4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks
1.) Turumajanduse tunnused. -määrab konkurents -hinna kujundab turg -kaupade ja teenuste valik on lai -tarvimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest -mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik ma...
2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorne hüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades kahaneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvis hüvised võivad teineteist asendada (õun ja pirn), ühe hinna tõus suurendab teise nõudlust.
Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Piiratud ressursid ja alternatiivkulu Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud.
Sirge tõus Slope of a line Подъем кривой ordinaattelg Vertical axis ордината-ось majandussüsteem Economic system Экономическая система piiratus Scarsity ограниченность Majanduslik hüvis Economic goods Экономическое благо Vaba hüvis Free goods Свободное благо Majanduslik ressurss Economic Resources Экономический ресурс tootmisfaktorid Factors of productions Производственные факторы Maa Land Земля
Näiteid Ajalehed, toidupoed Autotööstus Elektrienergia, veemajandus 4.Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? Majanduslikud motiivid ja vahendid- 5.Erahüvis ja ühishüvis. Konkreetne hind Tarbja jaoks tasuta Hüvis ammenduv Hüvis ammendumatu Tarbija kindlaks tehtav Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda Tarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada Tarbjate hulk oluline Tarbijate hulk pole tähtis Hamburger, tossud, kinopilet Mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio 6.Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve
Hinnaelastus- E= -Q/Q : P/P elastne kui suurem 1 , mitteelastne kui väiksem, ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem: - Mida rohkem on asenduskaupu - Mida vähem tähtis on hüvis - Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg - Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline
Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109. · Snobismiefekt kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele, loobuvad snoobid nende tarbimisest. See on püüd eksklusiivsusele, s.t soov mitte sarnaneda massiga. Joonis 5.8 lk 109. Snobismiefekti korral on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega. · Vebleni efekt hüvise nõutav kogus suureneb, kui hüvise hind tõuseb. Nõudluskõver
Luuakse varasema majandustegevuse käigus · Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt · Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine)
Mikroökonoomikaks kordamine 05 jaanuar 2012 Mis on inferioorsed kaubad? (Seoses ükskõiksuskõveraga nt). Olid need kaubad, millest me suurema sissetuleku puhul loobuda püüame, otsides paremaid alternatiive? Nagu Säästumarketi/Maxima külastus, odav ja ebakvaliteetne kaup jne? Inferioorne hüvis – kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Engeli kõver –kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Ehk ühendatakse erinevate eelarvejoonte- ükskõiksuskõverate lõikepunktid omavahel ning saadakse üks uus joon. Ceteris paribus – muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub.
seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (riigikaitse, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda). Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majkas + 1 laev). Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik. 17. Mittevälistatavus - Hüvis on toodetud ja keegi seda juba tarbib, ei saa selle hüvise tarbimisest välistada teisi tarbijaid. Lihtne näide on riigikaitse. Kui see hüvis on toodetud, on keeruline kedagi riigikodanikest selle tarbimisest välja jätta. 18. Konkurentsitus - Hüvise tarbijate lisandumine ei too kaasa teiste tarbijate kasulikkuse vähenemist. Teisisõnu on avaliku hüvise piirkulu selle pakkumisel täiendava tarbija lisandumisel null. 19
terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega. Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks, mis raskendavad töö säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud – see tagab kindlustunde, mis võimaldab inimestel neid takistusi ületada. Valitsused peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4.Mis on ühiskondlikud kaubad? valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5 SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele
või hoopis kutsuda lõunale/kohvile, et Ulla saaks rääkida, mis tal südamel on. Palju sõltub, kuidas on juhi ja Ulla vahelised suhted. Lisaks kuna ettevõte ekspordib enamuse tootes välismaale, siis on võimalik saata Ulla töölähetusele ning lisada juurde sinna väike puhkus. Võimalusi on piisavalt. Skinneri teooriale toetudes peaks juht kasutama positiivset toetust. Kui Ulla enam vigu ei tee, järgneb mingi hüvis näiteks vaba nädalalõpp. Negatiivset toetust rakendada raamatupidajale ehk uus laud ja tool, mis on mugavad; võibolla ka mõni raamatupidamisalane koolitus. Juhul, kui kuidagi ei õnnestu Ullat saada koostööle, võiks juht kasutada jahenemist ehk vähendama preemiaid. Kui naine aga hakkab kiuste tegema vigu ja rikkuma lepinguid, näiteks ei tegelegi enam tööga, sel juhul ei jää juhil muud üle, kui karistada: see võib tähendada kas trahve või vallandamist.
