Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
w = 31,4 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 400 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas · Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda · Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 4. Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
22. Kuhu on suunatud kesktõmbekiirendus? V: Kesktõmbekiirendus on suunatud alati kõveruskeskpunkti poole. 23. Defineeri võnkumine ja mis on sundvõnkumine V: Võnkumine on perioodiline edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist kord ühele kord teisele poole. Sundvõnkumine on võnkumine välise perioodilise jõu mõjul. 24. Seleta mõiste- võnkeamplituud V: Võnkeamplituud on võnkuva keha maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. 25. Seleta mõiste- võnkumise hälve V: Võnkumise hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. 26. Seleta mõiste- harmooniline võnkumine V: Harmooniline võnkumine on võnkumine, mida saab iseloomustada siinus funktsiooni abil (X=X 0 sint) 27. Defineeri võnkumise periood V: Võnkumise periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. Tähis: T 28. Seleta mõiste- resonants V: Resonants on võnkeamplituudi järsk kasvamine, kui välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega. 29
vabavõnkumine-süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine, sundvõnkumine-võnkumine toimub mingi välise jõu mõjul, resonants-nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangevusel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt, tasakaaluasend-potensiaalne energia on minimaalne, amplituudasend-pendli asend, kus koormis pöördub tagasi, hälve-keha kaugus tasakaaluasendist, amplituud-suurim hälve, sagedus-ajaühikus tehtavate (täisringide) arv, periood-(täisringi) sooritamise aeg, laine-aineosakeste liikumine, lainefront-piir, kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud, lainepikkus-kahe teineteiselel lähima samas taktis võnkuva punkti vahel, interferents-lainete liitumine, difraktsioon-laine painub tõkete taha, peegeldumine-laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda,
Vastus: Korrelatsioon on positiivne ning tugev Füüsika tulemused on paremad kui matemaatika tulemused e tulemused. Leia korrelatsioonikordaja ( xi x)( yi y ) xy 3.4242 -0.0348 0.0647 1. Leidke keskväärtused ja paigutage hinnete alla [=AVERAGE 0.5375 2. Leidke standard hälve ja paigutage keskväärtuste alla [=ST 0.1269 3. Arvutage hinnetest parempoolsed lahtrid 1.5454 4. Kontrolliks leidke tabeli alla funktsioon [=CORREL] 0.8362 5. Leidke korrelatsiooniväli 0.1394 2.2297 0.1269 8.9961
125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0 Kolm järjestikust amplituudi on 1=1.44 2=0.61 3=0.36 Sumbuvustegur on = T =ln(1÷2)=ln(1.44÷0.61)158.73=136.3 Signaali kirjeldava avaldise valem on u(t)=1-tos(+) Omavõnkesagedus on 0==158.73 u(t) on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas =0 o 2 - 2 = 158.73 - 136.3 =81.348 2 2 Sumbuva võnkumise sagedus = Signaali kirjeldav avaldis on u(t)=1-tos(+)=1.44e-136.3*tcos(81.35t) 4. Signaalid RS232 liideses Signaaliks oli sümbol f, mille ascii kood on 1100110. Pinge põhjast tippu on -=22.19 V. 1 biti pikkus on 0.105 ms.
