ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Küllastunud (nt stearhape) või küllastumata (nt linoolhape, linoleenhape) kas süsiniku aatomite vahel on ükski-või kaksikside. Lisaks jaotatakse ka ahelapikkuse järgi: lühi-, keskmise ja pika ahelaga. Keskmine on kuus -10. Sis- ja transrasvhapped: Kui on transhape, siis on üks ahela osa ühel pool tasapinda, teine teiselpool, sishappe puhul ühel tasandil. 16. Rasvade füüsikalised ja keemilised omadused (hüdrolüüs, hüdrogeenimine, rääsumine). Rasvade hüdrolüüs toimub meie organismis, toimub rasvarikaste ainete keetmisel/praadimisel leiavad lihtsalt aset. estersidemete katkemine, füsioloogilistes tingimustes toimub seedetraktis ja rasvarakkudes ensüümide lipaaside toimel. Produktides on vabad rasvhapped ja glütserool. Lihtne on ka seebistumine - estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep on rasvhapete naatrium- või
Tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mitte tervislikud lisandid Rasvade eraldamine Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt. Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumapressimisel või väljalahustamisel orgaaniliste lahustitega. Rasvade bioloogiline tähtsus Oluline toiduaine, sest neil on suur toiteväärtus. Rasvades palju erinevaid aineid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. Milles seisneb rasvade hüdrogeenimine? Hüdrogeenimisprotsessil küllastatakse kaksiksidemed vesinikuga katalüsaatori (nikkel) juuresolekul. Või koostis ja tähtsus Sahhariidid, valk, sool, vitamiin. Väärtuslik toiduaine, kuna piimarasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid. Margariini valmistamine Rasv emulgeeritakse ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Seebi molekuli üldine ehitus. Puudused Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Karedas vees moodustab Ca- või Mg soolad
b) hapnikuga: alkaan + hapnik alkohol 2 CH 3CH2CH3 + O2 2 CH3CH(OH) CH3 ELEKTROFIILNE LIITUMINE a) halogeeniga: alkeen + halogeen dihalogenoalkaan CH2=CHCH3 + Cl2 CH2ClCHClCH3 b) vesinikhalogeniidiga: alkeen + vesinikhalogeniid halogenoalkaan (halogeeniühend) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3 c) veega (hüdraatimine): alkeen + vesi alkohol CH2=CHCH3 + H2O CH3CH(OH) CH3 * hüdrogeenimine (vesiniku lisamine) CHCCH3 + H2 CH2=CHCH3 ja CH2=CHCH3 + H2 CH3CH2CH3 * saamine dehüdrogeenimisel (vesiniku ära võtmine) CH3CH2CH3 CH2=CHCH3 + H2 + OH konts H2SO4 NO2 ELEKTROFIILNE ASENDUS + O N - + H2O a) halogeeniga: C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl O b) lämmastikhappega
2 SO4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 4. Halogeenimine + Cl2 + HCl 5. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6. Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool r...
MOLEKULAAR-ATOMISTLIK TEOORIA Põhiseisukohad: · molekul on aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused · molekulid koosnevad aatomitest · keemilistes reaktsioonides aatomid väiksemateks osakesteks ei lagune · keemiliste reaktsioonide käigus toimub aatomite ümberjaotumine lähtainete molekulidest reaktsioonisaaduste molekulidesse FÜÜSIKALISED NÄHTUSED aine olek või keha kuju muutub KEEMILISED NÄHTUSED üks aine muutub teiseks PUHAS AINE aine ei sisalda lisandina teisi aineid (nt puhas H2O) SEGU koosneb mitmetest ainetest (nt õhk) FÜÜSIKALISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: · keemis- ja sulamistemperatuur reageerimine lihtainetega · tihedus (nt O2, H2, C, halogeenidega jt, · värvus põlemisvõime) · lahustuvus vees ...
vitamiin, kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautsuk sisaldab samuti 1.alkeen-küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata lahutatud,siis sel põhjusel on kautsuk ka värvusetu.5.Alkeenide süsisvesinik,mille molekulides on süsinik aatomite vahel füüsikalised omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende kolmikside.-side-P-orbitaali katuumisel tekkinud ühise homoloogilises reas muutuvad samamoodi nagu ka elektronpaari jaotumist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavad alkaanidel.Eteen,propeen ja buteen on toatemperatuuril sirgedtasandiline süsinik(planaarne...