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1
komplekt. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised näiteks komplektikus hüviste kogused on tasakaalustatud, kopmlektidele, mis sisaldavad sama arvu hüviseid, kuid ühte hüvist on liiga palju ja teist liiga vähe. Asendamise piirmäär näitab kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimene hüvis suureneb ühe ühiku võrra, et säilitaks sama kasulikkustase. Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Optimaalne tarbimiskomplekt- samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Optimaalse komplekti korral peab hindade suhe võrduma hüvise poolt lisatud kasulikkuse suhtega. Rahaühikupiirkasulikkus näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekule lisada üks kroon. Normaalhüvise korral sissetuleku suurenedes hüvise nõudlus suureneb
tõuseb,võib ettevõte tootmist vähendada ehk pakkuda) · Hüvise tootmistehnoloogia (parem tehnoloogia [vähem kulusid] võimaldab toota rohkem) · ootused (ennustades tootele lähitulevikus hinnatõusu,võib pakkuda praegu vähem ja suurendada tootmist hiljem) 7) Hüviste tüübid (normaal-,inferioorne,asendus- ja täiendhüvis) o normaalhüvis- hüvis,mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades o inferioornehüvis- hüvis,mille nõudlus väheneb sissetuleku kasvades o asendushüvis-ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise (õunad pirnid,kohv tee) o täiendhüvis- ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise (autod ja kütus)
kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4. Mis on ühiskondlikud kaubad? Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. a. valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I
Elatub toetusest. Ma elatun oma vanemate taskurahast ning stipendiumist. 5. ennem pigem. Ennem surm kui niisugune elu! Ma käiksin ennem tantsutundides kui laulukooris. 6. erapoolik üht poolt eelistav, mitte-erapooletu. Erapoolik kohtunik eemaldati protsessilt. ( läheb alati sassi sõnaga erapooletu) Mu ema on erapoolik ning eelistab minule alati mu õde. 7. hüve hea külg, paremus; heaolu, kasu. Nautis linnaelu hüvesid Mina hindan maal elamise hüvesid. 8. hüvis aineline vara; mingi tarbe rahuldamiseks loodu. Inimesele tarvilike hüviste tootmine. 9. käsitsema käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb osavalt kirvest. Ma käsitsen oskuslikult nutitelefone, aga arvutitega jään hätta. 10. teadustama kuulutama, teatavaks tegema. Korrapidaja peab teadustama külastajate saabumisest. Olen olnud mitmel kooliüritusel teadustaja ja mul tuleb see hästi välja. Liina Murd
Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral
soovivad ja on suutelised ostma Turu ülejääk on suurus, mille võrra turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Nõudlusseadus väljendab seaduspärasust, et kauba hinna tõustes nõutavad kogused vähenevad (ceteris paribus) Maksimumhind ehk hinnalagi on maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi Pakkumiskõver on enamikel kaupadel üles paremale tõusev Asenduskaubad on näiteks või ja margariin Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid Pakkumisseadus väljendab seost, et kui teised pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis kauba enda hinna alanedes pakutav kogus väheneb Täiendkaubad ehk siduskaubad on sellised, mille puhul ühe kauba hinna tõus toob kaasa selle täiendi nõudluse languse Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel ning tingimustel soovivad ja suudavad turul müüa
rivalry - või mõned - 7 Kodumajapidamine - K G Kaup või teenus, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja household - mis jagatakse ilma turu vahenduseta 8 Firma (Ettevõte) - J H Majanduslik hüvis, millel on jagatavuse omadus, võimalus mitte võimaldada tarbida company (enterprise) - hüvist maksevõime puudumisel ja võimetus tarbida seda teiste isikute poolt, kui see , leiab kasutamist kellegi teise poolt 9 Erahüvis - H I Majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente
ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus
vabalt kokkulepitud hindade alusel. See on selline süsteem, kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Majanduse kolmele küsimusele vastatakse üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus. Turumajanduse suurim puudus on, et see toimib vaid teatud kindlatel eeldustel. Turumajanduse võlusõna on konkurents. Valitsused ja inimesed ise kehtestavad igasuguseid piiranguid turul, seega täielik turumajandus pole ka võimalik. Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup) - hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. 14. Iseloomustage majanduse kolme põhiküsimust: mida toota? kuidas toota? kellele toota? Mida toota? - Tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja on nõus nende eest maksma. Eestis, avatud turu tingimustes tulevad kõne alla 5
