See oli Ladislaus Malinowski, võidusõitja. Peale teda astus hotelli sisse kanoonik Pennyfather, kes oli kohutavalt hajameelne, ning algul ei tundnud isegi Bertrami hotelli ära. Kuid administraator abistas teda ning ta jõudis õnnelikult oma tuppa. Scotland Yardi ruumides käis nõupidamine, arutati kuritegevuse kasvu ning imelikke juhtumeid autonumbritega, eriti osavõtlik oli selles jutus vaneminspektor Fred Davy, keda hüüti ka ,,Vanaks", täna oli ta eriti pahur, sest ei suutnud midagi välja nuputada. Tuli hommik, miss Marple sõi rahulikult oma hommikusööki, kanoonik Pennyfather sõitis Briti muuseumisse, ning leedi Sedgewick rääkis läbi akna uksehoidjaga, kellega tal nooremas eas armuafäär oli olnud. Loomulikult suutis miss Marple Bessi juttu pealt kuulata, aga seda ei teinud ta ainukesena... Peale seda sõitis Jane Marple taksoga Robinsoni ja Cleaveri kaubamajja.
ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks. Aastal 1911 jõudis Ernest Rutherford järeldusele, et aatom peab koosnema raskest tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. Aastal 1913 muutis Niels Bohr Rutherfordi aatomimudelit. Neutroni avastas alles 1932 James Chadwick. [7, 8, 9, 10] 5 Demokritos (460 370 eKr) Ta oli vanakreeka mõtleja/filosoof ja üks aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest. Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises. Nad erinevad üksteisest kuju, asukoha , paiknemise korra ja suuruse poolest. Asjad tekivad aatomite ühinedes ja hävivad aatomite üksteist eraldudes. Lõpmatus maailmaruumis on lõputu hulk maailmu, Maa on ainult üks neist. Kõik muutused on paratamatud, juhuslikkust pole olemas.
teenete eest. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. Poseidon Hades HADES Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Ta polnud teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Ta oli surma jumal, kuid mitte surm ise. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. PALLAS ATHENA Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast
1. Mis on Sinu täisnimi? (Naise puhul ka neiupõlvenimi) 2. Kas Sulle pandi nimi kellegi teise järgi? 3. Kas Sul oli noorena hüüdnimi? Kui oli, siis mis see oli ja miks Sind nii hüüti? 4. Kas sul on olnud teisi hüüdnimesid täiskasvanuna? 5. Kuidas Su pereliikmed sind praegu kutsuvad? 6. Millal ja kus Sa sündisid? 7. Millal Sind ristiti ja mis oli Sinu usund? 8. Mis oli Sinu vanemate ja vanavanemate usund? 9. Mis kirikus, kui üldse, Sa praegu käid? 10. Mis kirikus käivad Sinu vanemad ja vanavanemad? 11. Kus oli Sinu esimene kodu? 12. Kus teistes kohtades oled Sa elanud? 13. Mis on Sinu varaseimad mälestused oma kodust? 14
täielik nimi on Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier).Ewaldile ei meeldi see üldse.Ta on hea õpilane ja tunnistusel on tal tavaliselt ühed-kahed(Austrias on ``1`` väga hea ja ``5`` on puudulik).Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks panema.Ta soovitas saata poiss Oxfordi laagrisse,et Ewald saaks seal inglise keelt õppida.Waldile(nii hüüti Ewaldit kodus) tundus see mõte talumatu.Aga ta vanemad olid ranged ja harjunud tegema nii,nagu nende meelest lapsele parem.Waldil oli 15-aastane õde Sybille,keda lihtsalt Billeks kutsuti.Ta teadis täpselt,kuidas antud olukorras vanemaid meelt muutma panna.Ta hakkas vennale rääkima,kui lahe on Oxfordis olla.Seal peetakse palju igasuguseid pidusid,kus juuakse,suitsetatakse ja seksitakse.Selle jutu peale mõtlesid vanemad ringi.Mõne aja pärast aga selgus,et vanematel oli uus plaan
