ilmaliku võimu aga keiser. Sellist lahendust võib pidadaigati õiglaseks ja võrdseks. Wormsi konkordaadi mõju ühiskonnale ja kirikule oli seega igati positiivne. Kõrgkeskaega mõjutasid tugevalt ka ristisõjad, mis kasvasid välja katoliku kiriku doktoriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad, samuti tahtis Rooma paavst laiendada oma mõjuvõimu itta, vabastada ristiusu pühad paigad. Rüütlid tahtsid eelkõige vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest. Talupojad lootsid, et ristisõjad toovad kaasa suure elujärje paranemise. Kokku toimus seitse ristisõda, mille tagajärgi võib pidada Lääne-Euroopa ebaõnnestumiseks ja läbikukkumiseks. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada. Jeruusalemm ja Püha Maa jäi muhamedlaste valdusesse ning ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Paavsti võim nõrgenes ning läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaade vahel hakkas kasvama vaen
5. Milliseid ideid püüds väljendada romantistlik maalikunst? Tänu kunstnike romantilisele, unistuslikule ja luulelisele meelelaadile arenes klassitsismist välja uus suund, mida nimetatakse romantismiks. Paljud kunstnikud võtsid oma maalide ainestiku romantilistest kirjandusteostest, legendidest ja ajaloost. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Suurt huvi tunti eksootika, eriti idamaade vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. 6. Kuidas said impressionistid endale nime? Mida tähendab "impressioon"? Impressionistid püüdsid jäädvustada oma töödes hetkelisi muljeid, mille nad said ümbritseast loodusest ja elust enesest. Impressionistide väitel ei olnud mitte keegi kundagi varem kujutanud looduses nähtud õigesti, vaid nemad suudavad selle sellisena jäädvustada nagu see sellel hetkel on
Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. 2. TAARA USU AJALUGU Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta jõudnud juba umbes kakskümmend aastat tagasi selgusele, et ainsam õndsakstegev usk on lootus Taara, Kalevipoja ja Linda sisse.Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925. aastal Tallinnas seltskond, kes huvitus Eesti oma usust ja nimetas end taaralasteks
kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. KreetaMükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab KreetaMükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja
seintel naiste ja pidustuste pildid korrapärased seintemaalid mittesõjaline ühiskond sõjaline ühiskond lineaarkiri Tume ajajärk kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele Arhailine ajajärk linnriigid, seadused, kolooniate rajamine, om Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi sümpoosion sõpruskonna ühine koosviibimine, pidu
f. kultuurirevolutsioon vana ja võõra hävitamine Hiinas g. sulaaeg periood peale Stalini isikukultuse paljastamist h. mitteühinemisliikumine külma sõja ajal erapooletud riigid (head suhted NSVL-ga) i. Breznevi doktriin kui kusagil on NSVL kodanik ohus, siis on NSVL-l õigus sekkuda j. Hipid noorte liikumine, mille eesmärk oli ühiskonnast eraldumine, idamaade filosoofiale pühendumine k. Biitnikud beat generatsioon, noorte liikumine (biitnikute liikumine) l. Vietkongid vietnami kohalikud, sõdurid kes sõdisid nii NSVL-ga kui ka USA-ga m. Eisenhoweri doktriin ehk doominodeooria ameeriklaste kohustus aidata neid aasia riike keda ähvardas kommunism 8. Teatakse mõningaid Aasia ja Aafrika maade iseloomulikke jooni, tähtsamaid riigitegelasi, põhiprobleeme
mõisted. Pööras suur tähelepanu õigele toitumisele. Herodotos Herodotos (484 eKr 425 eKr) · Herodotos oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. · Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" (Ajalugu). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade ja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad. · Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates Sokrates (469 eKr 399 eKr) · Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. · Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma
Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete esituses väiksemad vead. Võivad tekitada segadust. Näide 8. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelik alliktekst leheküljel 16. Peatüki lõppedes kokkuvõte, mis toob välja olulise. Lisalugemine. Materjalide läbi töötamine. Näide 9. Lisalugemiseks Rachel Storm. Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 2001 ... Arutle ja analüüsi 1.Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? ... Minevikust tänapäeva 1.Millised riigid paiknevad tänapäeval Hindustani poolsaarel? Mida teate nende omavahelistest suhetest? ... Orienteerumiseks 1.Induse tsivilisatsioon kujunes u 2500 aastat eKr. Tuletage meelde, millal ja kus kujunesid ülejäänud vanemad tsivilisatsioonid. ... Kokkuvõte Eakohane, arusaadav