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ülevaatus küsimus b. Hüvis, mida saab kasutada teiste hüviste tootmisel c. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse d. Raha, mida on võimalik kasutada
Küsimuse tekst Harri võib teha 2 kummi ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri .................oma võimaliku tootmise piiril : Vali üks: a. toodab väljaspool b. toodab c. liigub piki d. toodab seespool Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kapital on: Vali üks: a. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse b. Pika eluega hüvis c. Hüvis, mida saab kasutada teiste hüviste tootmisel d. Raha, mida on võimalik kasutada Küsimus 17 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt a on ...........................punkt ja tootmine on ................................... Vali üks: a. saavutatav; ebaefektiivne b. kättesaamatu;efektiivne c. kättesaamatu; ebaefektiivne d. saavutatav; efektiivne Küsimus 18
madalamas sektoris, NPRIMAARKAUP · Lukskauba nõudlus on väheelastne hinna üle- mises sektoris ning NLUKSKAUP ülielastne hinna mada- lamas sektoris. 0 KOGUS ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Täiendkaup hüvis, mille nõudmine tingitud mingi teise hüvise nõudmisest Asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel Viinamarjade hinna tõustes asendab tarbija seda suhteliselt odavamaks osutunud õuntega Asendusefekt tingibki nõudmiskõvera negatiivse kalde Nihe piki N-kõverat Erista N-kõvera nihe
5 25 0 6 24 -1 II Tarbijad käituvad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Gosseni seaduses on hüviseks aeg, mida saab kasutada eri toiminguteks. Aeg tuleb jaotada rakendusalade vahel nii, et iga kasutusliigi piirkasulikkus oleks võrdne. Hüvis A 1kr Hüvis B 2kr Rahaükiku Piirkasulikkus Rahaükiku Tarbitav kogus Piirkasulikkus piirkasulikkus piirkasulikkus 1 10 10 24 12 2 8 8 20 10
Ajatelge pidi vaadates võime sõnavaras eristada järgmisi keelendeid. Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste t...
PEATÜKI KOKKUVÕTE Nõudlus Hüvise individuaalne nõudlus on hüvise kogus, mida üks majapidamine mingil perioodil erinevate hindade korral tarbida soovib. Nõudlust mõjutavate tegurite hulgas on olulisimad hüviste hinnad ning majapidamise sissetulek. Nõudlus ja hüvise hind hüvist nõutakse tavaliselt seda rohkem, mida madalam on selle hind. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: 1. Hüvis muutub teiste hüvistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); 2. Endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Ühe hüvise nõudlust võivad mõjutada ka teiste hüviste hinnad, näiteks asendus- ja kaaskaupade korral. Asenduskaupade puhul toob ühe hüvise hinnatõus kaasa teise analoogkauba nõudluse kasvu kui näiteks üks leivatootja tavalise musta leiva hinda tõstab,
KIRJUTA SÕNADE TÄHENDUSED Edastama edasi andma, edasi toimetama. Signaale, teateid, andmeid informatsiooni edastama. Edendama edasi arendama, soodustama. Näiteks, Vanasti usuti, et vastlaliug edendab linakasvu. Edestama kellestki või millestki ette jõudma, ees olema, paremaid tulemusi saavutama. Eestindama eesti keelde tõlkima Eestistama eestipäraseks tegema, eestipärastama. Enamik suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid jne.. Enamus arvuline ülekaal. Absoluutne, suhteline, valdav enamus. Enne varem, varemalt. Ennem varasem, ennemini. Näiteks, Kes ennem jaole sai, see võttis. Ennistama endisse seisukorda seadma, restaureerima. Hüve see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis. Hüvis inimeste tarbeid rahuldav vara või teenus. Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajalin...
PARONÜÜMID E SARNASSÕNAD Seleta sõnade tähendus, tee näitelause ja ole kindel, et kasutad neid õigesti. Abonent- isik, kes abonementi kasutab Abonement- ettetellimus, ettetasumisega saadud õigus midagi teatud ajavahemikul kasutada v. külastada arv kvantiteeti näitav matemaatiline põhimõiste arvukus - hulk arveldama- maksekohustusi õiendama arvlema- ehk arveldama arvestama- arvesse võtma; sooritatud arvustama- kritiseerima arvutama- liitma, lahutama, korrutama, jagama asuma- asetsema, paiknema asustama- kuhugi elama asuma, asutama- midagi rajama, looma avaldama-teatavaks tegema avalikustama- avalikuks tegema edastama- midagi edasi andma edestama- kellestki või millesti ette jõudma edendama- edasi arendama etendama- ette kandma eestindama- tõlkima eestistama- eestipäraseks muutma efektsus muljet või mõju avaldama efektiivsus- mõjuv, tõhus, vajalikke tulemusi andev ehe- puhas, rikkumatu ehtne- võltsimata enamik- suurem osa en...
