4. 0,790 30 53,15 1,8 3,22 9,69 0,1 5. 0,588 30 46,38 1,54 2,38 9,79 0 6 0,785 30 53,03 1,79 3,18 9,81 0,02 4. Arvutada keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. G- = 9,79 ja - = 0,04 5.Hinnata saadud tulemuste kvaliteeti. lub= 1,0 % = /g 100% = 0,41% Järeldus Mõõtmistulemuste kvaliteet on hea kuna hälve on alla oli 0,41% ehk alla ühe protsendi. Raskuskiirenduseks sain kõigi katsetega kokku 9,79 m/s2, mis on tegelike tulemustega väga sarnane. Standartseks raskuskiirenduseks loetakse 9,80665 m/s2. Ekvaatoril on raskuskiirendus 9,7805 m/s2 ja poolustel on raskuskiirendus 9,8322 m/s2. Kuna minu katse tulemused jäävad nende suuruste vahele, siis võib lugeda katset õnnestunuks. Täpsemaid katselisi tulemusi on võimalik saada täpsemate
8. Kandsime andmed tabelisse. Katse l,m t,s m ,kg d,m I , kgm2 , kgm2 nr. 1 0,9 1,8 89 22,6 7,9 2 0,9 1,8 155 24,9 12,1 12,1 3 0,9 1,9 64 32,9 11,7 8,7 4 0,9 1,8 30 21,5 1,7 1,7 Katse 1,2,4 tulemused sarnanevad 100% siis 3. katse erinevuse leian rist korrutisega , lubatud hälve oli ette antud 10% , see tähendab et antud vastus ei sobi. Järeldus Katsele 1,2,4 andis valem täpse vastuse, kuid 3. katsele ei andnud valem piisavalt täpset vastust.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe ( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B ....
1. a) A = 4; B = 4; D = 1 Imiteerimisvalemi kood T S0 4 LS 1 T0 2 LT 1 Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T x Y -10 -100.00 Teisendusfunktsiooni y=sign(x)D1-T|x|T graafik baasväärtustel S0 ja T0 -9 -81.00 150 -8 -64.00 100 -7 -49.00 -6 -36.00 50 -5 -25.00 0 -4 -16.00 -10-9 -8 -7 -6 -5 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -3 -9.00 -50 -2 -4.00 ...
kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omdus sama suuruse ja muutumise suunaga. ● mehaaniline võnkumine- nt pendel.- keha asend muutub ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat(kaugus või nurk) ● elastne võnkumine- elastse keskkonna rõhk antud punktid muutub. See leiab aset nt heli levimisel õhus või veel tihendustena. 14. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus ● Hälve- pidevalt muutuv suurus ja sõltuvalt sellest, kummal pool tasakaaluasendit keha momendil asub, loetakse kas pos. või negatiivseks. Tähis- x ja mõõtühik on m(meeter) ● ampituud- suurim kaugus tasakaaluasendist. tähis X 0 , mõõtühik m(meeter) ● periood- ühe täisvõnke kestus. Tähis T, mõõtühik s(sekund) ● sagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis f, mõõühik Hz(herts) 15. Vaba- ja sundvõnkumised
Läbiviidud uurimustöö kokkuvõte. Autor: Pealkiri: Norm ja hälve tavakoolis Kokkuvõte:Tegin väikese uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada mida tähendab norm ja hälbe tavakoolis õpilaste arvamusel. Uuring (küsimustik) oli jagatud 4 grupiks/blokiks. Küsimustikus oli 16 valikvastust (jah/ei) ja 7 vabavastusega küsimust. Küsitud oli lapse vanus ja sugu ning olid esitatud sellised küsimused, nagu: Millised probleemid valmistavad teile muret koolis, milliste probleemsete lastega olete
väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus ... näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul V= / T = f v- kiirus (m/s) , - lainepikkus (m), T- periood (s), sagedus (l/s) ühe perioodi vältel jõuab laine edasi ühe lainepikkuse võrra.
