Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
Foneetika – häälikuõpetus, hääldusõpetus – teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid – häälikuid – artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainete tulemusena tekkiva eristamise ja tajumise probleemidega. Foneetika põhiüksus- häälik. Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate üksustega. Diftong-täishäälikuühend
ä, ö, ü ja nende vastsed vene keeles. Vene keeles puuduvad ä,ö,ü. Eesti ä vstena kasutatakse vene keeles sõna algul -d, mujal -d: Äksi - , Pärnu- , rahvusvahelistes sõnades ka e-d(bülletään ). Eesti ö vastena kasutatakse vene keeles sõna algul -d(ökonomist-) mujal peamiselt ,e ( montöör - , mööbel - ). Eesti ü on kõrge eesvokaal.Vene keeles puudub analoogiline häälik. Vene keeles kasutatakse ü vastena -d või -d (füüsika - , Ülemiste ) , , ja nende vastsed eesti keeles. Vene vokaalid e,,, on liithäälikud, j-ühendid: je,jo,ju,ja. Vene e silbi algul(eraldusmärkide , või vokaali järel) moodustab j-ühendi (je): -jeli, - jeda - perjev, - sjeli. Silbi keskel rõhulises asendis e hääldub e-na,kus juures tema ees konsonant palataliseerub,välja arvatud , , (,, ,, )
reeglite abil isoleerivad keeled- keeled, kus sõnu ei saa üldse muuta. Sõnad esinevad alati samas vormis, keeles ei ole lõpp- ega eesliiteid. Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendatakse nt. sõnade järjekorra ja intonatsiooni abil, aga selguse mõttes võidakse kasutada ka erilisi grammatilisi sõnu. juur e lihttüvi järgevustõenäosus- tõenäosus, et teatavale häälikule järgneb mingi teine teatav häälik jäänukmorf- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jääv element kahetasandimall- sobib ainult arvutil kasutamiseks, põhimõtteliselt kõigile loomulikele keeltele sobiv sõnavormide moodustamise ja tuvastamisprotseduur, kus vaheldusjuhtumeid kujutatakse ühelt poolt kui ühte häälikut puudutavaid automaatseid vaheldusi, teiselt poolt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja muutelõpud sobivateks sektoriteks ja määratakse
Samas tähendab see reeglipärasus, et sõnad, milles eesti keeles kui ka samojeedi harus ning peab olema selge, et tegemist ei ole esineb p, aga ungari või nganassaani keeles mitte f ehk mõni tei- kummassegi harusse laenatud sõnaga. ne häälik, ei saa olla pärit uurali algkeelest. Kuigi tänapäeva keelte põhjal rekonstrueeritav ühissõnavara on Võib üsna kindlalt väita, et ungari sõna pont ja selle eesti tõlke- väike, hõlmab ta kõige olulisemaid ümbritseva maailma mõis-
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Puristlike vaadetega Hermann on rikastanud ka muude erialade sõnavara. Sajandilõpu teine eesti kirjakeele sõnavara rikastaja oli Ado Grenzstein, kes publitseeris 1884. a uudissõnade kogu „Eesti Sõnaraamat, 1600 uut sõna“. 1880. aastate keskel alanud venestusajal, mil suleti eesti kultuuriseltsid ja muudeti koolid venekeelseks, vähenes ka keelekorralduse aktiivsus. • Eesti kirjameeste selts (1872), juhtkujuks J.Hurt (esimene keelekorraldusjuht). Eesti
Lõngapalle kasutasin noopidena. Õppevahend -Lõngapallid tähtedega Tähepallid 6.a lastel oli aeg tähti õppima hakata ja nüüd tikkisin lastele tuttavatele pallidele tähed peale. Tähepallidega oli palju erinevaid võimalusi lugema õpetamiseks. Toon siin ära kaks mängu mida kasutasin. Õppemäng: Koosta sõna Vahendid: tähtedega lõngapallid, imekotike. Eesmärk: kinnistada mõistet häälik ja täht, arendada lugemisoskust. Mängu käik: Lapsed täna on mul kaasas imekotike. Mis siin peidus on, saate kohe teada. Iga laps tuleb kordamööda minu juurde ja võtab siit kotist endale midagi. Lapse ülesandeks on nimetada täht mille ta sai ja öelda üks sõna, kus esineb antud häälik. Teised lapsed peavad mõtlema sama häälikuga sõna, sest laps laseb tähepalli ringi. Pall ringleb seni kuni on kõik lapsed sõna öelnud.
tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilisi omadused) ja pertseptiivsest(häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamine ja tajumine) aspektist. Pertseptiivse e tajufoneetika eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Foneetika põhiüksus ehk häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikuid on lõpmatult palju, nende kvaliteeti mõjutavad nende positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia ja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e invariantne etalon on foneem, mis on ühtlasi ka fonoloogia põhiüksus. Foneem on abstraktsioon, mis esineb reaalsuses variantide e allofoonidega
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt ...
artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Häälikute ja häälduse metakeel: [u:] Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Foneetika põhiüksus häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on
olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia · Paul Ariste (1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika", 1950.-1970nd täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika" · Arvo Eek - 2007 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst; Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Arvo Eek; Lya Meister, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve; murded ja soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees), Tallinna ülikool (Mart Rannut, aktsent). EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa. Katkenud on artikulatoorse foneetika uurimistraditsioon. Vaja oleks
lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa. Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi poolest sarnaste häälikute asendamist ja segistamist., häälikute järjekorra muutmist, ärajätmist. Väikelaste kõnele on iseloomulik palatalisatsioon ja üldine ebaselgus. sageli esineb ka interdentaalset hääldamist. Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on
Selleks, et teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas, tuleb enesestmõistetavalt erinevate keelte (ja murrete) sõnu omavahel võrrelda. Pelgalt mehaanilisest võrdlemisest siiski ei piisa, sest väline sarnasus ei tähenda veel tingimata etümoloogilist seost. Häälikumuutused võivad olla nii juhuslikud kui ka reeglipärased. Reeglipärane muutus tähendab, et teatud kindlas positsioonis sõnas või kindlas häälikuümbruses on üks häälik või häälikukombinatsioon alati muutunud ühtmoodi. Niisuguseid muutuste reegleid nimetatakse häälikuseadusteks. Häälikulooline meetod seisnebki tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed.
Häälduse puhul öeldud, et me hääldame originaalipäraselt, aga mõõdukalt. Vahed tulevad, et ei tehta vahet heliliste ja helitute klusiilide vahel. Võõrnimede puhul mööndus, et markeerida saab nimesid, mis on võõrkeelsed ja kuulajale arusaamatu. Kuidas hääldada häälikuid, mida eesti keeles pole? 1. Asendame 2. Jätame ära 3. Leiame lihtsustatud variandi Z ja z kuuluvad samasse sarja g, b,d-ga. Hääldame s ja s-ga. Hääldusesse tuleb üle häälik ,,th". kas lihtsustada t-ks, jätta originaalhäälik või kuuldeliselt läbim vaste ,,f". Võõrnime häälikud f ja z. Veel vaieldud teemal, kas siis kui meil on nimesid, mida kirjutame võõrapäraselt, aga hääldame eestipäraselt (Moskva, Arkansas). Rõhk nimedes: püüame algkeele rõhku säilitada. Palju kolmesilbilisi sõnu, kus rõhk võib olla mujal kui Eestis. Eesti keeles rõhu kõikumine on nendes sõnades vaba. Eesti keelele erioamane see, et meil tuleb
tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. 19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid s...
Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond kus meenutatakse. Areguteooriad – ??? Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem, mis annab võimaluse suhelda, õppida, mõtelda. Tihedalt seotud mõtlemiviisiga/võimega, sellega kuidas mõistame maailma, sellest mõtleme, kuna tunnetus ja keel on omavahel tihedalt seotud. Inimkeele struktuur: - Foneem: väikseim tähendust eristav keeleüksus – häälik või häälikuühend. Iseseisev tähendus puudub, kuid saab moodustada palju kombinatsioone. - Morfeem: kõige väiksem tähendust kandev keeleüksus, millel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. - Sõnad – koosnevad morfeemidest. - Fraas – sõnade organiseeritud grupeering. - Lause – koosneb fraasidest. Keele omadused: konstruktiivne ja loov, struktureeritud, mõtestatud, osutav, inimestevaheline suhtlemine.
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid
tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikud on koolkond, mis tekkis 19 sajandi lõpus ja mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
üi erandid on laensõnad rüiu ja süit. ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult -ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:
Loovtöö kirjutamine (pildi, pildiseeria, küsimuste järgi). Lünkümberjutustuse kirjutamine. Õigekeelsus Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik, võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.
