Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga) kõikide Ibeeria poolsaare kristlaste üle. Rekonkista ajal toimus ka mõlemal poolel kodusõdu ja pärilussõdu. Paavst toetas sõdu lobitöö ja rahaga
surid esimesed välja (võisid seguneda kromanjoonlastega geeniuuringud näitavad) Ka Euroopa soome-ugri rahvad (ka saamid) kuuluvad emaliini pidi neisse kahte harusse. Euroopa rahvaste ja keelte arengut on mõjutanud enim viimane jääaeg (üle 100 000 a 13 000 a tagasi) Vaheldusid külmemad ja soojemad perioodid; kõige külmem 21 000 16 000 a eKr, mil varjuti Euroopa lõunapoolsemaisse refuugiumidesse( varjupaikadesse) - eriti Ibeeria ps põhjas ja praeguses Ukrainas. Jääaeg taandus ka lainetena, mistõttu inimesedki liikusid põhja-lõuna suunal edasi-tagasi mitu korda, enne kui Euroopa lõplikult asustasid. Inimpopulatsioonide geneetiline sarnasus Austraalia Vaikse ookeani saared India ja Kagu-Aasia Kaug-Ida Euroopa Siberi arktilised alad Lähis-Ida ja Kaukaasia Ameerika
Hispaania Caroly Kaljumäe 8.b Hispaania Valisin selle teema, sest Hispaania on ilus ja huvitav riik ning väga tahaksin sinna ka ise minna. Hispaania asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinformatsioon Pindala: 505,370 km² Rahvaarv: 47 miljonit Pealinn: Madrid Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Valencia, Sevilla Keel: Hispaania Rahaühik: Euro Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Hispaania lipp Hispaania Kuningriigi riigivapp Geograafiline asend Hispaania asub: Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel Hispaaniat ümbritseb: Põhjast: Prantsusmaa ja väikeriik Andorra Idast ja lõunast: Vahemeri Lõunast: ...
et ei ole ühtegi arheoloogilist tõendit mis tõestaks, et goodid oleksid algselt elanud Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7
Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin. Dalíga tegi Buñuel koos oma esimese filmi "Andaluusia koer" (1929). Ka Buñuelile olid oluliseks inspiratsiooniallikaks unenäod. Tal oli 15 korduvat unenägu, mis saatsid teda nagu teekaaslased läbi elu. "Andaluusia koer" sündiski Buñueli ja Dalí unenägude pinnal. Pildid mis võivad tähendada kõike või mitte midagi.
negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel. Muidu asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Läänepoolseim on Roca neem Portugalis, Assoori saarestikul Florese saar, samuti Portugal on muidu. Idapoolseim asub Polaar-Uuralis. Lääne-ida u. 5200 km ja põhi-lõuna u. 3900 km
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin.
Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta · Ladinakeelne · Tüvepikkus 80-130 nimetus: Felis Lynx cm · Elab looduses kuni 15 · Kaalub 12-25 kg aastat · Sabapikkus 11-25 cm · Eestis elab umbes · Hambaid 28-30 700-1000 isendit · Tiinus kestab 74 · Päevas võib läbida päeva kuni 20 kilomeetrit Veel ilveste liike · Harilik ilves Lynx lynx · Ibeeria ilves Lynx pardina Kasutatud kirjandus · David W. MacDonald ja Briscilla Barrett "Euroopa imetajad" · http://Images.google.com
Kubism A.U XI klass August Kitzbergi nimeline Gümnaasium 2020 Mis on kubism? ● 20. sajandi kunstivool ● Eelkäijateks Paul Cézanne ja El Greco ● Aafrika ja Ibeeria skulptuurid ● Geomeetrilised vormid The weeping woman. Pablo Picasso 1937 Marlina Vera Senecio. Paul Klee. 1922 Kubistilk autoportree. Salvador Dali. 1926 Blue lovers. Marc Chagall. 1914 Château Noir. Paul Cézanne. 1903-1904 Pablo Picasso Autoportree (1907) ● 25.10.1881-08.04.1973 ● Isa oli kunstiteadlane ● 23
Alates 1500. aastast on välja surnud kaks Euroopa imetajaliiki: Tarvas ja Sardiinia. Euroopa vetest on kadunud hallvaal. Imetajate liigiline mitmekesisus on suurim Balkani poolsaarel, Ungaris ja Rumeenias, aga ka Vahemere-äärsetel mägialadel. Enim ohustatud liike leidub Bulgaarias ja Rumeenias. Põhilised ohutegurid on elupaikade halvenemine ja kadumine. Olulised on ka inimese otsene häiriv mõju, liikide liigkasutus ja võõrliikide mõju. Kõige halvimas olukorras olevad liigid: 1. Ibeeria ilves - Elutseb vaid Pürenee poolsaare edelaosas. Põhitoiduks on küülikud. Alates 1950. aastatest on küülikute arvukus vähenenud. Alles umbes 80140 looma. 2. Polaarrebane - Alles ligikaudu 120 isendit. Asurkonnad pole siiani toibunud küttimisest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Konkurents on punarebasega, kellele kliima soojenemine annab eelise. See teema on mulle südamelähedane kuna tulevikus kui hästi läheb, siis sooviksin olla loomaarst
ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni. See maaomanikest ratsaväele tuginev arengurida pani aluse läänidel ja üleminekule feodalismi. 3) Germaani riikide vägevate huvi alates 6. sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4)
madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3. Loetle Euroopa poliitilise kaardi abil riigid, millel puudub merepiir. .............................. .................................................................................
Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke
Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast. Ajalugu 16. sajandil kujunes Hispaania oma vallutuste tõttu Ameerikas Euroopa võimsaimaks suurriigiks. Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania oma arengus mitmestest teistest Euroopa riikidest maha. Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel Kaasaja inimese eellased, kromanjoonlased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, Kantaabrias, Altamira koobastes. Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Kaisa Suumann 6
Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast. [redigeeri] Ajalugu 16. sajandil kujunes Hispaania oma vallutuste tõttu Ameerikas Euroopa võimsaimaks suurriigiks. Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania oma arengus mitmestest teistest Euroopa riikidest maha. [redigeeri] Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel Kaasaja inimese eellased, kromanjoonlased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, Kantaabrias, Altamira koobastes. Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr).
Põhja-Aafrikast. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel. Termin Reconquista ("taasvallutamine") on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik, 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, Aasta 1492 märkis ära Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16
.Senini pole avastatud ühegi maali juures pettust ega riukast. Praado muuseum on seest väga suur, pildid on kõik seinad täis, kõigest kõnni nii palju kui jõuad ja avasta ning sa satud uude maailma. Kõik kuulsate kunstnike maalid on sinu ees ja sa saad neid uurida ja avastada. Näiteks ühes saalis lamab õnnetu, kahvatu neiu kus arstid ruttavad tema juurde. Mis seal täpsemalt juhtus, ei tea, ehk on see mingine vana maalikunst. Maorid tungisid 8 sajandi algul ibeeria poolsaarele. Aastal 852 rajasid kastiiliasse asula nimega mairit, millest 1202 sai madriidi linn. Katoliiklikud monarhid Isabella ja Fernando tõrjusid maorid välja granaadast, nende viimasest kantsist ambrhambast. Abielu kaudu asusid hispaania troonile Hapspurgid, neile järgnesid prantsusmaa furboonid. Felipe 5 oli esimene Furboonide soost kuningas hispaanias aastatel 1700-1724, ja sellest peale, nagu kirjutatud, liikus hispaania Furpoonide orbiidil kaitstuna edasi.
