Variant 23 0, 1, 4, 5, 6, 7, 10, 10, 11, 12, 12, 15, 20, 22, 24, 25, 25, 26, 27, 27, 31, 33, 38, 38, 39, 40, 43, 44, 44, 45, 46, 48, 52, 52, 55, 56, 56, 62, 62, 65, 69, 71, 71, 71, 74, 74, 75, 75, 79, 79, 80, 82, 85, 86, 87, 91, 91, 95, 96, 98 Dixon-test Rlow=(x3-x1)/(xn-2-x1), n=60 -> Rlow=(4-0)/(95-0)=4/95=0,042 < Dkr=0,35 Rhigh=(xn-xn-2)/(xn-x3) = (98-95)/(98-4)=3/94=0,0319 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statilised hüpoteesid ja jaotused Tabel 1. Valim xi-juhuslik arv, ni xi kordumiste arv n=60 xmin=0 , xmax=98 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 2282,92 0 1 0 0 84 2188,36 1 1 1 1 84 1916,68 4 1 4 16 84 1830,12 ...
ning on seega suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos joonkiirus võrdub nurkkiiruse ja ringjoone raadiuse korrutisega. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul keha teeb ühe täispöörde või ühe täistiiru. Sagedus näitab, mitu pööret teeb keha ühes ajaühikus. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. Ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse vaheline seos laine levimiskiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisega. SOOJUSÕPETUS: Ideaalseks nimetatakse gaasi, mille molekulide vaheline mõju on tähtsusetult väike.
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus ...
· pea peab olema suunatud otse; Täiendavad nõuded kehaasendile: · Töötajale/õppijale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule; · kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest; · pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga , selle hälve võib olla +10°; · kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgu-suuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°. Tööuumis peab olema õige valgustus. Arvuti peab olema paigutatud ruumis nii, et ekraanil ei tekiks peegeldusi ja ekraani helendus poleks liiga suures kontrastis ümbritseva valgusega. Ühtviisi halb on nii akna ees kui päris pimedas nurgas oleva ekraani vaatamine, pimedal ajal peab toas olema üldvalgus, paberil
Mat. pendel: l pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus g k Võnkliikumise võrrand x x0 sin t x hälve, x amplituud, nurkkiirus, t aeg 0 Laine levimiskiirus v f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus
i=1 S= n−1 S – Keskmine ruuthälve S S Elk − t < Elk 0 < E lk + t √n √n Elk 0 – õli tegelik keskmine elektriline tugevus t – väljavõtte normeeritud hälve Usaldatavuse vahemik kindlusega 0,95 korral on t=2,23 kui n=10 ja t=2,57 kui n=5[1] 2. Esimesed viis mõõtmist Õli 1 Õli keskmine elektriline tugevus: 206+109,6+28,1+74,2+29,7 Elk = ≈ 89,5 kV /cm 5 Keskmine ruuthälve: S= √ 21571,9 5−1 ≈ 73,4 Usaldatavuse vahemik: 8
kiirus u, sest häiritus liigub ruumipunktist x = 0 ruumipunkti x ajaga x/u. Järelikult ruumipunktis x ajal t on võnkumine samasugune, nagu see oli ruumipunktis x = 0 ajal t x/u, so teatud aja võrra varem. Järelikult saame hälbe ruumipunktis x arvutada valemist x z ( x, t ) = r sin t - (1) u Kordame valemi tähistuste seletust: z on hälve ehk võnkuva punkti kaugus x-teljest; r on laine amplituud; on ringsagedus; t on aeg; u on laine levimise kiirus; x on vaadeldava punkti tasakaaluoleku kaugus koordinaatide algusest. 2 Kui viime sisse lainearvu mõiste k = , saame z ( x, t ) = r sin (t - kx ) (3)
häälte kuulmine on ebatavaline, kui aga see toimub siis kui inimene on üksinda ja ei häri teisi sellega siis see antakse talle andeks) Weberi kihistumine põhineb Marxi töödel, kuid on seda edasi arendatud: esimene ebavõrdsuse tasand majanduslik teine ebavõrdsuse tasand sotsiaalne kolmas ebavõrdsuse tasand poliitiline Bürokraatia hälbed: 1) autoritaarne bürokraatia 2) korruptsion 3) C.N. Parkinson'i hälve ametnikud toodavad ametnike 4) D. Peter prinsiip 5) info moonutamisest tekkinud hälbed 6) F. Kofka südroom Tavaline inimene on abitu bürokraatliku masina vastu. Sotsialiseerumise etapid: 1) perekond primaarne sotsiaalne grupp 2) sõpruskond loetakse samuti primaarseks, sest sõpru ei ole liiga palju 3) ametlikud institutsionid (lasteaed, algkool, põhikool, keskkool) laps õpib, areneb ja saab alushariduse 4) massimeedia 5) harrastused, hobbid Kultuuri teooriad
Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks näiteks vahemaa kahe lähima laineharja või lainenõo vahel. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda). Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega: 4. What is amplitude? Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (maksimaalne kaugus) keskväärtusest või tasakaaluasendist. 5. What is frequency? Sagedus (frequency) on termin, mis väljendab tsüklite arvu ajaühikus. Sageduse ühikuks on Hertz(Hz). 1Hz = 1 tsükkel/1 sekund. MHz = 106 tsüklit/sekundis. 6. What is a phase and a phase shift? Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist
enda võnkumise sagedusega. Resonantsi saab kasutada; tuleb arvestada: · tundmatu võnkesageduse määramisel · pillide heli võimendamisel · sildade ehitamisel · kiikumisel · auto poriaugust väljalükkamisel * HARMOONILISE VÕNKUMISE VÕRRAND Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. x = xm sin/cos t x hälve 1m xm amplituud ehk maksimaalne hälve 1m - ringsagedus ( = 2f) t aeg 1s sin siinusfunktsioon (tasakaaluasend) cos koosinusfunktsioon (amplituudasend) * VÕNKUMSTE LIIGITUS Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt kindla ajavahemiku järel, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Võnkumise liigitus:
Harmoonilised võnkumised Oletame et vedru otsas ripub kuul massiga m. Süsteemi nihutamisel tasakaaluasendist x võrra kx 2 tuleb kvaasielastsus jõu ületamiseks teha tööd- A = . See töö saab süsteemi 2 kx 2 potentsiaalseks energiaks- Wp = . Võnkumisel muundub Wp Wk-ks ja vastupidi. Hälve on 2 kaugus kui kaugele mass tasakaalupunktist liigub. Hälve muutmise ajas määrab koosinusfunktsioon x = a cos(0 t + ) . Süsteemi maksimaalset hälvet tasakaaluasendist nimetatakse võnkumiste amplituudiks. Amplituud on positiivne suurus. Faas avaldub w0t+a, kus konstant a tähistab faasi väärtust ajahetkel 0 ning kannab nimetust võnkumise algfaas. Võnkesageduseks nimetatakse ajaühikus sooritatud võngete arvu f=1/T. Ühikuks on hertz(Hz)
Võnkumist iseloomustavad võnkeperiood ja sagedus. Sageduse tähis on f ja ühik herts (Hz). 1Hz= 1s-1 (üks täisvõnge sekundis). Perioodi tähis on T , ühik sekund (s). Periood näitab ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aega Harmooniline liikumine kordub kindlate ajavahemike järel ja toimub siinuseliselt (võnke graafikuks on sinusoid ). Harmoonilist võnkumist saab kirjeldada funktsioonina xm on võnke amplituud ehk maksimaalne hälve, φ on algfaas ja ω nurkkiirus (rad/s). Kuna nurkkiirus on võrdeline võnkesagedusega, nimetatakse teda ka nurksageduseks. Harmooniliselt võnkuvale oakesele mõjuv jõud on suuruselt võrdeline osakese hälbega ja suunalt vastupidine. Harmooniliselt võnkuvad kehad on näiteks vedru ja pendel. Vedru sagedust ja perioodi saab arvutada valemiga (nurkkiirus, nurksagedus) (võnkeperiood)
dispersioon ja standardhälve, kvartiilhälve. Absoluutsete variatsiooninäitarvude suurus sõltub variantide absoluutväärtustest, mis muudab nad erinevate ridade võrdlemisel raskesti kasutatavateks. Teiseks probleemiks absoluutsete varieeruvusnäitarvude kasutamisel on ühik. Neil on mõõdetava suurusega sama ühik, mis muudab võimatuks erinevate ühikutega suuruste hajuvuse võrdlemise. · Keskmine lineaarhälve (d katusega) ehk keskmine absoluuthälve. Hälve ehk erinevus. Kokkuvõtlikult on lineaarhälve erinevuste keskmine. Keskmise lineaarhälbe eeliseks on tema lihtne interpreteeritavus. Probleemiks on absoluutväärtuse kasutamine arvutustes, mis muudab keskmise lineaarhälbe matemaatiliste operatsioonide jaoks ebamugavaks. · Dispersioon 2 ehk hajuvus ehk hälvete ruutude keskmine (keskmine ruuthälve). Dispersiooniks nimetatakse variantide väärtuste ja aritmeetilise keskmise erinevuste
