TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EUROOPA LIIT, MIS OLI TEMA ALUSIDEE? Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Euroopa Liidu alusidee............................................................................................................4 2.Euroopa Liit täna......................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
• lõppsätted, muud tingimused (nt lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ja vaidlustamise kord) • poolte allkirjad Juhatuse liikme leping • Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks tuleb nõukogul või osanikel esmalt vastu võtta otsus, milles määratakse kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, eelkõige tasu ja selle maksmise kord, juhatuse liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved (nt ametiauto, mobiiltelefon, sülearvuti), puhkuse kestus, tegevusvaldkondade jaotus. Juhatuse otsus • Juhatuse otsuses fikseeritakse ühingu juhatuse liikme poolt vastu võetud tähtsamate otsuste tegemise aeg ja otsuste sisu. Kui juhatuses on üle ühe liikme, on soovitatav juhatuse ühiste otsuste fikseerimiseks korraldada juhatuse koosolek ja vormistada juhatuse koosoleku protokoll. Juhatuse koosoleku protokoll
· avatud ja suletud süsteemid - erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel (seadused, ,,kirjutamata" normid ja hoiakud, ligipääs haridusele ja töökohtadele) Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste või sotsiaalse positsiooni alusel (enam omane suletud ühiskondadele) Omandatud staatus - tugineb individuaalsele panusele (omane avatud ühiskondadele) Meritokraatia - sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus) Meritokraatlik ühiskond - edukuse aluseks on inimese võimed, pingutused ja saavutused Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - tekkinud on suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; klassisüsteem on pidevas muutumises (ei ole piiratud), sotsiaalne mobiilsus on tõenäolisem kui teistes süsteemides
väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest ning väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks)(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi loomutäius on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne jaoks vaja siiski ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust(,,Nikomachose eetika", nt sõbrad, raha, päritoli, välimus). Kuid o keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende väärtus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse (neil endil puudub sisemine väärtus). Voorused on seesmiselt head.
tegemist ainult siis, kui on täidetud alljärgnevad neli punkti: 1. tööandja annab 2. töötaja saab 3. töösuhtest tulenevalt 4. rahaliselt hinnatava hüve ja kui kas või üks nendest komponentidest puudub, siis ei ole tulumaksuseaduses tegemist erisoodustusega. Eesti Riigikohus viitab, et erisoodustused on tööandja poolt töötajale antavad rahaliselt hinnatavad hüved, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustus on õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Erisoodustus on oma olemuselt mitterahaline palk, kuid maksumaksjaks on töötaja asemel tööandja. Töötajat vabastatakse saadud erisoodustuste deklareerimisest ja maksustamisest. Erisoodustuse deklareerimise ja sellelt maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja 14 ainult vastutab tööandja
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või need tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui see on olemas. Töötaja võib neid andmeid igal ajal nõuda, kui neid ei ole esitatud.