12 Kõrgendatud nõuded ava telje sirgjoonelisusele, sageli ka ava täpsusele ja pinnasiledusele. o Ezektor- sügavpuurimis puur: Instrumendi keha lühike, millele kinnituvad puuri lõikeelemendid ja suunavad juhikud; Puur kinnitub tööpinki torukujulise ühendus elemendi abil; Valmistatakse alates Ø16...200mm. Telgjoonelisus o Pöörlev lõikeriist Kasutada puurpingi tüüpi seadmetel. Hälve keskmiselt 0,3...1,0/1000mm. Mõjutavad tegurid: lõikeosa täpsus, lõikejõudude tasakaal, materjali homogeensus, jäikus. Pöörlev toorik Kasutada treipingi tüüpi seadmetel. Hälve väiksem. Pöörlev toorik ja lõikeriist vastassuunas. Telje hälve kõige väiksem. 7. Saagimine Sissejuhatus o Saagimine on metalli lõikamine mitmelõikeservalise tööriistaga mille laius on väike
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ IV 1.Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? Pöörlemine-on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Punkte läbivat sirget kutsutakse pöörlemisteljeks. N:Maa pöörleb ümber oma telje, "vindiga" löödud pall pöörleb, propeller pöörleb Tiirlemine-on keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha. N:Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese, aga ka kärbes võib tiirelda ümber lambi. 2.Kirjuta pöördenurga def valem, defineeri selle alusel pöördenurk, pöördenurga ühik. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Raadius joonistab pöördenurga. Ühik: 1° või 1 rad ( = 1 rad siis, kui l = r) = l/r 3.Kirjuta nurkkiiruse def valem, defineeri nurkkiiruse mõiste ja kirjuta ühik. = /t Nurkkiirus on pöördenurga ja ...
Kantpea - kanti lõigatud siilisoenguga tegelane 5. Leidke, sünonüüm sõnadele globaliseeruma, (meie) kaasaegne, deviatsioon, transport, unikaalne, squash. Globaliseeruma - üleilmastuma, globaalseks saama Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö Kaasaegne - tänapäevane, praegusaegne, nüüdisaegne, uueaegne, ajakohane, moodne (kellegagi v millegagi samaaegne; ei soovita tähenduses) Deviatsioon - hälve, hälbimus, kõrvalekalle Transport - veondus; vedu Unikaalne - ainukordne, oma liigis ainus; ainulaadne, ainuline, erakordne; squash - seinatennis 6. Leidke elektroonilisest Riigi Teatajast, mida tähendab Eesti seadustes asula ja millised on tema alammõisted. Mõiste leidmiseks tuleb toetuda mitmele sättele. Väljendage mõistet ühe lausega. Asula hoonestatud üksus või asustusala, milleks vald jaguneb,
3. Millised lained levivad antud keskkondades? 1. tahke keha rist ja pikilaine 2. Vedelik ainult piki 3. Gaas ainult piki 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus 1. Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 2. Ajaühikus sooritatud võngete arv (võnke)sagedus 3. Võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist võnkeamplituud 4. Aeg,mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge võnkeperiood 5. Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hälve 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants. 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha en ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine. 7. Nurga taga seisva auto mootori müra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb a. difraktsioon b. interferents c. Doppleri efekt 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2x suurem, siis heli intensiivsus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISK Ainetöö Juhendaja: Toomas Johanson Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 RISK............................................................................................................................................5 Risk ja määramatus............................................................................................................. 5 Puhas ja spekulatiivne risk..................................................................................................6 Riskia...
