-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): · Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. · Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga.
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. RELIGIOON..............................................................................................................4 1.1 Budism.....................................................................................................................4 1.2 Konfutsianism..........................................................................................................4 1.3 Taoism......................................................................................................................5 2. YIN JA YANG.............................................................................................................6 3. PEREKONNA SUHTED...........................................................................................7 4. KUNST............................................................
· Hellenistliku Egiptuse kuningad nõudsid jumalikku austamist. Sama nõudsid ka Seleukiidide riigi valitsejad. · Seleukiidi kiningad võtsid suurel määral üle Pärsia riigi korralduse. Ka Egiptuses valitseti enamvähem samamoodi nagu enne. · Muutus sõjaväekorraldus. Palgasõdurid. Aasia elanikke ei usaldatud, palgati kreeklasi ja makelasi. Tõusis armee professionaalsus. Ratsaväe tähtsus suurenes. · Idamaade eeskujul sõjaelevandid. · Ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Sõjalaevad kiiremad ja suuremad. Hellenistlikud linnad: · Uutest linnadest tähtsaim Aleksandria. Vahemeremaade suurim linn. · Antiookia Süürias. · Pergamon Väike-Aasias. · Kreekapärastumine. Templid, teatrid, gümnaasiumid, sammaskäikudest piiratud väljakud, staadionid. · Kaubanduse elavnemine. Orjapidamise suurenemine. · Linnanõukogud. Valiti riigiametnikke, rahvakoosolekud.
Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Umbes 1650 aastal eKr tungisid Aasiast Niiluse deltasse hüksoslased. See sündmus tähistas Keskmise riigi lõppu. Kui Teeba valitsejatel õnnestus hüksoslased välja tõrjuda, algas Uue riigi periood 1550-1075. a. e.Kr. Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal eKr.
Teadlasena parandas ta teadmiseid inimkeha anatoomiast, optikast ning hüdrodünaamikast. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 5 2.SUURED MAADEAVASTUSED: 2.1. Suurte maadeavastuste põhjused ja eeldused: Kaubavahetuses Idamaadega oli Euroopa kaubandusbilanss negatiivne- Euroopa kaubad olid tunduvalt odavamad kui sisseveetavad idamaade luksuskaubad ning vahe maksti kinni kullas, mistõttu väärismetallid liikusid Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda. Euroopa kaupmehed soovisid Hiina ja Indiaga kaubelda ilma vahendajatele (araablased / türklased / Itaalia kaubalinnad) vaheltkasu maksmata. Euroopas oli alanud varakapitalismi ajajärk ning raha oli tarvis
tõrjutakse ristvõlvide poolt välja Püüe imiteerida rooma arhitektuuri motiive. Antikiseeriv joon · Saint-Trophime'i kirik o Kagu- Pr Monumentaalsed kindluskirikud · Agde'i katedraal ja kirik o Lääne-Pr Peale koda- ja saalkiriku ka BASIILIKAD Kuppelkirikud vähemalt osalt tänu idamaade mõjule · Saint Front Périgueux's kuulsaim neist Skulptuuridega kaunistatud fassaadidega kirikud · Notre-Dame-la-Grande o Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud
seaduse, leiutas tiguülekande, mis leidis kasutust veetöstukina ja söjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitja / Aristarchos astronoom, kes esitas heliotsentrilise (päikesekeskse) maapildi maa liigub ja köik muu seisab / idamaine astroloogia, 12 soidiaagimärki, horoskoop 7. Religioonis: Ülelinnalised usupidustused muutusid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumiks. Kreeka panteon (jumalate süsteem) sulandus idamaade usundiga. §21 Kunst Arhitektuur Kreeka templeid hakati rajama 1.at eKr. Need ehitati kivist, enemasti marmorist ja sidumiseks ei kasutatud mitte mörti vaid metallist klambreid. Hoone pöhiplaan on piklik, on kahe sambaga eeskoda (portikus). Kaugvaates möjub tempel monumentaalselt, lähivaates aga völub oma skulptuuride ja muude detailide kaunidusega. Tempel ehitati körgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele (Mesopotaamia). Tavaliselt olid sammaste arvud tempils 13+6 ja 17+8
1883. aastal valminud historitsistlik hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt - ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanii. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega
Gemmid jagunevad kameedeks ja intaljodeks Livia + Augustus = lessthanthree, muud abielud olid Augustusel poliitililstel eesmärkidel. Livia otsustas ka riigiasju, nad seadsid palju abielukaitseseadusi. Nende tütar Julial oli afäär abielumehega. Ta pagendati Roomast terveks eluks Rooma arhitektuuri süsteem Rooma kunstis oli omapära, mis eriti väljendus arhitektuuris. Tehti ehitustehnilisi uuendusi, võeti kasutusele kaari, võlve ja kupleid. Kõiki neid võis kohata vanada Idamaade ja samuti etruski kunstis, kuid roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildistamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite
makedoonia päritolu valitsejad. Vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lädis-Ida maadesse. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi sisserändajatega Kreekast, kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma.Kreekapäraseid linnu tekkis Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias kui ka Induse ääres.Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle, seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Kultuur-hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust, rajati linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsuti oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi, kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad, Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud
koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni). Kui tekkisid Ida- ja Lääne-Rooma läks Kreeka Ida-Rooma koosseisu. 1453 vallutasid türklased Ida-Rooma ala. 19. saj. võitlesid 1 roomlased türklaste vastu. Võitlus kulmineerus 1827 Kreeka
ühiskondlikke tervisehoolde meetmeid: järelvalvet toiduainete müümise, veevarustuse, kanalisatsioonirajatiste, surnute matmise jms üle. Termin on tulnud kreeka tervisejumalanna, Asklepiose tütre Hygieia nimest, keda austati Ateenas alates 5. sajanidst eKr. Üldse oli ta väga austatud, kuna ta oli tervise personifikatsioon ning talle püstitati ka palju kujusid. OOKEAN - Tuleb Uranose ja Gaia poja Okeanuse nimest, kes oli ümber maakera, alul, juba Vanade Idamaade rahvaste pärimusis, küll ümber maaketta, voogavate võimsate vetevoogude jumal. Ta oli üle kolme tuhande okeaniidi ning sama paljude poegade, jõejumalate, isa. Okeaniidid olid tema ja ta abikaasa Tethysi tütred, kellest osa olid vetejumalannad nagu Styx, osa aga sugulased nümfidega. AMATSOON - Amatsoonid olid sõjakate, vallutushimuliste naiste kogukond, keda sküüdid nimetasid "meestetapjateks". Nad elasid eraldi väikerahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad ainult soo jätkamiseks
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ...
vürtsikate sojakastmetepeamine koostisosa. Sojakastme rikkalik aroom ja tugev soolakas maitse annavad roale võrreldamatu maitsenüansi. Kasutatakse marinaadides ja kastmetes, eriti palju Hiina, Jaapani jt idamaade Punane paprika on rikkaliku punase köögis. Soola pole samaaegselt lisada värvusega, pehme ja magusa lõhnaga. vaja. Paprikaid on mitut sorti, erineva värvi, kuju ja maitsega. Jahvatatuna müüakse kuivatatud punast paprikat, mis on kohane komponent maitseainesegudes - annab erepunase värvi. Laialt kasutatav on ka värske paprika. Sobib hakklihaga, sea-, uluki- ja linnulihaga. Kadakamarjad (ehk kadaka käbid)
a) Soov vabastada moslemite kätte langenud (vallutatud araablaste poolt 638.a.) Püha maa ja Kristuse haud (Palestiina ja Jeruusalemm). b) Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust. c) Arusaam, et pääs paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (st mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. d) Rahvaarvu kasv ja külvipinna puudus Euroopas tingis vajaduse väljarändeks. e) Varakeskaegses Euroopas levisid müüdid idamaade rikkustest. f) Euroopa feodaalid soovisid sõdades rikastuda ja seisusekohaselt elada. g) Itaalia kaubalinnad (eriti Veneetsia ja Genua) olid huvitatud kontrolli haaramisest idakaubanduse üle ja toetasid ristisõdade ideed. Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas
Suurema pidulikkuse ja väljendusrikkuse saavutamiseks hakati ühes ehituses ühendama eri stiile. Dekoratiivne alge hakkas valitsema konstruktiivse üle. Hellenistlikku ajastut iseloomustas kiire areng kõikidel elualadel. Kasvasid linnad, hoogustus kaubavahetus. Suurimaks tehnikasaavutuseks, mis leidis endale koha tootmises, peetakse vesiveskit. Intensiivselt arenes sõja- ja ehitustehnika. Loodi silmapaistvaid ehitusi, milles olid ühendatud kreeka ja Idamaade traditsioonid. Iseloomulikuks sai püüd suurejoonelisuse ja toreduse poole. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 5 Ajastu ehitusmälestisi: Aphaia Athena tempel Aiginal VI saj eKr Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles)
alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit. Sisevõitlused Spartas (Agis; Kleomenes).
. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas. (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). (http://et.wikipedia.org/wiki). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar). (Kõiv, M. 1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis
Kivisid püstitati sageli võõrsil langenud viikingitele. Viikingi kirja märke on avastatud ka esemete pealt ja omaette kirjana nt luude peal ja puust keppidel. Enamuses koosnevad märgid sirgetest joontest. On pakutud, et see viitas sellele, et viikingid kirjutasid keppide peale. Viikingite aarded. Neid on Skandinaavias leitud väga palju. Kõige enam idamaade münte (araabia) dirhemeid, üks münt kaalub 3 grammi, Bütsantsi münte vähe. Ojamaalt välja tulnud üle 100 000 idamaade mündi, Sestis u 5000 araabia münti. Mille eest need mündid siin on? Kauplemise tulemusel, hinnad olid Põhjamaades ja Idamaades erinevad (nt hobune maksis umbes 50 dirhemit st 150 g hõbedat, mõõk oli enam-vähem sama, põhjas oravanahk oli üks dirhem, araabias oli need nahad mitukümmend korda kallimad). Viikingite relvad olid silmapaistvad. Kõik relvad ei olnud nende enda 33 seppade tehtud, tol ajal 10. – 11
pKr). Selle ta tagas läbi paljude reformide. Kolme tüüpi reformid. · sõjaväereform, nägi ette leegionite arvu suurendamist ja piiride paremat kaitsmist, linnade kaitseehitiste tugevndamist ja lisaks sellele loodi reservväed. Selle tagajärjel kasvas ratsaväe tähtsus, kuna uutesse leegionitesse ei jätkunud mehi hakati sõdureid värbama piiri tagant. Rooma sõjavägi barbariseerus · haldusreform, keiser valitses nagu idamaade despoot ehk hirmuvalitseja. Riik jagati haldusüksusteks ja linnade omavalitsust kitsendati. See võttis tohutul hulgal raha. · maksureform, raha väärtus langes ehk inflatsioon ja selle pidurdamiseks kehtestati kaupadele piirhinnad, et takistada liigkasu võtmist. See reform ei andnud soovitud tulemust ja inflatsioon kiirenes ja juhtus selline asi, et makse hakati võtma natuuras Rooma languse põhjused Selle kohta on kaks teooriat: · murenemisteooria
· Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest. · Meistriks saamine: pidi olema veresugulus endise meistriga või abiellumine tema perekonda. Pikkamööda muutusid sellid ja õpipoisid palgatöölisteks. KAUBALINNADE LIIDUD. HANSA. VAHEMERE LINNAD · 13.-14. saj oli kaubandus koondunud kahte suurde piirkonda Vahemeri (Euroopa ja Idamaade, P-Aafrika ühendustee) ning Lääne- ja Põhjameri (Hansa kaupmeeste koondis). · Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna.
hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia. Egiptuses läks esialgu edukalt, aga põhimõtteliselt oli see mõttetu ja suur raharaisk. !! Tänapäeval on see aga toonud kaasa egiptoloogia, ehk egiptuse uurimse.Kaevati välja haudu ja uuriti muumiaid. Samas oli see ka nende haudade jms rüüstamine. Sajandi lõpus muutus ta ajaloolaste peamiseks paigaks tänu Napoleonile. Tohutult oli Napoleon vaimustunud Egiptuse püramiididest. Samas
Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Tsehhov(novellist ja näitekirjanik) 4. Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828-1910 Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu. Asus õppima õigusteadust, aga ei olnud sel alal edukas, 1851 sõitis vennaga Kaukaasiasse, kus võttis osa sõjategevusest. Seal ta oli 2,5 aastat, oli vapper sõjamees. Kaukaasias ta alustaski kirjanikutööga. 1862 armus ta 18-aastasesse mustaverd sihvakasse kaunitari (Moskva arsti tütar Sofja Bers) ja tegi talle abieluettepaneku. Neiu võttis selle vastu. Asusid elama Jasnaja Poljana mõisa, kokku sündis neil 13 last. . 6. Tolstoi ühiskondlikud vaated
Moraalinormide rikkumine võrdsustatakse patuga ja seetõttu kardetakse karistusi ja palutakse jumalatelt pattude andeksandmist. Jumal Marduk loob maailma tapetud jumala kehast: ühest poolest maailma ja teisest taeva. Inimene luuakse teise, tapetud reetliku jumala verest. Sellest tehakse järeldus, et inimene on loomult halb. Selline jumala kehast loodud maailm esineb ka põhja mütoloogias. Gilgames on maailma vanim eepos ja tuntuim vanade idamaade eepos. Kuningas Gilgamesi kangelasteod surematuse saladuse otsingul. Sumerite arusaamad surmast säilivad semiidi usundis. Gilgamesi öeldud lause, mis väljendab Mesopotaamia maailmavaadet: Inimene peab leppima surelikkusega, sest kui jumalad lõid inimese, võtsid nad endale elu ja andsid inimesele surma. Assüürias hakatakse rõhutama, et kuningas peab hoolitsema oma rahva, eriti leskede ja orbude eest. See ilmneb ka uusaastapüha rituaalis, kus kuningas pidi pattu kahetsema:
lääneosa. Ida osas püsisid paljud linnad, näiteks Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria suurte rahvarohkete keskustena. Augustinus Hilise antiikaja silmapasitvaim kristlik õpetlane oli Aurelius Augustinus. Ta sai paganliku kasvatuse ja hariduse, kuid pöördus jumalikku ilmutust saades ristiusku. Sellest kirjutas ta autobiograafilises mõtiskluses ,,Pihtimused". Ta pühendas oma teadmised Kreeka ja Rooma kirjanusest ja filosoofiast, kristlike õpetlaste töödest ja Idamaade religioossetest õpetusest ristiusu õpetuse kaitsmisele paganate rünnakutele ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel moel mitmed ristiusu põhitõed. Ta arendas õpetust pärispatust, millest kujunes välja ristiusu alustalasi. Sellest lasub inimestel õlul patukooerm, mil esimene inimene Aadam paradiisiaias Jumala keelu eirates õuna sõi. Pärispatt on inimeses peituva kurjuse alge, millest tulenevad kõik inimese pahed. Tema kuulsaim teos on ,,Jumala riigist".
Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu. Skeptikud - kõiges kahtlejad. 8 1.8 HELLENISMI AEG. 330 EKR - 146 EKR. Algas Aleksander Suure sõjakäiguga. Ajastule oli iseloomulik, et Aleksander viis kreeka kultuuri idamaadesse -> kreeka kultuur liitus idamaade kultuuriga. Koinee - kreeka keelel põhinev ühiskeel. Kunstis hakkas väljenduma emotsioon, ärevus ja ebakindlus. Kultuuri keskuseks muutus Aleksandria linn Egiptuses (Aleksandria nimelisi linnu on aasia selles osas, mis Aleksander Suur vallutas, kümmekond). Seal asus ka museion - hellenismi ajastu suurim raamatukogu (sellest nimest tuleb ka sõna muuseum) ja teadlaste tööstuskeskuse. 2. ALEKSANDRI SÕJAKÄIGUD 334-325. Philipos II pidas kreeklastega 338 eKr Chaironeia lahingu.
