Ühistul peab olema on üle 400.000 krooni ja juhatuses nõukogu juhul, kui ühistu on vähem kui 3 liiget; 2. nõukogu osakapital on üle 400.000 olemasolu on ette nähtud põhikirjas krooni. 10. Hääleõigus osanikud otsustavad osanikud otsustavad võrdeline osa suurusega vastavalt aktsiale igal liikmel on 1 hääl olenemata osamaksu suurusest 11. Teave ühingu õigus saada teavet, Õigus saada teavet, õigus saada teavet, tutvuda õigus saada teavet õigus saada teavet
Ühistul peab olema on üle 400.000 krooni ja juhatuses nõukogu juhul, kui ühistu on vähem kui 3 liiget; 2. nõukogu osakapital on üle 25000 EUR. olemasolu on ette nähtud põhikirjas 10. Hääleõigus osanikud otsustavad osanikud otsustavad võrdeline osa suurusega vastavalt aktsiale igal liikmel on 1 hääl olenemata osamaksu suurusest 11. Teave ühingu õigus saada teavet, Õigus saada teavet, õigus saada teavet, tutvuda õigus saada teavet õigus saada teavet
22. Demokraatia printsiip ja sotsiaalriigi printsiip Demokraatia tähendab rahva võimu. See tähendab, et riigivõim lähtub rahvast. Riigi juhtimine toimub rahva osavõtul kas otseselt või kaudselt. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu: · Otse ja vahetult rahvahääletuse kaudu otsene e vahetu demokraatia; · Vahendatult esindusorgani (parlamendi) kaudu esindusdemokraatia. Selle, et kogu rahvas saab osaleda riigivõimu teostamisel, tagab üldine ja ühetaoline hääleõigus. Ka eeldab demokraatia vaba arvamuste kujundamist, vaba ajakirjandust. See on vajalik selleks, et rahvas saaks teha teadlikke valikuid. Samuti on vajalik opositsiooni tegevus valitsuse kritiseerijana ning opositsioonivõimalus vabadel valimistel võimulolijatega võrdsetel alustel kandideerida ning valituks osutumise korral võimule tõusta. Lisaks on demokraatiaprintsiibi elemendina
isesvussõda, Brittidele koloniaalmäss). Lähtekohaks (1763-1774): Briti-Prantsuse koloniaalsõja kulude kinni maksmine (Suurbritannia suur riigivõlg). Suurbritannia parlament kehtestab uusi makse 13'le Põhja-Ameerika (Idaranniku) koloonia jaoks, kuigi kolooniat ei ole esindatud Suurbritannia parlamendis (nt: suhkru-, tempel- ja teemaksud). Ameeriklased: ,,No taxation without representation". Igal Põhja-Ameerika Koloonial on oma kohalik seadusandlik kogu (Suurbritannia eeskujul), hääleõigus oli 50-70% täisealistest valgetest meestest (piiras varanduslik tsensus). Ameeriklaste arvamus oli, et uute maksude kehtestamine kuulub koloniaalesinduskogude pädevusse. Ameeriklaste aktiivne vastupanu. Nt boikoteeriti West Indian Trade Company monopoli, ,,Bostoni Teejoomine" (1773). Selle tulemuseks oli 1774 I kontinentaalkongress: üleameerikaliku poliitilise struktuuri rajamise eesmärgiks on vana õiguskorra
1832. a parlamendireformini oli inglismaa endiselt 17. saj aktide juures kinni (bill of rights). Earl Grey diplomaat, tee looja Twiningsi teesalongi tee. Earl Grey oli liberaal, kes viiski läbi parlamendireformi, mis seadustas uuesti inglismaa parlamentaarset korda, eelkõige valimiskorraldus, kuidas alamkoda valitakse. Üks 19. saj keskpaiga ja II poole küsimustest oli, kes võiksid saada valimisõiguse. Hääleõigus oli nendel, kes ületas mingi varalise limiidi. 1867. a laiendati taas valijaskonda, kuid siiski vähem kui pooltel täisealistel oli valimisõigus. 1884. a laiendati valmisõigust uuesti, kuid ainult 67 % meestest said valimisõiguse. Kui inglismaal toimus alguses parlamentiseerumine ja siis demokratiseerumine, siis näiteks saksamaal oli vastupidi. Oli probleeme ka valimise läbiviimisega peremees ütles teenijatele, keda nad valida tohtisid (polnud salajast hääletamist).
