1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
poolt osutatud teenuste mahule. 9. Ost ja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust, sellele lisanduvad hiljem tagasi- ja juurdemaksed ning muud omahinna tasemel soodusteenused kui on saadud lisatulu. 10. Äritegevus on suunatud esmalt liikmetele, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientidele. 11. Investeeringud tehakse liikmete poolt ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu ulatuses. 12. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus üks liige, üks hääl. Volinikel proportsionaalselt teda volitanud liikmete arvule. 13. Võim (strateegia kujundamine, kontroll) kuulub liikmetele, teenuste kasutajatele. 14. Esiplaanil liikmete-kasutajate huvid. 15. Eesmärgiks teenuste osutamine ja raha teenimine liikmetele. 16. Tegevuspoliitika määravad liikmed, teenuste kasutajad oma eesmärke silmas pidades. Aktsiaselts 1. Ettevõtted on aktsionäride omandis, kes reeglina ei kasuta ettevõtete teenuseid
Organid Kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu ehk Board of Governors. Rahvusvahelise Valuutafondi direktor. Ajutine nõuandev organ Rahvusvaheline Raha ja Finantskomitee ehk International Monetary and Financial Committee. Alaline täidesaatev organ on direktorite nõukogu ehk Executive Board. Igal Fondi liikmesriigil on kvoot , mille suurus võrdub antud riigi sissemakse suurusega IMFi kapitali. Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus ning Fondi finantsressursside kasutamise ulatus maksebilansi kriisi korral. Suurima hääleõigusega riigid on: USA 17,2%, Jaapan 6%, Saksamaa 6%, Suurbritannia 5% Prantsusmaa 5%. Kvoot on väljendatud RVF spetsiaalsetes arveldusühikutes (Special Drawing Rights SDR). Eesti osalus (1) IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena Rahandus
Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus? Demokraatia tähendab rahva võimu. Rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. Eesti demokraatia on esindusdemokraatia avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja
isikupuutumatusele Usu- ja puhkusele Õigus Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks? Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. 3)Selgita sotsiaalse kodakondsuse põhimõtet Igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervisehoiule.
1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele 3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega
VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang Valimisõigus on olemas kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed
seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu.
Demokraatia plussid ja miinused Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja ...
Aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel. Inimõiguste rühmitamine: põhiõigused ehk üldised õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja puhkusele, õigus kvaliteetsele toidule ja veele, õigus inimväärsele elatustasemele, õigus sotsiaalsele kindlustamisele, õigus arstiabile. Kultuurilised õigused on: õigus haridusele, õigus rahvuskultuuri-ja keele säilitamisele, õigus teabele. Laste õigused: igal lapsel on õigus osalemisele, tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades, diskrimineerimine ei ole lubatud, igal lapsel on õigus elule ja arengule
Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö 1. Conditores iuris seaduse loojad; acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine; delatio hereditatis pärandi viibimine; substitutio heredis pärija asendamine; paterfamilias pereisa; materfamilias pereema; fili/filiae familias pere lapsed; emptio-venditio müügileping; lex venditionis müügiseadus; cura prodigi vara esindaja, varade ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur, jne); cura furiosi mentaalselt haige inimese ja tema vara hooldaja (inimene, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda ise oma vara ja ennast hooldada) ; cura minorum alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all; matrimonium sine manu abielu mehe võimuta; in manu mariti mehe ja naise võim abielus; error facti - faktiviga; error iuris õiguslik viga; error in persona isiku eksimus; error in ...
