Filosoofia KT'ks 1. Daoism/taoism - (kulg, sundimatu) - on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus, selle looja on Lao Zi. 2. "Kulgemise väe raamat" -taoismi klassikaline tekst, mille autoriks peetakse Lao Zid. 3. Taiji märk - yin yang märk 4. Yin yang - must sümboliseerib yin'i, valge sümboliseerib yang'i; vastandvärviga ringid sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust. Sinusoidne eraldusjoon märgitseb nende sujuvat üleminekut. 5. Makrobiootika - ehk elu pikendamise kunst. õigesti toitumine. Põhiidee on elada looduse rütmis. 6. Meng Ze soovitused - "Õige tegu asub lähedal asuvas, aga kõik püüavad seda kaugel asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koa...
SISSEJUHATUS Maailmas on erinevaid arusaamu eetikast ja elupõhilistest küsimustest. Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale p...
FILOSOOFIA 10/12/2008 19:09:00 Idamaade filosoofia Hinduism Induse j6e j2rgi tuleb nimi alguseks loetakse 3000eKr polyteistlik mitmete jumalatega usk Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste)
Vana Idamaade haridusest: Sumer,Egiptus,Babüloonia. Sumer Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena. Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale, palju pühendati ka matemaatikale. Sumeri õpilane Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju. Kooli said käia vaid jõukatest peredest pärit poisid. Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kak...
IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda
Vana-Idamaade haridusest Sumer, Egiptus ja Babüloonia. 2010 Miks valisin selle teema? Huvitav teada, kuidas käidi koolis vanasti Teistsugune kultuur ja koolikorraldus Sumeri kool Kool tekkis kirja ilmumise tulemusena Koolid asusid templite ja ülikute paleede juures Kirjutamiseks kasutati kiilikujuliseks vormitud pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskest savist tahvlikesele märke. Sumeri õpilane Tihedat õppimisaega oli palju Koolis käisid vaid jõukatest peredest pärit poisid Lapsed läksid kooli 5.aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul Kokkuvõte Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik Palju õpi...
vaenulikeks klassideks, kus valitsev klass hoidis ohjes orje ja lihtkogukondlasi ning ihkas laiendada oma riigi territoriaalseid piire ning kaitsta olemasolevaid. Loomulikult tuleb rõhutada Vana-Idamaa riikidest rääkides igaühe spetsiifilistele iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni
MÜKEENE Mükeene linn Homerose eepose "Ilias " kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril.Arheoloogid on kindlaks teinud,et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II a.t.jooksul e.m.a..Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E.H. Gomrich,1997). Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted Süüria, Egiptus, Sitsiilia. Leitud omapäraseid maa-aluseid kaevushaudu, kuppelhaudu (sarnasus idamaade haudehitistega). Ehitusmälestistest silmapaistvamad kindlustatud väljastpoolt lihtsad ümarehituslikud paleed, hiigelsuurtest 5m kiviplokkidest ringsed linnamüürid (Tirynsi kindlus Peloponnesose poolsaarel) legendides kükloopide kätetööd..Linnuse keskne pikergune ruum (megarin) eelkäijaks hilisemale kreeka templile. Eriline tähelepanu kindlustatud väravatel kuulus Mükeene lõvivärav: kolm suurt kivitahukat all ja ülal
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
Idamaade panus Euroopa kultuuri Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mõjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvõtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mõju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas võtsid Egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See oli kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala.