1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2.) Ärisektor Peamine eesmärk: teenida tulu Sinna kuuluvad: · EÕJI Eraõiguslikud juriidilised isikud o OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ o Riigi ettevõtted nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III
· kokkuhoiupreemiad tootmistegurite säästliku kasutamise eest, · intensiivsuspreemiad lühemate seisu- ja remondiaegade vms eest LISASOODUSTUSED JA TÄIENDAVAD SOTSIAALTAGATISED Lisasoodustused on kõik praegustele (ka endistele) töötajatele ja pereliikmeteletagatav mis ei sõltu otseselt töötaja tööpanusest ega ettevõtte tegevuse tulemustest, vaid võimaldatakse kõigile personali hulka kuulujatele.Lisasoodustuste hulka kuuluvad rahalised, mitterahalised (materiaalsed) hüved ning mittemateriaalsed hüved nagu (tasuta või soodushinnaga) teenused jm. Lisaks sotsiaalsetele ja eetilistele on ka majanduslikud motiivid: töötulemuste parandamine, töötajate kinnistamine ja ettevõtja maine kujundamine. Lisasoodustuste arv ja kulud töötaja kohta on tavaliselt suurem suurettevõtetes, kuna nende võimalused on suuremad ja teatud vormidel on mastaabiefekt (st on minimaalne tasuvuse piir). Liigitamise peamised alused on: · eesmärk ja vorm ning
komponentideks ning periodiseerida tulu vastavalt sellele jaotusele. Näiteks juhul, kui kauba müügihind sisaldab ka teenuse osutamist, mille sisu ja periood on lepingus kindlaks määratud, kajastatakse teenuse osa tuludes selle osutamise hetkel, mitte aga kauba müügist saadud tulu kajastamisel. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik allpool loetletud tingimused on täidetud: · olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; · müüjal puudub kontroll kauba või toote üle ning tal ei ole niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga; · tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; · tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; · tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Enamikul juhtudel lähevad omandiga seotud riskid ja hüved müüjalt ostjale üle samal ajal
parima, kauneima, nauditavaima õnne alus. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Aristotelese jaoks on loomutäius õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, sest head teod nõuavad vastavat varustust. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud väitsid, et voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamisteks voorusteks nende jaoks õiglus, mõõdukus ja julgus. Tõeline hüve on see, mis seesmiselt, loomult on hea. Vooruste valesti kasutamine ei ole enam hüve. Õnn seisneb kindluses hüve omamises. Et ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus, on voorus ja õnn stoikude jaoks kattuvad mõisted. 3
igal pool suur puudus. Selleks, et neid projekti juurde kinnistada, ei piisa sageli heast palgast. Motivatsioonitegurid Tahtes meeskonda head spetsialisti, tuleb läbirääkimiste käigus rõhutada töö neid eeliseid, · Materiaalsed · Loovus mis just soovitud kandidaati motiveerivad. hüved · Kuuluvustunne Motivatsioonitegureid eksisteerib tunduvalt rohkem, kui esimesel pilgul arvata võiks. · Võim / mõjuvõim · Iseseisvus Kõrvaloleval slaidil on valik võimalikest · Tähendus / mõte · Turvalisus põhjustest, miks üks või teine töökoht inimest · Eksperdistaatus · Staatus huvitab. Kui intervjueerijatel õnnestub vestluse käigus kandidaatide motivatsioonitegurid välja
tekkides avastavad, kui palju ametliku palga puudumine neid piirab. Deklareerimata palgalt ei saa töötaja töövõimetus-, koondamis- ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Ümbrikus makstud töötasu ei kajastu kuidagi pensioni suuruses, mis teatavasti arvutatakse elu jooksul teenitud palgast. Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond pakub. Võib öelda, et seetõttu on tänavad auklikud ning rohkem tuleb maksta ühistranspordi, tervishoiuteenuste ja muu sellise eest. Samas kantakse kahju ka siis, kui õnnetusjuhtumi puhul ei jõua rahapuuduse tõttu kohale kiirabi, päästeteenistus või politsei. Ka laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud
olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist. Säärastel juhtudel peab riik majandusse sekkuma, näiteks: 1) reguleerima kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti; 2) mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist; 3) tegelema ise tootmisega; 4) tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele. Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad, teenused ja hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved on julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid ning normaalne elukeskkond. Ühishüved on ammendamatud, sest keegi ei saa neid jäägitult ära kasutada ega piirata teiste võimalusi nende tarbimisel, ning välistamatud, st loodud tarbimiseks kõigile ühiskonnaliikmetele. Ühishüvedega haakub ka välismõjude probleem. Majanduses nimetatakse välismõjuks
inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust.Tänaseks on inimkond õppinud ioniseerivat kiirgust tekitama kogustes, millega vanasti inimene kokku ei puutunud. See on kohati muutnud elukeskkonda ja toonud sellesse riskiallikaid juurde. See lisarisk ei ole lihtsalt määratletav. Ei saa öelda, et siiani on kiirgus ohutu ja siit edasi ohtlik.Kaasaja maailmas tuleb õppida tundma ja arvestama neid riske, mida tsivilisatsiooni hüved kaasa toovad, sealhulgas ka kiirgusriski. Kiirgusi, välja arvatud soojus- ja valguskiirgus, meeleorganid ei taju. Nad ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda tugevamast surmavast kiirgushulgast. Seega pole meeleorganitelt õigeaegset häiresignaali oodata. Ohumärgi panevad paika meie endi teadmised. 1 IOONISEERIV KIIRGUS
Arenes kaubavahendus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Võeti kasutusele tööriistad käsitöölised. Esineb kahes peamises vormis: rändkarjanduse või alepõllundusena. - Hilisagraarne tootmisviis tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. · ELATUSMAJANDUS selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise. KÜSIMUSED 1. Mis on traditsioonilised tootmisviisid? Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Loomade kodustamine ja põlluharimine, taime-ja loomakasvatuse ühendamine. 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises. 3. Milline on traditsiooniliste tootmisviiside seos maailmamajandusega?