1453 kukutati viimane keiser Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik: 1054 kirikulõhe valitsev on kreeka keel. kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. usukeskus on Konsantinoopol eraldus tänu Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisule Lääne-Euroopa katoliilkusest, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri Bütsantsi kultuuri tähtsus: oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel, Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust mungad kirjutasid raamatuid ümber raamatukogud kõrge kõnekunsti tase ümber nurga ütlemine kirjaoskus oli levinud tunti eriti hästi idamaid 425 asutati Konstantinoopolisse maailma esimene ülikool panid aluse ajalooteadusele maailmakroonikatega FRANGI RIIK Kujunemine: 9. saj eKr keldid Prantsusmaale 4
%20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Teine vaheperiood - (1640 eKr 1550 eKr) Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Uus riik (1550 eKr 1070 eKr) Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.20. dünastia vaaraod, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne%20Egiptus. %20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. [Dr.
templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindrivõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeka tähestik alfabeet VII sajandil eKr kujunes, Foiniika tähestiku põhjal. Koosnes ainult kaashäälikuid tähistatavest märkidest, kuid kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks mõeldamatu. Seetõttu
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
USA kunstist popkunstini 1. 1913. aastal toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus Armory Show, mis andis tõuke moodsa kunsti levikule USA-s. 2. USA kunstis oli kaks "oma tee" otsimise suunda: 1) nn. sotsiaalne realism, mille rajajaks oli R. Henri isel suurlinna elu ilustamata kujutamine. Piltide koloriit tume ja räpane, meeleolu sünge, ühiskonnakriitiline. 2) Regionalism romantilisem, väärtustab väikelinnade ja farmide rahulikku ning töökat elu ning USA regioonide omapära, nostalgiline meeleolu. 3. 1930. aastate seinamaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumentalistid. Mehhiko kunstis oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisündmuste järel võimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. Sotsialistlik suunitlus leidis ka USA kunstis 1930. aastatel rohkesti pooldajaid. Kriis,...
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Meister ja Margarita" M.Bulgakov 1.,,Ega inimest ei tee kirjanikuks see, et tal on liikmepilet, vaid see, mida ta kirjutab." Teose lõpu poole, kui Woland tahtis oma tõlkijaga ja kassiga minna ühte restorani, kuhu oli kutsutud vaid teatud tuntud kirjanikud, kellel olid liikmepiletid, kuid ta ei saanud sisse, sest tal polnud seda nn. ,,liikmepiletit". Tekkis küsimus, et miks Woland ei tohi sisse minna, kui tema oleks kirjanik. Rohkem loeb see, millest kirjanik kirjutab. Ent teinekord mängib vaid nimi olulist rolli. Tuntul kirjanikul on palju rohkem võimalusi, kui neil, keda vähem tuntakse, sest vähemtuntud kirjanikel ei anta võimalustki ennast tõestada. ,,Käsikirjad ei põle" See tähendab seda, et kuigi sa võid kirjutada raamatu nt. käsikirjas, ent kui...
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste s...
kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusid keskusteks, kus talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd, Vahemeri ja Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, siis tarbisid Euroopa jõukamad kihid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja relvi. XII sajandil Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks kujunes Läänemerel 1159. a. rajatud Lübeck. Hansakaupmeeste hinnalisemaks paigaks oli Venemaa, sealt hankisid nad mitmeid Euroopas
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm
Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri esindajad olid aga indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a. eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga, lahingutes kasutati näiteks hobukaarikuid ja 1500 a. eKr vallutasid Kreeklased Kreeta saare.
Tsink Tsink on metalliline keemiline element, mille perioodilisustabelis on Zn ning mille aatomnumber on 30. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakas-hall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teise mitte-metallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi reaktsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsinki kasutatakse sellistel su...
õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes Visnapuu loominguliseks isiksuseks, kuna sukeldus Tartu kultuuri- ja kunstiellu. Tartu perioodil püüdis Visnapuu aktiivsena organiseerida uut kirjanduslikku rühmitust. Ka huvitus Visnapuu Tartu ajajärgul vene kultuurist (futurism, akmeism) ja idamaade religioonist. 1913.aastal andis koos Marie Heibergi, Richard Rohti ja Reinhold Vellneriga välja albumi "Moment I", mis oli laadilt sümbolistlik ja impressionistlik. Albumi kaanel oli vaas krüsanteemidega, millest sai alguse Visnapuu komme kanda nööpaugus valget krüsanteemiõit. Albumit kritiseeriti kõvasti, eriti Noor-Eesti liikmete poolt. 1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see
Piparde raviomadused Must pipar: Aastatuhandeid on Idamaade meditsiinis kasutatud musta pipart ja piprataimi koolera, kõhulahtisuse ja teiste seedeorganitega seotud haiguste raviks. Lõuna-Koreas on aga tehtud uuring mis näitas, et mustas pipras leiduv aineosa, mis paneb aevastama ja võib aidata ka kehakaalu kontrolli all hoida. Antibakteriaalsete omadustega. Tekitab kuumatunde, sobilik kasutamiseks külma või rõske ilmaga. Lisab julgust ja tugevust. Toimib valuvaigistina,
läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed Gooti stiil- originaalne kunstistiil 5. Erinev usk, linnastumine, kaubateed sattusid moslemite kätte. 6. Tutvusid Idamaade kultuuriga, õpiti kombeid ja puhtust, muutusid rüütlite hoiakud, tekkis mõiste rüütlikohustusest, Euroopa tuli palju uusi asju ja naine muutus au sisse. 7. Üliõpilaste ja professorite ühtne omavalitsuslik kogukond ehk akadeemiline maailm. 8. Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng. 9. Isaac Newton (1642-1727) - arendas välja diferentsiaal- ja intergraalarvutused - panustas optika arengusse
„Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. Kreekale kuuluvae asumaade aiad • Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris)
väärtuslikuks kraamiks. Paracelsus PUHAS TSINK LÄÄNES Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt Idamaadest Euroopasse 17. sajandil ja 18.sajandi esimesel poolel, kuid sellel ajal oli see väga kallis. Metallilise tsingi eraldamine Idamaades võis olla saavutatud mitmete inimeste poolt teistest sõltumatult. Idamaade kaupmehed tõid Inglismaale tsinki 1700. aastatel. Arvatakse, et koos sellega tõid nad endaga kaasa ka selle sulatamise saladuse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. 1742. aastal rootslasest keemik Anton von Swa destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf'i. BIOLOOGILINE ROLL Tsink on esmatähtis elemen, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites,
Laiendati põllumaid, tehti pikki kaubaretki. Käidi tihedamini kulda toomas. 1700 suri järjekordne dünastia välja ning riik lagunes. Üleminekuperiood 1700-1562 eKr. Õnnetuseks ründasid ohtlikumad vaenlased hüksoslased. Tegemist oli karjakasvatajatega, trumbiks oli ratsavägi. 15-16 vaaraode dünastia oli hüksoslased, valitsesid üle 100 aasta. 17.saj alustasid egiptlased võitlust. 18.dünastia ajal saavutati võit. Tekkis Uus riik. 1652-1085 Valitsejaks sai Ahmos. Idamaade võimsaim riik. Hoidis kogu ümbruskonda enda kontrolli all. Laienes pronksikasutus. Pronksist arstiriistadega tehti pea-aju operatsioone. Hambaid plombeeriti kaasaegsel tasemel. Võeti kasutusele kaasaegsed kangasteljed, veetõstmisseadeldis. Valmistati mitmevärvilist klaasi. Kodustati kaamel, hüksoslastelt võeti üles hobused ja sõjavankrid. Täiustati laipade balsameerimist. Igast 100-st noormehest 10 võeti armeesse. Tekkis kolm üksust: ratsavägi, sõjavankrid, jalavägi
*SOKRATES *PLATON *ARISTOTELES §20. >> HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed: -ta vallutas Aasia (Väike-Aasia, Lähis-Ida, Kesk-Ida ja Kesk-Aasia), Aafrika(Egiptus), India ja talle kuulusid ka Kreeka ja Makedoonia -talle kuulus I maailmaimpeerium -Egiptuses lasi ta ennast vaaraoks kuulutada -ta ootas et teda jumaldataks -see tekitas vastuolusid -peale tema surma tekkisid vastuolud ja kodusõjad Perioodi, kus kreeklased valitsesid Idamaade üle nim. hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid: -sõdade tulemusena tekkis 3 hel. suurriiki: *Egiptus *Seleukiidide riik *Makedoonia -eesotsas peaaegu piiramatu võimuga monarhid -kuninga abilised õukonnast (samuti kreeklased-makedoonlased) -segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba kes...
