endiselt tegeletakse pärlite salapüügiga. Pärlikarpe leidub suhteliselt rohkelt ka Põhja-Ameerikas (Kanada idaosas ning USA kirdeosariikides). Euroopas leidub (on leidunud) mageveepärlikarpe Austrias, Belgias, Tsehhis (väga ohustatud), Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal (tõenäoliselt välja surnud), Ühendkuningriikides, Luxemburgis, Leedus (tõenäoliselt välja surnud), Poolas (välja surnud), Ibeeria poolsaarel (Portugalis ja Hispaanias), Skandinaavias (foto 2), Venemaal (Valgesse merre ja Põhja-Jäämerre suubuvates jõgedes ning Koola poolsaarel, selgusetu on selle liigi levik Ida-Euroopas ja Siberi aladel) ja Eestis. 10, 11 Ohustatus ja kaitsestaatus Ebapärlikarp kuulub Eesti Punase Raamatu I kategooria kaitsealuste liikide hulka, IUCN-i Punase Raamatu eriti ohustatud liikude hulka, EL elupaiga direktiivi II ja V lisasse ning Berni konventsiooni III lisasse
Ta avaldas artikli Henri Rousseau kohta. Maaliti nii igapäevaelu kui ka klassikalises kunstis arvestatavaid teemasid. Kujutuslaad oli naiivne ja oskamatult teostatud töödest õhkus lapselikku siirust ja rõõmu. Naivistlikud maalid on üldjuhul dekoratiivsed, täidetud paljude pisidetailidega. Maaliti väikeste pintslitõmmetega ja kasutati erksaid, rõõmsaid värve. Kolmemõõtmelise pildipinna tekkimine, mõjutas Cezanne, primitiivkunst- Ibeeria, Okeaania ja Aafrika kunsti näitused. Kunst ei jäljenda tegelikkust, vaid loob ise uue tegelikkuse, mis ei allu elu, vaid kunsti seadustele. Kubistid jagasid esemed osadeks ja panid siis uuesti kokku, saades moonutatud tulemusi. Inimene võis olla korraga otse, külg ja tagavaates. Geomeetrilised kujundid, värv ja vorm kuubikujuline, rahutu. Tähtis ei olnud mitte värv vaid jooned. Koloriit hallid ja pruunid, levinud. Esineti 1907 aastal Pariisis avatud Kahnweilwri galeriis. 1911a
ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm, kastan, õlipuu ja mänd. 4 Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks leidub seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. 3. Kliima
lõbus, kuna on valmistatud kahest jalgratta osast. Jõudis maalikunsti ja skulptuuri sünteesini kasutades materjale, millel oli lisaks vormile ka pildiline tähendus. Teostas ka vasegravüüre ja terasskulptuure. Viljakas periood oli aastatel 1945-1955. Pühendas end tarbekunstile ja eksperimenteeris keraamikaga . Aastatel 1947- 1948 valmistas üle 2000 keraamikatöö. Materjaliks valis ta savi ning mütoloogiliste ja klassikaliste teemade kasutamine oli mõjutatud Ibeeria ja Vahemere kultuuridest. Kuigi keraamikat peeti käsitööks ja tavaliseks tarbekaubaks olid taldrikud, tassid, vaasid, kannud ja teised esemed talle uueks lõuendiks. Vabanemistundega eksperimenteeris ta mänguliselt dekoratsiooni ja vormi, dimensioonide, isikliku ja üldise tähenduse vahel. Fotograafia. Picasso huvi fotograafia vastu kestis terve elu. Tal oli fotokogu, mida ta kasutas pooside ja näoilmete uurimisel. Peale fotode, mida ta tegi oma töödest või kaaslastest lõi ta ka
ja kaktuselised sarnase välisehitusega.) 46) Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. 47) Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas? Eestis ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi
(keeleteadlaste termin) kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Põhi tähelepanu pööras jääaja järgsele asustusele. Pakkus välja, et jääaja lõpus oli neandertallased ja homo sapiensi esindajad. Enne viimast jääaja etappi pidi euroopa rahvastik liikuma lõuna poole ja leidma ala, kus nad suudaksid ellu jääda. Kalewi Wiik pakkus välja, et rahvastik, kes viimase jää pealetungi ajal ellu jäid, nimetas neid Ibeeria ja Ukraina refuugiumiks. Kui jää sulama hakkas, siis hakkasid rahvad liikuma põhja poole, jääst vabanenud alale. Liikusid kohe laiali. Sellest lähtuvalt pakkus välja keelepõõsa teooria – kohe hakkasid soomeugri hõimud liikuma laiali põhja poole ning järg-järgult toimusid teatud eraldumised, mis kujunesid omaette keeled ja rahvad. Selle teooria kohaselt liikus palju soomeugri rahvastikku Saksa ja Poola aladele. Kalev Wiiki teooriate juures oluline:
1. Impeeriumi keskmine sektor (Baier, Sveits, Austria) Ladina keele saarekesed Reeti Alpide orgudes (Rhaetia) 2. Illüüria ja Pannoonia slaavlaste tulek (Dalmaatsia keel säilis) Ladinofoonid Dalmaatsias, Karpaatides 3. Britannia- anglosaksid 4. Armonique (Bretagne) - bretoonid 5. Põhja- Aafrika- (Kartaago- lad keel kadu täielikult) Bütsants, araablased Ladina keele säilimine- Ladina keel oli madalamas staatuses, nt Ibeeria Ladina keele võtavad omaks valitsevad klassid- gootide, sueebide, brgundide kuningriigid Religiooni roll: ariaanlus (Aleksandria Areios) 325- Nikaia kirikukogu - kuulutati ketserluseks Brgundide ja frankide pöördumine Rooma katoliku usku Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. Keelepiiride stabiilsus 1. Romaani keelte "võidud" -osa Prantsusmaa Flandriast -osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa) - Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine. Muhamed ise oli üldiselt kauterisatsiooni vastu, väljaarvatud juhtudel kui see haiguse jaoks sobiv meetod oli. Väidetavalt ei meeldinud see meetod Muhamedile sellepärast, et see oli patsientidele valurikas ja ohtlik. Sel ajal veel anesteesiat ei tuntud. Muhamedile omistatakse ka seda, et ta olevat esimene kes väitis, et ig...
ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm (eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan, õlipuu ja mänd. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal
Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) 19. Rahvaste rände keelelised tagajärjed: ladina keele kadumine ja säilimine Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne- bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased. Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria, Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes Keeleline mõju: superstraat ja adstraat - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju
ülesanded - magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) · Impeeriumi laienemine - Puunia sõjad, ld. k. punici -> foiniiklased, I sõda 264-241 eKr, II sõda 218-201 eKr - Hannibal, Cannae lahing 216 eKr , III sõda 149-146 eKr, 146 eKr Makedoonia ja Kreeka, 133 eKr Pergamon, Rooma sõjavägi leegionid o Provintsid - Sitsiilia (241 eKr), Korsika ja Sardiinia (231 eKr), Ibeeria (Hispaania) (197 eKr), Illüüria (167 eKr), Makedoonia (146 eKr), Aafrika (146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
kreetalased ning lõpuks ka roomlased. Kreeklased istutasid viinamarjapõõsaid Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse. Mandri Itaalias elanud etruskid olid veini joojad, mistõttu veinitegemisest sai roomlaste muistse kultuuri osa. Roomlaste poolt vallutatud ja koloniseeritud aladele jõudis veinikultuur koos nendega. Samal viisil jõudis veini valmistamise oskus ka Saksamaale, Prantsusmaale, Ungarisse, Inglismaale ja Ibeeria poolsaarele. Pikk ja pime ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langusele, viis kogu Euroopa arengu peatumise ja paigalseisuni. Veini valmistamise kunsti hoiti siiski elus kloostrite seinte vahel. Kloostrite levik viis selleni, et nendest said peamised veini valmistamise kohad, kuna veini oli vaja nii sakramendi kui majanduse ülalpidamise jaoks. 4 2. ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID Itaalia tähtsamad veiniregioonid on järgmised:
Leidis aset, kuna paralleelsüsteem Ilmaliku võimu ja Vaimuliku jõu vahel kogus palju pingeid. 20-30% territooriumidest kuulus kirikule. 8.3 Rekonkista ehk alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt. Hispaania riik kujunes välja rekonkista käigus. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 8.4 Saja-aastane sõda 1337-1453 Inglismaa ja Prantsusmaa. Kaudselt oli põhjuseks Prantsusmaa kuningate tugevnemine. Sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia. Mõlemad taotlesid ka rikast Flandriat. Otseselt sõja põhjuseks sai viimase Kapetingi surm. Inglise kuningas Edward
keskpaika, kus ainult paar primitiivset kogukonda jäid rändeüleminekust puutumatuks. Seega Inglismaa vaatepunktist rahutud Eurooplased otsisid alalist või ajutist asetust kaugemates kohtades, eriti just Põha-Ameerikas, kuhu koliti kiiresti üle Euroopa (järgides kultuurilist, majanduslikku ja topograafilisi kallakuid). 20.saj keskpaigas impluss liikuda väljapoole või linna said osaks kesk- Venemaale, Ukrainale ning Ibeeria, Itaalia ning Balkani poolsaarte lõunapoolsetele piirkondadele. Vastupidisel pildil, lend Põhja-Ameerika maapiirkondadesse algas 18. saj lõpus New Englandist, seejärel levis läänepoole ja lõunapoole kuniks liikus üle Anglo-Ameerika maapiirkondade. Rände defineerimise probleem on suuresti seotud selle iseloomu, suuruse ja kujuga aladel, kust statistiline informatsioon on kogutud ning ajal, millal need on kogutud. Pole olnud järjepidev isikute
inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma. Siin kohtusid ja põimusid õhtu- ja hommikumaa tsivilisatsioonid. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Näiteks Ibeeria poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa igihaljaid kuivalembeseid põõsastikke kutsutakse makjaks; Apenniini poolsaare kooslusi tuntakse gariigina; Vahemere idapoolses osas olevad heitlehised kuivalembesed põõsastikud on aga sibiljakid. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma tuntumad veinitootjad
Filmi esilinastus toimus 1929. aasta juunis mitteavalikul seansil, kus viibisid ka arhitekt Le Corbusier, Pablo Picasso ja sürrealistide juht André Breton. Breton mõistis kohe, missuhust tohutut andekust Dalí ja Buñuel olid üles näidanud, ja nimetas nende teost esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. (Weyers, 2006) ,,"Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin" -Salvador Dalí 4.2. Kohtumine Galaga 1929. aasta kevadel tutvus Dalí kunstikaupmehe Camille Goesmans'i vahendusel, kes lubas teda suvel Cadaquésis külastada. Kui Eluard koos oma abikaasa Gala ja nende tütre Cécile'iga Cadaquési saabus, tundis kunstnik otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. Dalí hüsteeria muutus nii tugevaks, et see hakkas tema sõpradele muret tekitama ja nad palusid Galal tema eest hoolitseda
Läänes: Atlandi ookean ja selle mered Lõunas: Vahemeri 2.Euroopa ja Aasia maismaapiir? Piki Uurali mäestiku kuni Uurali jõe lähteni, mööda Uurali jõge kuni suudmeni, sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Manõtši orund, Aasovi meri, Must meri, Bosphoruse väin, Marmara meri, Dardanellide väin kuni Vahemereni 3.Äärmuspunktid: Põhjas: Nordkinni neem, maismaal Franz Josephi maa, Rudolfi saar, Fligely neem Lõunas: Gaudose saar, Maismaal Hisp. Ibeeria p.s Marroqui neem, Läänes: Assoori saarestik, Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem Idas: Polaar-Uural Läänest Itta c.a 5200 km Põhjast lõunasse c.a 3900 km 15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas.
Hispaania riik kujunes välja rekonkista (alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt) käigus. Alul palju pisiriike. 11. saj tugevnesid Kastiilia ja Aragoni kuningriid. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja 22 Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 3. Itaalia renessanss: stato teke ja jõudude tasakaal Nagu paljudes muudes valdkondadeski, etendas Itaalia poliitiliste muudatuste vallas teedrajavat osa. Ehkki ühendatud Itaalia riik tekkis alles 19 sajandi II poolel, avaldas Itaalia olulist mõju nii teiste riikide konsolideerumisele kui rahvusvaheliste suhete arengule.