√ 50 ) =42,45 42,45<μ<57,79 ´x + t ( √δn )=52,12+ 1,96 ( 27,68 √ 50 ) =57,79 μ=50,12±7.67 Standart hälve S c ( 1−q ) < δ< Sc ( 1+ q ) q(0,95;50)=0,21 S c ( 1−q ) =27,68∙ ( 1−0,21 )=21,87 21,87<δ<33,49 S c ( 1+q )=27,68 ∙ ( 1+0,21 )=33,49 σ =27, 68±5,81 3. 3.1 Staatilised hüpoteesid H0:μ0=50 alternatiiviga H1:μ1≠50 ( ´x −μ0 )√ n
kuulike) Sundvõnkumine- perioodiliselt muutuvate välisjõudude mõjul toimuv võnkumine Harmooniline võnkumine- siinuseliselt või koosinuseliselt toimuv füüsikalise suuruse perioodiline muutumine ajas. X=x0sinwt Periood- minimaalne ajavahemik, mille järel keha liikumine täielikult kordub Sagedus- võngete arv ajaühikus, ühik 1 Hz Ringsagedus- võngete arv 2pi sekundi jooksul, ühik rad/s. W=2pif Hälve- kaugus tasakaaluasendist, x Amplituud- maksimaalne hälve, x0 Resonants- nimetatakse sundvõnkumiste amplituudi järsku suurenemist süsteemile mõjuva välisjõu sageduse ühtimisel süsteemi oma võnkesagedusega Faas- nurk fii, millest võnkumise võrrandis siinus võetakse Laine- võnkumise edasikandumine ruumis. (toimub energia, ei toimu keskkonna edasikandumist) Lainepikkus- vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel Lainefront- piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on
Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Hälve variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuse vahe. Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. · Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ² · Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Tähis · Variatsioonikordaja standardhälbe ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. Tähis V. 1. Hinnete tabel küsitluse põhjal Üldkogumiks on XII B klassi õpilased, samuti kuuluvad ka valimisse.
Agressiivsust loetakse ka kui looduse poolt antud vajalikuks kaitsekilbiks, eeskujude järgimiseks, tõhusaks kaitsevahendiks, kogunenud frustratsiooniks ning ühiskonnapoolseks ootuseks. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Nartsissismi liigid Mõnedest halvasti koheldud ja varajasi traumasid kogenud lastest saavad ka nartsissistid, kuid nende häirepilt on teistsugune. Herbert Rosenfeld on nimetanud sellist seisundit õhukesenahaliseks nartsissismiks. Õhukesenahalise nartsissisti eneseväärikustunne on hablas ja sõltuv välisest tagasisidest. Kui seda ei tule piisavalt, siis võib ta kokku variseda
pikkused L (km). Sisendfail on toodud järgnevalt. Example Level Adjustment 4 10 8 BMA 138.744 BMB 158.732 BMC 140.648 BMD 162.168 BMA N1 13.019 13.6 N1 BMB 6.929 9.7 N1 N3 2.180 11.1 N3 BMD 8.238 11.5 N3 BMB 4.791 15.5 N2 N1 3.092 5.9 N2 N3 5.255 8.8 BMC N4 0.730 4.1 N4 N2 7.273 10.7 N4 BMD 20.802 14.9 Tasandusfailist (Lisa 1) ei selgu, kas mõõtmistulemustes võib esineda jämedaid vigu. Data snooping testi põhjal võivad jämedad vead esineda kui mõõtmistulemuse standardiseeritud hälve (Std.Res) on suurem kui 0,019, kuid kõik leitud standardiseeritud hälbed on sellest kriteeriumist väiksemad. Mõõtmistulemustele ning punktide kõrgustele leitud standardhälbed on väikesed, mis annab alust eeldada, et mõõtmistulemused on täpsed ning usaldusväärsed. 2 Siiski proovime joonepikkuste ümberskaleerimist ( S 0 ∑ ). S0 on tasandusjärgse
Pidevad jaotused Olgu meil mõõdetud kuusenoorendikus puude kõrgused sentimeetrites rühmitatud andmetena (ülesannete 1 kuni 4 algandmed). Kõrguse Kõrguse Sage- Aritm. Standard- Teoreet. Teoreet. ülemised keskmisedx dused keskmine hälve tõen.-d pi saged. Hii-ruut xü ni ni*xi ni*(xi-xkaet)2 N*pi statistik i Normj. F(xü) 215 210 8 1680 6940,1 0,045 0,045 8 0,0086284