sanktsioone) Fundamentaalsed põhimõtted: ❏ Riikide suveräänsus ja võrdõiguslikkus (riikide õigused ja kohustused on samasugused. Reeglina rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel on riikidel 1 hääl. On mõningaid organisatsioone, kus riikide hääleõigus oleneb nende panusest ) ❏ Riikide siseasjadesse sekkumise keeld (raskuskoht: mis on need siseasjad, kuhu on sekkumine keelatud? Nt valimised on siseasi - kuidas seda läbi viiakse, milline on selle tulemus jne.) ❏ Vaidluste rahumeelse lahendamise kohustus ❏ Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld (ei lähe selle keelu alla kindlasti
küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel arvukatele teistele põhiseaduse normidele. Nii näiteks toetavad inimväärikust ka piinamise keeld (PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS § 12 lg 1 lause 2), õigusriiki ka habeas corpus ja menetluslikud põhiõigused (PS §-d 2024), demokraatiat ka hääleõigus (PS § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 24, § 156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed põhiõigused (PS § 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Eesti põhiseaduse vaim koosneb tänu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide süsteemist, mille tuuma moodustavad need seitse põhiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi leiduvad kõigi Euroopa põhisseadusriikide põhiseadustes, kusjuures erinevaid rõhuasetusi on
või ei ole. 1785.aastal Katariina II andis välja korralduse “Armukiri aadlile”, mis korraldas põhjalikult aadli omavalitsuskorra ümber. Kaotati rüütelkonnad senisel kujul. Saadeti laiali Maanõunike kolleegiumid, Maapäev senisel kujul kaotati. Loodi kahel tasandil omavalitsused, maakonna tasandil ja kubermangu tasandil. Iga 3 aasta taga kutsuti kokku maakonna aadli kogu ja kubermangu aadli kogu, mis oli kõrgeim otsustusorgan. Aadlikogudes hääleõigus oli ainult riigiteenistuses osalevatel aadlikel. Aadlike isiklikud õigused kasvasid. Aadlisoost naine, kes abiellus mitteaadlist mehega, võis oma tiitli säilitada, varasemalt loeti naine mehega samasse seisusesse. 18.saj jooksul väiksemad linnad Eesti alal olid oma linnaõigused suurel määral kaotanud, nt Paide, Rakvere, Viljandi – asehalduskorra ajal kehtestati uus halduskorraldus, maakondlik jaotus – iga maakonna keskuseks pidi olema maakonnalinn, igas maakonnas vähemalt üks linn
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
1. Konkurentsipuudus: vaba turumajanduse aluseks olev konkurents ei toimi (monopoolsed seisundid ja kitsendavad kokkulepped) 2. Informatsiooni defitsiit: turumajandus, kus domineerib reklaam, on piiratud informatsiooni pakkumist tarbijale ning pakutav teave on suunatud eelkõige müügi edendamisele. 3. Tingimisdefitsiit: üksiktarbijal on läbirääkimistel pakkujaga nõrk tingimispositsioon või puudub üldse hääleõigus. 4. Ohutuse defitsiit: äärmiselt suur on toodete ja teenustega seotud õnnetuste hulk, defektsete ja ohtlike toodete ringlusse pääs on avatud piiridega turu tingimustes kergenenud, ülereguleeritud piirkonnast eksporditakse mittestandardseid kaupu vähem reguleeritud seadusandlusega riikidesse. 5. Õiguskaitse defitsiit: õigusteenuste kasutamist raskendavad psühholoogilised,
400.000 krooni ja kui ühistu osakapital juhatuses on vähem kui 3 on üle 400.000 krooni. liiget; 2. nõukogu olemasolu on ette nähtud põhikirjas 10. Hääleõigus osanikud osanikud võrdeline osa suurusega vastavalt aktsiale igal liikmel on 1 hääl otsustavad otsustavad olenemata osamaksu suurusest 11. Teave õigus saada Õigus saada õigus saada teavet, õigus saada teavet õigus saada teavet
