Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatusse). ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT. ❏ Esemed: asjad, õigused ja muud hüved. Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on vallasasjad. ❏ Päraldis (принадлежность) - eraldiseisev vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ja on peaasjaga ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. ( Ntettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised) ❏ Vara - kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski väärt omav.
Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. Naudingud on kas meelelised või vaimsed. Vaid need, kes armastavad/tunnetavad ilu, elavad elamisväärselt. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest KAS VOORUSEST PIISAB ÕNNEKS? Platon: noorena - ei; hiljem - jah Aristoteles: Nikomachose eetika loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust. Poliitika keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Inimene pole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga sõbrad on halvad. Stoikud: voorusliku elu alus on õige tunnetus hüvest. Õiged hüved on seesmised, loomult head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn on kindla vooruse omamine. Saame olla kindlad vaid kindlat voorust omades - õnn ja voorus on sama. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
· Tulundusühistu seadus KOGU SEADUS! 4. Esemed 4.1 Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud. Nendele isikutele kuuluvad subjektiivsed õigused ja kohustused. Kuid samal ajal need subjektiivsed (isikutele kuuluvad) õigused on millelegi suunatud. Millele? Tsiviilõiguse objektile ehk esemele. Subjektiivsed õigused on suunatud. Ja kui me vaatame § 48. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. · Saavad olla tsiviilõiguse objektideks need asjad, mis saavad olle subjektiks õigustele (eelkõige omandatavad asjad (omandiõigus aga ka kasutusõigus)). · Esemeks võivad olla ka õigused. St õigus võib olla ka suunatud õigusele. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüjal on õigus nõuda raha. Siin on subjektiivne õigus on suunatud rahale ja asjale. Aga kas siin saab olla õigus õiguse obektiks? Selle skeemi järgi ei saa
Tulundusühistu seadus KOGU SEADUS! 4. Esemed 4.1 Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud. Nendele isikutele kuuluvad subjektiivsed õigused ja kohustused. Kuid samal ajal need subjektiivsed (isikutele kuuluvad) õigused on millelegi suunatud. Millele? Tsiviilõiguse objektile ehk esemele. Subjektiivsed õigused on suunatud. Ja kui me vaatame § 48. Eseme mõiste – Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Saavad olla tsiviilõiguse objektideks need asjad, mis saavad olle subjektiks õigustele (eelkõige omandatavad asjad (omandiõigus aga ka kasutusõigus)). Esemeks võivad olla ka õigused. St õigus võib olla ka suunatud õigusele. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüjal on õigus nõuda raha. Siin on subjektiivne õigus on suunatud rahale ja asjale. Aga kas siin saab olla õigus
kuu. 6. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus 1. poolte andmed 2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3 3. tööülesannete kirjeldus 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 5. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja maksed 6. muud hüved, milles on kokku lepitud 7. tööaeg 8. töö tegemise koht NB! Ettevõtte asukoha muutumisel tuleb aadressi täpsusega kokku lepitud töö tegemise kohta hinnata lepingu tõlgendamise reeglite (VÕS §29) alusel (3-2-1-65-17) 9. puhkuse kestus 10. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele 11. viide töökorraldusreeglitele 12. viide kohaldatavale kollektiivlepingule Otstarbekas sõnastamine – heauskselt, selgelt, arusaadavalt
nõudmisele või vajadusele. Vabaduse ja taskakaalustatuse positiivsed küljed on seega omavahel seotud ja kattuvad osalt. See osutab seosele mõningate struktuurielementide, organisatsioonilise korralduse, meedia toimimise ja toodangu vahel. Elemendid on järgmised: · Struktuurilised tingimused · Tegutsemise tingimused · Ühiskonna erinevate häälte võimalused kanalitele ligi pääseda · Pakkumise kvaliteedist tulenevad hüved vastuvõtjate jaoks, mida võib käsitleda olulisuse, mitme-kesisuse, usaldusväärsuse, huvi, originaalsuse ja isikliku rahulduse kriteeriumidest lähtudes. Vabaduse nõuded: · Tsensuuri, litsentseerimise vm valitsusepoolse kontrolli puudumine, nii et oleks tagatud õigus takistamatult avaldada ja levitada uudiseid ja arvamusi ning poleks mingit kohtustust avaldada seda, mida ei taheta avaldada
reguleerimise objektiks.Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi 10 objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil (nt. KRK §100: norm on et tappa ei tohi, vastupidisel juhul sanktsioonid). Seega on õigussuhte üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine (vastav käitumiseeskiri). Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad 2) mittevaralised hüved 3) subjektide tegu 4) tegevuse tulemus Varaliste suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; mittevaralised hüved võivad olla nt. autorlus. Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu ja tervis, omand, aga ka moraalsed kategooriad au, väärikus. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. 3. Juriidilised faktid: mõiste ja liigid. 3.1. Juriidilise fakti mõiste