Küsitluse koostamisel kasutasin ma Google Docs programmi ja viisin läbi küsitluse 11nda klassi õpilaste seas, millele vastas kokku 19 õpilast. Statistiline tõenäosus 1) Kogumi maht:19 2) Statistiline rida: 4,3,2,2,1,5,5,4,5,2,4,6,3,3,5,4,1,4,5 3) Variatsioonirida:1,1,2,2,2,3,3,3,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,6 4) Mood Mo = 4 ja 5 5) Mediaan Me = 4 6) Aritmeetiline keskmine: = 3,7 7) Variatsiooni ulatus: 5 8) Keskmine hälve :=1,2 9) Standardhälve =0,328 10) Variatsioonikordaja: =0,09 Tabel: x f x*f d=|x | |x |*f 1 2 2 2,7 5,4 2 3 6 1,7 5,1 3 3 9 0,7 2,1 4 5 20 0,3 1,5
3 ning 4 . Standardiseeritud hälbed leitakse jämedate vigade tuvastamiseks hälvete kofaktormaatriksi Qvv (Tabel 9) diagonaalelemendi qvv ja arvutatud mõõtmistulemuse |v i| hälbe vi kaudu. Valemina väljendades v i= . Siinkohal tuleb silmas pidada, et √ q vv kui standardiseeritud hälve on suurem kui 3,29*S 0= 0,0019, siis on see mõõtmistulemus 99,7% tõenäosusega jämeda veaga ning tuleks mõõtmistulemuste seast eemaldada. v i >3,29∗S 0 Praegusel juhul eemaldatakse mõõtmistulemus juhul kui . Arvutuste tulemusena saame standardiseeritud hälveteks v 1=5,8∗10−5 , v 2=5,8∗10−5 , −5 −5
poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab. 1) Vabavõnkumised- võnkumised, mis tekivad süsteemi tasakaalu asendist väljaviimisel direktsioonijõu(raskus-või elastsusjõu) mõjul. 2) Sundvõnkumised- võnkumised, mille põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud. 3) Isevõnkumised- võnkumised, mis leiavad aset süsteemisisese energiaallika arvelt (näiteks kell) 2. Pendli tasakaaluasend, hälve, amplituud, periood. Tasakaaluasend on asend, mille korral pendli energia on mnimaalne. Hälve on kõrvalekalle tasakaalu asendist. X Amplituud on maksimaalne kaugus tasakaalu asendist - 0 . Võnkeperiood on täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg –T. 3. Harmoonilised võnkumised, harmooniliste võnkumiste faas. Harmoonilise võnkumise korral muutub keha hälve (kõrvalekalle) tasakaaluasendist x ajas siinus- või
jõudude puhul. Vabavõnkumised tekivad, kui kehale mõjub tasakaalu asendi poolt suunatud jõud ja hõõrdumine ei tohi olla liiga suur. 2)sulgvõnkumised toimuvad perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul(palli põrgatamine) b)liikumise iseloomu järgi: 1)harmoonilised on kõige sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv. Amplituud xo on suurim hälve. Mehaanilise lainete allikaks on võnkuvad kehad. Keha ümbritsevad osakesed (molekulid) hakkavad võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna
Nimetus Suurus Suurus Tähis Tähis (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 18,000 N 18,000 2. Ülemine hälve ES + 0,033 es 0 3. Alumine hälve EI 0 ei -0,021 4. Suurim piirmõõt GuH 18,033 GuS 18,000 5. Vähim piirmõõt GlH 18,000 GiS 17,979 6. Tolerants TH 0,033 TS 0,021
9 250 45 200 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,12 7,609 0,51 Arvutasin Km ja Vmax väärtused ja nende standardhälbed mittelineaarse korrelatsiooni abil Km= 27,95 +- 7,34 M Vmax= 0,518 +- 0,028 M/min Substraadi Arvutatud V, Katse nr konts, M V, M/min M/min Hälve 1 0,00 0,00 0,00 0,00 2 9,05 0,07 0,13 -0,06 3 18,10 0,22 0,20 0,02 4 45,25 0,36 0,32 0,04 5 90,50 0,43 0,40 0,03
ajas. (joonis1 + x=x0sinwt) Harmoonilisi võnkumisi iseloom. Järgmised suurused: T ja f. Min ajavahemikku T, mille järel keha liikumine täielikult kordub nim. Perioodiks. Ühik 1s. Matemaatilise pendli korral T=2ÕÖ(l/g), vedrupendli korral T=2ÕÖ(m/k). Sageduseks f nim. Võngete arvu ajaühikus. Ühik 1Hz. Ringsageduseks w nim. Kehavõngete arvu 2Õs jooksul. w=2Õf ühik 1/s. Faasiks g nim. Sin või cos märgi järel olevat suurust. g=wt ühik 1rad. Hälve on kaugus tasakaaluasendist x=1m. Amplituud x0=1m on max kaugus tasakaaluasendist e. Max hälve. Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim. Resonantsiks. Nähtuse tekkimise tingimuseks ongi sageduste võrdne. Laine Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine, kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist
Aruanne: 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mootmete mootmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Elektrooniline kaal,nihik,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Elektroonseid kaalusid,mille täpsused on korged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega . D=m/v S=a*b*c D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala S pindala 5. Täidetud arvutus tabel. Katse- materjal D1(mm) D2(mm) H(mm) V(mm3) M(g)/(kg) D(kg/m3) keha Al 56,12m 12,35m 6mm 14122,7mm 39g/0,039kg 2,76*103 ...