rõõmuga. Organisatsiooni teenindajad vajavad ka motivatsiooni töötamiseks ehk motiveerivat lähenemisviisi organisatsioonilt ( ehk siis selle eesotsas oleva juhataja poolt). J. Stacy Adamsi (lk60) õigluse ja erapooletuse teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemi õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega. Oluline on inimese enda panus tööl aktiivsus, teadmised, oskused. Ning hüved, mida töökoht vastu pakub. Antud ettevõttes hetkel ei ole olukorda, kus alluv tunnetaks õiglust. Tööpanus/oskused/teadmised ei võrdu saadava hüvega (ka palk). Pigem on antud olukord seotud alahüvitise tunnetamisega. Loogiliselt peaks alahüvitise tunnetamine igas inimeses tekitama nö sisepinge, mis paneks tööle motivatsiooni ebaõiglusele lõpp teha, et veel paremini tööd teha ehk siis juhatja märkab ja saab tunnustust ning palka juurde vms.
kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; metsade efektiivne majandamine Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust. Metsapoliitika aluseks on ka arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada sellisel määral, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks. Metsa pakutavate hüvede mitmekülgsust, ulatuslikkust ja tähtsust inimkonnale on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil. Rio de Janeiros 1992. a toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi metsadeklaratsioonis esitatud printsiipe võib pidada esimesteks üle maailma tunnustatud metsade säästva majandamise ja kaitse põhimõteteks. Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid on kokku leppinud metsade säästva majandamise põhimõtted ning meetmed nende rakendamiseks
Ventilaatori tiiviku kiirused on täpselt reguleeritud ja need muudavad arukalt kambris õhu kiirust. Väga effektiivne ahjukambri niisutus Uus aktiivne kambriniisutus toimib kiiresti ja usaldusväärselt mistahes olukordades. See tagab krõbedad kamarad ja paneeringud ning mahlakad praed isegi suurtes kogustes. Puhas, hügieeniline värske aur Võimas värske auru generaator koos uue tõhusa aururegulaatoriga ühendab endas vees keetmise ja maksimaalse niiskuse hüved. Tulemuseks on minimaalse kuumutusajaga intensiivne värv ja isuäratav maitse. Rääkimata vitamiinide ja mineraalide säilitamisest. Eraldi veepehmendajat ei ole vaja. Tallinna Teeninduskool 2013 SelfCookingControl tähendab mitmekesisust. Lihtsalt ja targalt valmistatud. Kuidas SelfCookingControl töötab? See on väga lihtne. Vaid sõrmepuudutuse kaugusel on sadade kokkade poolt aastakümnete vältel kogutud toiduvalmistamiskogemused
Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Toode on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Klient on organisatsioon või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega Turunduse olemus Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turuuuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut,
ilmuvad ajaloolisest teadmiste pärandist ühiskonnas ning paljudel juhtudel on need loodud koostöös, see ühtib ka Marx väitega, et teadmised on ,,universaalne tööjõud", mis ,,tekkisid osaliselt koostöös praegu elavate meestega, kuid osaliselt ka varem elanud meeste töödest". Christian Fuchs kirjutas, et ettevõtted tarbivad ühiskonna hüvesid tasuta ning seetõttu on veel üks oluline ärakasutamise vorm teadmiste ühiskonnas kapitali poolt ärakasutatud hüved, mis on samas ka mitmekülgsuse ja kogu ühiskonna ärakasutamine. Küsimusele, kas kapitalistid ja väikeettevõtjad ei ole samuti osa sellest mitmekülgsusest, selles mõttes, et nad aitavad kaasa igapäevaelu hüvede tootmisele ja taastootmisele, kirjutas Christian Fuchs, et pole kahtlust, et kõik inimesed aitavad kaasa teatud tasuta töö jagamisele looduse, teadmiste ja avalike teenuste tootmisele ning taastootmisele, kuid kapitalistide klass