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
esines Kasti segakoor Märjamaalt. Pidujutluse pidas M. Jürmann, peale mida esines Jüri segakoor. Altariteenistuse pidas Hageri pastor A. Hörschelmann. Umbes kell 12 hakkas rongkäik uuesti liikuma. Siirduti edasi Toompeale kubernerilossi ette, kus president andis asekuberner von Manjosele üle eesti rahva truudusetunnistuse ja palus selle keisrile edasi anda. Rahva meeleolu avaldus riigihümnis. Muusika saatel liikus rongkäik Pikast jalast alla kesklinna. Raekoja juures peatuti, hüüti ,,hurraa" linnavalitsusele ja siirduti ,,Lootuse" juurde. Kell 4 koguneti uuesti rongkäiku ja siirduti Kadriorgu peoplatsile, kus algas üldkooride kontsert. Arvati, et kuulajaid oli kogunenud 10 000 või rohkemgi. Heade võimete poolest hakkas kohe domineerima Iisaku pasunakoor. Erinevalt teistest laulupidudest andsid üldkoorid ainult ühe kontserdi, mis koosnes 16 palast ja milles vaheldusid vaimulikud ning ilmalikud laulud; vahele oli põimitud mõni koondorkestri ettekanne.
karjad. 15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst e. maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid e
kujututised. Oli tavaks, et kroonimispidustuste lõppedes näitas vaarao oma jõudu ja osavust: taltsutas metsikuid hobuseid , võitles lõvi ja härjaga. On vist endastmõistetav, et sel korral jäid need vaatemängud olemata, kuigi hauapanustest selgus, et agarad käsitöö meistrid olid jõudnud sepistada niisuguseidki stseene väikses valitseja elust. Pärast pidustusi saadeti Tutanchamon koos oma noore naisega, keda nüüd hüüti Anhesenamoniks, tagasi Amarnasse, kus neid ootas Nofretete. Raske on mõista, mida mõtles poisike, kui ta pärast toretsevat kroonimitseremooniat naasis mahajäetud päikeseketta linna, kui ta pidi hülgama seni omase Atoni-kultuse ja kohanema uuega, mis oli talle võõras. 15-aastaselt kuulutati Tutanchamon täisealiseks, tema regendi Horemhebi võimupäevad olid selleks korraks lõppenud. Vaarao jätkas Luksori templi väljaehitamist, laskis püstitada
Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus
Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes
Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. - Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid
Rootsi nime esiisaks (La Rosomonorum gens et le Ruotsi, 1. 8). Uuemad uurijad ei taha hea meelega rosomoonlastest Rootsi algupära otsida, vaid nime teist viisi seletada. Osa Svea riigi rahvast oli muiste kanged meremehed. Vikingite (lahtlaste) nime all sõudsid ja purjetasid nad kaugele üle mere saaki saama. Niisugustel saagiteekondadel puutusid nad ka meie maale ja Soome. Oletatakse, et nad iseendid ,,rothsmen", ,,rothskarlar" = ,,sõudjad", ,,meremehed" nimetanud. Prof. Thomseni järele hüüti neid laevamehi esiotsa ,,rolpsman" ehk ,,rolpskarla". Igatahes tekkis uurijate arvamise järele nimest rolps, roths eestlaste, soomlaste ja muude Lääne-Soome sugu rahvaste suus ,,Rootsi" nimi (E. N. Setälä, Finnisch-ugrische Forschungen XIII, I, I. 444) ja see Sveast tulnud laevameeste iseeneste nimetus on rootslastele ja nende maale meie keeles tänapäevani jäänud, ilma et oleksime teist nende nime Svea tarvitusele võtnud.
Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja
Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama.
kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krõhvale vastu hakata, sest Krõhva oli kõva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tükkideks ning jagas kõigile sealt väikese tüki. Ka Krõhva pidi sellega leppima, sest nad kaklesid Jaaniga ning Jaan jäi peale. Aga nii nende tülid ei lõppenud, veel mitmeid kordi nad naaklesid üksteise kallal (või õigemini Krõhva Jaani kallal) ning oli ka kaklusi. Lastekodus oli veel üks poiss, keda hüüti Häireks, sest ta oli neile kloun. Ta pidi tegema, mida poisid tahtsid, poistele meeldis teda kiusata, sest siis läks häire tööle (see tähendab, et ta hakkas kõva häälega nutma). Kui ühel korral Jaan nägi, kuidas Krõhva ja teised õelad poisid Häiret kiusasid, siis läks ta teda kaitsma. Ta haaras Krõhva õlgadest kinni ning tõukas teda ukse poole, kuid just läks uks lahti ning uksest astus sisse juhataja. Mees hakkas kohe pärima, mis toimus ning Krõhva ajas kõik Jaani kaela
Artemis (Diana) on vanakreeka mütoloogias jahi- ja loodusejumalanna ning üks kolmest neitsist-jumalannast. Sündis Delosel. Artemis, keda seostati eriti hirve ja karuga, küttis metsloomi ning kandis hool noorloomade üle seostati teda eriti hirve ja karuga. Kuna tema vend Phoibos oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja hüüti teda tihti Selenaks. Teda peeti hõbenoole ohvriks kui mingi naine kiirelt ja valutult suri. Artemist austati ka vooruse-, taimekasvu-, abielusõlmimis-, sünnitus- ja viljakusejumalannana. Tema seljas oli lühike rüü, nool ja oda käes ning saatjaiks hirv ja nümfid. Küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder olid talle
Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa
kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nõus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krõhvale vastu hakata, sest Krõhva oli kõva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tükkideks ning jagas kõigile sealt väikese tüki. Ka Krõhva pidi sellega leppima, sest nad kaklesid Jaaniga ning Jaan jäi peale. Aga nii nende tülid ei lõppenud, veel mitmeid kordi nad naaklesid üksteise kallal (või õigemini Krõhva Jaani kallal) ning oli ka kaklusi. Lastekodus oli veel üks poiss, keda hüüti Häireks, sest ta oli neile kloun. Ta pidi tegema, mida poisid tahtsid, poistele meeldis teda kiusata, sest siis läks häire tööle (see tähendab, et ta hakkas kõva häälega nutma). Kui ühel korral Jaan nägi, kuidas Krõhva ja teised õelad poisid Häiret kiusasid, siis läks ta teda kaitsma. Ta haaras Krõhva õlgadest kinni ning tõukas teda ukse poole, kuid just läks uks lahti ning uksest astus sisse juhataja. Mees hakkas kohe pärima, mis toimus ning Krõhva ajas kõik Jaani kaela
"Tasuja" Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama.
-templis oli jumala kuju -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe
järgi, et saada pesukatel täis ning pärast pidit ta ka loputusvett tassima. Lisaks oli tema ülesanne talvel hoida pliidi all koguaeg tuld, et soemüür soojana püsiks. Mänguiga on tähtis loova kujutlusvõime arendamise etapina. Helgi Sallo kartis lapseeas välikemmergut kohutavalt. Ta kartis, et kemmerguaugust ronivad välja ussid, maod või mingid muud niisugused elajad. Alati kui ta sinna läks, hoidis ta ust lahti. Tihtipeale juhtus nii, et seal istudes ning lauldes kuulis ta kuidas hüüti ,,Jõudu neiukene!''. Noorem kooliiga: töökus vs. alaväärsus. Periood, kus hakatakse oma vohaval fantaasial tiibu kärpima ja kuuletutakse ühe rohkem täiskasvanute seatud koolielu distsipliinile. Helgi hakkas käima oma elukohast kaugemal koolis. Selle põhjuseks oli ta ema töökoht, mis asus Helgi koolitee peal ja ema tahtis ilmtingimata teda kord päevas näha. Helgi pidi kooliteel ema töökoha akna alt mööda minema, et ema saaks igakord näha kas laps on ikka korralikult riides.