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Te...
a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alkaani molekulidel puudub võime liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetatakse küllastunuteks. Alkeenid ja alküünid võivad endale juurde liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetataksegi küllastamatuteks. Alkadieeni liitumisel vesinikuga lõhutakse kahe süsiniku aatomi vahel asuv kaksikside üksiksidemeks ja alkeenist moodustub vastav alkaan. Liitumisreaktsioon vesinikuga hüdrogeenimine: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + H2-> CH3-CH2-CH2-CH=CH2 b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkadieeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkadieeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkadieeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult
| OH Makrovnikovi reegel: Selle reegli kohaselt liitub vesinikhalogeniidist pärinev vesinikioon alkeeni kaksiksideme juures oleva selle süsiniku aatomiga, millel on rohkem vesinikuaatomeid ning halogeniidioon liitub selle kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid. 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 || Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks -side ja tekib: a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib -side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 9
Toatemperatuuril on Ni vee ja õhu suhtes vastupidav. Vee, orgaaniliste hapete ja leeliste suhtes on Ni püsiv, aeglaselt kulgeb reaktsioon lahjendatud hapete HCl, HNO 3 ja H2 SO 4 -ga. Vesilahustest kristalluvad Ni-soolad kristallhüdraatidena. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C. Nikli sulamistemperatuur on 1453.0 °C. -4- Kasutusalad: Umbes 10% Ni maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele. Vedelate rasvade hüdrogeenimine H2 arvel tahkeks (salomass, margariin) toimub Ni- katalüsaatoril. Keemilises tehnoloogias rakendatakse Ni-reaktoreid, torustikke jm. seadmeid. Ni peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikalis-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Näiteks: invar (Ni-Fe-Os-C), platiniid (Ni-Fe-C), elinvar (Fe-Ni-Cr-C), magniko (Ni-Co-Fe-Al- Cu), nikroom (Ni-Cr), nikoneel (Ni-Cr-Fe-Ti-Nb), nimmik (Ni-Co-Cr-Ti-Al), monelmetall
küllastamata, taimedes aga piisavalt küllastatud rasvhappeid. Trans-rasvhapped liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped Nende söömine suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski Vähesel määral esineb trans-rasvhappeid ka loomulikult lihas ja piimas Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans-rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele Toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on üh...
TOIDURASVAD ja sinu tervis Kui tahad tervise ja toidu seoste kohta rohkem teada, vaata www.toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polü...
Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest. Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt. Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumpressimisel või ekstraheerimisel (väljalahustamisel) orgaaniliste lahustitega. Toiduks kasutatakse võid. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid. Vedelaid rasvõlisid tahkestatakse küllastumatuse vähendamise teel. Selleks on kaks põhilist moodust: hüdrogeenimine ja ümberesterdamine. Tahkestatud rasvadest saadakse muu hulgas ka või asendajat - margariini. Margariinitoodete valmistamisel rasv emulgeeritakse (pihustatakse) vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Kui margariini tootmisel on kasutatud hüdrogeenitud rasva, kerkib uus probleem. Nimelt ei küllastata hüdrogeenimisel kõiki kaksiksidemeid ja küllastamata jäänud sidemed võivad protsessi käigus muuta oma geomeetriat trans-vormiks
· NH3 katalüütiliseks oksüd-ks : kõige · 4NH3 + 5O2 4NO + 6H2O laialdasemalt · (NO HNO3) levinud · Pt + Rh + Pd - kärgkatalüsaatorid kasutusalad · sisepõlemismootorite · heitgaaside (CO ja CxHy · komp-de) kahjustustamiseks · · Pt ja PM kasutatakse veel väga paljude keemil reaktsioonide · katalüüsimiseks : · - Hüdrogeenimine, dehüdrogeenimine, oksüdeerimine - org. keemias · - 2SO2 + O2 2SO3 - anorg. keemias (H2SO4 tootmisel) · - legeerivad lisandid sulamites · (tõstavad kuumus-, korrosiooni- ja kulumiskindlust) · Os, Ir jt lisandid ülikulumiskindlad sulamid · (täitesulepeade suleotsad, · täppismõõteriistad) · - termopaarid, takistustermomeetrid · (kõrgete temp-de mõõtmiseks) · Pt + Rh, Ir + Ru