13.Võrrelge Evald Hermaküla ja Kalju Komissarovi teatrit 1970.-1980. aastail. Evald Hermaküla pidas tähtsaks näitlejakeskset teatrit, vaba mängu ja improvisatsiooni. Hermaküla teatri missiooniks oli oma rahvuslike juurte ja rahvusliku vaimu tajumine ja kehastamine. Tema lastelavastused oli mängulised ja folklooripõhised. Lavastused üldiselt psühholoogilis- modernistlikud, Jungi suur mõju ning teater oli kui enesetunnetuse protsess. 1980. aastatel hakkab ta huvi tundma idamaade teatri vastu ning alustab eesti algupärase teatri otsinguid. Tema lavastuste atmosfääri on päris loometee algusest peale kuulunud teatav eemalolek niinimetatud argisest ja olmelisest. Tema lavastajaloomingut on mõjutanud väga tugevalt asjaolu, et ta ise oli väga orgaaniline näitleja. Kalju Komissarovi lavastused kuulusid uuenduslikku liini. Tema lavale toodud ,,Protsess" väljendas jõulist sotsiaalsust ja paiguti vägagi teravat väljenduslaadi
· hiljem jumal Uku austamine · jumalatele tuli läbisaamiseks andi viia ehk ohvertada · ohverdamist tehti ohvripaikades, pühad puud (tammed, pärnad) ja hiied ning lohuga kivid · ohverdamist kasutati ennustamiseks · ravimaagia - allikate vesi ravis ja allikate tuli hõbedat ohverdada · ristiusk lähimaades mõjutas kombeid nagu matmine Muistne vabadusvõitlus 1208-27 Eellugu: · Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelikult sihtpunk Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lübeck · Eelduseks lõuna pool elavate rahvaste allutamine ristiusule · Tugevaks liitlaseks liivlased ja Toreida vanem Kaupo · Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega · 1198 piiskop Berthold · Tuli Liivimaale juba sõjaväega, kiire lüüasaamine
naljakat külge. Tõsimeelsed, fakte hindavad sakslased ei naera end sugugi ribadeks, kui kuulevad ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Konfutsianistliku ja budistliku tõe, aususe, lahkuse ja viisakuse tähtsustamine elimineerib automaatselt huumori sellised avaldumisvormid nagu sarkasm, satiir, liialdus, paroodia ega leia erilisi väärtusi absurdihuumoris või naljades usu ja rõhutud vähemuste üle. Haiglane või must huumor on Idamaades täiesti vastuvõetamatu. Idamaade huumor on peenetundeline ja peidetud umbmäärasesse noomitusse, mis teeb kuulajast pilkealuse salakavalate, kuid mitte agressiivsete võtetega. Hiinlased on kuulsad oma aforismide ja vanasõnadega, nemad ja indialased näevad huumori ammendamatute allikatena mõistusjutte, mida läänes peetakse üksnes hädapärast naljakaks. Kas on olemas niisugune mõiste nagu ,,rahvuslik huumor"? Vastust otsides tuleb tunnistada fakti, et on olemas niisugune nähtus nagu rahvusvaheline
Petsorini naised - kuna Petsorin ei saa end ei riigiametis, ei diplomaatias teostada, suunab ta need naiste peale. Bela, salakaubavedaja tütar, Mary, Vera... Armastus pole talle aga elus peamine, see on vaid aseaine. Petsorin tahab omada ja võimutseda, mitte armastada.. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik. Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ei käinud loengutel. Ilmus esimene luuletus ajakirjas. 32. aastal visati koolist välja