Lisaks Ur- Nammule arvatakse, et on veel sadu välja antud taolisi seaduste koodekseid nagu Hammurapil. Hammurapi seadused on orienteeruvalt erinevatest andmetest kirjutatud 1780 e.Kr. Seadused ise on raiutud 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse ja leiti 1901 Susast ja antud hetkel hoitakse sammast Louvre-s. Vana-babüloonia riik, kus need seadused kehtestati on sumerite ja akkadi riigi järglane ning asus Eufrati ja tigrise kallastel. Seda piirkonda hüüti ka kunagi Mesopotaamiaks. Praegu asub sellel maa-alal Iraak. Vana-Babüloonia kõige nimekamaks kuningaks ongi Hammurapi (valitses 1792-1750 e.Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle. Järgnevatel aastatel alistas ta oma võimule ka Sumeri linnriigid ning Mari riigi. Assüüria riik langes temast vasallisõltuvusse. Hammurapi lõi teise
Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa
tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste käigus nad kogu oma sõpruskonnaga suitsetasid,jõid ja isegi pruukisid narkootikume.Anni jaoks oli sellise asja teada saamine sokk.Kõige
töökoda, üks sealsetest õpipoistest oli teismeline Paulo da Firenze. Leonardo kirja pandud andmetel, liikus Paulo´´halvas seltskonnas´´ning õpipoiss oli sunnitud Firenzest lahkuma. Ta veetis Leonardo töökojas vaid ühe aasta. Teine õpipoiss oli Tommaso di Giovanni Masini, keda tunti kui Zoroastro. Ta oli aedniku poeg ning töötas värvisegajana. On teada veel teisigi, kuid üks neist väärib eraldi märkimist. Giovaanni Giacomo di Pierto Caprotti, kuid teda hüüti Salaiks, mis tähendab´´väike kuradike´´või´´paharet´´. Leonardo kirjutas oma märkmikusse temast rohkem, kui kellestki teisest. Mõne kuu jooksul, mil ta Leonardo juures töötas, oli ta varastanud ühelt õpipoisilt kirjutussule ning veidi aega hiljem veel ühe sellise pihta pannud. Leonardo oli kindel, et ta varastas ka raha. Leonardo märkmed jätavad Salaist sõnakuulmatu mulje, ta kirjeldab teda kui varast, valetajat, jonnipunni ja ahnepäitsi, kuid ta suhtus temasse soojalt
vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4. stseen: Don Juan võtab nõuks asuda armuasju korraldama. 2. peatükk 1. stseen: Mere ääres. Kohtuvad Pierrot ja Charlotte (paar). Pierrot räägi Charlottele, et päästsid just koos sõbra Paksu Luukasega merehädalised. Olid ise mere ääres, tegid koerust ja siis Pierrot märkas hädas laeva. Luukas ei näinud ja pidas Pierrot hulluks. Pierrot vedas kihla. Korraga hüüti appi. Pierrot võitis kihlveo. Luukas ei tahtnud appi minna, sest tänu neile kaotas kihlveo. Mindi siiski appi. Olid aadlikud (DJ ja Sganarelle). Pierrot imestas kui uhked nad olid. Heitis Charlottele ette, et too teda õigesti ja piisavalt ei armasta, kuigi too teeb tema jaoks kõike. Charlotte ütleb, et armastab nii nagu oskab. Ilmuvad aadlikud. Pierrot läheb õlut tegema. 2. stseen: Don Juan on lummatud just kohatud talutüdrukust, kuni kohtab Charlotte'i. Too hakkab DJ-le meeldima
EDUARD BORNHÖHE TASUJA Jutustuse toimumisaeg on 13. sajandi algus. Eestlaste elujärg oli sel ajal väga raske. Sõdadest laastatud maa, rahvas elas pärisorjuses ja ebausu kütkes. Kroonikakirjutaja Kelch on üles tähendanud, et Eesti- ja Liivimaa oli sel ajal mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui...
Saksamaad. 2) Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada? Alguses sõjaga, vallutades tagasi Taanilt mitmed endised linnad ning kukutada Austria ülemvõim Saksa aladel. Loodi ka Põhja-Saksa Liit. 3) Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendab? Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev ja juhiks Preisi kuningas. Liitriik koosneb paljudest väikestest alamüksustest. 4) Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks? Sest ta oli väga kindlakäeline ja karm mees, kes uskus, et lihtsalt jutuga ei lahenda midagi ära. 5) Milles seisnes Wilhelm II uus kurss? Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks. 6) Selgita mõistet maailmapoliitika? Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas.
tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli protsesside tulemuseks peamiselt seniste riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist, siis ajapikku lõppesid need süüdimõistetute pikaajaalise vabadusekaotuse ja surmaotsusteni. Nõukogude poliitiliste uurimisorganite GPU, OGPU ja NKVD siht oli uurimisalused täielikult murda. Nii tunnistas kommunismi üks peamisi ideolooge Buhharin, keda Lenini valitsusajal hüüti "partei lemmikuks", end vanglas süüdi kõigis süüdistuse punktides ja palus puhtsüdamlikku kahetsust ilmutades asjatult oma elu eest. Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni. Ainuvõim ja isikukultus 1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "Suure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. Stalini isikukultus kestis kuni tema
võrdses olukorras. Kirjaniku tuntuim Vabadussõda käsitlev teos on neljaosaline romaan ,,Nimed marmortahvlil" (1936-1954) , millest on ka tänapäeval film tehtud Eesti rez. E.Nüganeni poolt (2002). Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele"
Poolfinaal, mille Portugal Inglismaale kaotas 1:2, jääb tollasele publikule alatiseks meelde kui ränga surve all säilitatud väärikuse musternäide. Igati põhjendatult seisab tänapäeval Estádio da Luzi sissepääsu juures mänguhoos Eusébio skulptuur. Põhjendatud on ka tema elust vändatud filmile antud pealkiri ,,Sua Manjestade o Rei..." ,,Tema majesteet kuningas". Joonis : Eusébio mängus Ungari vastu kaitseliini trikitamas. 4 Lev Ivanovits Jasin: Lev Jasinit hüüti Lõuna-Ameerikas Mustaks Ämblikuks, Euroopas Mustaks Pantriks, Portugali täht Eusébio kirjeldas teda aga kui ,,sajandi parimat väravavahti". Nimed peaksid ütlema kõik selle mehe võimete ja isiksuse kohta, kelle hüvastijätumatsile Moskvas tulid kohale nii Pelé, Eusébio kui ka Franz Beckenbauer. Muide, Jasin oleks omal ajal jalgpallist jäähoki kasuks peaaegu loobunud. See oli aastal 1953. Jasinil oli kõrini pidevast Moskva Dinamo varumeeste pingil istumisest legendaarse
olümpiamängudega. Need olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Algul võisteldi ainult staadionijooksus, mille distants oli 192,27 m. Võitjale oli auhinnaks luba süüdata tuli Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant ning mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mõne aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus
Kuid ta armus kristlasesse (sakslasesse) ning unustas kõik käsud ja seadused. Mirjami patt ei jäänud saladuseks. Jehuda avaldas kõigile nende armastuse ja kokkusaamised. Mirjam langes oma rahva viha ohvriks ning ta loobiti kividega surnuks. Jehuda seisis rahva keskel ja vaatas pealt, kui järsku terve rahvas pöördus tema vastu.Keegi hüüdis:- Vaadake teda! Ta juuksed ja silmad! Ta on samasugune patuvili nagu Mirjam. Jehuda jooksis ära, aga talle hüüti järele sõimu-ja ähvardussõnu ning visati isegi kividega. Koju jõudes otsustas Jehuda, et see pole tema kodu. Ta otsis üles tolle naise tänavalt, kes teda Jan'iks oli kutsunud. Naise nimi oli Anna ja tema mees oli sepp Josef. Jehuda pakkus end ka abiks tööle kõhutäie ja magamisaseme eest. Mees oli nõus ja nii läkski. IV Kasuema Anna ei kannatanud enam haigushoogude käes ning sai aru, et Jehuda ongi tema Jan. Sellest ajast peale sai Jehuda uueks nimeks Jan.