a) Täielik põlemine 2C2H2 + 5O2 4CO2 + 2H2O b) Mittetäielik põlemine 2C2H2 + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Õhus põleb etüün eteenist veelgi heledama ja tahmavama leegiga, kuna ta sisaldab eteenist veelgi rohkem süsinikku. 2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Liitumisreaktsionide käigus tekivad alküünidest vastavad alkeenid ja nendest omakorda vastavad alkaanid. a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alküünide hüdrogeenimine toimuvad katalüsaatorite manulusel, milleks võivad olla nii plaatina metallid kui ka nikkel. b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Alates propüünist liituvad halogeeniaatomid selle süsiniku aatomiga, millel on rohkem süsinik- süsinik sidemeid. c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alküüni liitumine vesinikhalogeenidega toimub Markovnikoni reegli kohaselt. d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine)
4) Pürolüüs teiste ainete saam. molekulide lõhustamine kõrgel temperatuuril. 2CH4 → CH ≡ CH + 3H2 alkeen Järelliide –een Sarnased alkaanidele, 1) Hüdrogeenimine Küllastumata ühendeid saadakse CnH2n TÜVI-(2,3)NR-(di)een hüdrofoobsed, Liitumine vesinikuga, tekivad alkaanid alkaanide Tasandiline = kaksikside CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3 dehüdrogeenimisel: Nt. CH2=CH-CH3 2) Hüdraatimine CH3-CH3→CH2=CH2+H2
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib taimeõlide ja loomserasva osalise hüdrogeenimisel, st kaksiksideme asendamisel veinikuaatomiga. Küllastamata rasvhapped muudetakse nii küllastatuks, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks. 12. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Osaline hüdrogeenimine muudab aga rasvhapete struktuuri nii, et organismil on neid raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. Need suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski. 13.Miks peaad loomad toidust pidevalt valkusi saama ? Valgud transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikrooobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel.
"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandi...
number) RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS a) hüdraatimine, _______ KEEMIA RIIGIEKSAM VARIANT B 2007 b) hüdrogeenimine, _______ c) dehüdrogeenimine, _______ d) hüdrolüüs? _______ ÜLESANNE 6 (3 punkti) B. Kui palju peaks koka abi saadud äädikale lisama vett, et oma viga parandada? Kipp´i aparaati kasutatakse laboris mõnede gaaside saamiseks. Joonisel on kujutatud
45) Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. 46) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel võib veel ainet lahustada. 47)Kristallhüdraat on kristallilises olekus olevad hüdraadid. (CuSO4*10H2O) 48)Elektrofiil- Positiivse laenguga osake, mis omab tühja orbitaali 49) Hüdraatumine- liitumine veega 50) Hüdrofiilsus- veelembus, võimalus vastastiktoimeks veega (lahustub vees) 51) Hüdrofoobsus- veetõrjuvus , puudub vastastiktoime veega 52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga 53)Vee karedus on vee omadus, mille tingivad vees lahustunud Ca ja Mg soolad. 54)Elektrolüütiline dissotsiatsioon on hüdratiseeritud ioonide moodustumine lahuses. 55)Elektrolüüt on aine, mille vesilahus juhib elektrit. 56)Dissotsiatsioonimäär näitab lahuses olevat vahekorda ioonide ja molekulide vahel. 57) Mittepolaarsed ained omavad mittepolaarset kovalentset sidet. 58) Polaarsed ained omavad polaarset kovalentset sidet (näiteks H2O)