Subjektiivne õigus on objektiivsest õigusest tulenev käitumise võimalus või õigustus. Subjektiivse õiguse struktuur: 1) võimalus ise teatud viisil käituda 2) nõudeõigus 3) pöörduda riigi poole. Subjektiivse õiguse objektiks on nt isik, perekond, varandus. c. Objekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Nii määratletakse õiguses objekti subjektiivsete õiguste eseme kaudu. Nt TsÜs: esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Kehalised esemed ja mittekehalised esemed (õigused, nõuded jms). Üldisemalt: õiguse objekt on hüve, suurimaks hüveks on inimese elu ja tervis. füüsiline isik õiguse subjektina inimene; õigusvõime (saadakse sünniga) ja teovõime (al 18a, piiratud teovõime vähemalt 15a, vaimuhaigetel jms; piiratud teovõime korral vajalik eestkostja), deliktivõime al 14a. juriidiline isik õiguse subjektina seaduse alusel loodud
o Kindel elluviimine Puudused: o Teiste tasandite vähene informeeritus o Otsustamiseks vähene sisend Ei arvesta eriliste kohalike olude ja vajadustega Ükskülgne Kitsarinnalised, omakasupüüdlikud otsused, korrupsioon o Vähene legitiimsus Tasub kui: o on oluline kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine- avalikud teenused, hüved. Riigikaitse, tervishoid o kriisi olukordades on võimu tsentraliseerimisel suurim mõju o Haldussuutlikkus on nõrk o Ressursse on vähe 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? Võrdsed ehk egalitaarsed tingimused, kui o On avatud keskkond, ruumid o Oodatakse, et juht ei teeks üksi otsuseid, kaasaks töötajaid. Soovitakse legitiimsust
seotud · Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust · Ametivolituste lõppemise korral on presidendil õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist · Presidendi ametivolituste ajal tekkivad muud ametikulud hüvitab Vabariigi Presidendi Kantselei · Presidendi ametivolituste ajal kaitseb presidenti ning tagab tema perekonna ja elukoha turvalisuse Politsei- ja Piirivalveamet. · Presidendi abikaasaga seotud hüved · Presidendi abikaasal on õigus presidendi ametivolituste ajal: 1) saada oma käsutusse sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistuja; 2) kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid; 3) saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 protsenti presidendi ametipalgast; 4) saada käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest
sätestatud teisiti. Lisaks eristavad töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult; • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (muu hulgas töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa
puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku osas. Isiku surnuks tunnistamine - Kui 5 aasta jooksul ei ole teadmata kadunud isiku elusoleku kohta andmeid, võib kohus huvitatud isiku nõudel sellise isiku surnuks tunnistada. Päraldis - on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Esemed - on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud. Loodusvili - on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili - on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s
Keskkonnamajanduse taust: Julian Simon 1981. ,,The Ultimate Resource". 17 Optimistlik mudel keskkonna ja majanduse seostest. Füüsiliselt võivad loodusressursid olla piiratud Majanduslik mudel muudab need kättesaadavamaks Garrett Hardin 1968. ,,Tragedy of Commons". Keskkonnaprobleemid ja turutõrked: Turutõrked: Avalikud hüved (mitte-välistatavus, mitte- rivaalsus) Välismõjud Puudulikud turud Puudulik info Puudulik konkurents Keskkonnaprobleemid kui turutõrke tulemus Lahendused: Paremini määratletud omandiõigused Saaste maksustamine Saastekvoodid Keskkonnaregulatsioonid (õigus) Keskkonnamajanduse vahendid: Maksud ja hüvitised Laenud, toetused ja subsiidiumid (toetused, abirahad) Müüdavad saasteload Sisse- ja tagasimaksete süsteem Ökomärgistamine
ning edendab nende kõige olulisemaid huvisid. · Järelikult on olemas mõned objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Kõigile ühised põhilised vajadused: Füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed, kultuurilised. Keegi John Kekes seletab: · Primaarsed väärtused on sõltuvad inimloomusest, sarnased füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega, rahuldavad ettekujutust heast elust, universaalselt mõistetud kui hüved. · Sekundaarsed väärtused, erinevad inimeseti ja kultuuriti, sõltuvad traditsioonidest, ajaloolistest tingimustest, individuaalsest hea elu mudelist. Niisiis, · Hoolimata moraalide mitmekesisusest on võimalik moraalipraktika raames jõuda kokkuleppele väärtustes, mis kehtivad universaalselt. · Moraalipraktikate erinevus on seletatav samade väärtuste erineva tõlgendamisega ja erineva tähtsustamisega.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