*Sotsiaalmaksu miinimumi arvutamisel on aluseks töötasu alammäär 290 *Tulumaksumäär 21% *Töötuskindlustusmakse määr töötajale 2% *Töötuskindlustusmakse määr tööandjale 1% *Kogumispensionimakse määr töötajale 2% Brutopalk palk koos maksudega, palk mis on kirjas töölepingus. Netopalk- palk kus on maksud maha arvestatud, palk mis laekub sinu kontole. ÜHISHÜVIS Ühishüvis ehk avalik hüvis kaup või teenus, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta. 1)Kollektiivselt ilma turu vahenduseta. 2) Hüvis, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta. 3)Et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu. 4)Mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark. Inimese rikkust mõjutavad kaks peamist tegurit: 1)Ühiskond 2)Inimene ise Ühiskond mõjutab üksikisiku rikkust:
komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk) 6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende puutepunkt. 7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks – erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis 8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus. 10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust
Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Kaubad on käegakatsutavad hüvised, millede tarbimine võib olla pikaajaline. Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele.
− Hinnamuutusega kohanemise aeg • Mida pikem on kohanemisperiood, seda suurem on ε, sest seda suuremad on võimalused − Järeldus: asendada kallim hüvis odavamaga. • Uus hind (+1%) = 101 €/tonn − Hüvise tähtsus tarbijale (kulutuste osakaal sissetulekust) • Uus nõudlus (-2%) = 980 tonni • Mida suurem on hüvise osakaal sissetulekust, seda suurem on ε. • Uus kogutulu = 980 × 101 = 98 980 € • Hinna tõstmine vähendab kogutulu – pole mõtet!
9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? Maksu- ja hinnapoliitika 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? · Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine; otsene rahaline toetus; väliskaubandususlikud tõkked · Sotsiaalsed motiivid: riik kehtestab paljudele kaupadele sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete täitmist 11.Mis on erahüvis? Erahüvis on toode, millel on konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline (nt. hamburger, tossud ja kinopilet) 12.Mis on ühishüvis? Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid (nt. mererand, TV, raadio)
17. Majanduse põhivalikud., economic choice 17. - Mida, what mida toota.Ressurside paigutus - . , . - Kuidas, whay millist tehnoloogiat kasutada - . - Kellele, to whom kellele kuulub hüvis, tulu - . 18.Makroökonoomika, microeconomiks uurib üksiktarbijaid ja 18. ettevõtteid ning tootmisfaktorite turge 19. Makroökonoomika, macroeconomics on õpetus turu üldisest 19
10. Vaesus – sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina 11. Väliskulu-ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt. 12. Välistulu- kasu saab kolmas osapool, kes selle eest ei maksa 13. Ühiskondlik kaup – Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, avalik hüve) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. Tulude ja kulude ringkäigu mudel näitab, kuidas on omavahel seotud majapidamis-, ettevõtlus-, valitsus- ja finantssektor 15. Netoeksport – Neto- ehk puhaseksport (net export – X n = X − M ) näitab välismaalaste kulutusi
· otsene rahaline toetus · väliskaubandsulikud tõkked (eriti oma toiduaineteturu kaitseks) Riigi sekkumise sotsiaalne motiiv: · tööpuuduse vältimine · toiduainete turu kaitseks : sekkumise viisid san.hügieen, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll Erahüvis Ühishüvis Konkureeriv hind Tarbijate jaoks tasuta Hüvis ammenduv Hüvis ammendamatu Tarbija kindlaks tehtav Tarbijaskonna jaoks raske piiritleda Ühitarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada Hulk oluline Mererand, valgusfoor, TV jne Eelarve - numbriliselt väljendatav rahaline plaan, tulude ja kulude suhte väljendamiseks. Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub Kulud väljaminekute arvestus Riigieelarve riiklik tulude ja kulude plaan. Selle koostab rahandusministeerium.