modernne - moodne momentaanne - silmapilkne monarh - ainuvalitseja monotoonne - ühetooniline montaaz - kokkupanek muhamedi usk - islam muuseum - asutus väärtuslike esemete säilitamiseks ja näitamiseks mänedzer - esindaja, korraldaja; majandusjuht nahaalne - häbematu nihilism - seaduste, põhimõtete mittetunnistamine nivelleerima - tasandama, erinevusi kaotama; loodima okei - kõik on korras; hästi okupeerima - anastama, hõivama oranz - punakaskollane orientalistika - Idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadus orienteeruma - õiget suunda leidma palagan - laadateater palkon - lahtine rõdu palsam - mitmesuguste eeterlike õlide ja vaikude segu panderoll - postisaadetis pankrot - maksujõuetus paradoksaalne - näiliselt mõistusvastane, absurdne paragrahv - §-märk, alajaotis tekstis paralleelne - rööpne; kõrvutine perfektne - laitmatu personal - (asutuse vmt) isikkoosseis petrooleum - põletusaine pidzaama - ööriietus plisseerimä - voltima
- ikonoduulid ( ikoonide austajad, ikooniteenijad, nende arvates pühapiltide ehk ikoonide austamine lubatud) ja ikonoklastid (ikoonide mittelubajad, ikoonipurustajad, 730. a keelab keiser Leon III ikoonide kummardamise- väidab, et ebajumalakummardamine, ilmselt mõjud islamist, kus jumala jt kujutamine keelatud) 8. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. - Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafia - Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel - kirjutati papüürusele, peale 7. sajandit pärgamendile, 11. saj kaltsupaberile - raamatute ümberkirjutajateks mungad - Kõnekunst oli kõrgelt arenenud
2. Turg ja tarbijad 2.1 Turu jaotus Tootmine saab olema Jõhvi tööstus pargis. Tegemist on suurelt osalt tisleri toga ja toimub suur puidu sisse ost. Ostame ainult tugevat ja samas paindliku puitu mis talub ka raskemaid kliima tingimusi. 2.2 Tarbijad Tarbijateks on ainult selle spordi alaga tegelevad inimesed, nii harrastajad kui ka proffesionaalid. Enamjaolt nooremad inimesed. 2.3 Ettevõte tulevikus Tulevikus tahaks jõuda ülemaailmsele turule ja pakkuda oma kaupu ka USA ja Idamaade riigis IV. KONKURENTS 3.1 Konkurents Selliseid ettevõtteid skandinaavias ei ole, küll aga on juba Euroopas ja sealsed firmad on tuntud ja nende kogemused on pikajalised. Meie turul on palju selliseid kaubamärke, aga soovime läbi lüüa kodumaise toodanguga ja varustada Eesti rahvast odavamate kuid samas kvaliteetsete lumelaudadega V. TURUNDUSE STRATEEGIA 4.1 Turustamine Alustaks alguses Eesti turuga, täpsemalt Tallinnas kus on turg kõvasti laiem ja suurem.
Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane. Nende kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal, ja nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. Kreeta- Mükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda, et
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega. Ilmunud raamatud: ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Kuidas hõlpsalt õppida", ,,Psühholoogia põhisuunad", ,,Keskendumiskunst", ,,Uurija käsiraamat", ,,Elustiil ja heaolu", ,,122
Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta.
