elu. Annab tuletise ennemini. esitlus esitlemine, tutvustamine, presentatsioon. Koguteose esitlus ennetama hrl millegi ärahoidmiseks kellestki või millestki enne, ette või mööda hüve hea külg, paremus; heaolu, kasu. jõudma. Selgitas põhjalikult oma Nautis maaelu hüvesid. Maised hüved. seisukohti, et ennetada vastuväiteid. Rahva hüveks Ennetus hüvis aineline vara; mingi tarbe ennistama restaureerima, endisse rahuldamiseks loodu. Tsiviliseeritud seisukorda seadma; juriidikas: uuesti inimesele tarvilike hüviste tootmine kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda hüvitus kahju tasumine, kompenseerimine, seadma. Ennistatud raekoda. Juhataja heakstegemine. Sai kahju hüvituseks ennistati ametikohale. Ennistus natuke raha
Füüsiline või juriidiline isik Ressursid seonduvad järgmiselt: Maa – rent Töö – palk Kapital – intress Risk – kasum. Tootmistegurid: Maa hõlmab kõiki loodusressursse (maa, mineraalid, metsad, veeressurssid) Töö hõlmab inimeste kehalisi ja vaimsed võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitis, seadmed, materjalid) Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Jagunevad piiratud (tootmisprotsessi tulemus) ja tasuta hüvised (saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternativist loobumise hind. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind. Mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüvise hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused, tarbijate arv.
Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ). Tootmine: *muudetakse hüvis kasulikumaks *viiakse hüvis teise kohta *muudetakse omandivormi ja seega võimaldatakse nende kasutamisele juurdepääs Tootmiseks vaja 4 tootmistegurit: maa, töö, kapital, info ja ettevõtlus. Nendega võib saada (ja saabki...ehk siis tootmisprotsessi tulemused) tarbeesemeid, tootmisvahendeid, teenuseid, infot, keskkonnakahjusid. Ettevõte (jaotus omandivormi järgi): *ainuomanikuga ettevõtted - FIE *täisühingud - *osaühingud üldine nimetus, selle all näiteks ka aktsiaselts
majapidamine mingi perioodi jooksul soovib ja peab kasulikuks tarbida. Kui eelistused jäävad samaks, mõjutavad individuaalset nõudlust sissetulek ja hüviste hinnad. Sissetuleku suurenedes normaalhüviste nõudlus suureneb ja inferioorsete hüviste nõudlus väheneb. Hüvisekoguse sõltuvust sissetulekust kirjeldavad Engeli kõverad. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: · hüvis muutub teistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); · endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Hüvise hinnamuutuse mõju teiste kaupade nõudlu-sele sõltub sellest, kas tegemist on asendus-kaupade, kaaskaupade või sõltumatute kaupadega. Turunõudlus Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad, kui palju tarbija konkreetse hinna korral hüvist ostaks.
on ikka ühesugused. Kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta nimetatakse ühishüvisteks. Selline ühishüviste defineerimine toob endaga kaasa mitu probleemi. Tuleb tähele panna, et isegi kui kõik tarbijad tarbivad ühesuguse koguse antud kaupa ei tähenda see, et nad seda võrdselt hindaksid. Ilmselt on kalli lastiga laeva kapten rohkem huvitatud ohutust sõidust kui odava lastiga laeva kapten. Samuti võib selline hüvis olla tarbijale nii negatiivse kui ka positiivse väärtusega. Kui riik teeb kulutusi uue sõjatehnoloogia välja arendamiseks, siis ühest küljest suurendab see kaitset, teisest küljest aga suurendab võidurelvastumist. Ühishüviste klassifitseerimine sõltub turusituatsioonist ja tehnoloogiast. Raamatukogu lugemissaal on ühishüvis kui seal on vähe külastajaid. Ülerahvastatud lugemissaalis ei ole aga võimalik tööd teha. Järelikult eksisteerib konkurents
välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis. Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks. 10) EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. • „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“
Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
lepinguga või sätestatud seaduses. Kaasomand võib tekkida: · seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega; · lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt; · omandi jagamisel; · juhuse tõttu; · igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt. Ühisomand on inimese loodud hüvised või loodusvarad, mille kasutamine on mõjutatud ühe poole ületarbimisest selle võrra saavad teised pooled vähem tarbida[1]. Avalik hüvis erineb ühisomandist selle poolest, et selle tarbimine inimeste poolt ei vähenda kogust, mis jääb teistele tarbimiseks