350 20 Geomeetriline keskmine 120 30 Harmooniline keskmine 300 35 Mediaan 250 35 Mood 370 40 Väikseim 500 45 Suurim 300 45 (Arvude) loendamine 30 50 Alumine kvartiil 15 50 Asümmeetriakordaja 65 60 Keskmine hälve 60 60 35 60 50 65 Nominaaltunnuse sagedustabel 60 75 COUNTIF 120 75 20 120 40 120 45 120 Vahemiktunnuse sagedustabel 60 120 FREQUENCY 35 120 75 140 370 210 50 250 140 250
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Rühmale RP089 RP089 Esitamise tähtaeg 03.02.2010 04.02.2010 Lahendada ülesanded! 1. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: Tootmisruumi rent 5 000 kr / Puit 30 000 kr 600 kr kummut / Tööliste töötasu...
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edas...
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksuse...
8.Kuidas mõjutab neerutalitust vere happe-leelisseisund? Põhjendus. Kuidas mõjub happe-leelisseisundile oksendamine? Kõhulahtisus? Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs. 10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime? Na-tsitraat Pärdib hüübimist sidudes Ca Proteiin C inaktiveerib verefaktorid Va ja VIII a
21 3.2.2. OÜ Refonda lõpp-bilansside võrdlus. Tabel 2. Sellest tabelist on näha kuidas on muutunud bilansi kirjete suurused aasta jooksul absoluut- ja protsentuaalväärtuses. See on abitabel, mida ma kasutan edasi vertikaalanalüüsi tegemiseks. AKTIVA 31.12.2006 31.12.2005 Hälve (raha) Hälve % Käibevara Raha 548 261 22 408 289 -21 860 028 -97,6% Nõuded ja ettemaksed 38 252 980 39 400 459 -1 147 479 -2,9% Varud - tooraine ja materjal 30 024 - vanaraud 91 020 870 19 269 849 71 751 021 372,3% - ettemaksed tarnijatele 5 266 808 1 932 721 3 334 087 172,5%
piirmõõtmetega. Tegeliku mõõtme suurimat lubatavat väärtust nimetatakse suurimaks piirmõõtmeks Dmax, dmax. Tegeliku mõõtme vähimat lubatavat väärtust nimetatakse vähimaks piirmõõtmeks Dmin, dmin. Mõlemad piirmõõtmed võivad olla nimimõõtmest nii suuremad kui ka väiksem. Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet. Suurimale piirmõõtmele vastavat piirhälvet nimetatakse ülemiseks hälbeks ja vähimale vastavat – alumiseks hälbeks. Hälve on alati märgiga suurus. Positiivne hälve näitab, kui palju võib detaili tegelik mõõde olla nimimõõtmest suurem ja negatiivne hälve vastupidi – kui palju võib tegelik mõõde olla nimimõõtmest väiksem. Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel. Siin on kaks süsteemi: - hälbed kirjutatakse nimimõõtmest poole väiksema kirjas ja nimimõõtme suhtes
40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 41. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega. Hälbekäitumine käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega. Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist. Intereaktsiooniteooria hälve tekib suhtlemise käigus. Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas
6. mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga Täiendavad nõuded kehaasendile: 1. töötajale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule 2. kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest 3. pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10° 4. kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45° Näidisharjutused: 1. Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu 2. Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: 1) tõsta õlgu ja langeta neid, ringita
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