Motiveerivad tegurid: vastutuse usaldamine, tunnustus, huvipakkuv töö. Rahulolu vastandiks on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastandiks on rahulolematuse puudumine. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu. 10.J. Stacey (ebaõiglus hüvitamisel) Sisenditeks on tööalased panused: haridus, kvalifikatsioon, töökogemused. Väljunditeks on hüved: töötasu, preemia, lisasoodustused. Töötajad analüüsivad oma sisendi-väljundi suhte õiglust ja võrdlevad seda teiste töötajatega. Kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel, siis võib ta tootlikkus langeda, ta võib tingida hüvituse suhtes või töölt lahkuda. 11.Motivatsioon. V.Vroom Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik
igal pool suur puudus. Selleks, et neid projekti juurde kinnistada, ei piisa sageli heast palgast. Motivatsioonitegurid Tahtes meeskonda head spetsialisti, tuleb läbirääkimiste käigus rõhutada töö neid eeliseid, • Materiaalsed • Loovus mis just soovitud kandidaati motiveerivad. hüved • Kuuluvustunne Motivatsioonitegureid eksisteerib tunduvalt rohkem, kui esimesel pilgul arvata võiks. • Võim / mõjuvõim • Iseseisvus Kõrvaloleval slaidil on valik võimalikest • Tähendus / mõte • Turvalisus põhjustest, miks üks või teine töökoht inimest • Eksperdistaatus • Staatus huvitab. Kui intervjueerijatel õnnestub vestluse käigus kandidaatide motivatsioonitegurid välja
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 19. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
2020). 6 Raiemahtusid mõjutavad tegurid: Raiemahtusid riigimetsades mõjutab ennekõike Eesti metsapoliitika. „Metsapoliitika aluseks on arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada nii, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks (Keskkonnaministeerium).“ Eesti metsamajandamisel on kaks peamist põhimõtet, esiteks säästlik metsandus ning teiseks efektiivne majandamine. Säästliku metsanduse all lähtutakse metsade majandamiselt nõnda, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone
korraldab haridust korraldab tervishoidu korraldab perepoliitikat Heoluriigis on tähtsad nii majanduslik areng kui sotsiaalne õiglus Heaolurriigi tunnused: ressursside ülekandmine suur osa riigi tuludest läheb sotsiaalseteks vajadusteks Konservatiivne heaoluriik Orienteeritud palgatöötajale Heaolu sõltub isiklikust panusest Hoolekandes on tähtis osa perekonnal Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Solidaarsus Sotsiaalsed hüved kõigile Liberaalne heaoluriik Riigi ülesanne pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive Inimese isklik vastutus kõrgem Demokraatia levik Demokkraatia põhinõuded: Konkurents Kodanikuõigused Hääleõigus Demokraatia tunnused: Võrdsus seaduse ees Kodanikuvabaduste tunnustamine Sõltumatu kohtusüsteem Kodanikuühiskonna olemasolu
- teadlik teise inimese mentaalse seisundi mõjustamine läbi kommunikatsiooni, mille korral mõjutataval on vaba valik Hoiakud - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus 3 komponendiline mudel: kognitiivne afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine - - rollid - - käitumine - Hoiaku ja käitumise vahelist seost tugevdavad tegurid: situatsioonilised individuaalsed Elaboration Likelihood Model (Petty, Cacioppo)