Täpsemini galeegi-portugali keele kui luulekeele hiilgeaeg. Galeegi-portugali keeleks nimetatakse keskaegset portugali keelt, millest lahknes galeegi keel ja portugali keel. Portugali keel sai portugalis ametlikuks keeleks, samal ajal kui galeegi keel hakkas pärast keskaega hääbuma ning seda ei kasutatud. Seetõttu on galeegi keeles säilinud palju sõnalõppe, mida peetakse tänapäeva portugali keeles arhaismideks. Galeegi keel kui luulekeel- kogu Ibeeria poolsaarel va kataloonias. Galeegi keeles luuletasid ka paljud autorid mujal euroopas nt sitsiilias. Keel oli esindatud paljudes kuningaõukondedes. Galeegi keele hiilguse lõpp 14-15 saj lõpp · kastiilia kuninga mõjuvõimu kasv ja tsentraliseerumine · välismaised aadlikud · sõjad ja võitlused trooni pärast · rahvaarvu vähenenmine- kaob tugev keskklass, kes suudaks oma huvisid kaitsta
"(http://et.euabc.com/word/662). Kõik kääbusriigid asuvad LõunaEuroopas Joonis - Kääbusriikide geograafiline asend. (http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/europe/euoutl.gif) Andorra Lipp - Andorra (https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/an-flag.gif) Arvatavasti on Andorra nimi tulnud araabia keelest ( al-Darra ) ja tähendab metsa.Paljud kohanimed pärinevad ibeeria keelest ( ibeeria on Pürenee poolsaare endine nimetus ). Kääbusriigis on seitse valda: Andorra la Vella, Canillo, Encamp, Escaldes-Ergordani, Ordino ja Sant Julia de Loria. (http://en.wikipedia.org/wiki/Andorra) Andorrat mainitakse kirjalikes ülestähendustes esmakordselt 805.aastal. Andorra vürstiriik loodi 1278.aastal. See kääbusriik on Hispaania-Prantsuse protektoraat , ametlikeks valitsejateks on Prantsusmaa president ja Seo de Urgeli (Hispaania)
kõvasti üle 100inimese/km2 Rahva ebaühtlast paiknemist mõjutab veel mägiste alade suhteliselt ebakorrapärane paiknemine. (SMA, 2005) Arvatavasti lõunapool Hispaanias elab rohkem rahvast, sellepärast et seal on aasta läbi soojem, kui põhja- ja keskosas. Põhjapool jääb aastane temperatuur +8 ja + 12 kraadi vahele ning lõunaosas +18 ja +24 kraadi vahele. Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna Hispaanias. Tihedus seal on umbes kuni 100 inimest/km2. (SMA, 2005) 2. Asustus ja linnastumine Riigi rahvastikust elab suurem osa inimesi linnades, 77%. Linnastumise tempo on aastas 1%. Seda kõike 2010 aasta seisuga. Kõige rohkem inimesi elab pealinnas Madridis, kus
mõlemat riiki ja on nende kuninganna pärast riikide ühinemist. Isabel võttis harituid inimesi oma isiklikku armeese. Kastiilia tahtis ülikooli haridusega inimesi kiriklikeks sisepoliitilisteks ülesanneteks. Isabel toetas monarhia võimu ja ainsat käsku. Isabeli range juhtimine all viis abslutismile autoritaalsele riigile kohandadas Feodaal aja . Kastiilia üleminek uusaega Feodalism edasi monarhiasse. Isabel saatis Kolumbuse tundmatule ookeani reisile 2 jaanuar 1492 . Ibeeria poolsaarel sai keskaeg otsa. Algas uus ajastu kastiilia kuningriik ja Fernando riigile tuli katoliiiklik usk. Esimene ristikogudus Euroopa pinnal. Avastati Brasiilia ja Lõuna-Ameerika. Fernando kaudu tõusis Isabel ka Sitsiilia , Lõuna Itaalia kuningannaks. 1504 suri Kastiilia Isabel 53 aastasena Medina del Compos (Hispaanias) . Isabel maeti Crandas ja tema abikaasa Fernando maeti ka sinna hiljem pärast tema surma.