a) Õige b) vale 68. Tasuta kaasasõitjate probleemi olemasolu tõttu kasutatakse avalike kaupade tootmise rahastamiseks makse a) Õige b) vale 69. Hüvist, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab, nimetatakse avalikuks kaubaks b) Õige b) vale 70. Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema: a) Tootmine ära keelata b) tootmist subsideerida 71. Sissetuleku mõõtmiseks kasutatakse: a) Piirkulukõverat b) Lorenzi kõverat c) samakulukõverat 72. Avaliku kauba tarbimist: a) Võivad saada kasu kõik indiviidid, v.a kauba ostja b) Võivad saada kasu kõik indiviidid, k.a kauba ostja c) Saab kasu üksnes kauba ostja
22. Ostujõu pariteedi teooria (G. Cassel). Nominaalne vahetuskurss (suhe kahe vääringu vahel), reaalne vahetuskurss. * 1 1 eP e(reaalne) * P eP P Kui e=1, siis vahetuskursi ostujõu pariteet. Selle järgi vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. (Analüüsitakse kaubeldavate hüviste juhtumeid. E: 1 homogeenne hüvis, täiuslik konkurents). Vahetuskurss: P(t ) e * Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise P (t ) vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest (rahvusvahelisele konkurentsivõimele) tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. 23. Vahetuskurss poliitikainstrumendina
3) Kui tegemist turutõrkega – vaja analüüsida, kas valitsuse sekkumine muudab paremaks Eelarve vahendid: kalduvus defitsiidile, maksud – arvestada ka poliitilisi kulusid AVALIKUD HÜVISED Kui jätta avalike hüvede pakkumine turu kätte, siis turg hakkaks tõrkuma, seega peab riik sekkuma ja avalikke hüviseid ise pakkuma. Kui tarbijad pole nõus hüvise eest maksma, siis pole turul motivatsiooni seda pakkuda. Täielik avalik hüvis – mitterivaalne + mittevälistatav Osaliselt avalik hüvis – mitterivaalne või mittevälistatav, nt teatud kanalite vaatamine TV-st Hinnaga normeeritavad avalikud hüvised – mitterivaalsed, aga välistamise võimalus on olemas Ülekoormatavad avalikud hüvised – kui teatud punktist alates täiendava tarbijaga kaasnev piirkulu=0. Nt maanteed, sillad – kui tarbijaid on liiga palju, takistavad nad teistel toodet tarbimast.
vastassuunas. ELASTSUS Kui tegu on üksteisest sõltumatute hüvistega, siis ei avalda ühe hüvise hind teise hüvise nõudlusele mingit mõju. Kui tegu on asendushüvistega, sunnib ühe hüvise hinnatõus tarbijat otsustama teise hüvise kasuks ja teise hüvise nõudlus suureneb. Kui tegu on kaashüvistega, vähendab ühe hüvise hinnatõus nii selle hüvise kui ka teise, kaasneva hüvise nõudlust. Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks --Seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine. Seda nimetataksegi hinnamuutuse asendusefektiks. Kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka
L 3. K 4. K 5. L 6. U 7. S 8. S 9. L 10. K Heaoluriik Ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Inimtegevuse eesmärgid: 1. mittemaanduslik hüve a)ühistasand valitsemine b)eratasand eraeluline tegevus 2. majanduslik hüve a)ühistasand riigiettevõtlus b)eratasand eraettevõtlus ühishüved ja erahüved Ühishüvis kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta Erahüvis konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Tunnused: ressursside ülekandmine u. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Heaolumudelid Konservatiivne Sotsiaaldemokraatlik Liberaalne
ootused Hinna oodatav langus Tootjate arv turul kasvab Tootjate, müüjate arv turul Tootjate arv turul kahaneb Maksukoormus (otsesed Maksud toodetele kasvavad maksud kaubale) Maksud toodetele kahanevad ALTERNATIIVNE KAUP hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu ressursse (tootmistegureid). Ühe alternatiivse kauba X hinna tõus võib vähendada tema alternatiivkauba Y pakkumist. (pakkumine) Alternatiivne kaup asenduskaup (nõudlus) TURU TASAKAAL (nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt) 2 TARBIJA HINNAVARU TVH = maksmise koguvalmidus tegelik kulu