(ibid., lk 49) Antud kontekstis pole kehaline ohutus ilmselt niivõrd teemaks, kuna tegemist on mugava ja turvalise kontoritööga, kuid majanduslik turvatunne on siinkohal kindlasti aktuaalne. Tõin selle välja juba eelmisel hierarhia astmel- insener kardab võtta riske ja eksida, sest negatiivse soorituse korral võiks tema väärtus ülemuste silmis väheneda ja seetõttu võiks ehk ka töö kaotada ning sellega koos kõik hüved, mis antud tööga ja sealt saadava palgaga kaasnevad (turvaline kodu, söök laual jne). Seega esimene samm võiks olla ülemuste poolt avalik tunnustus insenerile tema töö kohta, eelkõige eskiiside kohta, et süstida insenerile turvatunnet et ta on väärtuslik töötaja, tema panust ettevõttesse on märgatud ja hinnatakse ning tema töö ja disainid meeldivad ülemustele. Kolmandal kohal Maslow vajaduste hierarhias on sotsiaalne kuuluvus, sh sõprus ja ühtsustunne. (ibid
Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 3 tsiviilõiguse vaala isikud, asjad, omandi üleminek Esemed Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on omakorda millelegi suunatud. See miski ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks on TsüS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mis on kriteerium? Sellised asjad ja õigused ja muud hüved, mis saavad kellelgi kuuluda ja mida saab üle anda. Kas kõik asjad saavad olla tsiviilõiguse objektid? Enamasti jah, kuid mitte sellised asjad, mis ei saa olla kellegi omad (voolav vesi, avameri, õhk); õigused, mida saab üle anda (nõudeõigus võlgniku vastu, mille saab kellelegi loovutada; vanemlikku õigust ei saa ise loovutada). Muud hüved võivad
ja korras. 3 tsiviilõiguse vaala isikud, asjad, omandi üleminek 27 Esemed Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on omakorda millelegi suunatud. See miski ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse esemeks on TsüS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mis on kriteerium? Sellised asjad ja õigused ja muud hüved, mis saavad kellelgi kuuluda ja mida saab üle anda. Kas kõik asjad saavad olla tsiviilõiguse objektid? Enamasti jah, kuid mitte sellised asjad, mis ei saa olla kellegi omad (voolav vesi, avameri, õhk); õigused, mida saab üle anda (nõudeõigus võlgniku vastu, mille saab kellelegi loovutada; vanemlikku õigust ei saa ise loovutada). Muud hüved võivad
ülemäärane töötempo ( > väsimus > kvaliteedi langus (kontrolli vajadus) > otseselt töötaja tööpanusest ega ettevõtte tegevuse tulemustest, vaid õnnetuste oht > tootmisvahendite ülekoormamine ja kiirem kulumine) võimaldatakse kõigile personali hulka kuulujatele. vähem võimekate töötajate rahulolematus Lisasoodustuste hulka kuuluvad rahalised, mitterahalised (materiaalsed) hüved ning mittemateriaalsed hüved nagu (tasuta või soodushinnaga) teenused jm. töö(aja)normide määramise keerukus sageli ei leidu objektiivset kriteeriumi, võib viia lähtumisele normi määraja (normeerija) subjektiivsest hinnangust. OHT lisasoodustused võivad muutuda nii harjumuspäraseks, et neist ei saa
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või need tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui see on olemas. Töötaja võib neid andmeid igal ajal nõuda, kui neid ei ole esitatud.
esmahüvede viis tüüpi: 1) põhiõigused ja -vabadused, alates mõtte- ja südametunnistuse vabadusest; 2) liikumis- ja tegevusvabadus (elukoha ja elukutse valiku vabadus); 3) õigused ja volitused osaleda avaliku võimu ja vastutuse jagamises; 4) sissetulek ja varandus, mõistetuna üldotstarbelise vahendina (vahetusväärtusena) inimlike eesmärkide saavutamiseks; 5) eneseaustuse (väärikuse) sotsiaalsed alustingimused. 60. John Finnis: inimlikud hüved ja väärtused õiguse argumentidena. F. lähtub “hüve” (good) mõiste paratamatusest inimelus.Ta alustab tõdemusest (või hüpoteesist?), et eksisteerivad inimlikud hüved, mida saab (ja tuleb) kaitsta inimliku õiguse instituutide abil, ning praktilise mõistlikkuse (practical reasonableness) nõuded, millele üksnes sellised instituudid saavad ja peavad vastama. Uurimisülesanne on selliste hüvede ja praktilise
teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste kohustustega. Objektiks võivad olla: o Asjad ja mittemateriaalsed väärtused (nt tööjõud, teenus, intellektuaalne omand) o Vaimsed väärtused (nt au, nimi, väärikus) o Majanduslikud (nt raha, asjad, varalised õigused, tööjõud, teenus või intellektuaalne omand) või sotsiaalsed hüved (nt au ja väärikus, hea nimi, tunnustus, ühiskondlik seisund ÕIGUSSUHTE LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel o Aktiivsed õigussuhted tuleb mingeid tegusid toime panna Avalduse kirjutamine Toidu koju tellimine o Passiivsed õigussuhted Ootamine Eksami tulemuste ootmaine Punase foori tulega olen passiivselt ühe koha peal
· suurem maksukoormus kodanikel, et kulutusi finantseerida Õhuke riik: · riik sekkub majandusse väga vähe, · nõudmine-pakkumine juhib majandust kui nähtamatu käsi · riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas · isiklik toimetulek sõltub vaid omaenda majanduslikust aktiivsusest Anarhia: · alternatiiv riigile · juhtimise ja valitsemise piiramine · üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism Ühishüve riigi pakutud hüved, mis tagavad üldise heaolu ühiskonnas ning mille allikateks on maksud 1. Mittemajanduslikud haridus, arstiabi, politsei jne. 2. Majanduslikud kaubad ja teenused, mis jõuavad inimesteni ilma turu vahenduseta, nt riiklik või kohalik meedia 2 Riigivõim Riigivõimule iseloomulikud tunnused: 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2
ülevaadet majaelanike maksejõudlusest ja siis vastavalt sellele, kas oodata ja koguda väiksemate tööde jaoks raha iseseisvalt remondifondi (variant I) ja hiljem võtta selle võrra väiksem laen või variant II võtta kohe suur pangalaen ning suurendada remondifondi makset laenumaksetest tulenevate kohustuste võrra, kusjuures säilib oht, et võlgnikud ei suuda ka seda tasuda, kuid selleks on ühistutel omad meetmed. II variandi puhul saavad kõik tööd eeldatavalt varem valmis ning hüved ilmnevad selle võrra varem. 1.10 Turuväärtus, taastamisväärtus, jääkväärtus 1.6 Turuväärtus Hoone turuväärtus sõltub mitmetest teguritest. Hoone turuväärtuse hindamisel on väga tähtis tema asukoht. Vaadeldav hoone asub Lasnamäel, mistõttu teatud määral on inimeste privaatsus piiratud, sest majad on suured ja seinad mitte väga helikindlad. Teisalt, vaadeldav maja asub Lasnamäe kaugemas nurgas, kus väga lähedal on Pirita-Kose jalgrajad ja Pirita jõe ürgorg
21. Milline peaks olema personalipoliitika ettevõttes? Personalipooliitika eesmärk: On tagada töö suurim tulemuslikkus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 1) Töötajad peavad olema veendunud, et neid koheldakse õiglaselt ja objektiivselt; 2) Peab aidatama juhtidel kiiresti õigeid otsuseid vastu võtta 3) Peab andma juhtidele kindlust probleemide lahendamisel ja oma otsuste kaitsmisel. 22. Tasustamine, hüved ja palgapoliitika. Erinevad võimalused ja viisid inimeste töö hüvitamiseks. Töötasu on nii tasu pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon tehtud töö eest jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks. Hüvituse liigid: 1) palk – põhiline hüvitus, mida töötaja töö eest saab; 2) lisatasu – tasu, mida töötaja saab normaalsest suurema pingutuse eest; 3) soodustused – lisakompensatsioon töötajale või töötajarühmale kui organisatsiooni liikmele.