Hispaania Hispaanias on kõige rohkem põllumaid 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, rohumaid 31% ja metsi 10%. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud, Hispaania keskosas hõlmab 600- 800m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikute vahel on tasandikud, Andaluusia madalik ja Ebro madalik. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus on kaks aastaaega. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on põhja- ja keskosas on jaanuaris + 8°C kuni + 10° C ja augustis + 18°C kuni + 24° C. Lõunaosas on jaanuaris + 10° kuni +12° C ja augutis + 24° kuni +26° C.
katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänasesse Lissaboni on oma jälgi jätnud nii foiniiklased, keldid, roomlased kui ka araablased. Omal ajal kogu Ibeeria poolsaart valitsenud islamiusulised maurid sunniti lahkuma alles 1147. aastal ning Portugali pealinn on Lissabon alates 1252. aastast. Neil aegadel oli tegu tõelise maailmalinnaga, kust algas enamik suuri mereretki - nii Aafrikasse, Ameerikasse kui ka Aasiasse. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida
Franco. Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo ehk Francisco Franco Bahamonde oli Hispaania riigijuht alates 1939. aastast kuni oma elu lõpuni.Franco suri 1975.aastal. Franco on sündinud Ibeeria ranniku linna El Ferrolis.Tal oli kaks venda ja üks õde.Franco tahtis jägida perekonnatava ja liituda mereväega,aga riigi ressursid ei lubanud seda ja ta elu kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926
PORTUGAL ASUKOHT • Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas • piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. (pikk rannajoon) • Lisaks mandriosale hõlmab ka Assooride ja Madeira saarestikke, mis on riigi autonoomsed piirkonnad. ÜLDINE INFO • Rahvaarv: 11 milj. • Suunakood: +351 • Ajavöönd: GMT • Pindala: 92 090 km2 • Pealinn: Lissabon • Rahaühik: euro (EUR) • Liiklus: parempoolne • Riigikeel: portugali • Naabrid: Hispaania KLIIMA • Asub lähistroopikas, lähistroopiline vahemereline kliima (soe ja niiske talv, palava ja kuiva suvi) • Suvel 26 °C ja talvel 10 °C kraadi. • detsembrist veebruarini 14°C – 16°C, märtsis, aprillis ja novembris 18°C – 19°C, mais ja oktoobris 21°C – 22°C, juunist septembrini 25°C – 28°C. • Keskmised öised temperatuurid on novembrist aprillini 8°C – 11°C ning juunist septembrini 16°C – 18°C. • Ö...
Riigi kogupindala on 506 013 km². Hispaania kuningriik hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemeres Beleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C
Epikuurlane - Vana-Kreeka võiduka väepealiku aunimetus filosoofi Epikurose õpetuse princeps - Rooma keisrite pooldaja, lõbude ja elu nautija, mitteametlik tiitel; vürst, prints usub, et inimese õnn peitub munitsiipium - temas endas omavalitsusõigusega linn Vana- Stoiline rahu - Roomas Senat - Valitsev riiginõukogu, provints (Gallia, Albion, kuhu kuulusid tähtsamate Germaania - Ibeeria, Lusitaania) sugukondade vanemad vallutatud ala väljaspool Itaaliat Rex - kuningas sabiinitarid roomlaste röövitud Regaalid valitseja võimu noored ilusad naised Kesk-Itaaliast tunnuse (nt kroon, valitsuskepp) leegion V-R armee üksus Seniilne - gladiaator elukutseline Konsul - kahevõitleja pontifeks maximus - maniipul leegioni allüksus,
Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja. Põhiliselt nisu, otra, maisi ja ka riisi. · Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, et siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima ( vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. · Hispaania majandus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid
Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. [1][10] 4.2. Fauna Riigi fauna on segu Euroopa ja Põhja-Aafrika liikidest. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Metskits, metssiga ja metshirv leiduvad Portugalis maakohtades. Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane, küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel.
Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). Hispaania lipp Hispaania vapp Hispaania asukoht 1. Loodus 1.1 Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln.
Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis küll sisult allusid moslemitele. Kui saabusid Põhja-Aafrikast juhtivad jõud Almoraviidi ja Almohaadi armeede näol, taastati ühtsus moslemi maavaldustes, seekord juhituna rangemast, vähem tolerantsest islamist. Kuid islami aeg Ibeeria poolsaael oli lihtsalt möödas, ning kuigi alguses oli mõningast edu Põhja-Hispaania vallutamisel, ei suutnud moslemite väed vastu panna kristlike piirkondade sõjajõududele.
Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla). Hispaania lipp Hispaania vapp Hispaania asukoht 1. Loodus 1.1 Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln.
juurdunud, oli oht, et kultus võis muutuda profaanseks ja banaliseeruda. Kui ühelt poolt iga tavalise elu toiming omandas pühadel hetkedel kõrgema pühitsuse, siis teiselt poolt jäi pühadus tänu oma lahutamatule segunemisele argieluga pidevalt argisuse valda. Mõned nägid selles juba tol ajal kristliku universalismi allakäigu märki. Samas on tõsi, et see sakraalse ja profaanse, poliitilise ja religioosse tihe ühtepõimumine aitas pühakute kultusel Itaalias, Prantsusmaal ning Ibeeria poolsaarel pikki sajandeid säilida ja levida. Alpidest põhja pool, kus pühakute kultus oli säilitanud liturgilisema ja traditsioonilisema kuju, oli protestantismil lihtsam peatada neid uskumusi ja tavasid. Siiski peegeldas pühakute kultus keskaegse inimese arusaama inimlikust täiusest. Pühak juhib tähelepanu sellele, mille maailm on hüljanud. Iga põlvkond otsib instinktiivselt oma pühakut, ja tema pole see, mida inimesed tahavad, vaid see, mida nad vajavad. Kasutatud kirjandus:
kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia) vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik ja Ebro madalik). Mitmekesine loodus ning huviväärsuste küllus tõotab pakkuda midagi põnevat kõigile, kes seda suurepärast maad külastavad või oma elukohaks valivad. Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning 4 sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. PIIRKOND Hispaania kuningriik on selgesti eristuvate ning omavahel konkureerivate
Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad sealtsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, et siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima ( vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 4) Hispaania- põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem.
sajandist, ent ilmselt eksisteerisid flamenco primitiivsed vormid Andaluusia mustlas kogukondades palju varem, sest mustlased jôudsid Hispaaniasse juba 15. sajandil peale Indiast väljasaatmist Timuri poolt umbes 1400.a. m.a.j. Teise versiooni kohaselt aga 8. sajandil moslemi vägede järel. Siit tulenevalt ka Pôhja ja Lôuna Hispaania mustlaste keele, kommete ja temperamendi erinevus 1.2 Hispaania loodus Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Paljud eurooplased naudivad seda oma talvepuhkusel Kuigi Hispaaniast on loodud tõeliselt sooja päikesemaa kuvand, kehtib see tõde aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled
toituvad maismaal), jne. 3. Ühe otsa pilet. Kord elus migreerutakse ühest paigast teise, järgmine põlvkond migreerub tagasi. Sellist tüüpi migratsiooni täheldatakse ainult mõnedel liblikaliikidel, meil esinevaist teeb nii näiteks admiral (ilus mustade, punase ja valge kirjaga tiibadega liblikas). Briti saarte admiralide põlvkond migreerub elu jooksul, ületades In glise Kanali, Ibeeria poolsaarele. Seal paljunetakse ja surrakse. Järgmine põlvkond migreerub Britanniasse tagasi, paljuneb seal ja sureb. Ja nii edasi. Sellise migratsiooni evolutsiooniline mõte pole lõpuni selge.
