääda, siis võitlesid nemadki sageli faalanksis. Nii ühendas faalanks erineva jõukusega kodanikke ja suurendas nende ühtekuuluvustunnet. Hellenistlikus Kreekas tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, nt ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad. Klassikalises Kreekas filosoofia üritas seletada maailma teket ja toimet. Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus hakati otsima looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
paljud teadused, arendas terminoloogia. Suhtumine riiki ja ühiskonda: Riik on vajalik, et inimesed elaksid hästi, peab olema tasakaal, inimene ei saa ilma riigita inimene olla, eitab Ateena demokraatiat. Artistotelese filosoofiakool Lykeion (lütseum) Teadused: MATEMAATIKA Kreeklased hakkavad üldistama ja sõnastama teoreeme ja neid loogiliselt tõestama, õppisid palju Idamaade teadustest, eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik Pythagoras kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt arvutavad välja maailma). MEDITSIIN sündis Kreekas Hippokrates ,,haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist", loob meditsiinieetka (arstivanne) AJALUGU põhineb kangelaseepikal Herodotos kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa Thukydides kirjutas Peloponnesose sõjast
templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindrivõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
10. Vaasimaalidel võib näha palju figuurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Kreeklaste võitlus koletistega (kükloobid, kentaurid). Hiljem hakatikujutama rohkem igapäevaseid olustikustseene. Veininõudel kujutati Dionysost. HELLENISTLIK KUNST 1. Hellenism (sõnast ''hellen'' kr k. 'kreeklane') tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb vanemast kreeka kultuurist? Palju mitmekesisem, idamaade mõjutused. 2. Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? 3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Aleksander Suure väepealikud. 4. Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Pergamoni linn, Priene linn, Aleksandia linn. 5. Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Levisid joonia ja korintose stiil, mis olid toretsevad ja rikkalikud. 6
Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Hippokrates kõige kuulsaim arst 5-4 sajandi vahetusel. Hiljem peeti teda mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla ( vere, lima, musta ja valge sapi) tasakaalust. See õpetus valitses kogu vana ja keskajal. Ta pööras rõhku ka õigele toitumisele. 17. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni - , nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlik luule luulet soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad e...
Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade heidetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks, nagu seda võib näha paljudel kujudel. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Küllalt hea informatsioon on meil olemas ka etruskide riietuse kohta. Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõduri...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
- Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium.
selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser Justinianus I aega. Sel ajal loodi ka Bütsantsi kõige kuulsam ehitusmälestis – Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis, mis valmis Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna
Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt. Aastatel 18191820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele (vähem kui Riias), korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi, loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. 3 Kristian J
kommunistid MaoZedong, Stalin, Trotski, Che Guevara b.viii.2. 1968.nda noorsoorahutused USAs ja Prantsusmaal (Pariisis vägivaldselt) b.viii.3. Hipiliikumine ehk lillelapsed b.viii.3.a. Eesmärk ei olnud ühiskonna ümberkorraldamine, vaid sellest eemaldumine b.viii.3.b. Idamaade filosoofia + narkootikumid b.viii.4. 1969 Woodstock'i festival b.viii.4.a. Peetakse noorsoomässu kulminatsiooniks (alasti mäss) b.ix. Teised ühiskondlikud liikumised (seksuaalrev., naisliik., mustanah.) 2. KRIISID 1960ndatel AASTATEL a. Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii
I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur.(Vaga 2000) Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati
Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid,
rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. Asklepiose templites õpetati ja preestrid ravisid. Kasutati maagilisi ja ratsionaalseid võtteid. Kaks tütart Hygeia (hügieeni jumalanna karika ja maoga) ning Panakeia (kaitses ravi ravimitega). Avicenna (Ibn-Sina) (keskaeg, Araabia kalifaat) 980-1037.a. Idamaade tuntuim arst. Sündis Kesk-Aasias. Kirjutas viieköitelise teose ,,Arstiteaduse kaanon". XII saj tõlgiti ladina keelde, anti välja üle 30 korra. Behring, E.v. (uusaeg, XIX saj) koos Kitasatoga valmistas 19.saj lõpul esimese seerumi difteeria vastu. Bourgelat, C. (uusaeg, XVIII saj) 1712-1779.a. Oli jurist -> läks sõjaväkke -> töötas tallmeistrina -> oli ratsakooli direktor -> andis välja raamatu -> lõi Lyoni kooli 1762 -> lõi Alfort'i kooli 1765. Kooli pidi looma, sest veiste katk
ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja)
Astruuria mägialad. 732 - moslemite edasitung Euroopasse peatatakse Tours’i llahedal peetud lahingus Prantsusmaal 1492-araablased lüuakse Hispaania aladelt loplikult välja. 28.Nimeta põhjused, miks puhkesid ristisõjad . a)rahvaarvu kasv ja külvipinna puudud > vajadus väljarändeks b)feodaalide soov seisusekohaselt elada / rikastuda sõdades c)Itaalia kaubalinnade soov haarata kontroll Idakaubanduse üle d)müüdid Idamaade rikkustest e)katoliku kiriku soov levitada kristlust muhameedlaste hulgas f)soov vabastada Püha maa / Kristuse haud g)arusaam, et paradiisi pääs tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on Jumalale meelepärane tegu 29.Mitu ristisõda aset leidis? Dateeri need. 30.Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 (...) Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21
Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: · Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta · Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad · Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest · Talupojad lootsid leida paremat elujärge · Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: · Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) · Kuningavõimu tugevnemine · Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa à Itaalia kaubalinnade õitseng · Läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel süvenes vaen · Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