kaupluse kolimine atraktiivsemalt müügipinnale. Kuna ettevõttel on kohustused panga eest siis vähemalt kord aastas (vajadusel tihedamini) koostatakse pangale esitamiseks excelis kasumiaruanne ja bilanss. Tulude ja kulude arvestus Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile nr. 1. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale. Jaemüügi puhul on selleks kauba üleandmise hetk. Praktika ajal puutusin kokku ostjatelt laekunud ettemaksetega. Kuna ettevõtte tegeleb mööbli müügiga, siis on igapäevane, et kliendile sobivat toodet ei ole laos ning vormistatakse tellimus. Tellimuse eest peab klient tegema osalise ettemaksu. Laekunud ettemaksed ei ole kasumiaruande mõistes müügitulu (käibemaksu seaduse mõistes on tulu), seega
maksab töötajale töö eest tasu. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed? · Töötaja ja tööandja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht · Lepingu sõlmimise aega ja töötaja tööle asumise aeg · Tööülesannete kirjeldus · Ametinimetus, kui kaasneb õiguslik tagajärg · Töötasu, arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev · Muud hüved · Tööaeg · Töötegemise koht · Puhkuse kestus · Lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad · Kehtestatud reeglid töökorraldusele · Viide kohaldatavale kollektiivlepingule 8. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping? Tähtajatult, erandkorras kuni 5 aastaks. 9. Mis on katseaeg ja kui pikk see on? Aeg, mille käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida
argumendist/faktist. See järel on tähtis teada kliendi arvamust, kuidas tema suhtub millessegi. Järgmiseks tuleb välja selgitada, kas klient on valmis seda olukorda muutma, kas teine osapool on valmis tegutsema selle nimel ning valmis tegutsemiseks. 16. Toote tutvustamine: FAB – tehnika Toodet tutvustatakse järjekorras: toote omadused (suurus, värvus, kvaliteet hind) nendest tulenevad hüved (toote eelistused, pakutakse nt ilusamat ja tervet välimust, auto puhul kiirust ja mugavust) kliendikasu (mis kasu klient saab sellest tootest) Müüja peab olema konsultandi rollis, äratada temas ostusoov – klient peab veenduma, et vajab toodet, ehk siis samas on müüja ka veenja. Tähtis on luua väga täpne ettekujutus kliendile. Formaalloogika kasutamine (tehnikakaupade puhul, kvaliteedi ja
Ühised, kommunitaarsed 45.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Olukord, kus valitakse prinsiibid: Inimesed ei tea, mida tahta elult, mida nad soovivad. Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas Milliseid printsiipe valitakse, kui nende järgi tuleb elu korraldada (kas teada kes sa oled ja kus oled). 46.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Et kõik primaarsed sotsaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm. saaksid jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsiaalne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. Peaküsimus :“ millised oleksid printsiibid, millealusel tuleks sotsiaalses praktikas elu korraldada , et olukoda võiks kutsuda õiglaseks?“ Vastus : „sellised printsiibid valitakse hüpoteetilises algolukorras!“ hüpoteetilises algolukorras nn
õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. 2.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnnelik olemiseks ei piisa vaid vooruslikust elust, vaja on ka väliseid hüvesid, vahendeid, et teha teistele head, inimene ei ole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga ta sõbrad on halvad Aristoteles. Stoikud voorusliku elu aluseks on õige tunnetus, sellest, mis on hüve, õiged hüved on seesmised, loomupoolest head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn tähendab kindla vooruse omamist, aga omades kindlat, aga me saame olla kindlad vaid seda voorust omades ja seega on õnn ja voorus samad asjad. 3Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Õnn tähendab oskuspäraselt toimida. Kui inimene on valinud poliitika elu ja hindavad kuulsust saavad nad õnnelikuks,
moodustavad nad üksteisest sõltuvate omaduste rühmi. Näiteks on kitsastest toiduspetsialistidest liikidel tavaliselt ka väike asustustihedus. Uurides väljasuremisele kalduvate liikide tunnuseid, on võimalik prognoosida ka teiste liikide ohustatust ja nende kaitse vajadust. Kasutatud allikad Anttila P., Frey T., Ojanen M., Puhakka M., Vuorisalo T. 1996. Globaalsed keskkonna probleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Karik H., Kuiv K.K. 2007. Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved. Tallinn: Koolibri ~ 10 ~ Kuresoo R., Primack R.B., Sammul M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti loodusfoto ~ 11 ~
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud
............................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1.2 Hüvitised, hüved...........................................................................................................16 1.2.1 Ajutise töövõimetuse hüvitis ehk haigushüvitis...................................................18 1.2.2 Haigushüvitise kajastamine raamatupidamisarvestuses.......................................20 2. ÜLETUNNITÖÖ TASUSTAMISE ERIJUHT.....................................................................22 2
täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis.