maa piirkondades hiljem ka linnades. Valitsemise kui ka kohtupidamisvõim. Kuulumise kriteeriumiks oli rüütlimõisa omamine, rüütlimõis on tavaline aadlimõis. Hiljem tehti kitsas ring, sest mitte aadlikud said rüütlimõisade omanikeks. Hakati koostama aadlimartikleid (1728 Eesti), perekondade nimekirjadega, kes kuuluvad rüütelkonda. Pani paika täpse isikute ringi, kes saavad osa aadli privileegidest. Maapäev - Iga kolme aasta järel tuldi kokku, et ajada asju, sõnaõigus ja hääleõigus oli ainult teatud kindlal selstkonnal, sõnaõigus oli neil, kes kuulusid aadlimartikli ja omasid rüütlimõisa. Rüütelkonnad on grupeeritud perekondade järgi, kõige põlisemad suguvõsad on esmajärgulised ning hilisemad on teisejärgulised. Maanõunike kolleegium- Püsivalt tegutsev ametiasutus, mis koondas enda kätte rüütelkonna oluliste asjade ajamist. Kolleegium koosnes maanõunikest (Landraat). 12 liikmeline selstkond (Jeesuse 12 apostlit)
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
Rahva käes on mitmeid võimalusi, kuidas mõjutada ja osaleda parteide poliitikas: poliitiliste gruppidega liitumine, oma esindajatega suhtlemine ja muuhulgas ka nende toetamine. Siiski on tänapäeval Ameerika Ühendriikides levinuim ja lihtsaim viis riigi poliitikas osalemiseks valimistel hääletamine. Süsteem, mis täna USAs kehtib, ei ole aga alati olnud selline. Erinevad huvigrupid on pidanud oma valimisõiguse eest kõvasti võitlema. Nimelt riigi algusaastail oli hääleõigus vaid omandit omavatel meestel ning alles 1840. aastal laiendati see kõikides osariikides universaalselt valgetele meestele; naised saavutasid eelmainitud õiguse alles 1920. aasta 19. konstitutsiooni muudatusega ehk ajaks, mil meestel olid n-ö vabandused naiste eemalhoidmiseks otsas. Mustanahalistel võttis aga veel pea 50 aastat aega, et saada täielik valimisõigus, mis oli näiliselt saavutatud juba 15. muudatusega pärast Kodusõda, kuid
· traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) · karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist
vastutusega) Komisjon ei saa kohut mõista (§146 Õigust mõistab ainult kohus.), kuid saab välja selgitada asjaolud (uurimisorganite ehk politsei ja prokuratuuri abil) või trahvida 300 trahviühikuga (trahviühik 4 EUR). Tegelikud võimalused tõhusaks tööks puuduvad! 4. Õigus hääletada / õigus saada valitud - Õigus hääletada: Hääleõigus jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõigus võib olla: - Aktiivne hääletamine !!! - Passiivne kandideerimine !!! - Kandidaatide ülesseadmisõigus (Riigikohtu poolt lisatud õigus) Valimisõiguse põhimõtted: - Valimisvabadus: §60 (1) 2-4 Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on
puudub tal konstitutsioon, nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale anud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohalike elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 1) Personaalne autonoomia (elavad hajutatult, kultuuri- ja olmeküsimused, nõuandev hääleõigus riigi keskorganite töös) 3 2) Korparatiivne autonoomia (keelekoosluse olemasolu, teatud arv kohti riigiaparaadis, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis) 3) Territoriaalne autonoomia a. Etnoterritoriaalne e. poliitiline (etnilised rühmad asuvad kompaktselt, autonoomsed vabariigid, oblastid jne., oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus
c. Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud. 24. Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda. 25. Ius commercii- tehingute sõlmimise õigus 26. Ius connubi- abielu sõlmimise õigus 27. Ius gentium- Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise süsteem 28. Ius suffragii- hääleõigus 29. Ius honorarium- õigus pidada ameteid 30. Servi publici- Riigiorjad, nende seisub oli lihtsam eraisiku orjade seisundist Orja samastati asjaga, ta oli võrdne igasuguse muu õigusobjektiga.Peremees võis orja võõrandada ja hävitada.Peremehe seisund võis orjade kaudu muutuda vaid paremaks, mitte halvemaks. Contubernium- orja ja orjatari vaheline kooselu, polnud võimalik seaduslik abielu. 31. Pekuulium/Peculium- isanda vara orjale majandamiseks. Nt. maatükk v rahasumma
teoriseeritud valdkond. · Eestlase omadus · Vanema omadus § 27 lg 3 ja § 37 lg 3. Kes on vanemad? Bioloogiline ema ja isa. Vähemalt siis, kui neil on üks leibkond. Mis saab siis, kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse? Kas see on vanem? Kui kaugele see hoolitsuskohustus ulatub, mida ta tegema peab? Vanemlik kohustus ulatub päris kaugele. Kui läheb vaidluseks, et tunnistaks kohus väljaspool pere elavat vanemat mittevanemaks, lihtsalt tema hääleõigus võib olla väiksem. Kas võõrasvanem on vanem? Kes on võõrasvanem? Kas lapsendades on vanem või võõrasvanem? See sõltub natukene sellest, kas pärisvanem on elus, tegelikust hoolitsusest. Võib pikaajalise hoolitsusega omandada pärisvanemaga võrdse staatuse. Kui on lapsendanud, on õiguslikus tähenduses muutunud vanemaks. Kui pärisvanem on lapse ära andnud, siis on ta vanemliku õiguse kaotanud. Lapse hariduse üle otsuada saavad siis need lapsendajad. Kes on kasuvanem
Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
See kaotati alles 1869, kui võeti vastu seadus, et ka abielunaised võivad enda teenitud raha, päritud vara ja investeeringud võivad hoida endale. Selle eest võitles tugevalt John Stuart Mill. Lõplikult said iseseisvaks subjektiks 1882, mil nad said hakata lepinguid sõlmima, ja kohtutes käima. Sufrazetid on Inglismaal seotud alles 20.saj algusega kui 1903 rajati Women's Political and Social Union (vmt), mille eesotsas oli Pankhurst ja eesmärgiks saavutada naistele poliitilne hääleõigus. Nõudmisi esitati sageli vägivaldses stiilis. Lõplikult saavutasid naised osalise valimisõiguse 1918a(pidid olema abielus ja 30+). Võrdse valimisõiguse meestega said nad 1928a(Prantsusmaal 1944). Euroopas 1906 ja kogu maailmas 1896 Uus Meremaal. Esimeseks maailmasõjaks oli ainult käputäis riike, mis olid parlamentaarsed/demokraatlikud: Praantsusmaa, Norra, Sveits, Rootsi ja Suurbritannia(tugev parlamentarismi domineerimine sai alguse kuninganna Victoria ajastul)
Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi.19 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. AVALIK HALDUS Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad
Põhiõiguste hulka kuuluvad õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; koosolekute- ja ühingutevabadus; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile.
Põhiõiguste hulka kuuluvad õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; koosolekute- ja ühingutevabadus; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile.
mis on igal inimesel ilma mingisuguste lisatingimusteta. Põhiõiguste hulka kuuluvad õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; koosolekute- ja ühingutevabadus; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ja kehtivad enamjaolt nende inimeste suhtes, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamisteks sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus tervisekaitsele ja arstiabile.
Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse hindamist igal juhul. 14. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid? Aktsia on väärtpaber, mis iseloomustab aktsionäri osalust AS-i varas. Annab õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja ülejäänud vara (AS-i lõpetamisel) jaotamisel. Igale aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat, igale osanikule (osaühing) võib kuuluda ainult üks osa. Lihtaktsiad - annavad võrdse hääleõiguse. Hääleõigus sõltub nende arvust. Hääleõiguseta eelisaktsiad - annavad õiguse dividendidele, aga ei anna hääleõigust. Vahetusvõlakiri - omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu. Olemuselt on see ikkagi võlakiri. 15. Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Igale aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate nimiväärtusele.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
ÄS § 300 lg 1; 341 lg 2; 356 lg 2). Liigiga seotud õiguste muutmine nõuab kvalifitseeritud ja ka vastava liigiga seotud omanike häälteenamust (ÄS § 235 lg 2; 237 lg 4). Eelisaktsiat on nimetatud ka kuld aktsiaks 4.3.3. Eelisaktsia (§237) Aktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja seltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel, on eelisaktsia. Eelisaktsiaks mitteolev aktsia on põhiaktsia. Eelisaktsiad on hääleõiguseta või siis kaasneb nendega hääleõigus vaid teatud küsimustes, kõik muud õigused on nende aktsiatega seotud samaväärselt teiste aktsiatega. Eelisaktsiast tulenevad dividendid määratakse põhikirjas protsendina nimiväärtusest. Dividendide saamise õigust ei saa eelisaktsionärilt ära võtta. Kui kahe aasta jooksul pole eelisaktsia pealt dividend makstud, omandab eelisaktsionär hääleõiguse. Ka dividendide saamise nõue jääb hääleõiguse saamisel jääb kehtima. ÄS-s sätestatud eelisaktsiad on
kõigest muust, agraarreformist, bs eesõigustustest jne. valdade kongressil otsustati laiali saata kõik senised valitsusasutused, ükskõik kas vene valitsused või linna-valla omavalitsused, otsuste boikioteerimine, nende asemel tuli luua demokr valitud korraldavad komiteed. Delegaadid asusid teoks tegeme otsust. Aasta lõpuks vahetatai välja 96% vallavalitsused, ümber moodustmiane. Demokr valimise teel, kõik valla omanikud, hääleõigus ka naistel. Komiteed jätkasid omakroda revol süvendamist, hakati moodustama rahvamiilitsa salgad, valmis kaitsma ja ründama. Vene võimud, aug – kuulutati kuramaal sõjaseisukord, poliitiliste piirangutega. Kubermangu võimudel puudus jõud et sõjaseadust ellu viia, seega ei muutnud pm midagi, 22nov kuulutatakse ka Liivimaa kubermangus, olukorra muutus Vene-Jaapani sõja lõpp. 28nov nimetaai baltimaade kindralkuberner V
2. Alaline elamisluba, selle juures tööluba ei nõuta. B. Eriregulatsioonid välismaalaste suhtes nende suhtes, kes asusid Eestisse elama enne 1 juulit 1990 ning viibisid Eestis endise ENSV sissekirjutusega. Need kes taotlesid elamisluba enne 1995 12 juulit, neil jäid alles enne seda kehtivad toetused (pension, toetused) Neile ei laiene need viie aasta ja kolme aasta tingimused. Neile ei nõutud ka tähtajalise elamisloa puhul ka tööluba. Neile anti ka hääleõigus samadel alustel EV elavate alaliste elamislubadega elavate välismaalastega. 79 HALDUSÕGUS ON LÄBI: 2 KÜSIMUST ENAM-VÄHEM TUNNIS KÄSITLETUD. ÕPIK SUHTELISELT VANANENUD. VÕÕRKEELSED ÕPIKUD LISAKS, KUID KÜSIMUSI EKSAMISSE SEALT EI TULE. EI TULE SPETSIIFILISI KÜSIMUSI EGA MÄLUMÄNGU (AASTA ARVUD JNE). ÜLDISELT NT HALDUAKTI TUNNUSED,
Ka sellisel kujul polnud ennustused kuigi kergesti mõistetavad. Seda ei võinudki oodata - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-8-3.htm Rahvakoosolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks. Rahvakoosiolekutest võis osa võtta vaid vaba kodanik ehkteatud vanusesse jõudnud mees. Naised ei tohtinud rahvakoosolekutel osaleda ja neil puudus üldine hääleõigus riigis. Rahvakoosolekul valiti nõukoguliikmeid ja muid ametnikke, kes pidid riigi juhtimisega tegelema kahe rahvakoosoleku vahelisel ajal. Rahvatribuun – Plebeide esindaja Rooma vabariigis. Rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik. Nad võisid seisma panna iga konsulite ja muude ameti-isikute korralduse (peale sõjaliste käskude)