Nad elasid koobastes, jahtisid suuri loomi, matsid oma surnuid. (EE, 1992) Hispaania teadlaste tehtud uurimus näitas, et neandertallaste lõplikku väljasuremist mõjutas viimane jääaeg. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal, umbes 24 000 aastat tagasi. Kliima muutumine mõjutas eelajalooliste inimeste populatsiooni suurust. Euraasia teistest osadest olid neandertallased välja surnud, kuid 24 000 aastat tagasi leidus nende populatsioone veel praegusel Ibeeria poolsaarel. Viimasele jääajale eelnenud jääaegadel jäi Homo neanderthalensis ellu väikeste kogukondadena elades. Nende kogukondade väljasuremisele aitas kaasa mitmed järsud kliimamuutused, mille tipp saabus umbes 30 000 aastat tagasi. Viimases neandertallaste asupaigas, Lõuna-Ibeerias, muutus 24 000 aasta tagasi kliima külmemaks. Teadlaste sõnul mõjutas neandertallaste väljasuremist nii külm kui ka toidu- ja veepuudus. (http://www.postimees.ee/210207/esileht/meelelahutus/246194
Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri, sõjajõudu omavaheliste vastuolude lahendamiseks aga ühelgi poolel ei piisa. Kõige tuntumad näited on olnud Ibeeria poolsaar hiliskeskajal Hispaania impeeriumi tekke eel ja Palestiina XX sajandil, enne Iisraeli riigi loomist. Külm sõda läks terminina laiemalt käibele Walter Lippmanni kommentaaridest New York Herald Tribune'is 1946. aastal ja neid koondava raamatu "Cold War" ilmumisega järgmisel aastal. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald
rahuperioodil. Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri, sõjajõudu omavaheliste vastuolude lahendamiseks aga ühelgi poolel ei piisa. Kõige tuntumad näited on olnud Ibeeria poolsaar hiliskeskajal Hispaania impeeriumi tekke eel ja Palestiina XX sajandil, enne Iisraeli riigi loomist. Võidurelvastumine külma sõja aastail 1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950
Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine..................................................................................................6 4. Looming ja heli............................................................................................7 5. Teosed.........................................................................................................8-9 6. Kokkuvõte.........................................................
ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele saartele (Samos, Khios, Lesbos). Pärast mõnesajandilist tumedat ajajärku sai see Joonia klassikalise kreeka kultuuri hälliks, koosnedes linnriikidest nagu Mileeto, Efesos ja Smürna, kust omakorda loodi kolooniaid Krimmi, Lõuna-Itaaliasse ja Gallia ja Ibeeria rannikule. Sarnase ajalise, ruumilise ja kogukondliku killustuse kiuste jäid kreeklased ome keelele ja kultuurile truuks ja isegi taastasid suurel määral sisemise ühtsuse hellenistlikult ajastul. Kord toimunud etnogenees ostusu jõuliseks, sest kreeklased ja nende keel on jäänud stabiilseks, paikseks ja ühtlaseks kolme aastatuhande kestel ja on jätkuval läbinisti indoeuroopalik, leedu keele kõrval kõige arhailisem elav indoeuroopa keel
Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte.........................................