olla millegi poolest võrdsemas seisundis, seega peaks üksteisesse igal hetkel suhtuma samadel põhimõtetel. Võrdsus on sotsiaalne seisukord, kus kõigil on ühine lugupidavus ja staatus, mis tähendab, et me oleme kõik samaväärsed. See hõlmab endas igat eluaspekti meie sünnist surmani ja isegi pärast seda, seega ei tohiks olla ühtegi olukorda, kus inimest millegi tõttu diskrimineeritakse või kedagi teistest eelistatakse. Majanduslik võrdsus, turvalisus, kohustused, sõnavabadus, hääleõigus, õigus arstiabile ja sotsiaalhoolekandele – ükskõik millega ka tegemist poleks, kõigil on teistega võrdses õigused. Siiski usun, et iga inimene on vähemalt korra elus tundnud ebavõrdsust. Siinkohal pole isegi oluline, mis olukorraga on tegemist, peamine on see, et me ei saa öelda, et kõik on alati võrdsed. Teoorias kõlab see küll hästi, kuid praktikas on selline olukord vältimatult võimatu.
Inimestele tuleb anda ulatuslik iseotsustamise ja tegevuse vabadus. Keskne on otsustajate õiguste eesmärgistatud piiramine nn tavalise inimese kasuks. Eelnevaga seondub ka vähemuste põhiõiguste kaitse ebamõistlike enamusotsustuste eest. Võrdne võimalus kasutada vabadust. Haridusliku aluspõhja pakkumine ja eneseteostuse toetamine. Inimestel on võrdne kõlbeline väärtus, mis tuleneb ainuüksi inimeseksolemisest: orjuse vms seisundi lubamatus, võrdne otsustus- ja hääleõigus, võrdsus seaduse ees, võimalus inimväärseks eluks. Inimest peab koolitama, julgustama ja soodustama täielikult kasutama oma õigusi. Inimõigused on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna need on põhiõigused ning põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused. Seega igal inimesel on õigus nende rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Põhiõigusteks otseselt oleks siis: õigus elule ; kedagi ei tohi
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi põhitunnusteks peetakse territooriumi, rahvast ehk elanikkonda ning suveräänset riigivõimu. Seega on riigi oluline tunnus elanikkond, kes asub selle riigi maa-alal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, kuid lisaks neile võib riigis asuda ka välismaalasi, kelle riigis viibimise alused reguleeritakse vastavate seadustega. Eesti tähistab iga-aastaselt kodanikupäeva. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Seda päeva tähistatakse 26. novembril. Ka see aasta pole erandiks ning tähtpäevani on jäänud vähe aega. Nagu ka varasematel aastatel, on nüüdki kuultuuriminister Laine Jänes välja kuulutanud konkursi ...
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks:
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud
Demokratiseerimise lained: 1. (1826-1922)lõpetas totalitarismi võidulepääs. 2. (1953-1956) 2 MS lõpp, stalinismi kokkuvarisemine . Siberist hakkavad koju tulema . 3. (1974-1991) algas autoritaarse korra kukutamisega Hisp. Ja Kreekas ,mis lõpeb NSVL lagunemisega. Täna on maailma enamik riike demokraatlikud .Uusi demokraatlikke riike väga juurde ei tekki ,pigem on eesmärk selle süvenemine . Demokraatia tunnused: · konkurents · hääleõigus · kodanikuõigused Demokraatia miinimum nõue on vabad konkureerivat kanditaatidega valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuõiguste tunnustamine. · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. · võimude lahusus. · kohtusüsteemide ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. · vaba ja pluralistlik ühiskond ,vaba ajakirjandus. · vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle.