Epaphose, kellest sai egiptuse valitseja Titaan Prometheus - ettekuulutaja, kes oli zeusi poole kalju külge neetidega aheldatud Gorgosed elasid meres, jubedate lõustadega, madudest juustega Ixion laptiitide maa kuri kuningas, ta oli halb ja aeti laptiidimaalt välja. Ta tahtis Herat kaasaks, zeus tegi pilvest Nephele Hera sarnase naise, ixion sai temaga lapse, laps oli poolinimene, poolhobune, hüüti kentauriks, ixion köiti madude abil ratta külge ja see süüdati Hebe - zeusi ja hera tütar, kes hiljem heraklese naiseks sai Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, uranose tütar, kronos lõi sirbiga uranost, tükike temast kukkus merre ja vahust kasvas aprhodite, kõige kaunim olend, ülekõige armastas ta tuvisid Alkidamos Ktysilla isa, ta lubas tütre Ermocharisele naiseks anda, kui murdis oma lubadust, aphrodite karistas isa türtre surmaga, kui muutis tütre valgeks tuviks
nentida , et see segunes Ra kultusega preestrite mõjutusel. Kui skarabeus on oma munad Egiptuse liiva munenud, veeretab ta need väikese sõnnikupalli sisse, mille ta seejärel tagajalgade abil liiva sisse varem valmiskaevatud auku lükkab, kus munad päikesekiirte all kooruvad . Põrnika tegevus meenutas vanadele egiptlastele päikese veeremist üle taevakaare, mis tõttu skarabeus sümboliseeris tõusvat valgusallikat Heperat . Heperat oli üsnagi tähtis jumalus, sest teda hüüti jumalate loojaks ja isaks . Mõnes mõttes nähti teda ka ülestõusmise kehastust kuivõrd tema sümboliks oli elualgeid sisaldav kera , ning kuna tõusev päike näis väga järjekindlalt hommikust hommikusse ööhauast tõusvat . Egiptuse muumiate juurest leitud skarabeused kehastasid seda ülestõusmislootust ning neid avastatud juba neljanda dünastia ajast pärinevad haudadest. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike
kes oli üle kahe meetri pikk ja kaalus ligi 170 kg. Lurich heitis Nurlahi küll parterisse, kuid ei suutnud seljatada. Magdeburgis saavutas Lurich omamoodi rekordi - 38 minutiga seljatas ta järjest 18 parimat Magdeburgi ja selle ümbruskonna maadlejat. Samal ajal jätkas Lurich rekordite püstitamist raskuste tõstmises. Tema maailmarekordite arv tõusis juba paarikümneni. Lurich külvati üle loorberi, pärgade ja aurahadega, teda hüüti "Maailma tugevaimaks meheks". Kuna Eesti oli sel ajal vaid Venemaa kubermang ning eesti rahvus maailmas tundmatu, siis nimetati teda ka "Võitmatuks venelaseks". Rotterdami raskejõustikuklubis "Hercules" sooritatud fenomenaalsete tõstete eest anti Lurichile tiitel "Meie aja tugevaim atleet". 1901. aasta jaanuaris toimusid Hamburgis maailmameistrivõistlused klassikalises maadluses, millest võttis osa mitukümmend maadlejat.
nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele. Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma
ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele. Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe
Süsi oli kuhjatud majakõrgusesse paarikümne meetri pikkusesse hunnikusse, kust söetolmust mustad madrused seda vitstest korvides jäälõhkuja punkrisse kandsid. Söehunniku kõrval oli puldaniga kaetud nisulade. Sealt kühveldati Ameerika toiduabina saadud nisu labidatega kaubavagunitesse, mis peagi sõitsid Narva poole. Vana Vunts, Pööningupoiss ja teised Jakob Westholm oli lühikest kasvu, ülisirge kehahoiakuga, siilisoenguga mees, keda hüüti tema lühikeste vuntside järgi Vuntsiks. Ta nõudis täpsust, ausust ja karskuse pidamist. Ta järgis vaimseid väärtusi, mis on olnud kompassiks enamiku vestholmlaste eluteel. Meie eesti keele õpetaja oli Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanud Nigol Andresen, kes oli tuntud oma sotsialistlike vaadete poolest. Teda kutsusime Adraks. Tema pühendas peamise tähelepanu kirjandusele. Kirjandusringi juhendas ta asjatundlikult ja oskuslikult. Aga Andreseni mõjul sattusid ka mõned
oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel
kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja Etruski mütoloogias Trumps. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Arkaadia lähedal. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja,, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. · Artemis (Diana)-Jahijumalanna. Sümboliteks olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga tema saatjateks olid nümfid Roomlased samastasid teda oma Dianaga
hõbedase kuuli teele saatnud. Õnneks laskis ta mööda ja kuul tabas väravat, sellelt kaarega tagasi põigates. ,,Isa..." Jarome oli jahmunud, et isa laskis hoolimata võimalikkusest, et hoopis poeg saab viga. Mõned teenijad püüdsid püssi ära võtta, kuid raevunud peremees viskas nad laiali ja rebis lahti suure põleva oksa, nii et ka ta enda käed veel kuumade sütega üle puistusid. ,,Ta on hullunud," hüüti igalt poolt ja veeretati kogu süü põrgulise kaela. ,,Käi siit, deemon! Jäta meid rahule võta endale see sigitis, võta kuld, kuid jäta meie hinged patust puhtaks." See oli Jerome kannatusse viimane piisk; ta käratas vastuseisjatele: ,,Kas teil tõesti enam aru peas pole? Nii vähe ma teile siis tähendangi? Ka oma lihasele isale olen vaid kalts, kellega võib teha kõike, mis vähegi pähe tuleb..." Ta oli sügavalt haavunud. ,,Et te kõik põleksite!"
surmahirmu " (Gallia Gallia Sõjad, Raamat VI). Mõned, kes niimoodi unelma ja maise elu ''vahepealsele ja vahele'' pääsesid pääsesid, ei saanud või ei tahtnud tagasi tulla tulla. Vähesed, kes naasid oma rahva heaks, kutsuti kui Ollam, ''meister-poeedid'' poeedid'', võrdseks kuningates ning hüüti omanäoliseks Keldiks, Tarkuse Lõheks (kala). Teised mütoloogiad austavad naasvaid initsaatoreid kui Päikese Pojad, Jumalikud Kuningad, Elupuud ja Kalamehed. Millised nad olid, need hiilgavad Tuatha De Danann, kes elasid saartel maailma Põhjas õppides maagiat, druidismi, nõidust ja tarkust ning kes tulid, oli öeldud, läbi taeva pimedates pilvedes, mis varjasid päikese valguse, et maha astuda Conmaicne Rein'i mäel?