Austria Habsburgid said Austria, Saksa vürstiriigid ja Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi. Habsburgide riigist ei kujune mitte kunagi terviklikku riiki, sest nad muretsevad ainult oma valduste suurendamise pärast, mitte aga riigi terviklikkuse pärast. Suured maadeavastused Aastasadu oli toodud Euroopasse idamaiseid tooteid. Indiast Euroopasse liikunud kaup käis läbi ka araablaste käest, kes tõstsid hinda. Euroopasse jõudes olid idamaade kaubad nii kallid, et neid said lubada endale vaid rikkamad inimesed. Kauplemine idamaadega oli tulus, kui oleks olnud veel tulusam, kui oleks saanud kaubelda otse indialastega. Esmalt asusid portugaallased ja hispaanlased otsima mereteed Indiasse. XV sajandi esimesel poolel valitses Portugalis prints Henrique meresõitja, kes organiseeris merereise piki Aafrika rannikut. 1488. aastal jõuti Aafrika lõunatippu ja see ristiti hea lootuse neemeks
* Suurriikide valitsemine toimus erinevalt kui enne oli kollektiivne valitsemine, siis nüüd oli piiramatu võimuga monarh. * Monarh valitseja, kui jumal. * Muutus sõjaväekorraldus kui enne tegelesid polise kaitsmisega kodanikud, siis nüüd oli eraldi palgasõjavägi, mille palkasid monarhid. * Mõiste Kodanik ei olnud enam tähtis, sest kodaniku funktsioonid kadusid ja kadus ka tähtsus olla kodanik. * Valitsemine muutus ning sinna lisandus palju idamaiseid juuri. * Idamaade kultuur mõjutas samamoodi ka Kreeka kultuuri. * Mis muutused toimusid: -) Filosoofias: Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikule, mitte kui kodanikule. Otsiti vastust küsimusele, et kas inimene võiks saavutada õnne ka raskustest hoolimata. -) Kirjandus: Silmapaistvaks zanriks tõusis luule ning selle eesmärk oli pakkuda meelelahutust. -) Religioon: Kreeka jumalate kõrvale tekkis palju idamaade jumalaid ning hakkasid levima müsteeriumid.
Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane.4 saj I poolel, pani kokku Maailma ajaloo kronoloogia, kus dateeris kõik ära.Aabrahamist alates. Idamaade, kreeka,rooma valitsejad tellisid. T'htsamaid sündmusi taheti kirja panna. Allikad mis on nähtavad :Pärsia kuningate raidkirjad, hieroglüüfid,kiilkirja tahvlid peidetud maapõues. Egiptus Barbarite sõjaretked(Napoleon) Egiptusesse, toodi kaasa. Rosette kivi(Ptolemaiose oma) 2 keeles, 3 kirjas hellenismi ajastu perioodil. Demotikos hilise Egiptuse rahva kiri. Kivil oli ka kreeka keel.1820 datel S.F.Champollion luges Rosette kivi teksti.Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida
16 Mustafiguuriline stiil Orientaalne stiil Punasefiguuriline stiil 17 Kokkuvõte Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see tõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted Idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirga ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde laienemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi väärtustamisele, maastiku ilu nägemisele ning linnaehituse ülesannetele arendas hellenistlik kunst edasi kreeka kunsti peateemat inimese teemat kunstis.