• Pooldavad • Lõdvem rahapoliitika • Valitsustepoolsed toetused majandussektoritele • Investeeringud roheprojektidesse • Mure madala sissetulekuga riikide pärast • Finantsiline tugi $280mld 81 riigile (max $1 trillion) Eesti (roll) IMF-s • Liitus IMF-ga 1992. aastal • IMF-ga suhtluse eest vastutab Eesti Pank - Eesti Panga president aktsionäride nõukogus • Kvoot on ligikaudu 198,3 miljonit eurot • Hääleõigus on 0,08% kõikidest häältest • Kuulub IMF-s Põhja - ja Baltimaade valijaskonda • 2016 - 2019 valijaskonna riikide eesistuja Rootsi, alates 2020 Soome Arvamused ja kriitika IMF-i kohta • "IMFi abiprogramm ei aita mitte vaest riiki paremale järjele vaid kohustab viima läbi ulatuslikke eelarve kärpeid, mille läbi kasvab töötus ja vaesus" - Mark Weisbrot 2019 • "IMFi antavad laenud võimaldavad riikidel jätkata
· Aktsiaid võib arvata lisanimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 10 miljonit krooni. · Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist. 4.Iseloomusta eelisaktsionäri õigusi ja kohustusi. Eelisaktsionäridele makstakse fikseeritud dividendimäära. Eelisakstionäril puudub üldjuhul hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul ehk teisisõnu ei saa eelisaktsionär firma tegevust sellisel määral mõjutada kui lihtaktsionär. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest? Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta
Naisliikumise ajaloos oli sümboolse tähendusega 1910. aasta Sotsialistliku Internatsionaali konverents Kopenhaagenis. Konverentsile kogunes üle 100 naise 17 riigist, kes toetasid naistepäeva ideed, et tähistada liikumist naiste õiguste eest ja aidata kaasa üldise naiste hääleõiguse saavutamisele. Huvitav on märkida, et saadikute hulgas olid kolm esimest Soome parlamenti valitud naist. Soomes on naistel olnud hääleõigus alates 1906. aastast. 8. märts valiti naistepäevaks hiljem. Pärast hääleõiguse kättevõitmist on naisliikumine jätkanud tegelemist uute probleemide ja väljakutsetega. Aga kas seadused olid ainsad moodsa naise väljakutsed? Peale valimisõiguste ja tööloa nõudmise oli ka pidev võistlus meestega üheks osaks moodsa naise elus. Näiteks tavatöödel oli võistlus meestega, sest oli teada, et pareminitasustatavad tööd anti
4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile. 2) Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele. 3) Õigus teabele. 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega :
Ohud: · Masside radikaliseerumine , kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata · Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena · Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile · Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi · Kultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange demokraatia tunnused Õ lk 21 täidetud kolm põhinõuet: konkurents hääleõigus ja kodanikuõigused Tunnused: · Inimõiguste austamine · Läbipaistev ja seaduslik valitsemine · Tugev kodanikuühiskond · Sõnavabadus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle polüarhia ja selle tunnused Õ lk 22 Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia
3) Liberaalne mudel heaoluteenused puuduvad, tagatud on kõrge tööhõive ja väga madalad maksud 4) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatila on 3 põhimõtet: 1) Konkurents eelkõige majanduses 2) hääleõigus 18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse. Täielik Demokraatia: Vaba ajakirjandus, võimude lahusus (seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kohtuvõim-III astmeline), pluralistlik kodanikuühiskond-ühiskonnas on palju kodanikuühiskonna organisatsioone, vähemuste õigustega arvestamine. 7. Mis on jätkusuutlikus?
Kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses) 2) konservatiivne mudel (hüvede ja toetuste puhul arvestatakse inimeste majanduslikku seinukorda, arvestatakse töö panust). 3) liberaalne mudel (kõrge tööhõive ja väga madalad maksud, näiteks Jaapan, USA) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine. V: Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatial saab eristada 3 põhimõtet: 1) konkurents-majanduses, 2) hääleõigus, 3) kodanikuõigused- õigus käia valimas. Demokraatia on rahvavõim. Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus, 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu; täidesaatev võim-valitsus; kohtuvõim-kohtu) 3) pluralistlik kodanikuühiskond ühiskonnas on väga palju kodanikuühiskonna organisatsioone 4) vähemuste õiguste arvestamine. Et kõiki tunnuseid ellu rakendada, peab olema põhiseadus ja valitsus. 7. Mis on jätkusuutlikkus?
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
metsloomad). Olid võõrandatavad vormivaba üleandmise traditio teel. 3. Servitutes personarum isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid Servitus personarum personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii hääleõigus Ius honorum õigus oma kandidatuur välja panna Ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide loodud õigus) Ius commercii kauplemisõigus/kaubandusõigus Ius connubii abiellumisõigus Roomas, õigus astuda abiellu 7. Donatio propter nupitas mehe kink naisele pulmade puhul Donatio ante nupitas mehe kink naisele enne pulmi 8. Locatio-conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahe-
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinist...
Üle 18, kodanik. 24. Kui vanalt võib kandideerida Riigikokku? 21 25. Mis on Riigikogu peamine ülesanne? Seadusloome 26. Mida tähendab võimude lahususe printsiip? Täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on eraldatud ning eri riigiorganite käes. 27. Kes sõnastas võimude lahususe printsiibi? Montesquieu 28. Mitme aasta tagant valitakse Riigikogu? 4 29. Mis on valimiste peamine ülesanne demokraatlikus riigis? Anda rahvale võimalus poliitikas osalemiseks, hääleõigus. 30. Mitme aasta tagant valitakse põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu, presidenti, KOV volikogusid)? 4,5,4 31. Milline valimissüsteem Eestis kehtib? Proportsionaalne 32. Millised on majoritaarse, millised proportsionaalse valimissüsteemi tunnused? Majoritaarne- 1mandaadilised valimisringkonnad, teiste hääled lähevad kaotsi, kaks suuremat parteid, stabiilne valitsus. Proportsionaalne- mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid
kindlustusele. Nt : turvalisus ja privaatsus.... probleemid meditsiiinis pikad järjekorrad... 13.slaid Kellele teatada inimõiguste rikkumistest? Kohtule, Õiguskantslerile, Euroopa Inimõiguste kohtu poole, kui siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta oma ammendatud ja kaus on läbinud kõik kohtuinstantsid. 14.slaid Kodanikuõigused: Ainult kodanikel on õigus kuuluda erakondadesse. Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks, ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. Kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele. TÄNAN KUULAMAST!
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse p...
levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga. Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla
tinglikult kolmeks: I Esimene maailm: lääneriigid II Teine maailm: NSV Liit III Kolmas maailm: Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika Siirdühiskond- periood, mille jooksul valitsemiskord vahetub teisega. Algab tavaliselt demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud vabadel valimistel. (probleemid) Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet: 1) kodaniku õigused 2) hääleõigus 3) konkurents Täieliku demokraatia tunnused: Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ajakirjandus Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõududele Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused? Revolutsioone viikase läbi vägivaldselt
Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse. INIMÕIGUSED Põhilised inimõigused õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus Sotsiaal-majanduslikud õigused õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile, õigus teabele, õigus rahvuskeelele ÜRO põhidokument: inimõiguste deklaratsioon(1948) kohus:haagi rahvusvaheline kohus Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem EL põhidokument:EL ps leping (2006) kohus: euroopa kohus
AKT8§10.-12. Kontrolltöö Nimi ............................. §10.-12. Klass ........................ I OSA 1. Mida nimetatakse Balti erikorraks? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus 2. 1765. aastal anti välja Liivimaa talurahvaseadus. Mida uut see seadus kaasa tõi. Kas see seadus puudutas ka Tallinna elanikke? Määrused andsid Liivimaa talupoegadele õiguse vallas-varale, mõisakoormistele seati kindlad piirid, talupojad said õiguse mõisniku kohtusse kaevata. Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemääruse...
WOSM-i kuulub praeguse seisuga kokku üle 155 riigi skaudiorganisatsiooni. WOSM-i liikmeksvõtmise peamised eeldused on kohaliku riikliku organisatsiooni liikmeskonna suurus, mis peab ületama 1000 liiget, majandusliku kandepinna omamine, et olla suuteline teenima oma liikmeid ja kandma WOSM-i poolt pandud kohustusi ning eeldatakse territooriumi riiklikku iseseisvust, kus organisatsioon paikneb (viimane on juriidikas vajalik). Sõltumata riikide suurustest on organisatsioonis kõigil võrdne hääleõigus. WOSM jaotub kuueks regiooniks: Ameerika, Aasia-Vaikse ookeani, Aafrika, Araabia, Euroopa ja Euraasia. Eesti Skautide Ühing (ESÜ) kuulub siis vastavalt WOSM-i Euroopa piirkonda. Koos infoajastu saabumise ja infoühiskonna järk-järgulise tekkimisega on skautlus oma väljundi leidnud ka internetis: skautide infolistid, kirjasõprus e-maili teel, üksuste ja organisatsioonide koduleheküljed. 1997. a. 18. - 19. oktoobril toimus esimene Jamboree internetis (JOTI - Jamboree On The
Kuninga esindaja Norras ülemasehaldur (1814-73). Norra valitsuskabinet (1814-84) ülemasehaldur ja 6 riiginõunikut (ministrit). 1884 jõustus parlamentalism. Iga riiginõunik juhtis oma ministeeriumi (kirik- ja kooliministeerium, justiits-, sise-, majandus-, sõjaväe-, laevastikuministeerium). 2) Norra kahekojaline parlament: stortinget Kogunes iga kolmas aasta ja ulatuslik seadusandlik võim. Rootsi kuningalt 2 korda veto, aga seejärel jõustusid Norra parlamenti otsused. Esialgu hääleõigus 45% täisealistest meestest (rekord Euroopas). Hääleõigus riigiametnikel, linna ettevõtjatel ja jõukatel majaomanikel, maal üle 25- aastastel taluperemeestel ja renditalupidajadatel, kellel üle 5a rendileping. Meeste üldine hääleõigus (1898) ja naiste 1913. 3) Norra küsimused Rootsis ja uniooni ühisküsimused. Rootsi riiginõukogu (valitsuse) Norra osakond Stockholmis (Rootsi kuninga juhtimisel Rootsi peaminister + 2 Rootsi ministrit). Ühisküsimuste jaoks uniooni riiginõukogu:
seadusest välja. Kui puudub maksuleping, siis teine riik ei tunnusta esimeses riigis toimunut. 2 riiki tunnustaks teineteise õigusi. 1) Kas maksuleping 2) Kas seotud osapool 3) Kui jah, siis selgitada, mis on turuhind 4) Kas pole varjatud kasumi väljavõtmine 5) Dokumentatsioon 6) Laenudel, kas intressimäär on põhjendatud Hollandi ja Eesti vahel ainuke leping kinnisvara ühingu müümise erandiga. Formaalne seos: osalus, hääleõigus, dividendiõigus Majanduslik seos: ühine majanduslik huvi, valitsev mõju. Seotud isikud: 1. Abikaasa, elukaaslased…. 2. Ühte kontserni kuuluvad äriühingud 3. Juriidiline ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% jur. Isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust, kasumi saamise õigusest 4. Ettevõttel teisest ettevõttest 50 % …. Kuidas siirdehinna turuväärtust määrata? Maksustatakse summa, mis erineb turuväärtusest. 5 meetodit: 1
miili ja rääkis üle 250 saja korra, esinedes seal, kus valitses ebaõiglust, protesti ja mässu. Samal ajal kirjutas ta ka 5 raamatud ja lugematu arv artikkleid. Nendel aastatel juhtis ta massilist protesti Birminghammis, nimetades seda ise süüme koalitsiooniks. Ta inspireeris paljusid oma kirjaga ,, Letter from a Birmingham Jail", mida võeti kui mustanahaliste revolutsiooni manifesti. Ta plaanis sõita ka Alabamasse, et saada hääleõigus mustanahalistele. Ta juhtis rahumeelset rongkäiku Washington, D.C., pöördudes ligi 250 000 inimsele kõnega ,, I Have a Dream". Peale seda pidas ta nõu president Kennedyga ja reklaamis president Lyndon B. Johnsonit. Martin Luther King`i autasustati viie aumärgiga, nimetati aasta meheks ajakirja ,,Times" poolt 1963 ndal aastal ning sai mitte ainult sümboliks Ameerika mustanahaliste seas, vaid ka maailma figuuriks. 35 aastaselt oli Martin Luther King Jr
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku. 18.a ja Eesti kodakondsust omavale inimesele antakse õigus saada valituks valla või linna volikokku. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem Majoritaarne süsteem- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ1 Regina Jerofenko ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Analüüs Õppejõud: Laivi Annus-Anijärv, MA Mõdriku 2017 Võrreldav Täisühing Usaldusühing Osaühing Akts Äriühingu tegevuses täisosanik täisosanik/ osanik aktsio osaleja nimetus usaldusosanik Minimaalne nõutav kaks kaks üks üks asutajate arv Vastutus ühingu Osanikud vastutavad Täisosanik vastutab Osanik ei vastuta Piirat kohustuste eest täisühingu oma varaga ettevõtte isiklikul...