ja annab selle omanikule (aktsionärile) mitmeid õiguseid. 2. Milline on raha tekkimise ajalugu? (4p) Ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk tekitas vajaduse vahetuse järele. Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema selline hüvis, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutusel olnud kõige erinevamad asjad. Osad neist on olnud loomset, taimset või mineraalset päritolu. Osal neist on olnud väärtust ka mitterahalises kasutuses, osal mitte. Enamik rahana kasutusel olnud asju on väga hästi säilivad. Kõikide nende asjade ühine tunnusjoon on see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid rahana tunnustatud
arvestustest ja otsustest välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis. Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnakaubad(loodusressursid) on erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, so vahe müügitulu ja kasutatud ressursside kulu vahel. Ressursse võib tootmisprotsessis hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks mitmeti kombineerida. Kuna ressursid kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks on piiratud, on piiratud ka hüvised ise Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad, on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Kuna inimesed ei saa kõiki hüviseid, mida nad soovivad, siis on nad sunnitud pidevalt valima.Valikut tehes tuleb paratamatult millestki loobuda. On mõned hüvised, mida võib pidada tasuta hüvisteks, kuna nende vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk, mida inimesed soovivad. Näiteks õhk ja merevesi. Samas muutuvad ka
17. Majanduse põhivalikud., economic choice 17. - Mida, what mida toota.Ressurside paigutus - Kuidas, whay millist tehnoloogiat kasutada - . , . - Kellele, to whom kellele kuulub hüvis, tulu - . 18.Makroökonoomika, microeconomiks uurib üksiktarbijaid ja - . ettevõtteid ning tootmisfaktorite turge 18. 19. Makroökonoomika, macroeconomics on õpetus turu üldisest
informatsiooni puudumine. 15. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents. Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist mõjutaks (tarbitava hüvise hulk teiste tarbijate jaoks ei vähene). Puhta avaliku kauba omadusteks on konkurentsitus ja välistamatus. Välistatavus Välistamatus · riided · kalavarud Konkurentsiga · söök · suurlinna tänavad
Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne. Ettevõtjal on väga oluline tajuda tarbija ostukäitumist ja etape ( vt joonis 3) Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup. Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Joonis 3. Tarbija ostukäitumise etapid. Ülesanne 4. Tihti on meie ostukäitumine harjumuspärane tegevus, kus pikemalt mõtlemata lihtsalt ostame, juurdlemata, kas konkreetne ost meile kõige kasulikum on. Püüa kirjeldada enda viimase nädala ostukäitumist
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
27. Mida peaks juhid tegema, et inimesed oleksid motiveeritud ja töötaksid efektiivsemalt? 1. Õppima tundma oma alluvate individuaalseid iseärasusi 2. Leia ametile ja organisatsioonile vastavad inimesed 3. Võta arvesse alluvate eesmärke ja uuri tagasisidet sellest, kuivõrd nad püüavad neid saavutada 4. Veendu selles, et eesmärke tajutaks reaalselt saavutatavatena 5. Isikupärasta hüvitused 6. Seo hüvis töötulemusega 7. Kontrolli, kas hüvitussüsteem on õiglane 8. Ära ignoreeri raha mõju 28. Konfliktijuhtimine. Konfliktide põhjused ja lahendamise strateegiad. Konflikt on mingi sekkumise või vastuseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Konfliktide tekkepõhjused:1. inimestest tingitud- isiksuse tüüp(iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade), mis satuvad vastuallu teiste inimeste
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...
Metsastamise kuludeks on maapinna ettevalmistamine, istutamine, hooldus, hoolusraied, lõppraie. Kui tähistada metsastamist f-ga ja alternatiivset kasutamist a-ga, siis sellisel juhul on Pearce arvates metsastamine majanduslikult põhjendatud kui Bf-Cf > Ba-Ca Tegelikult võib selle väite üle diskuteerida, sest üldiselt hinnatakse KKA-s kulusid ja hüvesid alternatiivkuludena, mistõttu võrdluse vajadus kaob ära. Pearce ütleb, et ainuke turul kaubeldav hüvis on puit. Teiste tulemite puhul on tegemist positiivsete välismõjudega. Metsastamise kõik kulud aga kujunevad turul. Tagajärjeks on see, et parasvöötmes on metsastamisprogrammid harva ärimajanduslikult tasuvad. Pearce muudab analüüsi dünaamiliseks, diskonteerides 6% intressimääraga ning leiab metsastamisprogrammide nüüdisväärtused erinevaid oletusi kasutades (varieerides maa hinnaga jms). 17 alternatiivsest arvutusest andsid kõik peale ühe negatiivse tulemuse.