Impulss-signaalide jälgimine 6 Nelinurksignaal sagedusega 10 Hz. Efektiivne diskreetimissagedus 1 GS/s. Signaali tõusuaeg on 1 = 56 Signaali langusaeg on 2 = 52 Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus on = 166,67 Kolm järjestikust amplituudi on 1 = 3,42 2 = 2,25 3 = 1,36 Sumbuvustegur on = ln(1 ÷ 2 ) = ln(3,42 ÷ 2,25) 166,67 = 69,79 Signaali kirjeldava avaldise valem on = 1 - ( + ) x on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas = 0 Omavõnkesagedus on 0 = = 166,67 Sumbuva võnkumise sagedus = 02 - 2 = 166,672 - 69,792 = 151,35 Signaali kirjeldav avaldis on = 3,42 -69,79 (151,35 ) Signaalid RS232 liideses Väljastasin arvuti COM1 porti siglaani hüperterminali programmist parameetriga 9600, 7, none, 2, none. Signaaliks oli sümbol ,,f", mille ascii kood on 1100110. Kood väljastati kujul 0011001. Pinge põhjast tippu on - = 22,34 . 1 biti pikkus on 0,10 .
Statistika mõisted 1) Andmete esitamine Statistiline rida- uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida Variatsioonrida- väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim Sagedustabel- võtab andmebaasist kokku mitmel objektil esineb antud väärtus ehk esitab vastava sageduse Diagramm- andmete esitamise graafiline viis 2) Asendit kirjeldavad Mood- tunnuse kõige enam esinev väärtus Mediaan- tunnuse väärtus, mille väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv Aritmeetiline keskmine- arvusuuruste summa jagatis nende suuruste koguarvuga 3) Hajuvust iseloomustavad Variatsiooni ulatus- tunnuse suurim ja vähim väärtus Kvartiilid- tunnuse väärtused variatsioonireas, mis jagavad variatsioonirea neljaks ligikaudseks võrdseks osaks Dispersioon- hälvete ruutude keskväärtus Standardhälve-iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem see on, seda suurem on hajuvus. Keskmine hälve- hälvete aritmeetiline keskmine Va...
koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks ◦ Siinusfunktsiooni argumendiks olevat suurust nimetatakse võnkumise faasiks (rad) ◦ Suurust ω, mis tiirlemise jaoks on nurkkiirus, nimetatakse võnkumise korral ring- ehk nurksageduseks ◦ Ringsageduse mõõtühik on 1 rad/s Võnkumise graafik ◦ võnkumise graafik näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast ◦ Püstteljele kantakse koordinaat ehk võnkumise hälve ja horisontaalteljele aeg ◦ Võnkumise graafik annab liikumise kohta teavet Võnkumise energia ◦ Kuna võnkumine on liikumine, siis omab selline süsteem energiat nii kineetilisel kui ka potentsiaalsel kujul ◦ Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine Kontrollküsimused: ◦ Harmooniline võnkumine ja võnkumise võrrand 1. Keha teeb igas minutis 12 võnget. Arvuta selle võnkumise faas hetkedel 2,5 s ja 10 s. 2. Võnkumise võrrand on x = 0,2 sin 50πt
mööda. Võnkesüsteem- vastastikmõjus olevate kehade süsteemi, milles tekib võnkumine. Vabavõnkumine- süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumine. (niidi otsa riputatud kivi) Sundvõnkumine- süsteemiväliste jõudude mõjul toimuvat võnkumine. (kellapendel) Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Võnkesagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Keha hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeamplituud- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine-sellist võnkumist, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid. Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. Amortisaatoreid kasutatakse auto vedrustuses, ja sumbuva võnkumisega on tegemist. Pendel-võnkuva süsteemi füüsikalist mudel. Matemaatiline pendel- venimatu kaalutu niidi otsas rippuv punktmass. Resonants nähtus- kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi
1.Mis toimub võnkumisel.Too näide. Võnkumisel kordub perioodiliselt liikumine. Näiteks kellapendli liikumine. 2.Võnkumise liigid.Näide. Vabavõnkumine, harmooniline võnkumine ja sundvõnkumine 3.Mis on vabavõnkumine.Näide. Sisejõudude mõjul toimuv võnkumine, pendli võnkumine niidi või vedru otsas 4.Mis tekitab sundvõnkumise. Perioodiliselt muutuv välisjõud, õmblusmasina nõel liigub üles-alla. 5.Võnkumist iseloomustavad suurused. Aeg, periood, võngete koguarv, sagedus, hälve, amplituut. 6.Lainepikkus def.tähis,ühik Kaugus kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva keha vahel. Tähis: . Ühik: m 7.Sagedus def.tähis,ühik Ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis: f. Ühik: Hz 8.Periood def.tähis,ühik Ühe täisvõnke kestvus. Tähis: T. Ühik: s 9.Resonants mõiste sisu,näide Võnkeamplituudi saavutatud maksimaalseväärtus teatud sagedusel. Nt raadiosignaalide vastuvõtmine. 10.Mis on difraktsioon. Näide Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha
3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal. 4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või muu katte alla ei jääks niiskust. 5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaitske sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. VIIS HEAD NÕUANNET Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel +1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm. Kalibreeritud ja hööveldatud puitmaterjali paksuse lubatud hälve on kuni 20 mm paksusel +0,5 mm ja üle 20 mm paksusel +1,0 mm. Puitmaterjali laiuse lubatud hälve on kuni 100 mm laiusel +1,0 mm ja üle 100 mm laiusel +1,5 mm. Puitmaterjali pikkused on sammuga 30 cm. Keskmiselt on pikkus vahemikus 3,04,8 m. Suuremad kogused tasub võimaluse korral hankida mõõtutöödeldult, vastavalt enda vajadusele.
4. 0,545 20 30,03 1,50 2,25 9,56 0,14 5. 0,64 20 31,94 1,60 2,55 9,87 -0,17 6. 0,67 20 32,79 1,64 2,69 9,83 -0,13 G=9,70 =0,11 Järeldus: 1. Tegelik raskuskiirendus looduses on 9,81. 2. Mõõtmiste ebatäpsuse tõttu on tekkinud juhuslik viga keskmiselt 0,11 m/s² keskmise mõõtmistulemuse kohta ja hälve 0,09 m/s² looduslikust raskuskiirendusest. 3. Leian veaprotsendi valemi - = - 100% g järgi. =1,1% Kvaliteet ei ole hea.
elementaarlainete mähispind ongi uus, järgmisele ajahetkele vastav lainefront. LAINE LEVIKUSUUND Lainefront hetkel t Lainefront hetkel t + t 8.3 Lainete interferents Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 4 Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna
H 8 js 7 14 × × ×9 × 90 3) h9 h9 Ülesanne 4. A1 = 100 ± 0.00014 mm A2 = 100 ± 0.00014 mm A3 = 50 ± 0.00010 mm A4 = 6 ± 0.00006 mm A5 = 2.0 ± 0.00006 mm A6 = 1.02 ± 0.00006 mm A0 = 2 ± 0.00006 mm Ai = 261.02 ± 0.0006 mm Joonis 4. Joonisel on näidatud mõõteahel 2) Sulgeva lüli nimimõõde: A0 = A0 - Ai = Ai - (A1+A2+A3+A4+A5+A6) = 261.02 (100+100+50+6+2+1.02) = = 2.00 mm Lõpplüli ülemine hälve: ES = ES - EI ES = 0.0006-(-0.00014-0.00014-0.00010-0.00006-0.00006-0.00006)=0.00114 mm Lõpplüli alumine hälve: EI = EI - ES EI =-0.0006-(+0.00014+0.00012+0.00010+0.00006+0.00006+0.00006)=-0.00114 mm Lõpplüli tolerants: TA = TA = 0.00114 + 0.00114 = 0.00228 mm 0.00114 A0= 2 -0.00114
20 21,5 128 0,203 0,780 2560 51200 23 24,5 139 0,221 1,000 3197 73531 0 1 10410 189564 630 16,52 17,346 Geom. Harm. Dispersioon Asümm. Absoluut- Kaalutud keskm. keskm. St. hälve kordaja Ekstsess hälve keskmine ni*(xi- ni*(xi- ni*xi- ni*ln(xi) ni/xi ni*(xi-xkaet)2 xkaet)3 xkaet)4 xkaet ni*xi3 40,236 5,000 3319,95 -38258,5 440884 288,1 112,290 6,750 3923,39 -33442,2 285055 460,3 182,240 6,909 2318,95 -12809,4 70756,83 419,8 242,793 6,571 586,00 -1478,96 3732,623 232,2
4. Keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. =9,60 =0,03 5. Saadud tulemuste kvaliteet. 5.1 Esinesid väheolulised juhuslikud vead. 5.2 Esines suur süsteemiline viga, sest tegelik maa raskuskiirendus on 9,81 m/s2. g 9,57 9,60 9,63 9,81 5.3 Mõõtetulemuste kvaliteet on hea, sest hälve on alla ühe protsendi. = / 100% = 0,3%
Näiteks 15°C juures on 342m/s ja 100°C juures 386m/s. Helivaljust mõõdetakse detsibellides. Inimese valulävi on 130db. Muusikaline heli: Müra: Ülesanded: KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ,,Perioodilised liikumised". 1. Tiirlemine. 2. Pöörlemine.. 3. Raadiuse pöördenurk. 4. Radiaan. 5. Nurkkiirus. 6. Periood. 7. Sagedus. 8. Kesktõmbekiirendus. 9. Võnkumine. 10. Vabavõnkumise tingimused. 11. Sundvõnkumine. 12. Harmooniline võnkumine. 13. Hälve. 14. Amplituud. 15. Matemaatiline pendel. 16. Ristlaine. 17. Pikilaine. 18. Lainepikkus. 19. Laine levimiskiirus. 20. Lainete interferents. 21. Lainete difraktsioon. 22. Infraheli. 23. Ultraheli.
Defineeri mõisted: Statistika Matemaatiline statistika Üldkogum. Näide. Üldkogu uurimisel on kaks võimalust: Valim. Kuidas on seotud üldkogu ja valim? Millised on nõuded valimile? Valimi moodustamise viisid. Statistiline rida. Variatsioonirida. Sagedustabel. Diagramm. Mood. Mediaan. Aritmeetiline keskmine. Variatsiooni ulatus. Hälve. Dispersioon. Standardhälve. Korrelatsiooniväli. Normaaljaotus. Statistika mõisted Andmete esitamine 1.Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2.Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. 3.Statistikas on oluline uurimise objekt - üldkogum. 4.Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi uurimisel on kaks võimalust: a) uuritakse üldkogumi kõiki elemente b) uuritakse selle üldkogumi mingit osahulka ja t...
..on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked) ühtlaselt kiirenev ühtlaselt aeglustuv 1) Periood T (s) 1) Hälve (...on võnkuva keha kau- 1)Kiirus (kiiruseks nim. nihke (kiirus kasvab) (kiirus kahaneb) T=t/n gus tasakaaluolekust.) x (m) ja selleks kulunud aja suhet.) N: vabalangemine N: vertikaalselt üles 2) Sagedus f (Hz) 2) Võnkeamplituud (..on võnkuva v=s/t g 10 m/s2 visatud keha liikumine f=n/t keha suurim kaugus tasakaalu-
tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate rõhkude korral erinevatel temperatuuridel. Kristalliliste ainete sulamine ja tahkumine. Iga kristalliline aine sulab teatud kindlal temperatuuril. Kristallilised ained tahkuvad samal temperatuuril, millel nad sulavad. Kristallilise aine sulamise ja tahkumise vältel keha temperatuur ei muutu. Keha kuumutamisel sulamistemperatuurini kasvab aineosakeste keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks.
4. Mood Mo: 3 5. Mediaan Me: 3 6. Sagedus- ja jaotustabel X/f fi Wi(%) 1 9 10,8 % 2 22 26,5 % 3 25 30 % 4 10 12 % 5 5 6% 6 9 10,8 % 8 3 3,6 % 7. Aritmeetiline keskmine = = 3,27 = 3,27 8. Standard hälve = 1,69 Enamik tunnuseid jääb [3,27 1,69 ; 3,27 + 1,69] = [1,58 ; 4,96] 9. Kvartiilid Ülemine kvartiil = 4 Alumine kvartiil = 2 10. Varjatsioonkordaja v= v = 0,52 11. Diagramm
3. Mood (Mo) nimetatakse tunnuse kõige sagedamini esinevat väärtust. Hajuvuse karakteristikud 1. Variatsiooni ulatus on tunnuse suurima ja väiksema väärtuse vahe xmax – xmin. 2. Alumiseks kvartiiliks nimetatakse tunnuse väärtust, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% ( Q ). 3. Ülemiseks kvartiiliks nimetatakse tunnuse väärtust, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% ( Q ). 4. Hälve on tunnuse üksiku väärtuse ja keskmise vahe absoluutväärtus d = |xi – X | 5. Dispersioon on hälvete ruutude aritmeetiline keskväärtus (δ2). Erinevate valimite dispersioone saab omavahel võrrelda ja kehtib reegel: mida suurem on dispersioon, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. 2 x X 1
Naised Me=1 Mehed Me=2 Kõik Me=2 1.5. Alumine kvartiil Naised Kv=0 Mehed Kv=0,5 Kõik Kv=0 5 1.6. Ülemine kvartiil Naised ülemine Kv=3,5 Mehed ülemine Kv=5 Kõik ülemine Kv=4,5 1.7. Aritmeetiline keskmine Naised:=(30+21+12+13+14+17):9=2 Mehed:=(30+31+22+13+25+17+111):13=2,9 Kõik =(60+51+32+23+14+25+27+111):22=2,5 1.8. Sagedusjaotustabel k- kõik m- mehed n- naised 1.9. Standardhälve Naised: = Mehed: = Kõik: = 6 1.10. Keskmine hälve Naised: d=16/9 Mehed: d=32,7/13 Kõik: d=49/22 1.11. Dispersioon Naised: Mehed: Kõik: 1.12. Variatsioonikordaja Naised: V=3,7/2=1,85 Mehed: V=2,8/2,9 Kõik: V=2,2/2,5=0,88 7 2. DIAGRAMMID 8
Andmestiku karakteristikud Keskmised: · Mood on vaadeldava suuruse kõige sagedamini esinev väärtus (Mo) · Mediaan variatsiooni rea keskel asuv väärtus, kuid neid arve on paaritu arv ja kahe keskmise väärtuse aritmeetiline keskmine, kui neid arve on paaris arv (Me) · Aritmeetiline keskmine Suuruse kõigi väärtuste summa ja rea mahu jagatis Hajvusmöödud: · Minimaalne ja maksimaalne element · Variatsioonirea ulatus · Hälve e lemendi erinevus aritmeetiliselst keskmisest (d=|x-x|) · Keskmine hälve kõigi hälvete summa ja reamahu jagatis · Dispersioon hälvete ruutude keskmine · Standard hälve ruutjuur dispersioonist Sirge tõus on tõusunurga tangens. Siis kui x kordaja on +, siis sirge tõuseb. x-x1/x2-x1=y-y1/y2-y1 x-x1/v1=y-y1/y2 y=ax+b (a sirge tõus; b algordinaat) y-y1=a(x-x1) Ax+By+C=0 üldvõrrand Sirged kattuvad s=t (võrrandid on samad)
3. Arvutused TD = 0,030 Td = 0,046 Dmax = 79,991 Dmin = 79,961 dmax = 80,000 dmin = 79,954 Smax = Dmax dmin = 79,991-79,954 = 0,037 4 Nmax = dmax Dmin = 80,000-79,961 = 0,039 TS,N = Smax + Nmax = 0,037+ 0,039 = 0,076 TS,N = TD + Td = 0,030+0,046 = 0,076 4. Ist on võllisüsteemis, sest võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine ,,-,, märgiga, st võlli toleratsioon toetub vastu nulljoont altpoolt. 5 Ülesanne nr. 3 Lähteandmed: Ø46H8/h7 Ø120N8/h7 Ø40M7/h6 Lõtk, pinguga, siirde N 8 0 , 004 H 8 0 , 039
(terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel +1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm. PUIDU KULU Kalibreeritud ja hööveldatud puitmaterjali paksuse lubatud hälve on kuni 20 mm paksusel +0,5 mm ja üle 20 mm paksusel +1,0 mm. Puitmaterjali laiuse lubatud hälve on kuni 100 mm laiusel +1,0 mm ja
25 1 -5 25 25 27 1 -3 9 9 29 1 -1 1 1 43 1 13 169 169 62 1 32* 1024* 1024* 75 1 45* 2025* 2025* = 2 f 1 x 2- X x 1- X 2 f 2... x n-x 2 f n N = 267,7 268=16,4 [30 - 16 ; 30 + 16] [14 ; 46] 16,4 V= = =0,5 *ebastandartne hälve X 36 06) Ülesanne Viidi läbi küsitlus, mitu minutit kulutavad õpilased kooli tulekuks. Saadi järgmised tulemused: 27, 52, 43, 38, 47, 8, 21, 40, 32, 53, 45, 54, 35, 28, 40, 18, 31, 45, 25, 34, 48, 24, 20, 7, 32, 12, 26, 35, 48, 19, 33, 26, 19, 30, 42, 22, 53, 28, 42, 55, 19, 42, 54, 55. N = 44 Esitage andmed variatsioonireana. Koostage sagedustabel, kus tunnuse väärtused on esitatud klassidena.
(terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel +1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm. PUIDU KULU Kalibreeritud ja hööveldatud puitmaterjali paksuse lubatud hälve on kuni 20 mm paksusel +0,5 mm ja üle 20 mm paksusel +1,0 mm. Puitmaterjali laiuse lubatud hälve on kuni 100 mm laiusel +1,0 mm ja
2, lk. 76] on kaliibrite tähistus määratud standarditega EN ISO 14253. Selele kannan tähistuse vastavalt ülal toodud tabelile. 6.5 Mõõtmed töökaliibrite tööjoonistele: Kuna kaliibrid tuleb täpselt mõõtu lihvida, siis lihvimise seisukohalt on otstarbekas anda neile ühepoolne valmistamistolerants suunaga materjali sisse [6.1]. Harkkaliibri ülemine piirhälve on siis + märgiga selle kaliibri valmistamistolerants ja alumine hälve on 0. Korkkaliibril tuleb valmistamistolerants viia alumiseks hälbeks ja miinusega (ülemine hälve on siin 0). Nimimõõtmeks harkkaliibril tuleb selle vähim piirmõõde (D vähim) ja korkkaliibril suurim piirmõõde (Dsuurim). Istule Ø42P7/h6 kaliibrite valmistamise mõõtmete arvutuse valemid ja arvutused on toodud tabelis 6.2.
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 4. Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. 5. Leida sobiv seaduv SKF liugelaager (näiteks sfääriline liugelaager - Maintenance-free radial spherical plain bearing), kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. Lahendus: 1
Füüsika Tiirlemine ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees Amplituud max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja sell...
HAIGUSED Nimi Leia vastused küsimustele: 1. Mis on haigus? Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. 2. Mis toimub haigestunud inimese organismis? Haigestunud inimese organismis võitlevad omavahel otsekui kaks osapoolt. Need on haigust põhjustav kahjulik tegur ja organismi kaitsejõud. Kui organismi kaitsevõime e. immuunsus on nõrk, suudabki haigus kahjustada mõne elundi talitust inimene jääb haigeks. 3. Millised haigused on eestlastel kõige enam levinud?
märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j. Perekond (milline perekonnasüsteem, millised perekonnaga seotud tunnused, perekonna tüübid, perekonna funktsioonid) k. Religioon (millist religiooni filmis kajastatakse, milliseid religiooni elemente (vt materjalidest 5 põhielementi) on märgata, milline on tegelaste religioossus, kuidas
Konstrueerimispraktikas kasutatakse eeliarvuridadele vastavaid normjoonmõõteridu, mis arvestavad teatavaid tootmistehnoloogiatest tulenevaid tavasid. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20 ja Ra40. 7.Tegelik mõõde. Tegelik mõõde (actual size) toote valmistamisel ja mõõtmisel saadud mõõde. ( Dteg ja dteg) 8.Piirmõõtmed. Piirmõõtmed (limits of size) suurim ja vähim lubatav mõõde. (Dmax,Dmin ja dmax, dmin) 9.Hälbed: piirhälve, alumine ja ülemine hälve, põhihälbed. Hälvete tähistamine. · Hälve tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Ülemine hälve (upper deviation) suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es) · Alumine hälve (lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei) · Põhihälve on tolerantsi(välja)tsooni kauguskoordinaat nulljoonest ja neid normitakse ISO põhihälvete rea kaudu. Hälvete tähistamine:
1. Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon või selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha Pöörlemine-liikumine ümber oma kujutletava telje Võnkumine-perioodiline liikumine, kus keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda Resonants-nähtus, mis tekib, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõnkumise sagedusega Harmooniline võnkumine-keha liikumist iseloomustab sin või cos funktsioon Laine-võnkumise edasi kandmine ruumis Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonnast, mille laine on juba läbinud Interferents-võrdse perioodiga lainete liikumine üheks laineks Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha 2. Teepikkus(s,l)-ringjoone kaare pikkus Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja kõveruspunkti ühendav raadius Nurkkiirus-pöördnurga ja ...