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 6) muud hüved, kui nendes on pooled kokku leppinud. Need hüved võivad olla olnud töölepingu sõlmimisel töötaja jaoks olulised tingimused ning seetõttu on nende olemasolu töölepingus oluline 7) aeg, mil töötaja täidab tööülesandeid. Kas täistööaeg 40 h nädalas, aga võib kokku leppida ka, et töötaja asub tööle osalise tööajaga 8) töö tegemise koht, see on töötaja jaoks väga oluline, sest see mängib tihti
TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, direktiiv 91/533/EMÜ). 5 Töölepingu (dokumendi) andmed: poolte andmed, töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg, tööülesannete kirjeldus, ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg, töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed, muud hüved, tööaeg, töö tegemise koht, puhkuse kestus, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad (viitena), tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, viide kohaldatavale kollektiivlepingule. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda kinnitust andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda tööandja peab esitama andmed 2 nädala jooksul nõude saamisest
leidmine. Sellest tulenevalt sordimendi ülesehitus ettevõttes omab suurt tähtsust, samal ajal on ta väga tihedalt seotud ettevõtte tulude ja kuludega. Sordimendi ulatust defineeritakse mõistega laius ja sügavus. Laius näitab, kui palju kaubagruppe, sügavus näitab, kui palju on kaubagruppides erinevaid artikleid. Vahetus ja turg Turumajanduse kõige olulisem eeldus on vabaturg, kus kaupadena võivad esineda kõik hüved, millel on maksujõuline nõudlus. Ligipääs sinna on kaubapakkujal. Vahetus ongi siis tarviline tehing milles osaleb kaks või enam isikut või firmat. Vahendaja loovutab selle käigus midagi teisele, mile eest ta saab midagi vastu. Vahetustingimuste aluseks on vahetuse käigus saadud või loovutatud hüviste suhe. Seda võib käsitleda kui turu hinda. Eriti siis kui üks vahendaja saab sellest kasu. Turg ja vahetus soodustavadki kauba vahetust vastavalt nende väärtusele
· Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda · Tarbimist ei saa välistada · Tarbijate hulk pole tähtis · Mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark 61) Ühishüvis ehk ühishüved a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark 62) Täida lüngad. a. Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan. b. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. c. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. d. Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu Riigikogu.