PALDISKI ÜHISGÜMNAASIUM Anna-Maria Belousova Buddha kuju idamaade skulptuuris Referaat Juhendaja: Paldiski 2015 Leshani Buddha kuju Leshani Buddha kuju (hiina 乐山大佛) on hiiglaslik kaljust tahutud Buddha kuju Hiinas Sichuani provintsi lõunaosas Leshani linna lähedal, Minjiangi, Dadu ja Qingyi jõgede ühinemiskoha juures. Kuju on 71 m kõrgune ja kujutab istuvat Maitreya Buddhat, kellel on käed põlvedel. Kuju
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused Kreeka ja Idamaade religioonis võib leida palju sarnasusi ja erinevusi. Kuid pean neid siiski pigem sarnasteks, kuna enamasti austati paljusid jumalaid. Erandiks olid vaid iisraellased, kes on alati austanud vaid ühte jumalat- Jahvet. Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas austati paljusid jumalaid. Egiptuses on neid ühes tekstis loetletud lausa 740, kuid ilmselt võiks loetelu olla veelgi pikem. Tihti olid nad omavahel sugulussidemetes. Kreekas ja Mesopotaamias kujutati jumalaid lausa suure
varieerus vastavalt selle, kas kuu faasi vahetus langes päevasele või öösisele ajale. Kuukalendri aasta jagunes kaheks poolaastaks, millest kummaski oli kolm 29-päevast ja kolm 30-päevast aastat. Idamaade kalender Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud. Idamaade astroloogia kasutab kuukalendrit. Hiina kuukalender on vanim kalender, mille järgi maailmas praegu elatakse. Teadaolevalt ulatub selle algus 2600. aastaisse enne meie aega, kui hiinlaste esimeseks valitsejaks peetav Kollane Kuningas pani käima esimese kalendriringi. Uus aasta ja uus kuu algab Kuu loomisega. Aasta algab teise Kuu loomisega talvisest pööripäevast. Lääne astroloogiaga paralleele tõmmates võime öelda, et iga uus aasta algab Kuu/Päikese konjunktsiooniga Veevalajas
Idamaade tsivilisatsioonid Kujunemisest Vana-Egiptuseni Vana-Egiptus • Umbes 3100 e. Kr – 30 e. Kr • Ajalugu jaguneb 3 perioodiks • Vana Riik • Keskmine Riik • Uus Riik • Riik kujunes Niiluse jõe kallastele • Jõgi pakkus häid võimalusi põllumajanduse arenguks • Niilus ujutas perioodiliselt üle kaldaäärsed alad • Alguses oli kaks konkureerivat riiki • Alam-Egiptus • Ülem-Egiptus Püramiidid • Kõige tuntumad monumendid maailma ajaloos • Arvamus, et püramiidid ehitati valitsejate hauakambriteks • Üle riigi on säilinud umbes 20 püramiidi • Kuulsamad kolm asuvad Giza platool Kairo lähedal • Nimetus – Giza püramiidid või Suured püramiidid • 1. Cheopsi (Hufu)püramiid ehk Suur püramiid • Üks seitsmest antiikaja maailmaimest • Ehitati umbes 2560 e.Kr • Algselt 146,6 meetrit kõrge, praegu 138,8 m • Ehitusime – püramiidi kujundi eksimused on millimeetrites • 2. Chepreni (Hafra) püramiid • Algselt 143,5 m, ...
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid välj...
väärtustama, mitte raiskama. Kuid võib tulla ette ka vastupidist prantsuse filosoof A. Camus on arvanud, et elu on absurdne ja pole väärt elamist. Võrdles absurdsust antiikmüüdiga Sisyphose müüt. See on ka tema teos. Väärtustas hoopis suicide- enesetappu. Näide Tammsaare ,,Kõrboja peremehest" Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus. VANA IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE * Idamaades kujunesid välja vanimad kõrgkultuurid ehk iidsed tsivilisatsioonid (nt Vana Egiptus, Babüloonia, India, Hiina). * Kõik 3 maailma usundit on pärit Idast. Vanim on budism. Buddha sündis Põhjs-Indias, praeguse Nepaali territooriumil. Teine maailma usund kristlus tekkis Lähis-Idas, Vahemere idarannikul. Kolmas maailma usund islam. Meka asub Araabia poolsaarel, tänapäeva Saudi-Araabia
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused. Paljudes muistsetes riikides on sarnasusi, mis tulenevad ühe või teise riigi mõjutustest. Kuid alati on ka erinevusi. Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi. Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid. Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi.
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku. Selles arutluses kirjutan ma sellest , mida on Egiptus panustanud ajalukku. Kirjutan kirjast ,arstiteadusest ning ka kirjandusest. Egiptuses tekkis esimene kiri. Neid tähti kutsuti hieroglüüfideks. Egiptlased kirjutasid papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid. Lisaks sellele oskasid nad teha väga keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased said aru ka seda , et on vaja diagnoos panna ja rakendada kohene ravi,.Mitte uskuda palveid ja maagiaid. Egiptlasi peetakse ka novellizanri loojaiks. See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjades...
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja
Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitada. Samas poleks riigi usk olnud ühtlane ja võib-olla oleksid tekkinud pinged erinevate religioonide vahel. Kirjelda islami kultuuri ja teaduse mõju Euroopale. Raamatukultuur, ilukiri ehk kalligraafia tarbeesemete ja hoonete seintel, Ibn Sina 240 säilinud teost filosoofia ja loodusteaduste entsüklopeedilised käsitlused, mosee, ilmalik kirjandus. Milliseid piiranguid ja miks seadis Idamaade kultuurile religioon? Islami kunstis ei kujutatud elusolendeid, kuna kardeti ebajumalaid ja usuti, et ainult Jumalal on õigus elusolendeid luua. Mosees pole pinke, sest Jumala ees seistakse v kummardatakse. Miks ei muutunud kogu islami kultuur araabiakeelseks?
Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nivelleerima tasandama, loodima Nivelleerima tasandama, loodima Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus Okupeerima hõivama Palagan laadateater Okupeerima hõivama Palagan laadateater Palsam eeterlike õlide ja vaikude segu Palsam eeterlike õlide ja vaikude segu Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis
Mütoloogia jumalatega Austus Kreeklaste poolt Vähenes mütoloogia roll ainult Kreeka jumalate usutalitluses suhtes kuni Vanade Kreeka jumalate hellenismiperioodini kõrvale kerkisid Idamaade Usupidustused jumalad Idamaade jumalate kohandamine enda usu järgi Kõige armastatum jumal-Isis
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjaelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3. Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4. Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5. Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlusteemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6. Teadus Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need
Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3.Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4.Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5.Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlus- teemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette
välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli tekstiilikunst (propaatkangas metallniidist mustritega). Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus
Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn, H. Bengtson ja A. Ranovits. Nad kõik on rakendanud erinevaid meetodeid ja lähtunud eri teaduskäsitustest, seetõttu on nad jõudnud üksteisest erinevate tulemusteni. Hellenism oli Kreeka ja Idamaade ühiskonnakorralduse uus ajajärk. Väljapääsu kriisist otsisid Makedoonia mõjukad ringkonnad Aleksander Suure juhtimisel võõraid maid ja majanduspiirkondi vallutades. Hellenism tõi kaasa vaid suhtelise ja ajutise edu samuti puudusid eeldused orjandusliku ühiskonna arendamiseks eesrindlikumaga. Nii tekkis hellenismis eneses kriisiolukord, millest ajutiseks päästis Rooma laialdumine ja hellenistlike riikide alistamine.
Filosoofia ja teadus Helena Teras Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates Sofistika tühjade väidete esitamine. Sokratese filosoofia vooruse olemuse mõistmine. ß
kõigil tarbe ja dekoratiiv tarbekunsti aladel. Egiptlased valmistasid hoolikalt ja tehniliselt meisterlikult esemeid. Hulgaliselt on säilinud puust imepeenelt valmistatud tualettarbeid. Eraldi mainimist väärivad pronksist väikekujud. Vana Kreeka kunst Nendel aladel mida inimasustasid Kreeklased arenes kõrge kultuur juba kolmandal aastatuhandel ekr. Selle leiukohad on Egeuse mere rannik. Kreeka rannikul ja Väike-Aasia loode osas. Kreeka kultuur vahendas Vana idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Kuid jääb iseloomult selliseks oma sarnaseks. Meie eristame kolme ajajärku Kreekas. Nendel aladel mida hiljem asustasid kreeklased arenes kõrge kultuur juba 3k e.kr. Selle leiukohad on Egeuse mere kallastel. Kreeka rannikul ja Väike-aasia loodeosas. Kreeka kultuur vahendas vahe idamaade ja antiik Kreeka kunsti mõjusid, kuid jääb iseloomult selgelt omalaadseks. Varasemat ajajärku nimetatakse losside eelnevaks ajaks. Sellel ajal tunneme vähe keraamikat.
Tambora vulkaan Martin Andreas Maarand Joosep Tiismus Sumbawa 1815 kõige võimsam purse Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Tambora ei kuulu supervulkaanide hulka Mageveejärv keset vulkaani Idamaade Pompei Vulkaanipursete võrdlus Vulkaanilise Purse Aasta Kõrgus plahvatusohtlikuse Hukkunuid index Vesuuv 79 30 5 > 2,000 Hatepe 186 51 7 ? Baekdu 969 25 6-7 ? Kuwae 1452 ? 6 ? Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakat...
Vana Testament 2013 ● Juutide püha raamat ● Juutide ajalugu ● Piibli vanem osa ● Kuidas Jumal lõi maailma ja inimese. Kirjutatud enne Jeesuse sündi. Vana Testament koosseis: ● Protestantide Testamendis 39 raamatut ● Tanahis samade tekstidega aga 24 raamatut. ● Keel: heebrea ● Ajaloolisus: Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist hē Palaia Diathēkē 'Vana Leping (Testament)'. Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks, sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping. Judaistid ei tunnista Uut Testamenti ega Tanahi nimetamist Vanaks Testamendiks, kuigi paljud neist peavad Jeesust ajalooliseks isikuks ning isegi ühe tannaõpilaseks. http://frted....
teadvusseisundist teadvus on meeltest ...................... ja väline ärritaja ......................... aju elektrilisi laineid. Meditatsiooni eksisteerib ................ liiki: ühed võimalikest on .............................. ja ......................... Meditatsioon annab tänapäeva inimesele võimaluse nii .................................... kui ka ....................................... Idamaade religioonides on meditatsioon ........................ osa.
TURBA GÜMNAASIUM Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS Refer...
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk
Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine. Seda ajajärku nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad.
Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine...