nende eluviis vastas askeetlikele ideaalidele, kujunesid neist kogukonnad, millest kujunesid koostrid (kr.k. claustrum suletud paik). Need muutusid populaarseks mõtisklus- ja kirjutuspaikadeks. Aurelius Augustinud oli vajaaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, kes nooruses saadud paganlikule õpetusele vaatamata pöördus ristiusku. Ta tundis kreeka-rooma kirjandust, filosoofiat, kristlike õpetlaste töid ning Idamaade religioosseid voole. Temalt pärineb pärispatuõpetus, mille kohaselt langes esimene inimene Aadam paradiisiaias puust vilja võttes pattu, mis sest ajast inimkonnal lasub. Inimene ei taha sellest vabaneda, kuna patustamine tundub sageli ahvatlev ning alles Jumal teeb selgeks, mis on hea. Inimese osaks jääb Jumala sõnum kas vastu võtta või mitte. Ta kirjutas ,,Jumalarigist", mis tema sõnul näitas Jumala ükskõiksust maise keisrivõimu vastu
sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon); 2) Retooriline proosa (Lysias, Isokrates, Demosthenes); 3) Filosoofiline proosa (Sokrates, Platon, Aristoteles); 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb teos kaheks, idamaade varasem ajalugu ning Kreeka-Pärsia sõdade ajalugu. Ta ei analüüsi, ega kritiseeri. Ta proovib anda edasi seda, mida ise näinud või otsestelt tunnistajatelt kuulnud. Thukydides (u 460 - pärast 399 eKr) peateos on 8 raamatust koosnev ,,Peloponnesose sõja ajalugu". Ta võttis ise sõja algusest osa, kuid hilisemat sõjategevusest sai kõrvalvaatajana jälgida. Kui Herodotost huvitasid erinevad etnograafilised ja usundiloolised detailid, siis Thukydidesele olid tähtsad sõjasündmused
leidnud pooldajaid ja vajus unustusse. Hakati koostama 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid detailseid horoskoope. Muutused religioonis Religioon nagu kõik muugi minetas oma linnakeskse iseloomu. Kõik vanad jumalad jäid püsima, kuid nende tulid paljud ida jumalad. Isisest sai hellenismiperioodil Vahemeremaade populaarseim jumalus. Hellenismiperioodi religioon oli Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. KREEKA KUNST Kreeka kunst oli realistlik ja inimesekeskne, kuna Jumalaid kujutati enda sarnastena. Kreeka kunstis väljendusid kõigi ühiskonnaliikmee arusaamad ilust, tervisest ja tarkusest. Kunstis eristatakse samu perioode nagu üldajalooski: arhailine, klassikaline ja hellenistlik. Arhitektuur Templeid hakati rajama juba I aastatuhandel eKr, arhailise aja alguseks oli ehituskunst juba kõrgel tasemel.
psühholoogia ("Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm) 82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Loodusteadused eristuvad filosoofiast. Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist. Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon). ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel. Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion? antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria
Raha loomise protsess Kommertspangad laenavad raha. Tegelevad varjatud emissiooniga- suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab ...
Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid tempelehitised ja preestrite seisus. Sünge fantastika asemel oli siin esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus. Nad ei püüdnud kunsti elust kõrgemale tõsta ega unistanud paremast maailmast. Kunst oli pidevalt inimeste silme ees, oli rikkalik ja ilus ning tihedalt seotud igapäevase eluga
Autraalane Smith leidis, et Egiptusest on kõik alguse saanud. Kõige enam leidis pooldamist lähis ida. Ameeriklane J. Breasted sõnastas arusaama viljakast poolkuust. Ehk sealt sai alguse põlluharimine ja levis kõikjale. Edasi arutati kuidas levis. Esmalt siis Euroopasse. Kreeta, Kreeka. Levis arusaam, et Euroopa põlluharimine on saanud alguse lähis idast. See meeldis ka kirikule, sest sobis piibliga ehk eedeni aed oli kusagil idas jne. Teine leviku ariaal mis levis oli Schmidti idamaade oma. Kosinna? sakslane arheoloogia suurkuju, leidis, et arheoloogiline kultuur peab langema kokku etnilise rahvaga, kes seda kandis. Seostas saksa rahva aarialiku rassiga ja kultuure tagasi lugedes leidis, et indoeuroopa juured pärinevad saksamaalt. Sealt kõik välja rännanud, mida kaugemale seda enam on nad oma aarialiku alget minetanud. Saksa rahvas, kes oli kohal oli siis a ja o . Sakslased esmasündinud Indo-Eurooplased. Töö ilmus peale IMS ja karta oli, et sai kohe poolehoiu osaliseks