Inimesed on suhteliselt tuimad ja võõrkeeli osatakse vähe. Perekond on hiinlaste jaoks kõige tähtsam. Lapsed peavad oma vanematest lugu ja aitavad neid vanaduspäevil. Siiditee: Peaaegu 4000 aasta jooksul on Hiina kultuur arenenud. Kuigi Hiina asub Euroopast suhteliselt kaugel, peeti juba vanal ajal Hiina ja Euroopa vahel sidet. Seepärast on loomulikud ka vastastikused kultuurimõjutused. Sajandeid kasutasid julged kaupmehed aeglast karavaniteed, mis ühendas Vahemeremaade ja Idamaade turge. Kõige väärtuslikum kaup oli siid ja sellepärast tuntigi seda teed siiditeena. Tänu ettevõtlikele kaupmeestele jõudsid Euroopasse sellised Hiina leiutised nagu paberraha, püssirohi, kompass ja tint. Suur Hiina müür: Läbi kogu Põhja-Hiina kulgeb keskmiselt 7,6 meetri kõrgune ja 4-6 meetri laiune müür, mille iga 180 meetri järel on vahitorn. See müür on 5000 kilomeetrit pikk ja pikkuselt teine inimkätega loodud ehitis. See ehitustöö kestis mitu sajandit
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur
Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.
kus peeti nädalaid pulmapidu. Viimaks jätsid veneetslased oma sõpradega hüvasti ning läksid Musta mere äärde, kust edasi suunduti Veneetsiasse. 2 Sellal, kui Polod koduteel olid, sõdis Veneetsia Genuaga. Ka Marco oli lahingus ning sattus koos paljude oma maakonnakaaslastega Genua vanglasse. Üks tema vangikaaslastest oli osav sulemees ja Marco dikteeris talle oma kogemusi Hiina, Jaapani ja teiste idamaade reisidest.Need pandi hoolikalt kirja. Selle käsikirja koopiad on praegugi alles. Üks neist on Pariisi raamatukogus, see toodi Prantsusmaale 1307, aastal. Veel üht koopiat säilitatakse Berni linnas. Räägitakse, et see raamat tõlgiti paljudesse keeltesse, nii et inimesed iga Euroopa nurgas said teada Marco seiklustest. 175 aastat pärast selle raamatu kirjutamist kavandas Kolumbus oma reisi üle Atlandi ookeani. Usutakse, et ta oli lugenud Marco
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..............................................................................
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd
Esimene dokumenteeritud põhjalik ja süsteemne unenägude analüüs pärineb Daldise Artemidoruselt, kes elas Väike-Aasias 2.sajandil enne Kristust. Tema ,,Oneirocritica" koosneb viiest raamatust, milles ta pakub omaenese unenäo teooriaid faktide pähe. Kuigi tema meetodid võivad olla mitteteaduslikud, kujunesid mõned tema väited unenägude analüüsimise pöördepunktiks ning kehtivad ka kaasaegses unenägude tõlgendamises. (Guiley 2009: 134-135) 3.2. Idamaade unenägude tõlgendamine Ka Idamaade unenäokäsitlus väljendab seisukohti, mis pole oma tähtsust kaotanud ka kaasajal. 7. sajandil pärast Kristust võtab hiinlaste ,,Meng Shu" unenägusid kui õppimisvõimalust; seetõttu ongi vaja neid õigesti tõlgendada, et inimene saaks õppida ja oma elu paremaks muuta. Kuigi ,,Meng Shu" soovitab inimestel tõlgendusi iseenda 7
· Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis 395-dal aastal toimus ametlikult. Ida-bütsants, Lääs-Lääne-Rooma impeerium. Ida jäi püsima, lääs lagunes kolmest piirkonnast lähtuva surve tõttu. Reini Doonau piir, läänes Jüütist Gibraltarini ulatuv ookeani piir ja lõunas Vahemere liin. · Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest: 1. Bütsants suutis säilitada oma ühtsust 2. Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused 3. Bütsants suutis kindlustada oma riigipiire strateegilistes kohtades 4. Bütsants suutis edukalt sõdida merel 5. Riiklikult juhitud maksusüsteem võimaldas ülalpidada tugevat armeed 6. Lääne-Rooma riigi territooriumil tekkisid barbarite ebapüsivad riigid · Vandaalide riik 429-534 · Lääne-Gootide riik Hispaanias 507-711 · Lääne-Gootide Tolosa riik 419-507
Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik
Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi direktor. Omab ajakirjaniku diplomi Tartu ülikoolist ning on hariduselt ka sotsiaalpsühhologia aspirant Ajaloo Instituudis. Nord Akadeemias juhib kursuseid: psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia, läbirääkimised ja mõjutamispsühholoogia ning psühholoogia uurimismeetodid. Iseseisvalt tegelt ta tootetäiustuste ja uuenduste algatuse, loovkirjutamisega ja idamaade psühholoogia sissevaatega. Peale raamatu ,,Oska olla enda psühholoog" on kirjutanud veel näiteks ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Nõustamiskunst" ja palju muud. Nagu nimigi ütleb, aitab ,,Oska olla eda psühholoog" jõuda selgusele mitmetes konfliktides iseendaga või neid hoopis vältida. Kõik me üritame olla alati paremad kui teised, kuid samas piinavad meid mõtted, et keegi on ikka edukam. Õnneks on
saj lõpul 16 saj algul. Eriti märgatav oli see mäetööstuses (Saksa Tüüringi piirkonnas). Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid
Pühajärve Põhikool Joel Süldre 8. klass Klassitsism Referaat Juhendaja: Urve Sarv 2009 Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Kla...
vaatluste ja katsete korraldamine Tulemuste publitseerimine Uus teooria Loodusteaduste arengu etapid Loodusteaduse teke Teadmisi looduse kohta koguti kõigepealt Idamaade tsivilisatsioonides, uurimise rajasid kreeklased. (N: Aristoteles) Meetodite revolutsioon Hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks.(N: I. Newton) Geoteaduse teke Koguti palju faktilist materjali Maa looduse kohta. (N: K. Linne) Seletus loodusteadusest Tuli bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitada hüpoteese.
Zilett lõiketera 141. Nahaalne häbematu 199. Taburet seljatoeta iste 142. Nihilism seaduste mittetunnistamine 200. Tendents kalduvus 143. Nivelleerima tasandama 201. Tolerantsus sallivus 144. Okupeerima üle võtma, hõivama 202. Totaalne täielik 145. Oranz punakaskollane 203. Traagiline . kurb 146. Orientalistika idamaade kultuuri uuriv teadus 204. Trafaretne tavapärane 147. Orienteeruma õiget suunda leidma 205. Tragöödia kurb näitemäng 148. Palagan avatud rõdu 206. Transiitvedu läbivedu 149. Palsam . taimne õlide segu 207. Transport edasitoimetamine 150. Panderoll kergpakk 208. Tärpentin teatud tüüpi õli 151. Pankrot maksejõuetus 209
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mes...
e.Kr. Uusbabüloonia ajajärk. Babüloni linn · Kuningas Nebukadnetsar II · Istari värav- glasuuritud reljeefid · Semiramise rippaiad ( üks vana maailma maailmaimedest) · Paabelitorn- 91 m kõrgune tsikuraat Egiptus · Ühtne riik tekkis 2800 a. e.Kr. · Usuti hauatagust elu · Vanimad hauaehitised olid mastabad · Järgnesid astmikpüramiidid · Gizas asuvad- Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid Uus riik 16.-11.saj. e.Kr. · Pealinn Teeba · Idamaade võimsaim riik · Peidetud hauakambrid- Tutanchamoni hauakamber · Rikkalik templiarhitektuur Templiarhitektuur · Luksori ja Karnaki templid · Rohkelt sambaid- sambakapiteelid · Kaks rida sfinkse · Templite ees üks või mitu obeliski · Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates Õlad, silm otsevaates · Kunsti õitseng vaarao Echnatoni ajal 14. saj.e.Kr. · Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon · Kehtestati ühe jumala usk Aton
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