Max 38 4 Tabelist saab näha, et kõige noorem vanustest oli 17 aastane isik ja kõige vanem 38 aastane Kõige suurem näitaja oli soov sünnitada 4 last, aga kõige väksem number oli 0 3. Järgmisena leidsin variatsiooni kordaja, mida kasutatakse erinevate kogumite varieerivuse võrdlemiseks ja standarthälvet (enamiku tunnuste väärtuste erinevust võrreldes keskmistega.). Standart hälve 5,1 0,86 Var. kordaja st. hälbe järgi 20% 50% 4. Graafikust on näha, et kõige suurem protsent on inimesi, kes soovivad 2 last. Teisel kohal on so, ainult 1 lapse soovijad. 16% inimestest, kes vastas soovivad, et oleks 3 ja rohkem last.
kolmas pikim sild. Tacoma püsis tervena 4 kuud, enne kui see kokku kukkus. Tacoma Narrows varises kokku 7. novembril 1940, kui tuulepuhangud olid kuni 70 km/h See on näide, mis juhtub siis kui arhitekti ei arvesta või ei oska arvestada looduse mõjusid.Tacoma sild ehitati ümber ja avati uuesti 1950. aastal. Teine Tacoma sild on oma eelkäijast 60 korda jäigem. Lisa : Joonis Joonis 1. Aplituut on maksimaalne hälve Võnkeamplituut - Xo Xo Xo Lisa : Koomiks resonantsi kohta Kasutatud kirjandus: http://www.abiks.pri.ee http://www.et.wikipedia.org http://www.keskkonnatehnika.ee Peil, I (2001) Füüsika X klassile I osa, Koolibri, Tallinn
1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) mv 2 Iω2 Wk= + 2 2 m – silindri mass (kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) mv2 Iω2 mgh= + 2 2 h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) v ω= r , kus r – silin...
I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inime...
vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali(Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid),mis on omavahel ühendatud võrku.Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Pingetasemed Siinijuhtmetes eristuvad 1- ja 0-seisund pingetasemete poolest.Puhkepinge,ehk pingetase,mis valitseb juhtmes siis,kui andmeid ei saadeta,vastab seisundile 1. Võnge ehk hälve puhkepingest tõlgendatatakse seisundiks 0. Pingetasemed olenevad siinitüübist ja andmeedastuskiirusest.Lihtsustades võib õelda,et mida suurem on vajalik andmeedastuskiirus,seda väiksemat võnget saab kasutada. Paarisjuhe Suure andmeedastuskiiruse korral muutub andmejadade edastamisel probleemiks see,et välised elektrilised häiringud võivad põhjustada vigu sõnumi tõlgitsemisel. Keerdjuhtmepaar,mille juhtmetes tekitatakse võrdseid,kuid vastassuunalisipinkevõnkeid,moodustab
Tiirlemine keha orbitaalliikumine ümber teise keha Täisvõnge võnkuva keha (pendli) liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi Periood aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkumine nimetatakse, ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemsiseste jõudude mõjul Sunnitud võnkumine kui võnkumine toimub välise perioodilise jõu mõjul Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Laine võnkumise levimine keskkonnas Laine tüübid(näited) Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutulestik)
IT Osakonna poolt osutatud teenuste kogumahust. Seega tuleb kulude jaotamist alustada Remondi Tsehhist. Tootepõhine ja ühikupõhine!!! HINNAHÄLVE Hinnahäbe eest vastutab hankejuht; toote eest vastutab tootmisjuht. Hinnahälve keskendub erinevustele sisendi tegelike kulude ja standardkulude vahel. Kasutuse või efektiivsuse hälve keskendub erinevustele tegelikult kasutatud mahu ja standardmahu vahel. Kui kogus või tegelik maksumus on väiksemad standardist, siis hälve on aktsepteeritav. Kui kogus või tegelik maksumus on suuremad standardist, siis hälve ei ole aktsepteeritav. Põhikulude hälvete leidmise skeem: ÜLESANNE 18 (treppmeetod):
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide võime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepärilikuks e. modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus ...