6. Niisutus Egiptuses peaaegu puuduvad vihmad ja Niilus, pikim jõgi maailmas, on kogu aeg olnud sealsete inimeste ja loomade peamine veeallikas. Egiptuse varase asustuse põhjustas iga- aastaste ujutustega kaasnev loomulik jõeniisutus. Ilma selleta oleks org olnud elamiskõlbmatu. See tõi küll kaasa probleeme delta madalamates osades, mis olid sageli soised. Koos taimestiku loomuliku niisutuse ja kuivamisega (vihm, kuumus), võimaldas reguraalne ujutus, mida hüüti Niiluse kingituseks, siiski viljakasvatust enam kui kui kahel kolmandikul jõeäärsetest aladest. Sajandite jooksul kujunesid egiptlastel välja viisid Niiluse üleujutuste ajal elamiseks ja ka nende osaliseks kontrollimiseks tehnika areng viis kanalite ja tammide ehitamiseni. Põllumajandus on egiptlastele alati tähendanud arvestamist astaaegade ja nende vaheldumisega. Niiluse oru elanikud jagasid aasta viljatöötlusest lähtudes kolmeks osaks: 1. Ujutusperioodi kutsuti Akhetiks
kaks alget:Ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia.Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema tähtsamateks sümboliteks olid loorberipuu ,delfiin ja ronk. Roomas kutsuti teda Apolloks. Apolloni skulptuurid Aphrodite Zeusi ja Dione tütar.Kuid hilisemas poeesias jutustatakse,et ta sündis merevahust.Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal,kust ta kanti Küprosele.Mõlemad saared pühendati temale ja teda hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Ta oli armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja;naeru armastav jumalanna,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki,kes ta võludele alistusid,vastupandamatu jumalanna,kes rõõvis aru isegi tarkade peast.Kuid tal oli ka teine külg.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana,kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle.
Need rõngad on Saturnist nooremad, nende vanuseks arvatakse olevat ainult mõnisada miljonit aastat. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu, mistõttu rõngad on näha erinevate nurkade all. 12 Uraan Uraan on seitsmes ja suuruselt kolmas planeet meie päikesesüsteemis. Uraani avastaja pani algselt uraanile nimeks Georgia Planeet. Kuid selle nime asemel hüüti seda planeeti Herschel-iks. Nime "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas) teistele planeetide nimedele klassikalisest mütoloogiast. Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal. Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik).
Kuid üldaktsepteeritava interpretatsiooni kohaselt valiti linna peajumalanna (Aphrodite) kaunistama ainult mõningaid vähese väärtusega münte. Samas võiks Poseidon, linna peajumal, tähtsuse poolest müntidel figureerida; pealegi oli ta Pegasose isa. Alles aastaid hiljem ilmub müntidele tema kolmhark. Veel pole avastatud ühtki head põhjust, miks korintlased oleks pidanud eelistama Athenat. Veel üks võimalus – Aphrodite Aphrodite oli Korintose tähtsaim jumalanna. Teda hüüti ka Uraniaks. Aphrodite kultus oli pühendatud ühiskonna kaitse tagamisele. See seletaks relvastatud Aphroditet – Aphrodite hoplismene, nagu Pausanias kirjeldas linna külastades üht seal nähtud kuju. Küprosel paisab Aphrodite olevat olnud müüriga ümbritsetud linnade jumalanna. Mylasas, Iasoses ja Erythrais on tuntud Aphrodite Strateia, Smürnas Aphrodite Stratonikis, vägede vallutaja. Korintoses asuv Aphrodite peatempel paiknes arvatavalt Akrokorintosel, kuid templi varemed
· Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust. · Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni. · Kosmos · Mõju keskaja filosoofiale · Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See · Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal teine allpool teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti kuud, üks taevane, teine maine. Ülemine koosneb eetrist "kristlasteks enne Kristust" ja mõnikord maaliti isegi (quinta essentia), alumine neljast elemendist. pühapaistega. · Kinnistähed on kõige kaugemal, neid liigutab jumal ise, · Aristotelese jääv väärtus kes asub väljaspool ruumi ehk kosmost. · "Ideed" ehk "vormid" on need, mis annavad igavesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