Immateriaalne põhivara koosneb 1999.a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon on kajastatud kasumiaruandes põhivara kulumi real. 12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile
mõistab, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda, millised on tegevuse tagajärjed, kuidas kasutatakse ressursse ja võetakse vastutus tegevuse tulemuste eest. Puhas ja tervislik elukeskkond on üks majanduslikest ja sotsiaalsetest hüvedest. Puhas õhk, ilus maastik, joogikõlbulik vesi, madal müratase, jne. need on kõik väärtused, mida igaüks meist heameelega tarbib. Need on hüved, mida me tahame tarbida, ning mille olemasolu peaksime säästliku arengu põhimõtteid arvestades tagama ka tulevastele põlvedele. Küsimused, kas ma soovin, et minu laps(ed) / lapselaps(ed) elaksid sellises keskkonnas, mis on saastatud ja kus praktiliselt puudub elusloodus, aitavad inimestel mõista probleemi olemust. Märksõnad · Ettevõtte suhe keskkonnaga · Vastutuse tunnetamine keskkonna suhtes
Makstakse töötajatele mitmesuguseid toetusi, lisaks pööratakse tähelepanu töötajate turvalisusele. Töötajad muutuvad organisatsioonist psühholoogiliselt sõltuvaks, seoses saadavate hüvitistega (majanduslikud, materiaalsed ). Alluvad on valmis passiivseks koostööks, töötulemused pole eriti paremad võrreldes autokraatse mudeliga. Hooldav mudel ei tohi olla ainuke alluvate motiveerimise viis. Toetav mudel- tuleneb hooldavast mudelis, viies saadavad hüved enam sõltuvusse töötaja isiklikust väärtusest. Juhtkond loob õhkkonna, mis soodustab inimeste arengut ja motiveerib neid kasutama oma võimeid organisatsiooni huvides. Juhtkond on pigem eestvedaja kui sundija. Alluvad tunnevad oma osalust ja selle tähtsust organisatsioonis, tuntakse staatuse tõusu on suurem töösoov. Tekib "meie" tunne. Toetatakse inimeste arengut, motiveeritakse. Kui organisatsioon vajab on inimesed valmis lisapingutusteks, sellest otsest kasu saamata.
Me oleme õnnetud, kuna avastame, et saame selle, mis ärritab meie ihasid, kätte liiga hilja, kui üldse saame. Me tahame omada liiga palju mõttetud ja kalleid asju, mis meid kuidagiviisi targemaks ja aulisemaks ei tee ja kui me neid asju ei saa, oleme me õnnetud ja ebakindlad. Inimesed muutuvad ka ebakindlaks ja õnnetuks, kui nad mõtlevad ja kurvastavad ammuse ja unustatud valu pärast või muretsevad eesootava elu pärast. · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul?
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema. 29. Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid, kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 30. Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib? Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus, investeerimisvõimalus, usalduse/usutavuse mõõde, koosluse roll, kasutamine tugevdab. 31. Selgita, mis on poliitiline kultuur. Iseloomusta väärtustebaasi, millel baseeruvad poliitilise kultuuri seletused. Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate,
tööturule ja töötavad ka peale Aktiveerimispoliitikad hüvitised, et saada Võimalus osaajaga tööks vanemaealised tööturule ära pensioniea saabumist osaajaga pensioniks Kõrge töötaja kaitse ja Vanemad töötajad võivad olla tööstaaziga kaasnevad hüved nõus töötama ka sellistel Täielikult pensionile jäämise Varast pensioniseerumist madalalt tasutatud vanus suhteliselt kõrge, peetakse sotsiaalseks õiguseks varieerub vähe
kinnisasjadele Erandina AÕS õiguste käibe osas õiguste pantimine Omand kui asjaõigus on üksikutele asjadele, mitte asjade kogumitele (üleandmiseks tuleb need identifitseerida Kinnisomandi esemeks on kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad, samuti- mida võidakse sinna kanda Vallasomandi esemeks on vallasasjad (TsÜS § 50 lg 2) Mõned asjad võivad olla käibest eraldatud või nende käive on piiratud (seaduse alusel) –nt relvad ja narkootikumid Käibes ei ole üldised hüved – nt avameri ja õhk Omand lõppeb hävimisega, kaotamisega.. OMANDI LIIGID Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. (2) Ühine omand on kaasomand või ühisomand. (3) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. (4) Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Individuaalne omand-Ühe inimese omand
) ◦ alusetu rikastumine ◦ käsundita asjaajamine ◦ tasu avalik lubamine ◦ muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.) Kohustused (teha ,mitte teha ja kaitsta): ühekordsed ja kestvad kohustused; esmased ja teisesed kohustused; põhi-ja kõrvalkohustused; mittetäielikud /naturaalkohustused (§4) Võlaõiguslikud nõuded (kaasuste lahendamine): Kes? Kellelt? Mida? Millistel õiguslikel alustel? 16.02 §1045- seadusega kaitstud hüved §1044 lg3- erandjuhus, mille alusel nõue esitatakse §101- abinorm õiguskaitsevahendite kohta (pole nõude alus) §108- kohstuste täitmise nõudmine VÕS hõlmab : 1) Subjektispetsiifiline regulatsioon: B2C (Business to Consumer) ehk tarbija-ettevõtja vahel sõlmitud leping B2B (Business to Business) ehk lepingud ettevõtjate vahel P2P (Private to Private) ehk lepingud isikute vahel, kes ei ole tarbijad ega ettevõtjad teineteise suhtes