Sallivus Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus kannatada, tunnustada või usaldada erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes
Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Aleksander tapab lõpuks Dareiose mõrvari, sest usub, et kes on tapnud oma kuninga, see ei tohiks edasi elada. Edasi suundutakse Kesk-Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest
Alustas õpinguid 1899. aastal Pere kolis pidevalt 1906. aastal läks Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi 1907. aastal omandas algkooliõpetaja kutse töötas 1907-1912 õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides Teenis raha eesti keele õpetajana tütarlastekoolis Lõpetas õhtukoolis gümnaasiumi Õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat Visnapuu üliõpilasena Temast kujune loominguline isiksus Huvitus vene kultuurist ja idamaade religioonist Siuru üks eestvedajatest 1919-1920 osales Vabadussõjas 1922 abiellus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf) 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse Siuru rühmitus. Vasakult: Visnapuu, Gailit, Under, Tuglas, Adson . 1920-ndatel Visnapuu reisis palju 1920-ndate lõpust 1930-ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu 1930-ndate keskpaigas kolis naisega Tallinna, kus alustas tööd valitsusametnikuna
SOLIPSISM Mis see on? Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. “Kui solipsist sureb, läheb kõik koos temaga” -David Foster Wallace “ SOLIPSISMI SEOS RELIGIOONIGA ◉Keha ja vaimu probleem ◉Monistlik teooria- tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. ◉Dualistlik teooria- tunnistatakse mõlemat. SOLIPSISMI SARNASUSED IDAMAADE RELIGIOONIDEGA ◉Taoismis- erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVED...
Feodaalid ei pidanud enam talupoegi mõisatööle sundima ning said talupoegadelt raharenti. 7. Mille poolest erinesid manufaktuurid varasematest käsitööettevõtetest? Manufaktuurides põhinesid palgatööl ning mõnigi kord koondas peremees oma töötajad ühte kohta. 8. Miks sai keskaja lõpul Põhja-Itaaliast Euroopa arenenuim piirkond? Seal tekkisid iseseisvad, sõltumatud linnriigid, kaubandus arenes, Idamaade ja Bütsantsiga olid head suhted ning arenes ka rahamajandus 9. Millised muutused toimusid keskaja lõpul inimeste maailmavaadetes? Tähelepanu keskmesse tõusis Jumala asemel inimene ise ning tema maine elu. Enam rõhku pandi haridusele ja inimese võimete arendamisele. Levis humanistlik ellusuhtumine, kus väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. 10. Nimeta, millised riigid muutusid uusaja alguses Lääne- Euroopas võimsamateks
levima kogu Makedoonia keisri Aleksandri vallutatud aladel, segunedes seal kohalike traditsioonidega. Pärast keisri surma lagunes riik paljudeks väikesteks nn. Hellenistlikeks riikideks. Kuigi Kreeka kunsti mõjud olid kõige suuremad, ei olnud kultuuriliseks keskuseks enam Kreeka linnad, vaid teiste hellenistlike riikide keskused. Kreeklastest said nüüd kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus poosis täiuslikke inimesi, kujutab hellenistlik periood traagilises ja tihti ülepakutud poosis figuure, mis ei ole ka täiuslikult ilusad, vaid oma vigadega. Hellenistlikul ajastul lõhuti Kreekas
merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani * Aleksandri surma järel 323 eKr riik lagunes * kreeklased ja kreeka kultuur jõudsid kaugele Idamaadesse kreeka ja Idamaade kultuuri segunemisel tekkis kõrgetasemeline hellenistlik kultuur. * 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. IV Kreeka linnriik Oli kolm valitsemisviisi: · aristokraatlik (Sparta) · demokraatlik (Ateena) · türannia
Budism Märjamaa Gümnaasium 8B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus)
Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutustega. Islami ehituskunstile on omane ornamentaalne dekoratsioon. Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke. Euroopa keskaja kunstis võib eristada kahte stiili- romaani ja gooti stiili. Romaani stiil kestis 10.-12. sajandini. Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud. Tol perioodil kestnud ristisõjad tõid Euroopa kunsti Idamaade kultuuri. Gooti kunst kestis 12.- 16. sajand. Gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti arhitektuur Iseloomulikeks joonteks on teravkaar, suured aknad, võlvid, tugikaared. Gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, kuid ehitise sisemuses mängis suurt osa maal
tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi -
a) kreeka kultuuri õitseaeg (kunsti, kirjanduse, filosoofia areng) b) üle kogu Makedoonia riigi levis kreeka keel ja kultuur c) toimusid Kreeka-Pärsia sõjad d) tsivilisatsioonile iseloomulike tunnuste teke Kreeta saarel e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel) l) aristokraatia (aristos = kr k ,parim'; kratos = kr k ,võim') kujunemine st ühiskonna selge kihistumine m) kujunes kreeklaste ühtekuuluvustunne (keel, kultuur)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