2 Keskväärtus 1,88 2,84 5,66 1,73 2,07 2,81 Standard viga 0,11 0,09 0,13 0,07 0,09 0,07 Mediaan 1,91 2,88 5,62 1,78 2,09 2,89 Mood #N/A 3,02 #N/A #N/A #N/A 2,85 Standard hälve 0,38 0,30 0,44 0,23 0,31 0,25 Valimi dispersioon 0,14 0,09 0,19 0,05 0,09 0,06 Ekstsess 0,05 0,35 -0,34 -0,81 -0,23 0,97 Asummeetria -0,65 -0,70 0,01 -0,38 -0,39 -1,18 Ulatus 1,29 1,05 1,49 0,76 1,04 0,90 Min
Mehaanik Sagräännahk pehme krobeline kitsenahk Mehhanism Sansse võimalusi Ahhat mineraal Sortsid lühikesed püksid Malahhiit mineraal Sovinism rahvusupsakus Sahhariin suhkru aseaine Zargoon erikeel,släng,argoo Psühholoogia hingeelu Smugeldas tõi salakauba sisse Psühhoos käitumis hälve Hasisit mõnuaine Seviot Riidesordid: Senill ... Strets ... Zurii Kohtunike kogu Saakal Kiskja Sesoon Hooaeg Session Tööperiood
Kuigi teile tundub, et ratastooli kasutav klient ei suuda kõnelda või teist aru saada, peate te ikkagi tema poole pöörduma. Ø Ärge kartke kasutada selliseid sõnu nagu "käima" ja "jooksma". Ratastoolis inimesed kasutavad neid sõnu samamoodi. Ø Kui teil on vaja teada, kuidas ratastool töötab või mis liiki puudega inimestega on tegemist, siis küsige seda temalt otse. Kuulmispuudega klient Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Nõuded suhtlemiseks: Ø Pöördu kliendiga rääkides näoga tema poole. Ø Küsi kliendilt, kas ta vajab abistamist. Ø Ära räägi kõva häälega. Ø Vajadusel kirjuta oma teade paberile. Nägemispuudega klient
võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul pV=nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2. Harmoonilise vvõnkumise energia Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2A2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirusmuutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. 3. Ohmi seadus Vaata netist 4. Mis on helilaine Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama
Kontrollitavus Kontrollitavad kulud Mittekontrollitavad kulud Kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud Kulud on kontrollitavad siis kui rakendatakse vastutusarvestuse süsteemi (kulukeskuse juht vastutab keskuse kulude eest) Kulude kontrolli võimaldab standardkulude meetodi rakendamine Standardkulud tekivad toote valmistamisel normaaltingimustes Tegelike kulude ja standardkulude vahe on hälve 46 Kriteerium: kas teatud kulud on mõjutatavad vastutuskeskuse juhi poolt? Kõik kulud on kontrollitavad teatud tasemel Kontrollitavate kulude tase iseloomustab juhi tegevust Kontrollimatud kulud on sellised, mida juht ei saa mõjutada. Kontrollimatud kulud on näiteks tsehhihoone rendikulud tsehhijuhataja seisukohalt 47 Pöördumatud kulud ja alternatiivkulud
19. Vabavõnkumine võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõudude mõjul pärast keha tasakaaluasendist välja viimist. Nt: Võib võnkuda niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. 20. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Näited: õmblusmasina nõel võngub üles-alla ; pliiatsi liigutamine edasi-tagasi. 21. Harmooniline võnkumine füüsikalise suuruse muutumine aja jooksul cos või sin funktsiooni järgi. 22. Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis: x , Ühik: m 23. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve. 24. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis: T , Ühik: s 25. Võnkesagedus ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. Tähis: f , Ühik: Hz 26. Resonants nähtus, kus keha võnkeamplituud järsku suureneb, kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega.