300 perekonda, kes kõike kontrollivad rüütelkond võis väljast tulnuid enda sekka võtta hääletati maapäeval, kui kogu rüütelkond koos oli vene aadlil puudusid siin aadliõigused ei saanud sekkuda nagu kohalikud teisel pool peipsit aadlikud, siinpool mitte maapäeval oli oodatud isik vaid see, kelle nimi oli kirjas (varem kõik mõisa omanikud või rentnikud) alates 1750: oodatud immatrikuleeritud aladele kellel maavaldust pole, ei pea minema, hääleõigus neil, kellel oli maavaldus 2000 inimest määrasid, mis siin toimub naisi maapäevale ei oodatud Maydellide suguvõsa võis alguse saada muinasaegsest ülikust alguse saanud eesti taustaga ülikust vapil ründid, Maidla alal Katariina II ümberkorraldused vene keisrinna katariina suur, pärit saksamaalt BS aadlikud ei tunne end pikalt mugavalt, sest Katariina tahab balti provintside eraldiolemist likvideerida ja riiki ühtlustada
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil Kuidas saab kandideerida? Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti kodanikud,kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks vähemalt 21aastased. Kandideerida saab erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina Millised on hääletamise võimalused? Miks on hea või halb hääletamine interneti teel? Interneti teel või valimisjaskonda minnes
eriti kasulik ülalpeetavatele. Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu. Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. 7. Demokraatia tunnused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm nõet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. 1) võimude lahusus: igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque- esimene kes rääkis võimude lahususest. 2)Õigusriik ja inimeste võrdsus seaduste ees-riik, kus inimesed on seaduse ees võrdsed, vaidlused lah. Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud. 4)Vähemuste õigustega arvestamine
tiitliga. Lordide kotta kuulub umbes 120aadlitiitli kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. Millised on regionaalsel esindatusel põhineva parlamendi ülemkoja komplekteerimise kaks erinevat võimalust? *Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide) esindajad. (FR, GER, RUS) *Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse normile (IT, JPN, USA) Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? *Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes valimispäevaks saanud 18 aastaseks. *Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud. *Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. * Kandideerimisõigus on eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast
VAPSID Enel Tubin DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVK...
tunnused: + kodanikuvabaduste tunnustamine + õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees + võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (PS § 4) + poliitiline sõltumatus + vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks (PS § 45) + vähemuste õigustega arvestamine + tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia poolt argumendid: -kõik on seaduse ees võrdsed (PS § 12) -süütuse presumptsioon (PS § 22) -kodanikel on hääleõigus (õigus valida riigikogu liikmeid) -riigivõimu kandjaks on rahvas (PS § 1, 56) -täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3) Liberaalse demokraatia vastu argumendid: -sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda) -tihe konkurents (ületootmine) 7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