4.2. Piirkonnad (mkhare) Guria Imerethi Kahhethi Khvemo Kharthli (Alam-Kharthli) Mtshetha-Mthianethi Ratsa-Letshumi ja Khvemo Svanethi SamegreloZemo Svanethi Samtshe-Dzavahhethi Sida Kharthli (Sise-Kharthli) 4.3. Piirkonnad (mkhare) Thbilisi 4.4. Autonoomsed vabariigid Abhaasia (de facto iseseisev) Adzaaria Gruusia ajalugu saab alguse varajaste Gruusia riikide Kolkhise ja Ibeeria ülestõusudega, mis moodustasid 1000 aastat eKr Gruusia tsivilisatsiooni ja saavutas oma renessanssi ja kuldajastu 12-13 sajandil. Gruusia ajalugu on mõjutanud mitmed invasioonid ja vallutamised erinevate impeeriumite poolt (Rooma, Pärsia, Ottomani ja Venemaa). Kuninganna Tamari valitsusaeg oli Gruusia tipphetk (1194-1204). Löödi tagasi Türkalste invasioon ning hõivati Lõuna Armeenia, ajutine bütsantsi langus 1204 tegi Gruusiast Ida Vahemeremaa võimsama kristliku riigi
Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses. Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi: · Kirikuid (1464 a.) · härjavõitluse areen aastast 1617 · raekoda 17- 18. Saj Asutati Madriid (Madzrit) araablaste kindlusena 932 aastal. 1083 aastal kuulus Kastiilia valdusalasse ja sai 1118 aastal linna õigused. 14-15. sajandil oli Kastiilia ajuti kuningate residents ja aastast 1561 Hispaania Kuningriigi pealinn. Madriid on Ibeeria poolsaare poliitiline ja finantskeskus. Asuvad kuninglik residents ning mitmete suurfirmade (Telefónica, Repsol-YPF, Banco Santander) peakontorid. Madriid on ka tuntud kultuurilinn siin asuvad mitmed maailmakuulsad muuseumid. Madriidi vaatamisväärsused: · Mõned suuremad kirikud · Härjavõitlusareenid · Madriidi raekoda · Madriidi kunstimuuseum · Kuninglik Palee · Madriidi Peaväljak · Kuulus väljak · Suur Park
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria 19
Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: · Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! · Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) · Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria · 19
omadega (?), nende seas on levinud see algeline inimene. Tänapäeva eestlase ja lätlase antropoloogiline tüüp on väga sarnane. Eestis säilis vana keel ja võeti rahvas üle, Lätis, Leedus vastupidi. Kui jää hakkas lõplikult taanduma siis kahe keele esindajate rahvas oli koondunud kahele-kolmele lõunapoolsele alale, kust nad jää sulades hakkaksid jälle edasi liikuma. Kaks olulisemat olid Ibeeria ja Ukranina. Ukraina olevat soome-ugri algusalaga. Viljelusmajanduse tulek ja indoeurooplased algas Balkanil (eksole) ja liikus edasi. Neoliitikumi lõpus/teisel poolel tuleb välja, et indoeuroopa rahvast ei olnud palju, kuid nad olid tänu oma uuele tegevusalale auväärsemas seisuses, siis mitmel pool kohalikud rahvad võtsid indoeurooplaste keele üle, kusjuures see rahvastik ise ei pruukinud üldse üle olla.
võidakse tõmmata Elbe jõele, Eideri jõele, Danevirkele, praegusele Taani ja Saksamaa piirile või Kongeåle. · Apenniini Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Poolsaart piirab idast Aadria meri, läänest Türreeni ja Liguuria meri ning lõunast Joonia meri. Põhjas piiravad poolsaart Alpid. · Pürenee Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani ja Vahemere vahel. Ülejäänud Mandri-Euroopast eraldavad seda Püreneed, Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Pürenee poolsaare pindala on umbes 582 000 km². · Balkan Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel.
((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar. Euroopa mandriosa äärmuspunktid Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N Lõuna Marroqui neem (Hispaania) 36 kraadi 00 minutit N Ida Polaar-Uural (Venemaa) 67 kraadi 20 minutit E
kontaktiteooriaks. Üks rahvas võis minna üle teisele keelele. Arheoloogias pööratakse suuremat tähelepanu majandussüsteemile ja keskkonnale ja leiti samuti, et pole toimunud nii palju rahvaste rändamist ja sõdu kui varem arvati. Homo sapiens saabus Euroopasse umbes 40 000 a tagasi, esimene oli Aurignaci kultuur. Ei tea, mis keeli nad kõnelesid, on välja pakutud, et vahest ka mitut erinevat. Viimane jääaeg sundis rahvastiku koonduma piirkondadesse, kus see üle elati. Elasid Ibeeria ja Ukraina refuugiumites, ühes elasid baski keele kõnelejad, teises algsed soome - ugri hõimud. Kui jää taandus, siis mõlemalt poolt rahvas liikus põhja poole, kohati toimus ka segunemine. Paleoliitikumi lõpus olid Euroopas levinud kolm kultuuri: Ahrensburgi (väiksem kui kaardil), Swidryi (suurem kui kaardil) ja Bromme`i. Mesoliitikumi lõpus on kultuure Läänemere ümber palju. See oli aeg mil jää oli täielikult taandunud. Need kultuurid ei olnud sarnased, esemed on erinevad
maalambad ja pikasabalised lambad nn. meriino lammas) ja argalilaadsed uluklambad (sugulased: rasvõnnar ehk kurdjukk ja rasvsabalambad. 10. Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased siga: eelane- euraasia uluksiga (sugulased: euroopa lühi ja pikakõrvalised kohalikud sead ja osa põhja hiina sigu), kaguaasia uluksiga (sugulased: jaapani metssiga ja hiina kodusiga), vahemere uluksiga (sugulased: naapoli, ibeeria ja mangalitsa tõud) hobune: eelased- tarpan (sugulased: põhiliselt koduhobused), Przevalski hobune, mets eesel (sugulane: kodueesel) 11. Variatsioon-statistika osa tõuaretuses 12. Variatsioonirea hindamise ja võrdluse põhimõtted Kvantitatiivses geneetikas on peatähelepanu pööratud mitte niivõrd isendite ja populatsiooni keskmise geno- ja fenotüübiväärtuse selgitamisele eri tunnuste suhtes, kuivõrd tunnuste üldise fenotüübilise
Ace, Carroll Shelby omakorda arenenud ikooniks AC Cobra. 32 Rahvastik Alates 2007 aastast oli Portugalis 10 617 575 inimest, kellest umbes 332 137 olid seaduslikud sisserändajad (51,7% naised, 48,3% mehed). Portugal on suhteliselt homogeenne riik keeleliselt ja usuliselt. Portugali rahvas on peamiselt koos elavad eel-rooma Ibeeria keldi hõimud, Lusitaanialased ja teised, kellel on osa rooma, germaani (Visigoths ja Suevi) ja mõned väiksemad elemendid, peamiselt Araabia-berberien ja juudid. Lisaks demograafilisele arengule on iseloomulik kolm suundumust: eluea pikenemine, vähenenud sündivuse ja kasvava elanikkonna osa välisriikides. Tänapäeval on paljud ida-eurooplased (eelkõige Ukraina, Moldova, Rumeenia ja Venemaa), samuti brasiillased,loonud Portugali oma kodusid.Portugali keelt räägitakse kogu riigis,
aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi
peatada teatud tähtajaks kohaliku volikogu otsus (praegusel ajal paljudes riikides üksnes halduskohtusse pöördumise teel ja tema otsusel) ja pöörduda isegi riigipea poole ettepanekuga volikogu laialisaatmiseks seaduste rikkumise või tema töövõimetuse korral. Tõsi, arenenud riikides sellist laialisaatmist praktiliselt ei kasutata, demokraatliku reziimiga arengumaades leiab see samuti aset harva. Kolmas süsteem, mida võib nimetada Ibeeria süsteemiks, lähtub Hispaaniast ja Portugalist ja seda rakendatakse mõnedes Ladina-Ameerika riikides. Kohalikud volikogud ja administratsiooni juhid valitakse, esimesed - üksnes elanikkonna poolt, teised kas elanikkonna või volikogu poolt, kuid kõikidel juhtudel on regidorid, prefektid volikogude esimeesteks ja üheaegselt kinnitatakse riigivõimuorganite (valitsuse, siseministri) poolt riigivõimu esindajatena oma haldusterritoriaalses üksuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