Liigid: 1) Vabavõnkumine (omavõnkumine) süsteemisiseste jõudude toimel. 2) Sundvõnkumine välise perioodilise jõu toimel. Resonants nähtus, mille korral sundvõnkesagedus on võrdne omavõnkesagedusega (võnkeamplituud kasvab järsult). Periood aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge. (ühik 1s) Sagedus ajaühikus sooritatud võngete arv. (ühik 1Hz) Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (x) Amplituud suurim hälve (xm) Laine mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas (Laine kannab üle energiat, millega ei kaasne aine ülekandumist) Ristlaine osakeste võnkumise siht on laine levimissuunaga risti. Levib kehades, mis säilitavad oma kuju (kujuelastsed keha) Pikilaine osakeste võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Levib kehades, mis säilitavad oma ruumala. (ruumelastsed kehad) Lainepikkus teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. 3. Soojusõpetus 3.1
dL M z = z ehk M = I siin I =const. Isoleeritud süsteemi impulsimoment on jääv. dt Välise jõumomendi puudumisel on telje ümber pöörleva süsteemi impulsimoment telje suhtes jääv, mida kirjeldab valem I = const . Pöörleva keha kineetiline energia on K = I 2 2 . Jõu töö saame A = M d ja võimsuse N = M . Harmooniline võnkumise 0 võrrand on x = A sin(0 t + 0 ) , kus x on keha nihe ehk hälve tasakaaluasendist, seda võnkumist kirjeldav dif. võrrand on x + 0 x = 0 , 2 = k m . 0 = 2 ja = 1 T . 2 Harmoonilise võnkumise energia on jääv E = mv 2 2 + kx 2 2 = kA 2 2 . Sumbuva võnkumise võrrand x = A0 e - t sin(s t + 0 ) , kus on = r 2m sumbuvustegur ja s = 0 2 - 2 ..Kui kehale mõjub sundiv jõud, mis muutub Fs = F0 sin t , siis keha hakkab võnkuma sundvõnkesagedusega ja ta amplituud sõltub sellest sagedusest
Vabavõnkumine – võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõudude mõjul pärast keha tasakaaluasendist välja viimist. Nt: Võib võnkuda niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. 20. Sundvõnkumine – võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Näited: õmblusmasina nõel võngub üles-alla ; pliiatsi liigutamine edasi-tagasi. 21. Harmooniline võnkumine – füüsikalise suuruse muutumine aja jooksul cos või sin funktsiooni järgi. 22. Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis: x , Ühik: m 23. Amplituud – suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve. 24. Võnkeperiood – ühe täisvõnke kestvus. Tähis: T , Ühik: s 25. Võnkesagedus – ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. Tähis: f , Ühik: Hz 26. Resonants – nähtus, kus keha võnkeamplituud järsku suureneb, kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega.
- Pere kokkuvarisemise hälve kui mesilaste surmade põhjustaja Referaat Koostaja: - Juhendaja: - - Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.Sümptomid................................................................................................................4
aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ 12. Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. 13. Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist. 14. Tunnuse minimaalne väärtus esineva tunnuse vähim väärtus. Tähis MIN. 15. Tunnuse maksimaalne väärtus esineva tunnuse suurim väärtus. Tähis MAX. 16. Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U. 17. Hälve variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuse vahe. Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. 18. Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ². 19. Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Tähis . 20. Variatsioonikordaja standardhälve ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. Tähis V. 21. Korrelatsioon - nähtuste vastastikune sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes
e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund 3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5450 kokkuhoid b. 5450 ülekulu c. 5400 ülekulu d. 5400 kokkuhoid e. 2300 ülekulu Küsimus 4 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. 13,1 b. ei üksk c. ei ole võimalik määratleda d
Küsimus 1 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,D,C,E,B,F b. C,F,A,B,D,B c. A,C,D,E,B,F d. C,A,B,F,D,E e. A,B,D,E,C,F Küsimus 2 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; ...