vaikuse. Kodu korrashoid kõigile meeldiva elamuse jne. Keskkonnakahjustuste tekitajaid trahvitakse ja karistatakse. Kui kõike reguleeriks turg ei peaks kahju tekitaja mõtlema keskkonnale. Heaolu seisukorda parandab ka eraomandi õigus. Kui jõgi ei ole kellegi omanduses, võib tehas toota ja reostada vett nii palju kui tahab. 3.Ühishüvede ebapiisav pakkumine. Ühishüvis on oma olemuselt mittekonkureeriv, see tähendab, et kui see hüvis on juba turule pakutud, siis iga edasine tarbija lisandumine ei suurenda kulutusi ressurssidele. Näiteks majakas. Selle ehitamine ja tööle rakendamine ei tähenda, et kulud suurenevad kui tarbijaid tuleb juurde. Kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, nimetatakse ühishüvedeks. Miks paljusid ühiselt tarbitavaid hüviseid ei paku erasektor? Selle põhjuseks on, et nende tootmine pole majanduslikult kasulik
Tarbijakaitseameti eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õigusi, anda võimalusi teadmiste omandamiseks, et olla arukas osaleja turusuhetes ja vääriline vastane teenuste ja kaupade pakkujatele - müüjatele. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õigusi aga ka kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid. Ühishüvis/ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Erahüvis konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline, nt hamburger, tossud, kinopiletid. Ühishüvis ehk ühishüved Tarbija jaoks tasuta, hüvis ammendumatu, tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda, tarbimist ei saa välistada, tarbijate hulk pole tähtis - näit. mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark) Ühishüved erinevad erakaupadest järgmiste omaduste poolest
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändi...
needsamad muutujad, mis määravad eelarvejoone asukoha. Sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Sissetulek väheneb, eelarvejoone joon nihkub allapoole, tarbmisvõimalused vähenevad ning esialgne komplekt ei ole enam kättesaadav, seega tarbija kasulikkus väheneb. 21. Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb,
VÄÄR Kui piirkasulikkus (MU>0) kahaneb, kas siis kahaneb ka kogukasulikus? VÄÄR << NEED OLID TARBIJA KÄITUMISTEOORIA KOHTA!!! ÜKSKÕIKSUSKÕVER>>> Asendamise piirmäär mõõdab: Tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu Asendamise piirmäär: Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda Asenduse piirmäär näitab: Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks Eelarvejoon näitab: Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. Eelarvejoone tõusunurk muutub, kui muutub: Ühe või mõlema hüvise hind Hinna tõustes nihkub: Eelarvejoon vasakule Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 20 , siis: Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null. Majanduslik efektiivsus on:
Kogus Kogus Joonis 9. Täielikult elastne ja täielikult mitteelastne nõudlus 3.3. Nõudluse elastsust mõjutavad tegurid Mingi hüvise nõudluse elastsus sõltub peamiselt kolmest tegurist: Ø Asendushüviste olemasolust Mida rohkem on hüvisel asendushüviseid, seda suurem on tema nõudluse hinnaelastsus, sest hinna tõustes on see hüvis võimalik väga hõlpsalt asendada mõne teise hüvisega. Ø Kui suure osa moodustavad sissetulekutest kulutused hüvisele Mida suurema osa moodustavad hüvisele tehtavad kulutused tarbija sissetulekust, seda tundlikumalt tarbija hüvise hinnamuutustele reageerib. Näiteks kui närimiskummi hind kahekordistub, ei avalda see tarbija rahakotile erilist mõju ja seda tarbitakse tõenäoliselt sama palju kui enne hinnamuutust
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia.............................................................................