kindlustamiseta. Kodanike ja välismaalaste õigusliku seisundi erinevused PS § 156 lg 2 kohaselt on KOV volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad. KOVVS eristab kodanikku ja välismaalast kandideerimisõiguslikkuse aspekt, andes kandideerimisõiguse vaid Eesti kodanikule. Ka on välismaalasel hääleõigus seotud alalise elamisloa olemasolu ja viieaastase paiksustsensusega vastavas kov üksuses. ATS sätestab, KOV ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Valla- ja linnaelaniku mõistest Kasutatakse mõistet ,,omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud". KOVVS-s kasutatakse püsiva elukoha mõistet. Valla- ja linnaelaniku demokraatlikud õigused
on vähem kui 3 liiget; juhatus 000 krooni 2) nõukogu on ette nähtud põhikirjaga Hääleõigus osanikud osanikud võrdeline osa vastavalt aktsiatele igal liikmel üks hääl, 12 olenemata osamaksu otsustavad otsustavad suurusega
Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 9 77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad
2. Riigi siseminister kooskõlastatult füüreri asetäitjaga võib ajutised riigikodaniku õigused ära võtta. §2 1. § 1 kehtib ka juudi segavereliste kodanike kohta. 2. Juudi segavereline on isik, kes on ühe või kahe rassiliselt puhast verd juudi vanavanema järeltulija, kui ta ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 5 teisele lõikele juut. Tingimusteta loetakse juudiks vanavanem, kes on kuulunud juudi usukogudusse. §3 Hääleõigus poliitilistes küsimustes ja õigus olla avalikus teenistuses on ainult riigikodanikul kui täielike poliitiliste õiguste kandjal. Riigi siseminister või tema poolt volitatud institutsioon võib üleminekuaja jooksul lubada erandeid avalikku teenistusse pääsemisel. Usuühingute siseasjadesse ei puututa. §4 1. Juut ei saa olla riigikodanik. Talle ei ole hääleõigust poliitilistes küsimustes ja ta ei saa olla avalikus teenistuses. 2. Juudi ametnikud lähevad 31
Juhatuse pädevus määratakse põhikirjas või täiendavalt ka esindusorgani eraldi otsusega. Juhatus on aruandekohustuslik esindusorgani ees. Mittetulundusühingute seaduse § 7 3. lõike kohaselt peavad ühingu alaliselt tegutseva juhtorgani liikmed olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kirikute ja koguduste seaduse § 15 1. lõike järgi võib kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse liige olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel ja kellel ei ole kriminaalkorras karistust. Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees (või muu nimetusega isik). Juhatus on kollegiaalne organ ning tema töövormiks on koosolek. Kollegiaalsete organite töö praktikas on kasutatud ka otsuste langetamist nn. küsitluskorras. Viimasel juhul koosolekut kokku ei kutsuta ning organi liikmed avaldavad oma seisukoha (annavad hääle) neile esitatud projekti suhtes kirjalikult
Juhatuse pädevus määratakse põhikirjas või täiendavalt ka esindusorgani eraldi otsusega. Juhatus on aruandekohustuslik esindusorgani ees. Mittetulundusühingute seaduse § 7 3. lõike kohaselt peavad ühingu alaliselt tegutseva juhtorgani liikmed olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kirikute ja koguduste seaduse § 15 1. lõike järgi võib kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse liige olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel ja kellel ei ole kriminaalkorras karistust. Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees (või muu nimetusega isik). Juhatus on kollegiaalne organ ning tema töövormiks on koosolek. Kollegiaalsete organite töö praktikas on kasutatud ka otsuste langetamist nn. küsitluskorras. Viimasel juhul koosolekut kokku ei kutsuta ning organi liikmed avaldavad oma seisukoha (annavad hääle) neile esitatud projekti suhtes kirjalikult
puutumatust")õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi IX Haldusõigus ja avalik haldus. 87. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