suhtumist oma õigus-vastasesse teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse ning oma teo tagajärgedesse. Süü on õigusrikkumise kohustuslik element, see kujutab isiku tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Tahtlus ja ettevaatamatus on kaks süü vormi, mis iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. 5.Mis on õigusrikkumise objekt? Õigusrikkumise objektiks on kõik need hüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine ehk õigusrikkumise tagajärjel kahjustada saanud isikute õigused, vabadused või suhted, mis on kaitstud õigusnormidega. 6.Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Õigusrikkumise objektiivne külg on inimeste teod, mitte mõtted või kavatsused, sest õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist. Enamasti on selleks mõni aktiivne tegu, kuid mõnikord ka tegevusetus. Tegevusetuses seisneb õigusrikkumine
aluseks. Toote kasutamise sageduse näitaja järgi tarbijad jagunevad: · passiivsed kasutajad · keskmised kasutajad · aktiivsed kasutajad. 27 Enamik firmasid on muidugi huvitatud kasutajate aktiivsest poolest, kuid teatud juhtudel valitakse ka sihtturuks passiivsed kasutajad, et tekitada huvi ja sellega tõmmata nad enda poole. Tootega seotud näitajaks on samuti hüved, mida tarbijad loodavad ostetava kauba kasutamisest saada. Inimese paneb tegutsema motiiv, sisemine jõud, piisavalt tungiv vajadus, mis nõuab rahuldamist. Motiiviks võib olla toote vastupidavus, mugavus, ökonoomsus ja staatus. Organisatsioonituru segmenteerimine Osa tarbijaturu segmenteerimise tunnuseid kasutatakse ka organisatsiooniturgude jaoks ja nendeks on: · geograafilised · tootele-orienteeritus. Organisatsioonituru segmenteerimise alusteks on veel
Hinda tulemusi ja kontrolli, anna tagasisidet Projektide, ülesannete kirjeldamine Kirjeldage : -Selle eesmärki -Tähtsust -Tähtaegu -Isiku volitusi, kellele antud ülesanne läheb Mida te täpselt tahate? Millal ja kuidas te seda tahate? Mida te ei taha? Miks delegeerida? Mida annab delegeerimine? · Juhile · Töötajatele · Ettevõttele Efektiivsed ettevõtted on ülesehitatud delegeerimispüramiididena. Delegeerimise hüved 1. Suurenenud produktiivsus ja efektiivsus. 2. Aja maksimeerimine. 3. Vähemoluliste tööde kõrvaldamine. Edukas delegeerimine võimaldab töötada tulemuste nimel. Miks välditakse delegeerimist? -Sündroom "Ma teen selle ise ära, keegi ei oska seda paremini teha" -Kalduvus võrdsustada delegeerimine oma kohustustest loobumisega -Suhtlemisraskused -Juhi autoriteedi puudumine, mille tõttu delegeeritud ülesanded jäetakse täitmata
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
1. JI eesmärk või tegevus on vastuolus seadusega, avaliku korraga, heade kommetega 2. JI asutamisel on rikutud seadust 3. JI põhikiri on vastuolus seadusega 4. JI ei vasta seaduses sätestatud nõuetele 5. JI juhatuse volitused on lõppenud 2 aastat tagasi, asendavat organit pole valitud 6. muu seaduses sätestatud alus JI ühinemine- A+B=C või A+B=A JI jagunemine- A=B või A=B+A JI ümberkujundamine- kaasneb JI vormimuutus (nt OÜ->AS) Esemed Mõiste: Hüved, mis võib olla tsiviilõiguse subjektiks (asjad, õigused, muud hüved millel on eseme kvaliteet). Liigituvad kehalisteks esemeteks (asjad) ja mittekehalisteks (õigused). Asjad: Kehalised esemed, millele saab kohaldada asjaõigust, asja tunnused on ruumiline piiritletavus, meetega tajutavus, võimalus teostada faktilist võimu (vallata). Inimkehast eraldatud kehaosad muutuvad pärast eraldamist asjadeks (juuksed, hambad), inimese laip on asi, kuid selle käsutamine on piiratud
kaovad haiguse või tasakaalutuse nähtavad sümptomid. Kui jätad aga reiki vahendamise, niipea kui vaevused on vähenenud või kadunud, ei tasu imestada, kui haigestud uuesti. Kui jätad asja liiga kähku sinnapaika, annab reiki sulle ainult esmaabi. Haiguse väljauurimiseks peab reikiravi jätkama. Alles siis, kui ka selle algpõhjus on kadunud, võid lugeda end täielikult tervenenuks (Phylameana, L. D. : 2004 ; 46). Reiki hüved Reiki tuleb kasuks mitmel moel. Reiki annab sulle jõudu, kui oled nõrk või kurnatud, kuid peale selle on reikil ka teisi hüvesid. Reiki rahustab pingul närve ning vähendab muretsemist ja paanikahooge. Järjekindla reikivahendamisega kaovad krooniline valu, stress ja ärrituvus. Reikit võib ohutult ühitada tavameditsiini ravikuuridega. Reiki suurendab elujõudu ja loomingulisust.