-) EQ ei ole seotud arukuse ega taiplikusega. Keel ja lapse kõne areng * Keel kui info säilitamise ja kodeerimise sotsiaalne vorm. * Keelte põhitunnused: -) Keelemärgid, mis tähistavad/osutavad millelegi või kellelegi. -) Keelemärkidel on tähendus. -) Kasutatakse suhtlemisel (kommunikatiivsus). -) Ehitatakse algelementidest (konstruktiivsus). -) On alati oma reeglistik. *) Piirangud, mis lubavad märke teatud järjestuses. * Kõige väiksem osa on häälik: -) Eri keeltes on erinev hulk häälikuid (15-80). -) Häälikutest moodustatakse väiksemaid tähenduslikke ühikuid (morfeem). -) Keelt uuritakse erinevatest vaatenurkadest: *) Sõnavara (sagedus); *) Süntaktiline (grammatika); *) Semantiline sisu (tähendus). * Lapse keel häälitsused on süünist saati. * Etapid: -) 3 elukuu: laps hakkab kogelema ehk inimese jutule vastu häälitsema või häältega tähelepanu püüdma. Tavaliselt tulevad täishäälikud.
kohta tal mingeid teadmisi pole, siis ta ei saa ju aru! Mis iseloomustab süsteemi võrreldes mingi suvaka/lihtsalt kogumina? Süsteemi puhul on igal osal/elemendil oma koht, ei ole lihtsalt hunnikusse visatud asjad/elemendid. Struktuur on aga et süsteemi sisemise ülesehituse moodustab oma strukutuur, et strukutuurid erinevad mingites süsteemides tihti. Keel on märgisüsteem, millel on oma struktuur. Keele üksused teaduslik abstarktisoon Tähendus eritavad üksused: foneemid (kõnes häälik ja morfeemid).Foneemidel on omaette tähendust, aga annavad sõnale küll tähenudse (kool, tool, sool). Morfeemid (punane, punase, sinine, sinise, mets, metsa, metsas, metslane) Morfeemidel on potensiaalne tähendus. Kui sõna koosneb ainult algvormis tüvest, siis ka sel on juba töhendus olemas: mets nt. Tähendust omavad üksused: sõnadel on tähendus; sõnaühenditel, lausetel, sidusad lauserühmadel, sidustekstidel on ka.. Nt tiik; sügav tiik. Tähendus muutub kohe. Või nt
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
Mis võib olla kõnevea tekkimise põhjuseks? Leviva aktivatsiooniteooria kohaselt: kõnevead tekivad, sest vale ühik on kõrgema aktivatsioonitasemega kui õige. Kui tekkivad vead on seotud just aktivatsioonitaseme levikuga. Teooria ennustab järgmisi vigu: - Kategoorilised reeglid määravad et vead kuulavad samasse kategooriasse – vale nimisõna asendab õiget nt kus on mu pea (müts) - Paljud vead peaksid olema seotud ootusega kus häälik öeldakse välja enne kui lausestruktuuris on kohane – taevas on taevas. See juhtub sest kõik lausesse planeeritud sõnad kõne planeerimisel aktiveeruvad - Vahetusvead - Semantiliselt seotud vead Mis põhjustab „keeleotsal olemise“ fenomeni (tip-of-the tongue)? See on ebaõnnestunud püüd mälust sõna välja otsida mis on osaliselt kombineeritud meenutamisega ja tundega et kohe tuleb meelde. See paljastab et leksikaalne juurdepääs ilmneb etappidena.
teaduse raamidesse Keel ja kõne Keelele kui märgisüsteemile iseloomulikud tunnused: Kreatiivsus Struktureeritus Mõtestatus Referentsus keel viitab ja kirjeldab reaalset maailma, selle sündmusi Interpersonaalsus- on kommunikatiivne ehk sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid Kombineeritult eri tasanditega, loob keel midagi uut, uue süsteemi. Keele komponendid on: Foneemid väikseim tähendust muutev häälik morfeemid väikseim tähenduslik keeleühik; enam väiksemaks jagada ei saa Fraas sõnade organiseeritud grupeerind; väikseim intonatsiooniline grupieering Ssüntaks lauseõpetus ning uurimine Lause koosneb fraasidest Pragmaatika keele kasutamine ja õppimine Esialgu omab laps arusaamise foneemidest ning nende erinevustest ning oluline on ka näoilme, mida kõneleja kasutab. Keele omandamise perioodid: 1
sügavaima olemuse poole. Tiibetis palvetatakse kogu aeg. Tiibetlased palvetavad erilisel viisil nad usuvad, et kui teatud helisid ja sõnu (mantrad) öeldakse päevas korduvalt, tekivad inimeses head võnked. Mantra on püha maagiline silp või õnne toov häälik, mida kasutatakse meditatsioonis, jumalateenistustel jm. Nagu hinduismi nii ka budismi jaoks on tähtsaim silp Om. Seda öeldakse kas omaette või ,,Om mani padme hum.", mis tähendab: ,,Oo kalliskivi lootoses. Seda võib mõista mitmeti. Üks