*SOKRATES *PLATON *ARISTOTELES §19. >> HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed: -ta vallutas Aasia (Väike-Aasia, Lähis-Ida, Kesk-Ida ja Kesk-Aasia), Aafrika(Egiptus), India ja talle kuulusid ka Kreeka ja Makedoonia -talle kuulus I maailmaimpeerium -Egiptuses lasi ta ennast vaaraoks kuulutada -ta ootas et teda jumaldataks -see tekitas vastuolusid -peale tema surma tekkisid vastuolud ja kodusõjad Perioodi, kus kreeklased valitsesid Idamaade üle nim. hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid: -sõdade tulemusena tekkis 3 hel. suurriiki: *Egiptus *Seleukiidide riik *Makedoonia -eesotsas peaaegu piiramatu võimuga monarhid -kuninga abilised õukonnast (samuti kreeklased-makedoonlased) -segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada
Informatsiooni vahetus muutus lihtsamaks, kui 1440’datel tekkis trükikunst. Kõik trükised, mis olid kirjutatud enne 1500’dat aastat nim. Inkunaabliteks e. Hälltrükisteks. 23. MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED) Põhjused: - Oli vajadus leida uus meretee idamaadesse, sest vajadus idamaiste kaupade järele oli kasvanud. Uut teed oli vaja leida, sest probleem tervanes eriti siis, kui türklased olid hõivanud Konstantinoopoli ja haarasid kontrolli idamaade kaubanduse üle enda kätte. Kaubandus mis toimus läbi nende tähendas, et hinnad tõusid ja tulu läks türklastele või kahele linale, kes vahemerekaubanduses peremehetsesid. Veneetsia ja Genova. - Teine oluline põhjus oli see, et Euroopas oli kasvanud nõudlus väärismetalli järele, sest senine väärismetalli kogus oli liikunud idamaiste kaupade eest itta ja hulk Euroopas oli vähenenud. Oli kulla ja hõbeda puudus. - Kolmas põhjus on seotud eelnevaga
proportsiooni tunne. Ehitati kiviplokkidest, mis pidasid koos sideaineteta metallklambrite abil. Tempel koosneb kaht liiki osadest: kandvast ja kantavatest. Kadnvad osad: 4-nurkse pikliku kujuga alus, mille ülemine osa on stülobaat, sammaste kõrgus oleneb templi kõrgusest. Kantavad osad: Talastik, mis koosneb toetuvast arhitraavist. Selle peal püsib friis. KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid stiil üsna puine ja abitu. Tugevad olid idamaade mõjud. Olümpiast leitud pronksplaat puhtkreekapäraste kujutiste kõrval Oriendi motiive (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas). Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis.uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina, reljeefid peamiselt lubjakivist. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor. Vanimad marmorfiguurid on leitud Deelose saarel (Artemise
See keskus on spetsialiseerunud uneaegsete hingamishäirete väljaselgitamisele ning ravile. 1.5.3 Pintmann Unehoiukeskused Koosneb kahest asutusest: Villa Pintmann Unehoiukeskus ja Kubija Unehoiukeskus. Pintmann Unehoiukeskused Tallinnas ja Võrus pakuvad abi kõigile, kes tunnevad, et uni pole täisväärtuslik. Patsiente võetakse vastu ka ilma arsti saatekirjata. Unehäirete ravimisel pakutakse nii lääne arstiabimeetodeid kui ka idamaade tuhandeid aastaid vanu ravivõtteid. Võimalik on ühendada unehäirete diagnoosimine ja ravi looduspuhkuse ning lõõgastavate protseduuridega. Arstiabi osutavad unearst, kardioloog, psühhiaater, kopsuarst, kõrva-nina-kurguarst ja taastusarst. Unekvaliteeti uuritakse kõrgetasemeliste seadmetega. Need keskused on ainukesed uneteenuseid pakkuv eraettevõte Eestis. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