See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see avaldub nii nagu pöördliikumise puhulgi valemiga = t + 0. Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus. Suurus r oli ringliikumise puhul ringjoone raadius. Siin kirjeldab ta maksimaalset kaugust nullpunktist ja kannab amplituudi nime. Punkti kaugus mingil ajahetkel nullpunktist z on hälve. Vähim ajavahemik, mille jooksul tehakse täisvõnge, on periood T. Seda terminit võib kasutada ka ringliikumise puhul, kus ta tähendab ajavahemikku, millega punkt teeb täisringi. Sagedus on võngete (täisringide) arv ajaühikus. Ilmselt kehtib seos 1 f = ja ilmselt on sageduse ühik 1/s. T Ringliikumisel saame nurkkiiruse ja perioodi T vahel tuletada järgmise seose 2 = , sest aja T jooksul kasvab pöördenurk 2 võrra. Selline seos ringsageduse ja T
Kvantitatiivne geneetika: Tunnused, milliseid saab reaalselt mõõta ja milledel on populatsiooni siseselt või populatsioonide vahel tunnuse pidevus (pikkus, kaal, saagikus, kasvukirus Selline pidevus tuleneb pärilikkuse teatud juhtudest: Tunnus määratud mitmete lookuste poolt Pleiotroopia (üks geen mitu tunnust) Epistaas (lookused interakteeruvad ja üks surub teise maha) Alleelide või nende kombinatsioonide erinev ekspressiivsus ja penetrantsus Keskkond mõjutab tunnust reaktsiooni normi piires, aga fenotüübid indiviiditi erinevad Veidi ajalugu: Francis Galton ja Karl Pearson (1890ndatel aastatel): Nad leidsid, et tunnused, milledel on populatsioonis pidevus korreleeruvad statistiliselt vanemate ja laste vahel, samas ei suutnud pärilikkuse tüüpi ehk seda, kuidas sellised tunnused üle kantakse, määrata Wilhelm Johan...
erinev seademõõtmest. Indikaator on nullis 0,06 mm + 0,17 mm 6. Mõõtsin silindrit kolmest kohast (ülalt, keskelt ja alt), igas kohas kahes ristsihis ja kandsin indikaatori näidud (lugemid) tabelisse. Mõõtetulemused: Mõõte- Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,02 +0,01 +0,06 0,015 100 100,015 II - II -0,03 +0,03 +0,04 Ovaalsus 0,01 0,02 0,02 7. Arvutasin kõigi lugemite aritmeetilise keskmise ( ka hälvingu märk on tähtis), liitsin selle seademõõtmele ja nii sain tegeliku mõõtme. 8. Joonestasin järeldusena silindri kaks ristuvat vertikaallõiget ja analüüsides
Hajuvusmõõdud Tihti on vaja hinnata, kui palju andmed erinevad "tüüpilisest" väärtusest (ehk teisiti: kui palju andmed hajuvad). Enamasti vaadeldakse erinevust keskväärtusest. Saab tõestada, et tunnuse väärtused paiknevad kõige tihedamini keskväärtuse ümber. Kuidas hajuvust arvuliselt kirjeldada? Seda uurimegi. Vaatleme kahte erinevat valimit. Üks neist on esitatud sagedustabeliga, teine jaotustabeliga. Leiame kummagi valimi jaoks keskväärtuse, mediaani ja moodi. 1. valim: xi 7 8 9 10 11 12 13 fi 1 3 5 10 5 3 1 17 38 59 10 10 511 312 113 x 10 28 Me = 10 Mo = 10 2. valim: xi 7 8 9 10 11 12 13 pi 0,...
RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg Xob reguleeritav suurus Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus seaduriga Summaator ehk võrdluselement võrdleb reguleeritava parameetri hetkväärtust ja etteantud väärtust. Xob(t) reguleeritava parameetri hetkväärtus g(t) etteantud väärtus (seadeväärtus) (t) kõrvalekalle e. hälve (t) = g(t)- Xob(t) XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile) Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring) ARS koostisosi nimetatakse lülideks. Tagasiside all mõistetakse mõju või toimet, mis on suunatud lüli või süsteemi väljundist tema sisendisse. Peatagasiside on tagasiside tingimata väljundist sisendisse. Tehakse vahet positiivse ja negatiivse tagasiside vahel. Tagasiside on positiivne kui
osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg
Saame konkreetse arvulise näitaja iga indiviidi jaoks (keskmise häbe suhtes) mille abil hiljem inimesi võrrelda. Karakteristikud on: ulatus, dispersioon (tulemuste hälvete ruutude keskmine) ning standardhälve (ruutjuur dispersioonist). Z-ühik – standardhälve teisendatuna näitab milline on indiviidi hälbe suhe teiste grupi liikmete tulemusse z = (X-x)/σx , kus:x , kus: 1) (X-x) on individuaalse skoori hälve grupi keskmise skoori suhtes; 2) σx , kus:x on grupi st.hälve. 3) z näitab standardhälbe ühikutes, kui kaugel on antud isiku tulemus grupi keskmisest. - Korrelatsioon – näitab seoseid mitme mõõtmise (skooride kogum) vahel. Olulisim testide mõõtmisvõime kriteerium reliaabluse ja valiidsuse väljendamisel. Kõige sagedamini esitatud Pearsioni lineaarse koefitnsendina. Praktiline väljund on
[ ] Tulemus on teist järku diferentsiaalvõrrand, mis omab standardset lahendit: ( ) kus hälve, amplituud, ringsagedus, faas, algfaas, () perioodiline funktsioon perioodiga : ( ) 66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem. Pendli inertsimoment pöörlemistelje suhtes olgu . Newtoni II seaduse ehk pöördliikumise põhiseaduse järgi:
MÜÜRITÖÖD 2009 S 3 kivi mm ½ kivi 1 kivi 1,5 kivi 2 kivi 2,5 kivi 3 kivi jne VUUGI PAKSUS Postid ja seinad Suurim lubatud hälve, mm Kirjeldus Klass 1 Klass 2 Klass 3 Posti ristlõike mõõtmed Seina paksus ±3 ±6 ±12 Kõverus ±2%0 ±3%0 ±4%0 Kalle ±2%0 ±3%0 ±5%0
torustik. Vahelagesid kandsid terasfermid, mille vahel paiknes vajalik tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Tarindust kandis fassaadipostidest ja aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru. Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Kandepostide ristlõige oli 45x45 cm ja seinapaksus kuni 12,5 cm. Alumistel korrustel koondusid need kolmekaupa kokku ristlõikeks 80x80 cm. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm. 6 KAKSIKTORNID Koos 7 World Trade Centeri ehitusega 1980. aastatel, oli WTC kompleksis seitse ehitist, kuid kõige tähtsamad ja märgatavamad olid kaksiktornid, ehk siis Lõunatorn ja Põhjatorn, mis mõlemad olid 110-korruselised ja 411 meetrit kõrged. Pressikonverentsil aastal 1973, küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt, "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220- korruseline
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amplituud);fii-vnkumise faas(fii= t);wnurkkiirus 4variant 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus kiirendus ka muutub. Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim suurus, mis on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