osake (nt H +) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud süsiniku aatomiga. Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone • 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel) • 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel) • 3) Halogeeni liitumine • 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid) • Hüdrogeenimine – vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks π-side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. • Dehüdrogeenimine –Vesiniku äravõtmine. Tekib π-side. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 Areenid • Aromaatsed ühendid • Benseen- üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine πelektronide pilv. Benseenimolekuli struktuur on aromaatne struktuur. • Näited
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
lahjendus/vedeldus analüüsidega 3) Kontsentreerimine ja identifitseerimine 4) Kvantifitseerimine ja aroomi väärtuse arvutamine 5) Aroomi järeleaimamine analüütiliste tulemuste põhjal 6) Väljajätmiskatsed Aroomi isoleerimine Aroomimuutus on võimalik lenduvate ühendite isoleerimisel Reaktsioon: 1) Ensümaatiline a. Estrite hüdrolüüs b. Küllastamata rasvhapete oksüdatiivne lõhustamine c. Aldehüüdide hüdrogeenimine 2) Mitte-ensümaatiline a. Glükosiidide hüdrolüüs b. Hüdroksühapetest tekkivad laktoonid c. Di-, tri- ja polüoolide tsükliseerumine d. Tert-allüül alkoholide veetustumine ja ümberkorraldus e. Tioolide, amiinide ja aldehüüdide reaktsioonid aroomi kontsentratsioonis f. Disulfiidide alanemine Maillard'i reaktsiooni reduktoonide tõttu g. Vesinikperoksiidide killustumine/fragmenteerumine
o -tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu o tervisele kahjulikud - organismil raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. - suurem risk südame-veresoonkonna haigusteks o hüdrogeenimine muudab rasvhapete struktuuri, mis teeb need organismile raskesti seeditavaks o seal võib esineda kantserogeenseid ühendeid 3. LIHTLIPIIDID -koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest; on rasvad, õlid ja vahad; energiarikkad - organismis energia - ja varuallikas NEUTRAALRASVAD o tahked loomsed rasvad ja vedelad taimsed õlid
Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine. Alkadieenides on süsinike vahel kaks kaksiksidet. Täielik põlemine: C2H4 + 3O2 2CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: C2H4 + 2O2 CO2 + 2H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br Vesinikhalogeenidega: CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl Hüdrogeenimine: CH2=CH2 + H2 CH3 CH3
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
Üks sidemetest on sigma () ja teine pii side. Nimetuses on lõppliide een. Üldvalem CnH2n. Alkeenile nimetuse andmisel antakse alati kaksiksidemele väiksem kohanumber. Isomeere saadakse kas kaksiksideme liigutamisel või siis metüülrühma sissetoomisel. Võib ka moodustada cis- ja trans- alkeene. Alkeenid polümeeruvad: Alkeenide keemilised omadused: Neile on iseloomulikud elektrofiilsed liitumisreaktsioonid. a)põlemine 2C3H6+902 =6CO2+6H2O b) hüdrogeenimine e reaktsioon vesinikuga (H 2) C3H6+H2=C3H8 Alkaane on võimalik saada kui vastavale alkeenile liita vesinik c)reaktsioon halogeeniga C3H6+Cl2=C3H6Cl2 d)vesinikhalogeniidiga C3H6+HCl=C3H7Cl vesinik läheb sinna kus eelnevalt on rohkem vesinikku e)reaktsioon veega e hüdraatumine Alkohole on võimalik saada kui vastavale alkeenile liita vesi Alküünid- Sisaldavad kolmiksidet.Nimetuses lõppliide üün. Üldvalem C nH2n-2. Alküünidel on
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
CH4+H2OCO+3H2; CH4+2H2OCO2+4H2. 4. Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub astmeliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi, Markovnikovi reegli järgi). Alküünidel - Kuna alkoholid, milles OH on seotud kaksiksideme juures oleva süsiniku
Pagaritööstuses kookide sees. 12.Olulisemad õlikultuurid maailmas, Eestis. Sojuba 30%, palmiõli 24%, kookospähklid 7%, maapähklid 6%, puuvillaseemned 6%, rapsiseemned 7% Eestis rapsi kasvatamine peamine, siis õlilina 13.Olulisemad rapsi- ja rapsiõlitootjad maailmas. Hiina, Saksamaa, Kanada, india, Prantsusmaa. 14.Õlide tootmine (ekstraheerimine, külmpressimine, kuumpressimine, hüdratiseerimine, rafineerimine, pleegitamine, hüdrogeenimine, fraktsioneerimine, desodoreerimine, töötlemine antioksüdantidega). Ekstraheerimine: - õli tooraine puhastatakse, - vajadusel kooritakse, - järgneb purustamine, - saadud tooraine massist eraldatakse õli külm- või kuumpressimise teel. Külmpressimine: - toimub hüdrauliliselt kuni 60ºC juures, - seemnetest võimalikult suure õlikoguse saamiseks
Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga. Narkootilise toimega gaas. Lahustub vees halvasti; hästi atsetoonis. II KEEMILISED OMADUSED 1) Hüdrogeenimine: H2 H2 HC CH CH2 = CH2 CH3 CH3 etüün eteen etaan 2) Halogeenide liitumine (halogeenimine): Br2 Br2 HC CH CHBr = CHBr CHBr CHBr Etüün 1,2-dibromoeteen 1,1,2,2-tetrabromoetaan 3) Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen e. vinüülkloriid: HC CH + HCl CH2 = CHCl (kloroeteen e. vinüülkloriid) 4) Etüüni hüdraatimisel veega moodustub etanool:
doc.doc Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga. Narkootilise toimega gaas. Lahustub vees halvasti; hästi atsetoonis. II KEEMILISED OMADUSED 1) Hüdrogeenimine: H2 H2 HC CH CH2 = CH2 CH3 CH3 etüün eteen etaan 2) Halogeenide liitumine (halogeenimine): Br2 Br2 HC CH CHBr = CHBr CHBr CHBr Etüün 1,2-dibromoeteen 1,1,2,2-tetrabromoetaan 3) Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen e. vinüülkloriid: HC CH + HCl CH2 = CHCl (kloroeteen e. vinüülkloriid) 4) Etüüni hüdraatimisel veega moodustub etanool:
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Näiteks iduõli, mida saadakse peamiselt nisuidudest sisaldab E- ja K-vitamiini, karoteeni, steroide. Kilpkonnaõli sisaldab A-, D-, K- jt vitamiine, kuid küllastumata hapete jääkide suure sisalduse tõttu tuleb seda põhjalikult puhastada, sest muidu lõhnab see väga ebameeldivalt. Järjest rohkem on kosmeetikas hakatud kasutama sünteetilisi rasvu (sünteetilistest küllastunud rasvhapetest), mis ei rääsu. Sama tulemuse annab looduslike rasvade põhjalik hüdrogeenimine. Rasvataoliste ainete hulka kuuluvad ka vahad (peamiselt looduslikud). Need on küllastunud rasvhapete estrid, kuid alkoholi jääk ei pärine mitte glütseroolist, vaid enamasti mõnest kõrgemast ühe hüdroksüülrühmaga alkoholist, mille süsiniku aatomite arv on samasugune või suuremgi kui rasvhapetel. Vahad on enamasti erinevate estrite segud, sidaldavad ka vabu rasvhappeid ja alkohole. Mesilasvaha on tähtis huulepulkade ja kreemide valmistamisel.
Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd. Transsarvhapped - liik küllastumata rh, mis käituvad organismis nagu küllastunud rvd. Söömine suurendab südameveresoonkonna haiguste riski (lupjumine). Vähesel määral esineb neid ka lihas ja piimas. RH hüdrogeenimine - küllastumata rv muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele (nt vedel õli tahkeks). Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru (kõige energiarikkamad toitained); Koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehhaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi; Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed ained;
I. Küllastumata ja küllastunud rasvhapete erinevus ja osata neid ära tunda (kus esinevad ja millises olekus nad on) • Küllastumata rasvhapped – süsinikumolekulide vahel esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades, mis on toatemperatuuril vedelad ehk õlid • Küllastunud rasvhapped – süsinikumolekulide vahel on ainult üksiksidemed. Esinevad peamiselt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked II. Mis on hüdrogeenimine? • Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga III. Fosfolipiidide tähtsus organismis (hüdrofiilne ja hüdrofoobne osa) • Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad. Üks osa on hüdrofiilne ehk vee molekulidega seostuv, teine osa on hüdrofoobne ehk vett tõrjuv IV. Kolesterooli head ja halvad küljed (õp.nr. 1 lk. 39) • Kolesterool kuulub loomade rakumembraanide koostisesse. Kolesterooli on vaja ka mõnede hormoonide ja D-vitamiini
| OH 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 | | Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria
| OH 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 | | Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria
| OH 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 | | Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape......................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
