Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hääleõigus" - 284 õppematerjali

hääleõigus –  kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid  riigi­ ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel.
thumbnail
12
docx

Ühinenud Rahvasteorganisatsioon

liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega. 3 ÜRO STRUKTUUR ÜRO liikmeteks on suveräänsed riigid, kes on võimelised täitma ÜRO põhikirjas fikseeritud eesmärke ning põhimõtteid. Juhul kui liikmesriik rikub põhimõtteid võidakse talt ära võtta hääleõigus Peaassambleel. Praegu on ÜRO-l 192 liiget. ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotisaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus, Sekretariaat. 3.1 Peaassamblee (General Assembley) on ÜRO keskne organ ning ta koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Tema funktsioonid on määratud ÜRO põhikirjas. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis,...

Õiguse alused
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesi Vabariik ja 4 põhiseadust

01.2009) 1645 ­ Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 ­ Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 ­ Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) ­ Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 ­ püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 ­ vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 ­ Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 ­ EV väljakuulutamine 34 linna ­ 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 ­ Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust...

Ühiskonnaõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Makroökonoomika kontrolltöö

Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus , saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla...

Majandus
79 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus:...

Ühiskonnaõpetus
72 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Nüüdisühiskond

1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Nüüdisühiskonna kujunemine

saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON ­ minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine ­ urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ­ ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I ­ infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...

Ühiskonnaõpetus
63 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON ­ minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine ­ urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ­ ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I ­ infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max...

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksami küsimused

poliitilised, kultuurilised ressursid erinevad üksteisest tunduvalt ja see tekitab ebavõrdsuse, ei ole ühelgi sotsiaalsel grupil absoluutset domineerivat seisundit teiste suhtes. Poliitline võim on sellises ühiskonnas hajutatud gruppide ja institutsioonide vahel. See tagab demokraatlike institutsioonide ja protseduuride püsimise, kindlustab kodanikele nii vabaduse kui ka võrdsuse. Poliitilistest vabadustest on esmatähtsad hääleõigus , sõnavabadus, võimalus hankida vabalt informatsiooni, õigus taotleda ja olla riigi teenistuses, vabade, võrdsete ja regulaarsete valimiste toimumine ning õigus poliitiliste organisatsioonide loomiseks ja osalemiseks nende tegevuses, kõigil kodanikel peab olema õigus kasutada omandit vastavalt oma paremale äratundmisele. Omand ja kontroll...

Politoloogia
104 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õigused

· Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust...

Ühiskonnaõpetus
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kui demokraatlik riik

Ja kõik õigused on seotud kuidagi poliitikaga, sest poliitika mõiste ütleb järgmist: ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis mis ongi põhiline on hääleõigus , see on esimene samm demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond...

Ühiskonnaõpetus
51 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Nimetu

Olulisemaks nõudeks on saanud just viimane, sest pärast kulla ja valuuta seose kadumist mõjutab iga valuuta kurssi kõige enam just riigi majanduslik tugevus ja stabiilsus. RVF ei saa oma liikmesriikidelt nende kohustuste täitmist nõuda, küll aga kasutada moraalset survet. RVF-iga vastuollu sattumine võib majandusraskustega riigile mõjuda üsna halvasti ­ väheneb oluliselt lootus saada välislaene. RVF kvoodid ja hääleõigus Valuutafondiga ühinedes peab riik tasuma sisseastumismaksu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus sõltub riigi majanduslikust võimsusest, mida hinnatakse rahvamajanduse kogutoodangu, maksebilansi, valuutareservide ja mitme teise majandusnäitaja alusel. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on tema kvoot RVF-is. Kvootide suurust korrigeeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul, võttes arvesse...

8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Heaoluriik, demokraatia

Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu....

Ühiskonnaõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu

1)Pariisi rahukonverents ja 1. MS lõpetamine 18. jaanuaril Pariisis. Eesmärgiks Kokkuvõte 1. MS-st ja sõja järgne maailma korraldus kindlaks määrata. Suurim hääleõigus neljal suurriigil Suurbritannial, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalial. Allkirjastati 28. Juunil 1919. Tingimused: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aldest. 2) Saksa sõjaväge vähendati 1oo ooo meheni. Pidi kaotama sõjaväekohustuse. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Ühinguõigus

Kõrgeim hind ­ AS Merko ehitus ­ 300-400 krooni. Kõige madalam on Kalevil. Hinda mõjutavad teised tegurid. Aktsionäride õigused ­ olulised lävendid,mis annavad otsustusõiguse. 11 On olemas eelisaktsia, mid aon eestis väga harva kasutatud, kus on võimalik aga hääleiust piirata. Selle aktsia omanikul on õigus saada dividente teistest varem, aga hääleõigus on piiratud. Vahetusvõlakiri ­ iga aktsiaselts võib võtta laenu. Ta sisaldab endas alternatiivi, et võlakirja omanikul e võlausaldajal on võimalus nõuda teatud juhul aktsiaid, mitte ainult see,e t ta saab raha tagasi nõua. Need on aktsia derivaadid. Kasutatakse suht harva võrreldes põhjamaadega. Esimesena AS Rikabel ehk tänane Tele2. Aktsiate liigid ka tavapäraste aktsiate korralolemas ­ võib koku leppida diidendimääras....

Õigus
253 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Demokraatlik valitsemine

föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku. 18.a ja Eesti kodakondsust omavale inimesele antakse õigus saada valituks valla või linna volikokku. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem Majoritaarne süsteem- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli....

Ühiskonnaõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Uurimustöö: Mõisad

Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused riigi ees: võtta osa Maapäevast ja ajada riigiasju ning korraldada tee-ehitust. Tollases aadliomavalitsuses (Maapäevas) oli hääleõigus ainult neil aadlikel, kes omasid vähemalt üht rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse ­ rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas

Minu riigis Eestis on see justnimelt õigus mitte kohustus nagu Luksemburgis, Kreekas või Austraalias. Siiski oli aastal 1932 tollases Eestis toimunud rahvahääletus põhiseaduse muutmisest kohustuslik ning trahv 5krooni, see suurendas küll valijate protsendi 92%-le. Eestlased aga ei kasuta õigust anda oma hääl, sest näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli valijaid vaid 61,9%. Valimisõigus on ajaloo jooksul laienenud, sest kui varem oli hääleõigus majanduslikult kindlustatute valgenahaliste meeskodanike pärusmaa, siis nüüd on 21.sajandil hääleõigus pea kõigil täiskavanutel. Seega inimeste valimisõigust ei määra enam rass, nahavärvus, usk või sugu. Mina kasutan tingimata võimalust osaleda valimistel, seeläbi püüan leida vastukaja oma nõudmistele riigi ees. Ühinemisvabadus tagab kodanikele võimaluse luua ühendusi seltsingutest erakondadeni. Inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid...

Ühiskonnaõpetus
39 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

Kui inimõigused kuuluvad igaühele ja on võõrandamatud, siis vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta; omal soovil võib igaüks sellest loobuda ning taotleda mõne teise riigi oma. Kodakondsus kujutab endast riigi ja tema kodaniku vastastikust suhet. See annab inimesele õigusi, mida teistel (mittekodanikel) pole (nt hääleõigus , parteisse kuulumine, sõjaväe kohustus). Kuid kodanikul pole mitte ainult õigused, vaid ka kohustused riigi vastu. Samas ei saa riik vaid käskida, vaid peab tagama tingimused kodanikuvabaduste kasutamiseks. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid e kodakondsuseta inimesed ning seetõttu tahavad rahvusvahelised organisatsioonid, et kodakondsust oleks võimalik omandada mõistlikel tingimustel. Suur apatriitide osakaal ühiskonnas ei tule stabiilsusele kasuks. 13...

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kodanikuõigused, kodanikukohustused ja e-riik

4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...

Ühiskonnaõpetus
51 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valimissüsteem

võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada sell...

Ühiskonnaõpetus
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun