agendid, kes teenivad raha vastavalt müüdud poliisi preemiate hulgale või läbi kindlustusmaaklerite- pangakontorid, postkontorid, poed(autupoed), bensiinijaamad, reisibürood jne.Maaleri tasu on vastavalt komisjonitasu kogutud preemiate pealt. Edasikindlustus- Otsene kindlustaja saab hajutada riski. Suuremate võetud riskide edasi kindlustamine peamiselt väliskindlustusseltsides. Edasikindlustusseltsiga jagatakse kogutud preemiad ja makstud hüvised. Kahjukäsitlus- on tegevus, mille ülesandeks on toimunud kindlustusjuhtumite asjaolude kontroll ja kahjude hüvitamine ja summade kindlustule väljamaksmine. Hõlmab kahjude hindamist, hüviste väljamasmist või taastamist, regress. Kindlustustegevuse hindamine 44 Kahjukindlustuse tulemust näitab tehniline aruanne, mis näitab kindlustustegevusega otseselt seotud tegevuse tulusid ja kulusid:
Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 4.2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) (Management by Objectives) – tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. 4.2.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel (R. Kaplan, D. Norton) (Balanced Scorecard, BSC) BSC on näitajate süsteem, mis annab org.-st tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele. Mida mõõdad, seda ka saad – seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks org.-ni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta see konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. 16
tootmistegurit (tööjõud ja kapital), mille pakkumine on fikseeritud. 2. Hüviseid toodavad 2 erinevat tööstusharu. Tootmismaht sõltub tootmissisendite kogusest. Tootmisfunktsioon on lineaarnehomogeenne. Tootmistegureid iseloomustab positiivne, kuid langev piirtootlikkus. Tootmistegurid on üksteisega asendatavad. Tootmisfunktsioonid on mõlemas riigis samasugused, kuid tootmisharuti erinevad. 3. Avatud majanduse puhul on mõlemad hüvised rahvusvaheliselt kaubeldavad. Transpordikulusid ei ole eeldatud. Mõlemad tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed, ent rahvusvaheliselt immobiilsed. 4. Kõigil turgudel toimib täielik konkurents. Paindlikud hinnad jõuavad alati turgu tasakaalustavale tasemele ja kõik tootmistegurid on täielikult hõivatud. 5. Kaubandusbilanss on alati tasakaalus. Kogu raha kulutatakse hüvistele. 6. Tarbijatel on ühesugune kasulikkusfunktsioon. Hüviste nõudlus
vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2. hinna muutuse asendusefekt; 3. hinna muutuse sissetulekuefekt. Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; 2. teiste hüviste hinnad; 3. tarbijate ootused (oma tulevase sissetuleku või hüviste tulevaste hindade suhtes); 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. Hüvised jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); jagunevad esmatarbe- ja luksushüvisteks; 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). ASENDUSHÜVISEID võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüviseid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos
rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurssideks on maavarad, metsad, põllumajanduslik maa jne. kuid majandusteoorias sageli kasutatakse nende puhul koondnimetust maa. Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed.
§86 p 2 pankrot so kohtuotsusega välja kuulutatud võlgniku maksujõuetus ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudmisi pole ajutise iseloomuga. Määratakse pankrotihaldur, kes vastutab kas töölepingute täitmise või 8 lõpetamise eest; koostab edasise tegevuse kava ning võlausaldajate koosolek otsustab. Etteteatamist ei ole, hüvised samad, mis likvideerimise korral, maksab töötukassa. Vajalik tööinspektori nõusolek raseda ja alla 3-a last kasvatajale kontrollib, kas kohus on pankrotimenetluse välja kuulutanud. §86 p 3 koondamine · Töömahu vähenemine mitte ajutine · Tootmise või töö ümberkorraldamine (TA võib ise teha) · Töötaja tööülesannete ümbermuutmine, st ametijuhendi muutmine ja T pole nõus (esialgsete TL tingimuste muutmine)
tegemist väikese muutusega riskide suuruses. Mõnikord on mõju küll väike, kuid mõjutatakse väga paljusid inimesi ja väga pika aja jooksul. Sellistes situatsioonides on väga raske hinnata mõjusid inimeste käitumise kaudu, mis peaks omakorda kajastama inimeste eelistusi. Võimatu on selgitada nende inimeste eelistusi, kes on veel sündimata, kuid keda projektid mõjutavad. Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 77 Kasutatud kirjandus 1. Alver, J.; Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 1999. 2. Haldma, T.; Karu, S. Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V
(loodusressursse), tööd ja kapitalikaupu, samuti ka informatsiooni, tehnoloogiat ning tootmiseks vajalikku ettevõtlust; 2) ettevõte organiseerib tootmistegureid teatavas kombinatsioonis, tootes väljundina tooteid (tarbeesemeid, tootmisvahendeid) või teenuseid või informatsiooni; samas võib ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaks tulemuseks olla ka näiteks keskkonna saastamine ja muu taoline; 3) ettevõte viib toodetud hüvised kauba- e toodanguturule, et nende müügist (realiseerimisest) saadud raha eest (kogutulu, müügilaekum TR) tasuda tootmistegurite omanikele ja teenida kasumit ettevõtte omanikele. Ettevõte (e firma) on iseseisev tootmisüksus, mis muundab tootmissisendeid (maad või üldse loodusressursse, tööd, kapitali, informatsiooni, tehnoloogiat jne.) toodanguks, mingiteks toodeteks, teenusteks või informatsiooniks.
valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, samuti klassifitseeritakse majandussüsteeme. MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID: 1. Traditsiooniline majandus Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal.
Vahetooted ringlevad firmade vahel. Seega topeltarvestamise vältimiseks tuleb SKP-sse arvestada ainult need kaubad ja teenused, mis liiguvad tootjatelt tarbijatele. 3 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Tarbimiskulutused Hüvised Majapidamised Firmad Tegurid Teguritulud Joonis 1. Kaupade ja tulude voog Joonisel 1 on kujutatud majanduse lihtsustatud mudel. Peale tarbimiskulutuste tehakse riigis ka investeerimiskulutusi (I, investments) ja avaliku sektori kulutusi (G, government)
ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi. Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum. MAJANDUSSÜSTEEMID: 1)traditsiooniline, tavamajandus – põhineb ühiskonna tavadel, traditsioonidel. On tegemist väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on algeline, seega on valitsev naturaalmajapidamine. Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes. 2)plaani- ehk käsumajandus – tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3)turumajandus – majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel
inimene ühiskondliku tööjaotuseni ning hakkas talle sobivaid asju valmistama ettevõtetes. Töövahendid täiustusid seal järjest kiiremini, nendest said masinad ja tehnoloogilised protsessid. Hüviste valmistamisest sai tootmine ning tootmisest inimese majandustegevuse alus. Praeguseks oleme jõudnud selleni, et arenenud maades inimene ei tarbi otse loodusest enam peaaegu midagi, vaid kogu looduslik aine läbib enne lõppkasutamist tootmisprotsessi. Ka inimeste konkreetsed vaimsed hüvised ja nende kasutamine põhinevad üldistatud tootmise tulemustel. Tehnika areng on teinud võimalikuks rahuldada järjest suurema hulga inimeste vajadusi, samuti nende soove ja tujusid, mis kohati kasvavad vajadustest kiiremini. Võimalused oma vajadusi rahuldada suurendavad omakorda nõudlust hüviste järele. Suurenenud on igaühe tahe oma vajadusi ja soove järjest täielikumalt rahuldada. Seetõttu on tootmise maht maailmas suurenenud kiiremini kui inimeste arv.
vajalikud kohustused ja vastutuse. Eelnevalt peavad organisatsiooni ja allüksuste eesmärgid olema selgelt fikseeritud, alles pärast seda saavad töötajad fikseerida oma individuaalsed ülesanded. Eesmärgiline juhtimine võimaldab paremini kindlaks määrata konkreetsed ülesanded ja tagada organisatsiooni huvide mõistetavus erinevatel juhtimistasanditel, allüksustes ja töötajate poolt. Vaadeldav teooria keskendub peamiselt lõpptulemustele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. Lõpptulemuste alusel määratakse kindlaks töökohustused ja vastutus ning plaanid eesmärkide realiseerimiseks. Sealjuures arvestatakse nii organisatsiooni väliskeskkonnaga kui organisatsiooni sisekeskkonnast tulenevate võimaluste ja takistustega. Lõpuks määratakse kindlaks vajalikud vahendid ja tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning samuti kontrollimise, hindamise ja hüvitamise süsteemid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
