Mesilane (Apis ) 2009 Mesilane üldiselt Riik - Loomad (Animalia) Hõimkond - Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega e. klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb ...
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline is...
keskkonnatingimuste kõikumisest. 3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise. Pidevalt on toimunud foonilisi väljasuremisi, kus mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Nt:Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, taimedel vahakiht, lihakad varred jne vaid populatsioonid ja liigid
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab viljastatud munaraku ehk sügoodi tekkimist gameetide ühinemisel. Ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks moodustavad algloomad tsüste vegetatiivsed vormid vähenevad ja nende ümber tekivad kestad. Soodsate tingimuste taastudes kestad lahustuvad ja vegetatiivsed vormid jätkavad endist eluviisi. Kulendviburloomad Kulendviburloomade hõimkond jaguneb kaheks alamhõimkonnaks: kulendloomad ja viburloomad. Kulendloomad roomava liikumisviisiga, elavad veekogude põhjas, parasiitsed liigid elundite sise- ja välispinnal. Või hõljuvad, plankton. Liiguvad kulendite abil, millega ka toitu haaravad. Enamik elav vees, eeskätt merevees, kuid rühm amööbe on parasiidid. Harilik amööb läbimõõt kuni 0,25mm, elab lompide ja tiikide põhjas mudakihil. Kuju muutub pidevalt, kulendid võivad tekkida amööbi igas välispinna punktis
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Mu...
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabum...
Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga....
Küüslauk (Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja...
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks milles ilmub muna et linnule taas elu anda. Fööniksi päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu na juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi ...
Miks oli massiline väljasuremine evolutsioonis Uued liigid saavad võimaluse vanade liikide tähtis? väljasuremise läbi. Näiteks kriidiajastu lõpus toimunud väljasuremine elimineeris dinosaurused ja teistel imetajatel tekkis võimalus esile tõusta. Reastage süstemaatilused ühikus loogilises Riik hõimkond klass selts sugukond järjekorras. perekond liik. Nüüdisinimene pärineb... Aafrikast. Inimesega kõige sarnasemad loomad on... Simpansid. Simpansil on nagu inimeselgi... 48 kromosoomi. Austrialopiteegid on kunagi ......... asustanud Ida- ja Lõuna-Aafrikat. ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi.
Kool Kuidas areneb koiduliblikas? Uurimistöö Juhendaja: ... Tartu 2012 SISUKORD Üldisemalt koiduliblikast......................................................................................................................3 Välimus.................................................................................................................................................3 Areng....................................................................................................................................................3 Levik.....................................................................................................................................................4 Olulisemat.............................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus................
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsole...
ökosüsteemides 13) Loodusliku valiku vormid– säilitav ehk stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik 14) Inimese evolutsiooni peamised suunad – kahejalgsuse kujunemine, abstraktne mõtlemine, omnivoorsuse kujunemine, kõne areng, sotsiaalsete suhete arenemine 15) Eluslooduse domeenid – eukarüoodid, bakterid, arhed Riigid tänapäeva süstemaatikute arusaamade järgi – bakterid, algloomad, vetikad, seened, taimed, loomad Süstemaatika taksonid – riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Taimeriigi sugukonna nime lõpp –lised, loomariigis seltsi nime lõpp –lised, taimeriigis seltsi lõpp -laadsed 16) Nüüdisaegse inimese eellased – inimahvid Millal ja kus kujunes arukas inimene? – 200-250 tuhat aastat tagasi, Aafrikas Saharast lõuna pool
harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud. Maa-alune osa kujutab endast lisajuuri omavat risoomi. Maapealsed ja alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel. Sporofüllid on koondunud varre tippu eospesaks, harvem esinevad varrel sporogeense vöödina. Eosed on ühesuurused või erineva suurusega. Gametofüüdid on maasisesed, 2-20mm pikad ja nad toituvad saprofüütselt. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse kaheks klassiks: kollad ja lahnarohud. KLASS KOLLAD. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Paljud liigid on välja surnud. Nüüdisaegses taimestikus on klass esindatud kahe perekonnaga. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega. Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike
keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat tagasi IV etapp See on inimühiskonna areng ja algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni Evolutsiooniteooria .
evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõ...
Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3 ELUVIIS..................................................................................................................................... 4 TOITUMINE.............................................................................................................................. 4 SIGIMINE...................................................
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
Referaat ,,Saarmas" Kirke-Nora Miido Tallinna Kunstigümnaasium 5.C klass Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kärplased Mustelidae Alamsugukond: Lutrinae Perekond: Saarmas Lutra Liik: Saarmas Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised
ookeanide põhjas. Sisaladavad sellist polüsahhariidi nagu agaroos, mida kasutatakse marmelaadi valmistamiseks aga ka tardsöötmete valmistamisel igasuguste bakterite jaoks. Rohevetikad. Jaotatakse kolmeks rühmaks. Väga laialt levinud. Nende hulgas on üherakulis liike, koloniaalseid ja hulkrakseid. Tõnäoliselt esineb nende hulgas sekundaarset üherakulisust: liike, mille esivanemad olid hulkraksed, kuid tänapäevaks evolutsioneerunud üherakuliseks. Ikkesvetikate hõimkond oleks polüfeneetiline hõimkond erinevate eelastega järeltulijatega rühm. Ikkesvetikad kitsas mõttes on u 10000 liiki, sugurakkudel pole viburit. Sageli on rakud väga erineva kujuga. Mändvetikad on hulkraksed ja viburitega sugurakud, suhteliselt sarnased maismaa taimedega. Inimesele toiduks kasutatakse mõningaid mereliike. Kui meres on palju rohevetikaid, siis viitab see vee tugevale toitainesisaldusele. Kui on magevees on palju rohevetikaid, siis viitab see vee puhtusele.
Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? • Peavad tekkima uued geenid • uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. • Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. • Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused • riik • hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede hõimkonda.) • alamhõimkond • klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid,
Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? · Peavad tekkima uued geenid · uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. · Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. · Nende teket suunab looduslik valik 10. 1)Süstemaatika üksused · riik · hõimkond (Hõimkond on riigist järgmine taksonoomia suurüksus. Inimene kuulub näiteks keelikloomade hõimkonda ja selgroogsete loomade alamhõimkonda. Kõrvahark kuulub näiteks lülijalgsete hõimkonda ja võsaülane katteseemnetaimede hõimkonda.) · alamhõimkond · klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid,
Riis Referaadid geograafias Julia Malõseva 11.kl NARVA 2010 Ülevaade Liik: Riis Riik: Taimed Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Kõrreliselaadsed Sugukond: Kõrrelised Riisitera struktuur Keskel olev valge osa sisaldab tärklist Riisitera ümbritseb pruunikas kest, milles toimub vitamiinide varumine (pruun) Ning viimasena ümbritseb riisitera paks kaitsekest (kollane) Riisi jaotamine Kõige levinum riisi jaotamise viis on tema tera pikkuse järgi. Pikateraline riis (pikk 6-8 mm ja peenikene tera) Riis keskmise tera pikkusega (pikkus 5-6 mm, paksus ½ pikkusest.) Lühiteraline riis (pikkus 4-5 mm, paksus ¾ pikkusest) Info Riis on väga vana põllumajanduslik kultuur, selle kodustamine leidis aset umbes 9 tuhat aastat tagasi. Seda kasvatatakse tänapäeval lähistro...
süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse · Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekondliik 11. · 5 riigi süsteem: bakterid (prokarüoodid), protistid (eukarüoodid), taimed, seened, loomad, (arhed?) · 3 ülemriiki e impeeriumi: bakterid, arhed, arhebakterid · 12. inimene eluslooduse süsteemis: · riik: loomariik · hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel
(http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Kokkuvõte Seda referaati kirjutades sain teada palju huvitavaid fakte angerjate ja angerjaliste kohta. Nad on kalad, kes elavad nii siseveekogudes kui ka meredes ja ookeanides. Nad on öise eluviisiga ning kudema lähevad nad ainult Sargasso merre. Angerjas on ka kõrgelt hinnatud delikatess. 5 Lisaks Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Luukalad Osteichthyes Selts: Angerjalised Anguilliformes Sugukond: Angerlased Anguillidae Perekond: Angerjas Anguilla Liik: Angerjas Anguilla anguilla (http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas) 6 Kasutatud materjal http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas http://en.wikipedia
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
D- Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E- Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuud. F- Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 17. Reasta süstemaatilised ühikud loogilisse järjekorda. 3p Klass, liik, perekond, hõimkond, selts, sugukond riik 18. Nimeta kolm näidet, miks vajavad imetajate rakud vett. ...................................................................................................... .............................................. ...................................................................................................... .............................................. .......................................................
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3
geenivool (populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine) · Geenitriiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone Pudelikaelaefekt Mingi ,,kitsaskoha" (nt. looduskatastroofid) läbimine Makroevolutsioon Mikroevolutsioon Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond - selgrootud, riik seened, loomad, taimed). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Muutused pärilikus informatsioonis · Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem seltskonda Evolutsiooniline täiustumine ehk progress: · Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke
KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, k...
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
Esindatud vaid ühe liigiga: Trichoplax adhaerens. Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub. 17. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid. Kahekülgsed: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Kiirloomad: hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Hõimkond kammloomad: Ovaalsed või meduusitaolised. Kehapinnal kaheksa rida kammi- taolisi sõudeplaadikesi. Kombitsaid ainult kaks, harva puuduvad. Kombitsail on kleeprakud kleepniitidega. Iseseisvalt tekkinud algeline kahekülgne sümmeetria.
piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA · Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK · Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt).
piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt).
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
· kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused, · uusaegkond- katteseemnetaimed e
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sideke...
PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling APTEEGIKAAN Referaat Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohek...
Toakärbes Merilyn Mõttus Looma koht süstemaatikas Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: välislõugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: päriskärblased (Muscidae) Toakärbes (Musca domestica) kuulub päriskärblaste sugukonda. Päriskärblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kärbseid. Päriskärblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine. Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans). Väliselt on ta toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi. Päriskärblaste hulka kuulub ka tsetsekärbes, kes on tuntud koduloomadele...
2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad. Meenutavad ühte hiidrakku. On olemas nii sapotroofid(paljunevad sparangiumite abil, nt musttäpphallik), kui ka biotroofe(palju ka sümbionte, nt mükoriisa). NT: prk täpphallik, prk kerahallik, prk sõnnikuhallik · Mükotoksiin- seenemürk, see mürk, mis tapab on alfatoksiin. · Fototrapism- esineb sõnnikuhallikul, keerab end valguse liikumise suunas. Sparangium moodustub
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riis...
Väikelastele kiikumine oluline Negatiivne: 1. Ristluulülid kasvasid kokku, sünnitus raskem, laste abitus 2. Liigesehaigused, veenilaiendid, lampjalad 3. Liikumiskiirus aeglustus 4. Kõhuõõnes olevad organid jäid kaitseta Neutraalne: 1. Ajukolju areng, näokolju taandareng 2. Hammaste eriline areng Neuteenia Nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud (inimlaps) Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomariik Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad · Selts Primaadid Sugukond Inimlased Perekond Inimesed (Homo) Liik Mõistusega inimene (Homo sapiens sapiens)
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