99 6,00#NAME? suurem kui 11,0704977 hii kriitiline 4,00 2,00 0,00 37 - 37,124 37,248 - 37,371 37,495 - 37,619 37,743 - 3 7.1 keskväärtus 37,495 Nimimõõde 37 xmin 37,000 7.2 xmax 37,990 ülemine hälve hälbed: -0,4954 valin pluss/miinus 0,495 alumine hälve 0,4946 8 Mõõtemääramatused täpsus 0,01 veapiir 0,005 Ure= 0,00288675 Umi 0,0025 Ub= 0,00381881
11 1 26,5225 26,5225 12 2 37,8225 75,645 13 1 51,1225 51,1225 14 1 66,4225 66,4225 Kokku: 30 387,575 Leian dispersiooni: 2 = 12,919 Leian standardhälbe: Kuna hälve on ruutjuur dispersioonist, siis = 3,594 13) Leian variatsioonikordaja(standardhälbe ja keskväärtuse suhe): Seega V = 100 % 61,4 % 9 3. Internetis veedetav aeg 1) Kirjutan tunnuse statistilise rea 3; 12; 2; 2; 1; 3; 2; 2; 2; 3; 1,5; 10; 2; 3; 2; 3; 10; 2; 3; 2,5; 1; 8; 5; 0,5; 6; 4; 2; 2; 3; 2,5 2) Kirjutan variatsioonrea
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7
sel aastal sattusid valimisse suhteliselt nõrgemad õpilased. Tabel 2. 2011. aasta inglise keele lõpueksami tulemused kooli asukoha järgi st. N N (%) AUP keskm ÜUP keskm% min mediaan max hälve Maakonnakeskus 187 18.85 64.85 65.82 66.80 87.76 38 68 75 6.76 Suurlinn 433 43.65 63.39 64.16 64.94 85.55 34 68 75 8.19 Teeninduspiirkonnata 34 3.43 66.49 68.34 70.19 91.12 55 70 74 5.30 koolid Valla- ja 323 32.56 61.98 62.95 63.92 83.94 31 65 75 8.84 väikelinnakoolid Õhtukoolid 15 1.51 55.87 59
elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlaine liitumise tulemusena. 38. Kuidas liita samas faasis olevaid laineid? Joonis Kui lained on samas faasis, siis nad võimendavad üksteist liitumisel. 39. Kuidas liita vastasfaasides olevaid laineid? Joonis Kui lained on vastasfaasides, siis liitumisel nad nõrgestavad või kustutavad üksteist. 40. Mis on amplituud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel 41. Mis on hälve? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. 42. Miks suurte avade korral ei esine difraktsiooni? Esineb küll, kuid seda on raske märgata kahel põhjusel: esiteks, ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ja teiseks, suurest avast tuleva tugeva
http://www.abiks.pri.ee Kui elastse keskkonna osake panna võnkuma, siis osakeste vaheliste elastsusjõudude tõttu kandub võnkumine üle naaberosakestele, sealt omakorda järgmistele osakestele. Iga järgnev osake kordab eelneva võnkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasendist DIFRAKTSIOON nim lainete paindumist tõkete taha, mis on jälgitav interferentsipildi kaudu HÄLVE on kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise, levib ainult keskkonna teatud olek, näiteks tihedused ja hõredused. LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f LAINE on mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. L...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