Positiivne on selle lahenduse juures see, et sellist olulist ja tähtsat tööd peaks tegema ikkagi kaks eraldi inimest, kuna oli näha, et kui taheti inimest kätte saada, siis see polnud alati võimalik, sest ta täitis parasjagu teise tööga seotud ülesandeid. Töötaja jaoks on oluline ka moment, et uus ametikoht loodaks politseiametniku positsiooniga, mistõttu oleksid huvitatud antud töökohast ka praegused pol. ametnikud, sest nende ametiga kaasnevad hüved jääksid alles. Positiivne oleks ka see, et on täpselt ära määratud ka uue loodava töökoha alluvussuhe/juhtimine, kelleks hakkab olema siis töövaldkonna järgi teabetalituse juht, mis endises olukorras oligi väga segane, sest seda tööd tegi pol. ametnik, kes oma positsioonilt allus jälitustalituse pol. inspektorile ja töövaldkonna kohaselt hoopis teabetalituse juhile. Negatiivseks võin vaid lugeda ehk loodava töökoha peale kuluvat palga
2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, ent täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Platon: annab erinevatel eluetappidel erinevaid vastuseid (varase Platoni arvates on õnneks vaja ka väliseid hüvesid, hilise Platoni arvates piisab voorusest). Stoikud: Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole hüved, sest nende väärtus sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus).
Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. · Kohaturundus. Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändi identiteedi funktsionaalsed, emotsionaalsed ja eneseväljenduslikud hüved Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist, viisil mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse (Kotler & Hamlin & Rein & Haider 2002: 183). (Tallinna linna asukohaturunduse strateegia aluste loomise kava). Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändimine on kindlast allikast pärit pakkumise ülesehitus.
üldjuhul organisatsiooni poolt. need jagunevad ainelisteks ja moraalseteks tasudeks. Ainelised tasud - töötajaid hüvitatakse materiaalset heaolu mõjutavate vehnditega nagu palk, preemia jne. Moraalsed tasud - töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse jne. Kaudse tasu eesmärk on pakkuda ahvatlevat ja konkurentsivõimelist tasudepaketti, mis meelitaks ja hoiaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Kaudse tasu liigid: Pensioniplaan. Isiklik turvalisus – hüved, mis suurendavad isiklikku ja pere turvalisust. On seotud haiguste, tervise, õnnetuste ja elukindlustusega. Assisteerimine finantsasjades – laenud, maja ostu plaanid, kolimise abi ja soodustused firma teenustelt või kaupadelt. Isiklikud vajadused – õigused, mis tunnustavad töö ja pere vajadusi või kohustusi. Näiteks puhkused, lapsehooldus, ametipuhkused, pensionile mineku konsultatsioon, kriisi olukordades nõustamine ja spordikeskused. Firmaauto ja kütus.