5 ei ükski Standardhälve 1 leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2 paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 – see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3 ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4 varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5 ei ükski Normaaljaotuse korral 1 puudub sümmeetria (esineb sümmeetria) 2 st. hälve = 0 (siis on sirge) 3 Mo = Me ei võrdu aritmeetilise keskmisega (kõik peaks võrduma) 4 keskväärtus on alati = 0 (ei ole alati, näiteks vanus või pikkus) 5 ei ükski (ÕIGE) Seos Y = 18,5 + 0,48 X 1 kirjeldab X-i mõju Y-le (ÕIGE) 2 kirjeldab seose tugevust (korrelatsioon kirjeldab, aga see on regressioon ja lisaks peab olema veel teine funktsioon) 3 kirjeldab Y-i mõju X-le (vale)
11 44 1936 77 5929 54 2916 56 3136 19 361 12 74 5476 89 7921 61 3721 33 1089 58 3364 Σxi 664 599 454 802 3093 574 Σxi^2 45616 37301 25128 60376 31718 200139 (Σxi)^2 440896 358801 206116 643204 329476 1978493 Üldine hälve SGEN = 40694.85 Gruppidevaheline hälve SFACT = 5430.266667 Jääkhälve SRES = 35264.58333 DISPERSIOONID Faktorist S^2FACT = 1357.566667 Jääkdispersioon S^2JÄÄK = 641.1742424 Faktori empiiriline väärtus S^2FACT/S^2JÄÄK FEMP = 2.1 Kriitiline väärtus FKR = 2.6 FEMP < FKR 2.1 < 2.6 Hüpotees kehtib
probleemsete lastega, kes võivad olla vägivaldsed teiste laste suhtes ning kellel on raskusi suhete loomisel. Õpetajana pean suutma luua klassis sõbraliku ja turvalise õhkkonna. Ka tulevase lapsevanemana on kasulik teada agressiivsuse põhjustajatest ning kuidas seda vältida, et lapsest kasvaks, rahulik ja õnnelik inimiene. Mis on agressiivsus? Agressiivsus on sotsiaalse arengu hälve. Agressiivsus tähendab, et saavutamata on jäänud sostsiaalsusega seostuvad eesmärgid ja ideaalid. Sotsiaalsust võib pidada tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks ja aluseks millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sotsiaalsus tähendab võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada, ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Sotsiaalsus tähendab ka oskust oma
3. Tooriku või toote projektsioonide arv lähtamise skeemil peab olema küllaldane tugipunktide paigutamisest ettekujutuse saamiseks. Joonis 2.16. Tugipunktide tingtähistus järjekorranumbritega 1...6 lähetel I, II ja III: a tähis ja selle mõõtmed eest- ning külgvaates; b tähis ja selle mõõtmed plaanis. 15. Mida tähendab lähtamisviga? Lähtamisviga on tooriku või toote lähtamisel tegelikult saavutatud asendi hälve nõutavast asendist. Kuid tingimata peab eriti rõhutama, et lähtamise viga esineb ainult töötamisel häälestatud lõikepinkidel, st kui toorikutepartiid töödeldakse muutumatul (varem ettenähtud) lõikuri ja tooriku suhtelisel asendil. 16. Nimetage kolm meetodit metallilõikepinkide jäikuse määramiseks. On olemas mitmeid meetode metallilõikepinkide ja nende üksikute sõlmede jäikuse määramiseks. Põhilised oleksid järgmised meetodid:
Väljendatakse promillides. iive--Rahvaarv aastane juurdekasv, rännet arvestamata sündimuse ja suremuse vahe. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada Migratsioon--inimest ümberasumine ehk ränne Linnastumine--linnade tekkimine, kasv ja areng. Kitsamas tähenduses rahva ümberasumine maalt linna ja linnara osatähtsuse kasv kogurahvastikuga võrreldes. ülelinnastumine--linnastumisprotsessi hälve: linnadesse asub rohkem maarahvastiku kui linnad suudavad rakendada, nii et neisse koguneb marginaale rahvastik. Eeslinnastumine elamu rajoonide tekkimine linna lähedale maale
Termotakisti takistus sõltub oluliselt ning mittelineaarselt temperatuurist. Seejuures võib temperatuuritegur olla negatiivne või positiivne. Termistor on negatiivse temperatuuriteguriga ehk NTC (Negative Temperature Coefficient) pooljuhttermotakisti. Temperatuuri tõustes termistori takistus väheneb 2...8 % kraadi kohta. Näitena võib tuua automootori õlitemperatuuri anduri. Õli temperatuuri tõustes anduri takistus väheneb, voolutugevus ahelas kasvab ja mõõteriista osuti hälve suureneb. 35 Posistor on positiivse temperatuuriteguriga ehk PTC (Positive Temperature Coefficient) pooljuht- termotakisti. Tööpiirkonnas, näiteks 50...200 °C, temperatuuri tõustes posistori takistus kasvab 10...20 % kraadi kohta. Posistori kasutusnäiteks on autolaternate klaasi- puhasti ajamimootori ahel. Kui kõik on korras, siis voolutugevus on arvestatud piires. Kui aga
Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel, kojamees autol jne Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz (1/s) Nurk- e. ringsagedus, ω – ühik rad/s Harmoonilised võnkumised: Mittesumbuv võnkumine, mille hälve on määratud siinus- või koosinus-funktsiooniga. Pendel: Amplituud väike, raskuse mõõtmed võrreldes niidi pikkusega väikesed, niit kerge ja venimatu. Matemaatiline pendel: kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkt. Võnkumise energia: Võnkuval süsteemil on nii Ek kui Ep. Suletud süsteemis energia ei teki ega kao, vaid muutub ühes liigist teise. Sundvõnkumine - resonants: Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. Mõjub
Suurimale II = E max = 1 - M ( 2 + 3 ).või. ekv II = 0,35 + 0,65 2 + 4 2 [ ] piirmõõtmele vastavat piirhälvet nimetatakse ülemiseks hälbeks ja vähimale vastavat Suurima nihkepinge ehk III tugevusteooria: piirseisund tekib siis kui (sõltumata alumiseks hälbeks. Hälve on alati märgiga suurus. Positiivne hälve näitab, kui palju pinge liigist) suurim nihkepinge punktis saavutab teatud piirväärtuse (sitked võib detaili tegelik mõõde olla nimimõõtmest suurem ja negatiivne hälve vastupidi materjalid) kui palju võib tegelik mõõde olla nimimõõtmest väiksem. Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel.
Nimimõõde projekteerimisel määratav esmasmõõde mis määrab komponendi esmasmõõde suuruse ja saadakse insenriarvutustest või muudest kaalutlustest lähtuvalt ning ümmardatakse eelisarvude rea lähima vastava (suurema või väiksema) väärtuseni. Nimimõõde (D). 4. Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvetega. Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. - Ülemine hälve suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu ülemine piirhälve ES = eU, hole = 1 mm - Alumine hälve vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu alumine piirhälve EI = eL, hole = 0 mm 5. Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega. Piirmõõde vähim ja suurim lubatav mõõde. D1 = D + EI = 150 + 0 = 150 mm v D2 = D + ES 6. Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks
Saunavooder X X MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel +1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm. Kalibreeritud ja hööveldatud puitmaterjali paksuse lubatud hälve on kuni 20 mm paksusel +0,5 mm ja üle 20 mm paksusel +1,0 mm. Puitmaterjali laiuse lubatud hälve on kuni 100 mm laiusel +1,0 mm ja üle 100 mm laiusel +1,5 mm. Puitmaterjali pikkused on sammuga 30 cm. Keskmiselt on pikkus vahemikus 3,04,8 m. Suuremad kogused tasub võimaluse korral hankida mõõtutöödeldult, vastavalt enda vajadusele.
Sängiplaat noolega tähistatud [6] Baasmootoril sai mõõdetud silindrite seisundit sisendindikaatoriga täpsusklassiga 0,01 mm. Mõõdeti vertikaalsihis silindrit 0-5 mm, 10 mm, 45-50 mm ja 85-90 mm kõrguselt. Esimese mõõtmise tehti kolvisõrme telje suunas ja teise kolvisõrmega risti. Kolvisõrme teljega samas suunas mõõtetulemused (Tabel 1). Kolvisõrmega teljega risti suunaline mõõtetulemused (Tabel 2). Esimese maksimaalne ovaalsus on 0,03 mm ja vertikaalsihis maksimaalne hälve 0,015 mm. Teise silindris esineb aga silindri ülaosas 0,075 mm ovaalsus ning maksimaalne hälve vertikaalsihis 0,055 7 mm. Kolmanda silindri ülaosas esineb samuti ovaalsus (0,05 mm) ning vertikaaltelje maksimaalne hälve on 0,04 mm. Neljas silindri maksimaalne ovaalsus on 0,045 mm ning vertikaalteljes maksimaalne hälve 0,03 mm. Tabel 1.
õhutakistuse korral. Vabalangemine on ühtlaselt kiirenev liikumine, mistõttu kehtivad selle kohta kõik sirgjoonelise liikumise seosed. Kõikide vabalt langevate kehade kiirus, ühes ja samas maa lähedus punktis muutub ühtemoodi ehk nende kehade kiirendus on ühesugune. Vabalt langemise kiirust tähistatakse g=9,8 m/s2 4. Perioodiline liikumine Märksõnad: ringliikumine, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, joonkiiruse ja nurkkiiruse seos. Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos. Oskused: ülesannete lahendamine ühtlase ringliikumise kohta. v joonkiirus, nurkkiirus, r raadius, T periood, an kesktõmbekiirendus, f sagedus Ringliikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse selle punktini tõmmatud
kloororgaanilised ühendid ja nii oksüdandid, kui ka antioksüdandid. (Einma 2009). 7 Mutatsioonid ja inimesed Enamik inimese elutegevuse haiguseid ja hälbeid on tingitud genotüübi vigadest. Inimese puhul on seda lihtne kindlaks teha, sest raskemate mutatsioonide puhul on muutunud kromosoomide arv. Tuntumaid mutatsioonhaigus inimestel on Downi sündroom. Selle raskete tagajärgedega haiguse kujunemise põhjuseks on juhuslik hälve meioosi käigus. Kui meioosis ühe raku homoloogilised kromosoomid liiguvad kahe raku jaotumise vahel ühele poolele, tekib sugurakk, mis on ühe liigse kromosoomiga. Tulemus on peale normaalse sugurakuga ühinemist on ühe liigse kromosoomiga sügoot. Downi sündroom on inimesel selgelt eristatav. Tunnusteks on ebaproportsionaalselt väike pea, mongoliidsed silmaavad, lame nägu, äärmiselt tugev vaimne alaareng. (Poljanski 1987).
Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Hälve variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuse vahe. Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. · Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ² · Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Tähis · Variatsioonikordaja standardhälbe ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. Tähis V. 1. Hinnete tabel küsitluse põhjal Üldkogumiks on XII B klassi õpilased, samuti kuuluvad ka valimisse.
Tsentiilid – (ka protsentiilid) jaotavad statistilise rea 100 võrdse liikmete arvuga osaks. 7) Mood – statistilises reas kõige sagedamini korduv tunnuse väärtus. Intervallitud variatsioonireas on moodi leidmine: – leida moodiintervall (kõige suurema sagedusega intervall) – arvutada valemiga. Dispersioon – keskmine ruuthälve. Hajuvus, varieeruvus. Mõõtühik – variandi mõõtühiku ruut. 2 Standardhälve – ruutkeskmine hälve. Iseloomustab hälbust keskväärtusest. Variandi mõõtühik. 8) Juhuslik sündmus – sündmus, mis teatud tingimuste olemasolu korral võib toimuda ja võib ka mitte toimuda. 9) Sündmuse A tõenäosus on võrdne murruga, mille lugejaks on sündmuse A jaoks soodsate juhtude arv m ja nimetajaks kõigi juhtude arv n. Kahe teineteist mittevälistava sündmuse A ja B summa tõenäosus on võrdne nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud mõlema osasündmuse ühise esinemise
2. Töö käik 1. Protokollin mõõteriistade ja katseseadme konstandid 2. Koostan skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Palun juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitan sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerin anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valin sellist mõõtepiirkonda, et osuti hälve oleks maksimaalne. 5. Ootan, kuni anoodvool jääb enam-vähem konstantseks. 6. Määran anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidivoolu tugevusest. 7. Esitan andmeid juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtan skeem lahti. 8. Joonestan sõltuvuse Ia=f(Is) graafik. 9. Määran graafiliselt kriitiline solenoidvoolu tugevus Isk. Selleks leian graafikul sellist punkti, milles temale tõmmatud puutuja tõus on maksimaalne.
põhimikule. 22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Mida kõrgem temperatuur, seda paremini juhib. 23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. 24. Mis on vahelduvvool ja selle sagedus euroopas? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Sagedus Euroopas 50 Hz. 25. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 26. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring. Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme
Vaimse arengu peetuse kajastamine ajakirjas Nõukogude Kool aastail 1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud.Arengupeetusega laste koolide ja klasside ülesanne on anomaalsete laste igakülgne kasvatamine, millele lisan...
· Isiklike õiguste teadvustamine inimene täidab norme, et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Sotsiaalsed tegurid: õigusnormid sotsiaalsed normid Isiksuselised tegurid: psüühika hoiakud moraal Väline käitumisakt: õigusvastane või õiguspärane. Affektiivne käitumine! 7. Norm ja hälve. (Mõisted, olemus). Norm- ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne toimida inimesel või inimeste ühendusel. Nii on norm sotsiaalse ehk ühiskonnas kulgeva käitumise reegel. Hälve on seega toimimine, mis ei ole sellise reegliga (normiga) kooskõlas. Esimene piiritlus- inimtegevuses tuleb eristada kaht valdkonda: tahtelist, mis allub inimese enese teadvustatud reguleerimisele ja tahtevälist
mõõtmist. Mõõtetulemus suuruse väärtuste kogum, mis koos kogu muu saadaoleva asjakohase infoga omistatakse mõõtesuurusele .Mõõtetulemuseks võib olla: mõõdis, parandamata või parandatud tulemus või mõõdiste kogumi aritmeetiline keskmine koos saadud tulemust iseloomustava mõõtemääramatusega 12. Mõõtehälbed: juhuslikud mõõtehälbed, süstemaatilised efektid ja neist tulenevad hälbed. Mõõtmises tuleb kasutada mõistet hälve. Hälve = väärtus - valitud tugiväärtus Mõõtehälbed kuuluvad juhuslike suuruste hulka. Juhuslik mõõtehälve = mõõdis - mõõdiste aritimeetiline keskmine. süstemaatilised efektid ja neist tulenevad hälbed: 1) efektid, mis annavad kindla märgiga (+või-) muutumatu panuse mõõtetulemusse,( nt mõõtevahendi kalibreerimisel tuvastatud või vale justeermise tõttu tekkinud mõõtehälbed). 2) efektid, mis põhjustavad mõõdise või mõõtetulemuse muutust kindlas suunas. Süstemaatiline
A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Hälbekäitumine D.) Majandusantropologia E.) Kinkimine F.) Sotsialiseerumine 2p. Millist või milliseid kapitali tüüpe kirjeldab Bourdieu? A.) Kultuuriline kapital B.) Sümboliline kapital C.) Pärimisõiguse kapital D.) Mütoloogiline kapital E.) Riskikapital F.) Ökoloogiline kapital G.) Sotsiaalne kapital 2p. Strukutuurifunktsionalistlikest hälbekäitumise teooriatest lähtudes võib väita, et: A.) Hälve määratleb ja tugevdab piiri normi ja keelatu vahel B.) Vaenullik suhtumine hälbijatesse suurendab grupi solidaarsust C.) Hälve võib tuua kaasa vajalikke muutusi ühiskonnas, kui saab piisavalt levinuks ja muutub aktsepteeritavaks või normiks D.) Kui hälbijat karistatakse, siis teeb see teistele enamsoovituks konformse käitumise E.) Kui hälbijate olemasolu on ühiskondliku solidaarsust lõhkuv 2p
12 74 5476 89 7921 61
Rj Σxi 664 599 454
Pj Σxi^2 45616 37301
Rj^2 (Σxi)^2 440896 358801 206116
Faktorite arv 5
Korduste arv 12
Üldine hälve
SGEN 40694.85
Gruppidevaheline hälve
SFACT 5430.2666667
Jääkhälve
SRES 35264.583333
DISPERSIOONID
Faktorist
S^2FACT 1357.5666667
Jääkdispersioon
S^2JÄÄK 641.17424242
Faktori empiiriline väärtus S^2FACT/S^2JÄÄK
FEMP 2.1173131683
Kriitiline väärtus
FKR 2.6
H0 kehtib, kui FEMP
käitumise viis, minimiseeritakse füsioloogiliste faktorite osatähtsus. KOGNITIIVNE paradigma- tõestab, et mõtlemine mõjutab emotsioone ja käitumist. HUMANISTLIK paradigma- normaalne areng vajab eneserealisatsiooni. Ebanormaalsuse põhjuseks on eelkõige liigne tundlikkus teiste otsuste suhtes ja oma individuaalse loomuse eitamine ja seega eneseteostuse piiramine. 3.SÜMPTOM JA SÜNDROOM. Sümptom on haigusnäht, ühe psüühilise funktsiooni hälve ( näiteks kopsupõletiku üks sümptom on köha) , patoloogiline tunnus. Süptomid jagatagse pos. Ja neg. Pos. On seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jne). Neg. Kujutavad progresseeruvat väljalanegemist, defekti ( apaatia, amneesia jne) Sündroom kujutab endast teatud seaduspärasuste alusel seotud süptome, mis jagatakse lihtsateks ja keerulisteks. Sündroomid jaotuvad lihtsateks ja keerulisteks Sümptmite süstemaatika: tajumise ja mõtlemise häired
5. Võnkumine. 26. Ul heli p k u b gedu MHz Kui k u ke b ük võnge? b Kui uu on ringsagedus? Lahendus: Sagedus a) Võnkepe iood = (sest 1Hz = b) Ringsagedus ehk nurksageduse leiame valemi abil 2 * 3,14 * 4,2* rad/s 27. Võnke mpli uud on m võnkumi e gedu Hz Ki ju d võnkuv punk i liikumi võ nd x f Leid f j hälve pä he ke mil lgf i võib luged nullik Kui pik j möödude on hälve m? Lahendus: Võnke mpli uud = 10cm = 0,1 m ja sagedus Hz = 0,5 A vu me välj nu k gedu e rad/s a) Kui t=1,5 s ja algfaas φ Faas ω φ π ja Hälve b) Kui x=7,1 cm = 0,071m 0,071= in π in π π in t= s
1): Stabiilne seisund = Indiferentne seisund = Labiilne seisund = häiringu lõppedes häiringu lõppedes jääb häiringu toimel taastub süsteemi algne süsteem uude süsteem kaotab tasakaaluasend (tekkinud tasakaaluasendisse tasakaalu (tekib kohe hälve kaob) (tekkinud hälve jääb püsima) progresseeruv hälve) Stabiilne süsteem Indiferentne süsteem Labiilne süsteem Kuul naaseb algasendisse Kuul jääb uude tasakaaluasendisse Kuul kaotab kohe tasakaalu
translatsioon on valgusüntees, geneetiline kood on mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis. 30. Miks on vaja transkrptsiooni? Et sünteesida RNA-d, mis edastaks infot, millist valku on vaja ribosoomis sünteesida. 31. Miks tekivad ühes organismis erinevad rakkud, kuigi nende tuumades olev DNA on sama? Rakkudes avalduvad erinevad geenid 32. Mis erinevus on geen ja genoommutatsioonides? geenmutatsioonides on hälve mõnes nukleotiidis geeni sees, genoommutatsioonis on muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid? Nimeta viis mutageeni. Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid, mõned ravimid jne. 34. Millistes rakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad järglastele? Sugurakkudes 35. Mis on inimese veregruppide erinevuse põhjus?
1 Standardtolerants BKESK 25,101 mm BNOM 25,000 mm BMAX 25,166 mm BMIN 25,035 mm s 0,032 mm 6s 0,189 mm Järk IT11 Tolerants 0,130 mm Uued piirmõõtmed BMIN 25,036 mm BMAX 25,166 mm Nimimõõtmele lähim Uued piirmõõtmed BMIN 25,036 mm BMIN 25,035 mm Hälve 0,036 mm BMAX 25,165 mm Põhihälve s (Tabelist) 0,035 mm 0,035 11.2 Töökoja tolerants 0,030 0,025 6s 0,189 mm Valin: 0,020 f Cp 0,69 0,015 0,2 mm Cp 1,2 0,010 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