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
Vene keeles puuduvad ä,ö,ü. Eesti ä vаstena kasutatakse vene keeles sõna algul э-d, mujal я-d: Äksi - Экси , Pärnu- Пярну , rahvusvahelistes sõnades ka e-d(bülletään – бюллетень). Eesti ö vastena kasutatakse vene keeles sõna algul э-d(ökonomist-экономист) mujal peamiselt ё ,e ( montöör - монтёр, mööbel - мебель). Eesti ü on kõrge eesvokaal.Vene keeles puudub analoogiline häälik. Vene keeles kasutatakse ü vastena и -d või ю -d (füüsika - физика, Ülemiste – Юлемисте) е, ё, я ja nende vastsed eesti keeles. Vene vokaalid e,ё,ю,я on liithäälikud, j-ühendid: je,jo,ju,ja. Vene e silbi algul(eraldusmärkide ъ,ь või vokaali järel) moodustab j-ühendi (je): ели-jeli, еда - jeda перьев- perjev, съели - sjeli. Silbi keskel rõhulises asendis e hääldub e-na,kus
• Biologism: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas. Keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. TERMIN: Noorgrammatikud 19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!). Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. 2. Samal ajal toimuvad alati ka a) analoogiamuutused ja b) laenamine. 1.Häälikumuutused Kui kusagil paistab olevat erand, siis tähendab see, et nähtus pole seletatud lõpuni. Grimmi seadus „erand“ (vt eespool) tuleneb rõhu erinevast positsioonist sõnas, rõhutu silbi djärel sanskriti pitā’ gooti fadar ‘isa’ 2.Analoogia Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
Puuviljamaitselisteks teedeks valitakse tavaliselt Hiina must tee ning neid nimetatakse maitsestatud mustadeks teedeks. Populaarsed Hiina maitsestatud teed: · maasikamaitseline maitsestatud tee · ananassimaitseline maitsestatud tee · õunamaitseline maitsestatud tee · sidrunimaitseline maitsestatud tee · kookospähklimaitseline maitsestatud tee · litsi must tee 9.3 INDIA CHAI Chai (hääldatud nagu üks häälik, riimub pirukaga, ingl. ,,pie"), on sõna tee jaoks mitmes maailma osas. See on sajandeid vana jook, mis on paljudes kultuurides tähtsat rolli mänginud. India Chai on vürtsitatud piimatee, mille populaarsus on maailmas jätkuvalt kasvanud. See on tavaliselt tehtud: · rikkast mustast teest · piimast · erinevate vürtside kombinatsioonist · magustajast Kasutatud vürtsid varieeruvad Indias regiooniti ja majapidamistes. Kõige tavalisem on
kotkas); silbi lisamist (lasteaiade pro lasteaia); silbi ärajätmist (päästi pro päästeti). Sõna häälikkoostise lihtsustumine häälikute ärajätmise teel viitab apraksiale. Laps otsib kõneldes õigeid hääldusliigutusi, hääldamine ei ole pingutatud, asendushäälikud on kohalt või viisilt sarnased, mis viitab apraksiale. Aferentse vormi puhul ongi raskemad hääldamine ja morfoloogia. Lapse kõnes puudub paljudes sõnades R häälik, mõnes sõnas on ta siiski ühelöögilise R-ina olemas. Vead silbiridade ja kõnetaktide võrdleval hääldamisel võisid tekkida verbaalse lühimälu puudulikkuses või sellest, et tegemist on kunstliku situatsiooniga, kus hääldamist ei toeta sõnatähendus. Samuti avaldub nende hääldamisel hääldusapraksia. Sõnavara. Laura mõistab üldnimetusi, saab aru sõnade mitmetähenduslikkusest, tema sõnavara areng jääb eakohase normi piiresse, kuid esineb sõnaleidmisraskusi.
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Mõtete alla käib kõik see, mida tuleb luua sõnade abil. Selle osad on tõestus ning ümberlükkamine, kannatuste, nagu kaastunde, hirmu, viha jms ja veel ka tähtsuse või tühisuse loomine. Sündmused peavad olema ilmsed ilma seletuseta, see aga, mis on sõnades, peab loodama kõneleja poolt ja tekkima kõneldavast. Kõnest pole pikemat jutt, sest anti mõista, et kõne kuulub retoorikale, mitte luulekunstile. 20. Sõnastusel tervikuna on järgmised osad: häälik, silp, side, liigend, nimi, öeldis muude, kõnend. 21. Nime liigid: lihtne nimi ei koosne tähistatavatest osadest, N: maa ; kaksiknimi koosneb kas tähistatavast ja mittetähistatavast osast. Võimalik on ka kolmik ja neliknimi ning mitmekordne, näiteks paljud toretsevad nimed, Hermokaikoxanthos. Iga nimi on kas käibenimi, tavatu nimi, nimiülekanne, nimikaunistus, tehisnimi, pikendatud, lühendatud või muudetud nimi
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