Probleemi lahendamise protsess: lk 65-67 lähtesituatsiooni analüüs eesmärkide formuleerimine abinõude ja meetmete kindlaksmääramine vahendite kindlaksmääramine realiseerimine (teostamine) tulemuste hindamine FUNKTSIOONID KAUPADE LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID varustamine; tootmine; turustamine; laomajandus; transport Kaup on teenus või hüvis. Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID finantseerimine; arveldamine; investeerimine Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas. Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes. Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes. Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67 Planeerimine
17. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents. Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist mõjutaks (tarbitava hüvise hulk teiste tarbijate jaoks ei vähene). Puhta avaliku kauba omadusteks on konkurentsitus ja välistamatus. Välistatavus Välistamatus · riided · kalavarud Konkurentsiga
informatsiooni puudumine. 15. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents. Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist mõjutaks (tarbitava hüvise hulk teiste tarbijate jaoks ei vähene). Puhta avaliku kauba omadusteks on konkurentsitus ja välistamatus. Välistatavus Välistamatus Konkurentsiga · riided · kalavarud · söök · suurlinna tänavad
Oma õiguste kaitseks võib pöörduda ka linna- või vallavalitsusse ja kohtusse. Kodanike ühendustena on loodud rida tarbijate ühinguid, mida koondab Eesti Tarbijate Keskliit. Selleks, et tarbijad tunneksid end teistes Euroopa Liidu (EL) liikmeriikides oste sooritades sama kindlalt nagu koduriigis, on loodud spetsiaalsed Euroopa tarbijakaitsekeskused . o Ühishüved ja erahüved Ühishüvis/ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Tarbija jaoks tasuta, hüvis ammendumatu, tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda, tarbimist ei saa välistada, tarbijate hulk pole tähtis. Erahüve - Konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline näit. hamburgerid, tossud, kinopiletid. o Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga
Kodanike ühendustena on loodud rida tarbijate ühinguid, mida koondab Eesti Tarbijate Keskliit. Selleks, et tarbijad tunneksid end teistes Euroopa Liidu (EL) liikmeriikides oste sooritades sama kindlalt nagu koduriigis, on loodud spetsiaalsed Euroopa tarbijakaitsekeskused . 28 Ühishüved ja erahüved Ühishüvis/ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Erahüvis ( Konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline näit. hamburger, tossud, kinopiletid) Ühishüvis ehk ühishüved ( Tarbija jaoks tasuta, hüvis ammendumatu, tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda, tarbimist ei saa välistada, tarbijate hulk pole tähtis - näit. mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark) Ühishüvis ehk ühishüved a. Kuidas ühishüvist tarbitakse
RKh 3-2-1-16-04! 28. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja määras tema tasu suuruseks 7 000 eurot kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas tagasikutsutud juhatuse liige nõude tasuda talle lahkumise eest lepinguga ette nähtud hüvis ühe aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab vaidlustama hüvise maksmise kokkuleppe, kuna nõukogu esimehel puudusid volitused selle sõlmimiseks. Milline on õiguslik olukord? p317 lg8; tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele - USA-s on see ühe aasta tasu teema tätisa tavaline, Eestis aga mitte (pigem 3-4 kuu palga teema)
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
sama kindlalt nagu koduriigis, on loodud spetsiaalsed Euroopa tarbijakaitsekeskused . Ühishüved ja erahüved Ühishüvedeks - nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõikidest teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ja ei piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (majakas merel, ühistransport, pargid jne). Erahüvis ( Konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline näit. hamburger, tossud, kinopiletid) a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio,
a) võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal; b) kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral; c) kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu; d) kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 23. Asenduse piirmäär näitab: a) asendusefekti suurust; b) kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes; c) tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks; d) kahe hüvise omavahelist hinnasuhet. 24. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: a) MUA / PA = MUB / PB; b) MUA/PB=MUB/PA; c) MUA *PA = MUB *PB d) MUA –MUB = PA/PB; 25. Tarbija valikuteooria eeldab, et: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; b) tarbijatel on piiratud sissetulek; c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; d) kõiki nimetatuid. 26