Sealt jõudsid kaubad Hiina, Pärsia ja Väike-Aasia kaudu Bütsantsi ning sealt mööda mereteed Ateenasse ja Roomasse. [Renate Kissel, 2001, lk.8-9] Lõpuks said roomlased ise ka teada kust vürtse saab ja asusid neid ka ise tooma. Siiski olid laevareisid ohtlikud ja võisid kesta aastaid. Aprillis sõideti Indiasse, ning oktoobris saadi monsoontuulte abil jälle koju tagasi. Kui araablased aastal 641 pKr Aleksandria vallutasid ning põhja-aafriklased tungisid edasi Ibeeria poolsaarele, hääbus vürtsikaubandus täielikult 400ks aastaks. [Renate Kissel, 2001, lk.9-10] Alles ristisõdade algusega 11.sajandil algas uus õitseaeg maitseainete kaubanduses. Sellele aitasid kaasa kloostrid, mille kindlaks osaks oli ürdiaed ning Karl Suur, kes andis suure panuse ravimtaimede ja köögiürtide kasvatamisse. Oma võõrkeelse korraldusega "Capitulare Caroli Magni de villis vel curtis imperialibus" pani ta paljud inimesed neid taimi kasvatama
Euroopa rahvad ei saanud enam lähtuda ühtsest kirikuõigusest ja paavsti otsustusõigusest ning uut ühtsust tuli otsida ilmalikust õigusest ja õiguse ilmalikustamisest. Usuküsimused olid muutunud kokkuleppeliseks ning üksnes maine eesmärk praktilisest rahukindlustamisest võis leida veel eurooplaste üksmeelse heakskiidu. Kirikuõiguslased tegid esimese sammu ilmaliku rahvusvahelise õiguse suunas maailma valitseval Ibeeria poolsaarel. Jesuiit Franciscus Suarez (1548-1617) võttis oma loengus „Seadustest (De legibus)“ juristide ja teoloogide ees kokku oma aja õigusteooria. Rahvusvahelist õigust tuli eristada tsiviilõigusest. Rahvusvahelise õiguse allikateks pidid olema rahvaste tavad ja nende lepingud. Usk ei olnud enam õigusprobleem kui rääkida rahust rahvaste vahel. Rahvaste vahelise õigusliku suhtlemise ainus mõõdupuu oli praktiline eesmärk
Savikettad, vahel ornamenteeritud praadimisplaadid v voodisoojendajad. Juhtviljaks Taanis nisu. Loomadest: sead, vähem lambad, kitsed, veised. Jätkuvalt jaht, kalapüük, korilus. Sotsiaalselt erinevad ühiskonnakihid. Kellpeekerkultuurile (u 29002000/1900 eKr) andsid nime savinõud kellakujulised peekrid. Mitmetahuline kultuur, sai alguse neoliitikumis ja ulatub lõpuga varasesse pronksiaega. Kellpeekreid on leitud väga suures osas Euroopast Doonau keskjooksust kuni Ibeeria poolsaareni, aga ka Iirimaalt, Suurbritanniast ja Taanist kuni Sitsiilia ja Põhja-Aafrikani. Kolm põhirühma: 1. Kesk-Euroopa rühm (Doonau, Oderi ja Elbe jõgede ääres, ulatus otsapidi ka Taani ja Suurbritanniasse). 2. Reini rühm (ulatus Iirimaale), 3. lõunarühm (Ibeeria, Sardiinia, Põhja-Itaalia, Briti saared). 12 Kultuuri päritolu segane: kujunes arvatavasti kas Kesk-Euroopa rühma idaosas Ungaris
Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m). Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leetpruunmullad ning erinevad punamullad. MandriPortugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. 5 MAAVARAD Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-,
Mitmed Augustuse järglased sai tuntuks julmade valitsejatena, eriti kuulus oli keiser Nero, kes tappis nii oma naise, kui ka ema ja hukkas palju senaatoreid. Keisrid jagasid tasuta tsirkuses leiba ja muud nänni. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: Mesopotaamiani välja, Vahemeri= sisemeri) provintsid Britannia, Gallia, Lusitaania ehk Portugal, Ibeeria ehk Hispaania ja teised. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalia loodeosas elasid etruskid, nende keel oli sootuks erinev, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas
Gravette'i kultuur (28k - 22k a. tagasi) Soultre kultuur (20k - 16k a. tagasi) Retuseeritud pinnaga tulekivi otsad, mida kasutati noolteotsadena. Kasutasid tõenäoliselt vibu. Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid. Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