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud: 1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha 2
sisemuses selle teadmisega edasi elavad on juba nende endi mure. Ja siit tõusebki üles küsimus, et kas õnn peitubki ainult rahas? Kogu eetiline ja moraalne piir lükati lõpuks niikaugele, et kõik olid valmis õnne nimel sooritama üht julmemat pattu üldse võtta ligimeselt elu. Ja seda mille pärast, et lõpuks saabuks linnakesele kauaoodatud õnn ja rikkus. Vaat niikaugele võib viia inimest teatud hüvis ja kellegi teise kaasaaitav oskuslik manipulatsioon. Sealsed inimesed olid minu arvates oma loomult kõik arad, kuna nägid ainsa väljapääsuna kogu oma muredele kulda. Selle asemel oleks pidanud linnale enesele pikemad prioriteedid paika seadma ja tulnuks leida muu viis linnaelanike õnne leidmiseks. Kala mädaneb peast, ja nii ka selles loos. ,,Parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll.
Kodutöö II Punkte võimalus saada 20. Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks! 1. Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on ...
Arenenud riikides levinud toetusviis on otsene rahaline toetus, põllumeestele kasutatakse ka väliskaubandus tõkkeid oma toiduaineturu kaitseks. Riigi sekkumise sotsiaalsed motiivid: Riik kehtestab paljudele kaupadele sanitaarhügieeni-, tervisehoiu-, ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete täitmist. Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nim. välismõjuks, mis võib olla nii negatiivne kui ka positiivne. Erahüvis- toode millel on konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtud, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline. Ühishüvis- toode või teenus, mis on tarbija jaoks tasuta, hüvis ammendamatu, tarbijaskonda raske või võimatu määrata, tarbimist ei saa välistada, tarbijate hulk pole tähtis. Kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. EELARVE KUI PLANEERIMISE VAHEND Kõik nüüdisaegsed demokraatlikud riigid sekkuvad majandusse ja tunnistavad
Turu- e. tootmisväärtus (nt. kui palju küttimisel saadud liha väärt on) Kasutamata ja looduslikus seisundis oleva ressursi väärtus (nt. loodusturism) Tulevikuväärtus (nt. potentsiaal koduveise aretamisel) Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse 4 tasandit: Otsene kasutusväärtus (mida inimene otseselt kasutada saab) Kaudne kasutusväärtus =avalik hüvis (mida annab otseselt kasutamata – turism, haridusobjekt, veekvaliteet, mulla tootlikkus jm) Tulevikuväärtus – oodatav tulevane väärtus (nt. ravimitööstuses) Olemasoluväärtus (mida inimesed oleksid nõus tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja ei sureks) Ökoloogia ökonoomika St pööratakse tähelepanu sellele kaupade ja teenuste hulgale, mida loodus pakub
oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. Näiteks saab juht jätta töötaja harjumuspärasest preemiast ilma. Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja hüvituse atraktiivsus. Leale oleks kõrge valentsiga hüvis palgatõus. D.McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Arvan, et Lead mõjutab kuulumismotivatsioon pigem. Inimese soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja olla nende poolt aktsepteeritud. Nad otsivad sõprust, eelistavad pigem koostöösituatsioone kui 3
valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv *Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks *Despressioon ehk majanduslangus- kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt Lisalehelt: Ühiskonna majandamine *ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest, raalkapitali ressurssidest, inimkapitalist, finantskapitalist, ettevõtlikkusest. *kuna ressursid on piiratud, on ka piisatud hüvised ise. Hüvis on piiratud kui tema hulk, mida inimesed soovivad on väiksem, kui vabalt saadav hulk. *tasuta hüvised- nt õhk, merevesi Tavamajadnus- leidub kõige vaestemas piirkondades: Aafrika, aasia, lõuna-Ameerika Nendes maades tegeletakse enamasti põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega Käsumajandus süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Üksikiskul pole peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt
1. Kapital on: a. Hüvitis, mida saab kasutada teiste hüviste tootmisel b. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse c. Pika elueaga hüvis d. Raha, mida on võimalik kasutada 2. Harri võib teha 2 kummi ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri ... oma võimaliku tootmise piiril: a. Liigub piki b. Toodab väljaspool c. Toodab d. Toodab seespool 3. Majanduskasv tuleneb: a. Sellest, et inimesed soovivad suurendada oma oskusi, mille tulemusena tagatakse majanduse kasv b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