firma aktsiad). Ta on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali. Ettevõtlikkus on erilist liiki ressurss, so teadmised ja oskused, mis on vajalikud selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa. Ressursse võib tootmisprotsessis hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks mitmeti kombineerida. Kuna ressursid kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks on piiratud, on piiratud ka hüvised ise. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad, on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Kuna inimesed ei saa kõiki hüviseid, mida nad soovivad, siis on nad sunnitud pidevalt valima. Valikut tehes tuleb paratamatult millestki loobuda. On mõned hüvised, mida võib pidada tasuta hüvisteks, kuna nende vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk, mida inimesed soovivad. Näiteks õhk ja merevesi. Samas muutuvad ka nemad aja jooksul piiratud hüvisteks (näiteks puhas
5 seega ilmselt tuleks ikka teatada. 16. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja märas tema tasu suuruseks 10 000 krooni kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas tagasikutsutud juhatuse liige nõude tasuda talle lahkumise eest lepinguga ette nähtud hüvis ühe 15 aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab vaidlustama hüvise maksmise kokkuleppe, kuna nõukogu esimehel puudusid volitused selle sõlmimiseks. Kuidas tuleb lahendada vaidlus? VUTT: 1 kas sõlmitud teenistusleping on kehtiv? o TsÜS § 115 ja 118 lg-d 1! Kas oli esindusõigus nõukogu liikmel. Aga miks tal
5 seega ilmselt tuleks ikka teatada. 16. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja märas tema tasu suuruseks 10 000 krooni kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas tagasikutsutud juhatuse liige nõude tasuda talle lahkumise eest lepinguga ette nähtud hüvis ühe 15 aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab vaidlustama hüvise maksmise kokkuleppe, kuna nõukogu esimehel puudusid volitused selle sõlmimiseks. Kuidas tuleb lahendada vaidlus? VUTT: 1 kas sõlmitud teenistusleping on kehtiv? o TsÜS § 115 ja 118 lg-d 1! Kas oli esindusõigus nõukogu liikmel. Aga miks tal
Koondamise etteteatamine sõltuvalt staazist: 2, 3 või 4 kuud ette (töötajate usaldusisik + 1 kuu), samuti hüvituse maksmine. Näide: Töökaitsevolinik staaz 11a; päevapealt koondamine: 9 kuu keskmine palk hüviseks. Lapsehoolduspuhkus enne ei tohi teatada koondamisest, kui 1 kuu enne tööletulekut + põhjendus, miks koondamine. Kui töökoht likvideeriti lapsehoolduspuhkuse ajal ning T tuleb tööle ja pole talle anda sellist töökohta, millel enne töötas kohtusse hüvis sunnitud töölt puudutud päevade eest. Kui selgub, et polegi vaja koondada, aga teatatud juba on kui T soovib, peab ikkagi koondama. Kui ei soovi jääb tööle. Kui 6 kuu jooksul peale koondamist tekivad uued töökohad, peab koondatud T tööle võtma, kui ta seda soovib. Ei või koondada ainult osalise tööajaga töötajaid ebavõrdsus. Pensionär samad tingimused, mis teistel. §86 p 4 mittevastavus kas tööoskuse või tervise tõttu:
1.18.2 Turu tasakaaluhind ja -kogus Turu tasakaaluhinna (ja tasakaalukoguse) kujunemise aluseks on nii kasulikkus (nõudluse pool) kui ka tootmiskulud (pakkumise pool). Kui vaadelda protsessi dünaamikas, võib täheldada, et nõudlus reageerib hinna muutustele kiiremini kui pakkumine. Käesoleva perioodi pakkumine kujuneb eelmise perioodi turuhinna mõjul. Dünaamilise turukäsitluse võtab kokku ämblikuvõrkmudel. Olgu turul üks hüvis, üks ostja ja üks müüja. Nõudlus ja pakkumisfunktsioonid olgu lineaarsed (sirged), sealjuures nõudlus sõltugu käesoleva perioodi , pakkumine eelmise perioodi hinnast ja kus tasakaaluhind on pos. e hind mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus (nõutavad ja pakutavad kogusehüvised on võrdsed). T-nda perioodi hinna ja tasakaaluhinnaerinevus sõltub pakkumis ja nõudlusfunktsioonide tõusudest. Need
Enim tähelepanu võrdlustes on siiski enne 01. septembrit 2002.a. kehtinud Kriminaalkoodeksiga ning Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, millest esimest on mõnikord nimetatud „koodeksiks” ja teist „vanaks koodeksiks”. 1.2. Altkäemaks Pikka aega oli Eesti õigusruumis sünonüümiks altkäemaks ja pistis. Kõige lihtsama sõnaselgituse võime leida ENE-st3: „Altkäemaks, hüvis, mida ametiisik võtab isikliku kasu saamiseks mingi ametialase teo sooritamise või sooritamata jätmise eest. Altkäemaksu võtmine, vahendamine ja andmine on NSV Liidus kriminaalkuriteod.” Tulenevalt eeltoodud sõnastusest ei olnud nõukogude õigussüsteemis oluline, kas ametialane tegu oli seaduspärane või mitte, mistõttu ei tehtud vahet ka pistisel ja altkäemaksul. Tänu kriminaalpoliitilistele muudatustele ja täiendustele leiame täna sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