· Õnnelike indiviidide ühiskond on korraldatud ülemaailmseid küsitlusi, andmekogumisi, uuritakse, milline ühiskond on õnnelikum. Sotsioloogid leidsid, et eestlased on üks maailma õnnetumaid rahvaid. Eesti ja inglise keele võrdlus (I'm so happy kui meeleseisund vs ma olen õnnelik ideaal) Õnne olemus antiigis Keskne küsimus kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad:
sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse
Üsna hõlbus on ette näha, kuidas riskiühiskonna vulgariseeritud mõiste võib osutuda mugavaks ideoloogiliseks relvaks valitsejate käes. Riskide teadlikule ülespuhumisele sai juba viidatud. Riskiühiskonna kontseptsioon lubaks ka valitsejatel ütelda neile, kellel on kehvasti läinud (nt sundüürnikele), et elu ongi üks suur valik ja riskimine, kus ei maksa loota riikliku poputaja peale. Või siis arutleda umbes nii: unustage sellised "modernse" aja hüved nagu kindlustatud pension, arstiabi, töökoht ja haridus, sest riskiühiskonnas osalevad kõik suures loteriis, hakake ettevõtjaks ja investeerijaks. Paraku aga on selle loteriiga nii, et enamasti mängitakse seal võõraste panustega ja riskeeritakse teiste heaoluga. Mis võiks olla mõnusam kui õnnemäng, milles sa võid vabalt valides panuseid teha, kuid võidud tulevad alati sulle ja kaotusi peavad kandma teised! Mitte et Ulrich Beck niisugust mõtteviisi jagaks
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse
mõistusega vaimselt terve täiskasvanu aktsepteerib. Edasi püüab Kant näidata, et see fundamentaalne moraaliprintsiip on iga inimese ratsionaalse tahte nõue. Kant eeldab, et inimestel on autonoomia. "Autonoomia" on iseendale seaduste andmine Kommete metafüüsika oleks teooria moraalse reaalsuse loomuse ja struktuuri kohta, kohustuste ja väärtuste kategoriseering. See vastaks näiteks küsimustele, mis on kohused, mis liiki kohused on olemas, mis on hüve, mis liiki hüved on olemas. Vastused peavad toetuma metafüüsilisele printsiibile; see nõuab aprioorset lähenemist. Ainuke asi, mis on tingimusteta hea, on hea tahe. See on lähedane hea inimese mõistele. Hea inimese teeb heaks see, et tal on tahe, mille määrab moraaliseadus. Hea inimene teeb ainult otsuseid, mida ta peab moraalselt väärtuslikeks, pidades moraalseid kaalutlusi otsustavateks. Sellist iseloomu hindavad Kanti järgi kõik tingimusteta.
ametiühingu liikmed, puudub ka moraalne õigus ametiühingute tegevust kritiseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 45). 8 2. Ametiühingute ajalugu Ametiühingud tekkisid kui kapitalistliku majandussüsteemi produkt. Need olid palgatööliste organisatsioonid, mis püüdsid jõudude ühendamise läbi teha igale liikmele kättesaadavaks võimalikud hüved ja kaitsta tema huve (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Ametiühinguline liikumine oli algusest peale orgaaniliselt seotud kapitalistliku ühiskonnakorraga. Algul tekkisid ametiühingud kui vastastikuse abistamise seltsid või kassad, mis aitasid inimesi haiguse, invaliidsuse, vanaduse või surma puhul. See vastastikuse abistamise funktsioon oli algul ainus ja olulisim ühenduste tekkimise põhjus. Hiljem astus vastastikuse abistamise kõrvale riiklik sotsiaalkindlustus, kuid niisugused
· Reguleerima kaupade hindu (mõjutab aktsiiside käibemaksuga), kvaliteeti ja kvantiteeti · Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist · Tegelema ise tootmisega · Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid. Riigivõimu monopoolsed tunnused kehtsetada seadusi, koguda makse Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved on: julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid, normaalne elukeskkond (teed, sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt) Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna. Neid pakubki riik kogudes selleks makse.
ennem pigem. Ennem surm kui niisugune Pillimees varieerib esitust elu. Annab tuletise ennemini. esitlus esitlemine, tutvustamine, presentatsioon. Koguteose esitlus ennetama hrl millegi ärahoidmiseks kellestki või millestki enne, ette või mööda hüve hea külg, paremus; heaolu, kasu. jõudma. Selgitas põhjalikult oma Nautis maaelu hüvesid. Maised hüved. seisukohti, et ennetada vastuväiteid. Rahva hüveks Ennetus hüvis aineline vara; mingi tarbe ennistama restaureerima, endisse rahuldamiseks loodu. Tsiviliseeritud seisukorda seadma; juriidikas: uuesti inimesele tarvilike hüviste tootmine kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda hüvitus kahju tasumine, kompenseerimine, seadma. Ennistatud raekoda. Juhataja heakstegemine. Sai kahju hüvituseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