Kui inimene mõistab paratamatust, siis saavutab ta seesmise vabaduse. Muuta tuleb oma suhtumist maailma. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus, ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt ehk stoilise rahuga ehk apaatiaga (apaatia tundetus, stoikud mõtlesid apaatia all mõõdukat rõõmsameelsust, tegelikult tundetust nad ei pooldanud). Sellised neutraalsed nähtused on: elu, surm, tervis, ilu, inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb. Tuleb olla kõrgemal igapäeva muredest -> ,,Tuleb olla nagu kalju keset möllavat merd!" on üks filosoof öelnud. Nendelt on pärit ka praktiline elureegel: Kui mingi tegevus on paratamatu, tuleb see muuta endale võimalikult meeldivaks.
Õigusliku reguleerimise objeki nähtused, mida riik mõjutab. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub ongi tagatud isiku õiguspärane käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt, siis on tegemist õigusvastase käitumisega, mis tekitavad juriidilised järeldused, mis tekitavad karistused. Selle mehhanismi toimimine tagatakse riigi sunniga. Konkreetne karistusliik on sanktsioon. Konkreetse õigussuhte objektid: 1) asjad 2) mittevaralised hüved 3) subjektide tegu (tegevusetus) 4) tegevuse tulemus Õigussuhte sisu: subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Õigussubjektsus on õiguse - ja teovõime kokkulangevus. Füüsilistel isikutel sõltub see east ja psüühikast. Õigussubjektsust mõjutab üksikisiku teovõime kriteeriumid. Sama kategooria isikud peavad olema võrdsed. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõigusi ei tohi kodaniku õigus piirata. 41. Juriidilised faktid mõiste ja liigid:
Jeesuse õpetus. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid taevavabariiki pääseda ainult need, kes temasse uskuvad ning meelt parandavad. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maitse väärtuste juures ja võib saada meeldepadandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Jumalariik ei olnud avatud edukale ja endaga rahulolevale inimesele, vaid vaesele ja põlatud inimesele, keda maised hüved jumalast eemale ei hoia. Selline õpetus leidis kiire vastukaja ühiskonna alamkihtides, tekitades umbusku ülemkihis. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamisy surnust üles ärganud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalariigi peatset saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poolt ette kuulutatud messias ehk Kristus. Jeesus Kristlus tekkis juutide usust
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
kaudu, tasuvõim- vahetustaktika, sunnivõim- surve taktika, infovõim- konsulteeri Isiksuse võim- Ekspertvõim- teadmiste kaudu juhtimine, Veenmise võim- ratsionaalne veenmine, referentsvõim- isiklik eeskuju, Karismaatilisus- inspireerimine, meelitamine... Poliitiline mõjuvõim- Otsustamise võim/ koalitsiooni võim- otsuste kaudu situatsiooni juhtimine ja hindamine; Kaasamise võim/ institutsiooni võim- õigus otsustada, kellele jaotuvad hüved ja kes on kaasatud 13. Sotsiaalse mõjuvõimu olemus ja vormid. Võim kedagi mõjutada, tulemuseks võib olla allumine, pühendumine või vastuseis. Konsulteerimine- arvamuste küsimine, kaasamine otsustamise protsessi. Ratsionaalne veenmine - põhineb loogilistel argumentidel ja faktidel. Inspireerimine- entusiasmi tekitamine, ideede ja väärtuste esiletoomine. Meelitamine- hea tuju tekitamine või sümpaatia saavutamine. Koalitsiooni loomine -
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
